5.Mõista Liivo Ärid OÜ-lt Ü.A.e kasuks menetluskulude katteks välja 1780 eurot.
6.Liivo Ärid OÜ-l tuleb tasuda menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrava kohtulahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
7.Asendada jõustunud kohtuotsuses hageja nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada hageja isikukoodi, sünniaega ega aadressi (TsMS § 462 lg 2).
8.Edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik
1.Ü.A. (hageja) esitas 19.07.2023 Pärnu Maakohtule hagi Liivo Ärid OÜ, (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxxxxxxxxxx. Koos hagiga esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt algatati Ü.A.e vastu 24.05.2023 täitemenetlus (täiteasi xxxxxxxxxxx, sissenõudjaks Liivo Ärid OÜ ja nõude sisuks hüpoteegiga tagatud nõue summas 800 euro) ning täitedokumendiks Pärnu notar Marje Jürioja 21.02.2022 notariaalne dokument nr. 318. Täitmisteates on märgitud, et täitedokumendi täitmisel vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul tuleb hagejal tasuda koos poole kohtutäituri põhitasuga 953.00 eurot, millele lisandub täitemenetluse alustamise tasu ja täitedokumendist tulenev viivis. Vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel on võlgnetava summa suurus koos kohtutäituri põhitasuga 1 088.00 eurot, millele lisandub täitemenetluse alustamise tasu ja täitedokumendist tulenev viivis. Hageja kostja nõuet ei tunnista, kuna kostja poolt kohtutäiturile esitatud täitedokumendist tulenev nõue on hageja poolt kostjale juba enne täiteasja nr xxxxxxxxxxx algatamist täies ulatuses tasutud nii rahaliste maksetena sissenõudja seadusliku esindaja arvele kui ka kohtutäiturite Hille Kudu ja Rocky Alberti ametialastele arvetele (kostja oli sama nõude sundtäitmiseks andnud juba varasemalt, täiteasi nr xxxxxxxxxxx, täiteasi nr xxxxxxxxxxx ja täiteasi nr xxxxxxxxxxx), mis on kõik tänaseks nõude kohase täitmise tõttu lõppenud). Seega on kostja täitmisavaldust esitades käitunud äärmiselt pahatahtlikult ja kohtutäiturit eksitavalt.
2-23-10269
3.Kohus rahuldas 20.07.2023 määrusega hagi tagamise taotluse ning peatas hagi tagamise korras Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus menetluses olevas täiteasja nr xxxxxxxxxxx täitemenetlus kuni kohtumenetluse lõpuni käesolevas tsiviilasjas.
4.20.07.2023 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja hagivastuse esitamiseks. Kohtumääruse juures on kohtu selgitused pooltele.
5.28.07.2023 esitas kostja vastuse. Kostja tegi ettepaneku, et Ü.A. tasuks Liivo Ärid OÜ-le 120 eurot.
6.Hageja esitas 04.09.2023 seisukoha kostja ettepanekule. Hageja jääb oma hagiavalduses toodud seisukohtade juurde ja sh selle, et asja ei ole võimalik kompromissiga lahendada.
7.Kohus määras asjas eelistungi 10.10.2023 ning edastas pooltele kutsed, et arutada kompromissi võimalikkust ning selgitada tõendamiskoormist.
8.Kostja esitas 09.10.2023 õhtul vastuhagi. Vastuhagis taotleb kostja, et hageja hüvitaks tagastamata tööriista kahju. Kostja väitel oli tagastamata tööriista väärtus 55 eurot. Vastuhagi teine osa koosneb Notarile Marje Jüriojale altkäemaksu andmises. Vastuhagi kohaselt andis hageja notarile enne tehingut lillekibu. Vastuhagi kolmanda nõudena esitab kostja au teotamise nõude. Kostja taotleb, et Ü.A. hüvitaks Liivo Ärid OÜle õiglase kahjutasu au teotamise eest. Au teotamise suuruse jätab kostja kohtu otsustada.
9.10.10.2023 toimus asjas eelistung. Kohus selgitas kostjale TsMS § 329 lg 2 sätestatut. Kohus selgitab, et kohus ei saa vastuhagi eelistungil arutada, kuna see on esitatud 09.10.2023 õhtul ning hageja ei ole saanud sellega tutvuda. Kohus märkis, et on ise põgusalt vastuhagiga tutvunud ja kohus selgitab kostjale, millistele nõuetele vastuhagi peab vastama (TsMS § 373 lg 1). Samuti selgitas kohus pooltele asjas tõendamiskoormist ning seda, et kostja vastus ei vasta nõuetele ning kostja peab oma vastust täiendama ning esitama oma väidete tõendamiseks täiendavad tõendid, kuna hetkel on tõendamiskoormis kostjal, sest hageja on oma väiteid tõendanud. Kohus selgitas kostjale, milline peaks olema kostja vastus (TsMS § 394).
10.Kostja seaduslik esindaja Liivo Lehiste lahkus kohtu poolt tehtud istungi 5-minutilisel vaheajal kohut teavitamata istungilt. Kohus jätkas eelistungit ilma kostjata, määras menetluses tähtajad ning asja edasise lahendamise kirjalikus menetluses. Kohus allkirjastas protokolli 12.10.2023. Kohus saatis 10.10.2023 kostjale eraldi e-kirjaga temale määratud tähtajad, mis eelistungi lõpus pärast kostja lahkumist kohtu poolt määrati.
11.Kostja esitas 16.10.2023 taotluse kohtuniku taandamiseks, mille kohus 20.10.2023 määrusega rahuldamata jättis.
12.Kostja esitas 26.10.2023 taotluse tunnistajate istungile kutsumiseks ning täpsustatud vastuhagi. 27.10.2023 esitas kostja vastuhagi juurde lisamiseks tõendid. Kostja soovis vastuhagi istungil arutamist. Kostja ei täiendanud oma vastust hagile.
13.Hageja esitas 02.11.2023 seisukoha kostja esitatu osas. Hageja hinnangul ei ole kostja põhjendanud, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks on kostja oma tunnistajate taotluse ja tõendi esitanud. Hageja on seisukohal, et tegemist ei ole asjakohase ja lubatava tõendiga, sest sellel ei ole asjas tähtsust.
14.Kohus keeldus 16.11.2023 määrusega kostja vastuhagi menetlusse võtmisest ning tagastas vastuhagi koos esitatud tõenditega selle esitajale. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata Liivo Ärid OÜ 26.10.2023 tunnistajate ülekuulamise taotluse ning määras asjas eelmenetlust lõpetava tähtaja, s.o 30.11.2023 ning kohtuotsuse kuulutamise ajaks 19.12.2023. Kohus selgitas ühtlasi kostjale, et kohus on määranud asja arutamise kirjalikku menetlusse ning täiendavat istungit ei korraldata.
15.20.11.2023 esitas kostja kohtule määruskaebuse, milles nõuab vastuhagi menetlusse võtmist ja tunnistajate kohtusse kutsumist.
2-23-10269
16.Kohus keeldus oma 13.12.2023 määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest. Määruskaebuses esinesid kohtu seisukohalt selliselt puudused, mida ei olnud võimalik kõrvaldada.
17.30.11.2023 esitas hageja menetluskulude nimekirja. Kostja ei ole menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
18.Kostja esitas 19.12.2023 määruskaebuse ning taandamisavalduse kohtuniku vastu.
19.Kohus lükkas oma 19.12.2023 määrusega kohtuotsuse kuulutamise aja edasi ning teavitas, et uus otsuse aeg teatatakse pärast taandamisavalduse lahendamist.
20.Kohus jättis oma 20.12.2023 määrusega taandamisavalduse rahuldamata.
21.Kostja esitas 20.12.2023 enda menetluskulude nimekirja.
22.Kohus andis oma 27.12.2023 määrusega kostjale määruskaebuses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks (s.h riigilõivu tasumiseks) tähtaja 7 päeva alates määruse kättesaamisest. Menetlusdokumendid on loetud vastavalt TsMS § 314-1 (prim) lg 2 sätestatule kätte toimetatuks 02.01.2024, seega puuduste kõrvaldamise tähtaeg saabus kostjal 09.01.2024.
23.Kostja palus kohtul edastada talle menetlusabi taotluse blankett 27-ndal detsembril 2023. Kohus edastas vastava blanketi 27.12.2023.
24.Kostja ei kõrvaldanud tähtajaliselt määruskaebuse puudusi, s.h ei esitanud tähtajaliselt menetlusabi taotlust.
25.Kohus keeldus oma 11.01.2024 kohtumäärusega kostja 19.12.2023 määruskaebust menetlusse võtmast.
26.Kostja esitas kohtule 12.01.2024 menetlusabi taotluse 19.12.2023 esitatud määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
27.Kohus jättis 12.01.2024 esitatud menetlusabi taotluse läbi vaatamata ja määras uue kohtuotsuse kuulutamise aja oma 12.01.2024 kohtumäärusega. Kostja vastus
28.Kostja esitas hagile vastused 28.07.2023 ja 02.08.2023. Kostja pakkus asja lahendamist kompromissiga. Ühtegi sisulist vastuväidet kostja haginõudele ei esitanud. Kohtu põhjendused
29.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
30.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 11 kohaselt saab võlgnik muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18– 191 nimetatud täitedokumentide puhul, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Käesoleval juhul on kostja algatanud täitemenetluse TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud täitedokumendi alusel, mistõttu saab hageja esitada vastuväiteid mh kostja materiaalõiguslikele nõuetele. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda (TMS § 221 lõiked 3 ja 4).
31.Kohus tuvastas järgmised asja lahendamisel õiguslikku tähendust omavad asjaolud: 31.1 Ü.A.e vastu on 24.05.2023 algatatud täitemenetlus (täiteasi xxxxxxxxxxx, kohtutäitur Elin Vilippus). 31.2 Sissenõudjaks on Liivo Ärid OÜ. 31.3 Täitedokumendiks on Pärnu notar Marje Jürioja 21.02.2022 notariaalne dokument nr. 318 (nõude sisuks hüpoteegiga tagatud nõue summas 800 euro).
2-23-10269 31.4 Hageja suhtes on kostja sama täitedokumendi alusel, ehk Pärnu notar Marje Jürioja 21.02.2022 notariaalne dokument nr. 318 (nõude sisuks hüpoteegiga tagatud nõue summas 800 euro) algatanud juba varasemalt mitu erinevat täitemenetlust (täiteasi nr xxxxxxxxxxx, täiteasi nr xxxxxxxxxxx), mis on kõik tänaseks nõude kohase täitmise tõttu lõppenud. Samuti on täiteasjas nr xxxxxxxxxxx arestitud võlgniku Liivo Ärid OÜ nõue Ü.A. vastu (nõue tulenes samuti Pärnu notar Marje Jürioja 21.02.2022 notariaalsest dokumendist nr. 318) ja Ü.A. on tasunud arestimisakti alusel 800 eurot kohtutäiturile. Kostja vastavatele asjaoludele sisulisi vastuväiteid ei ole esitanud.
32.Hageja on tõendanud, et ta on oma kohustuse, mis täitedokumendist tuleneb, kostja ees täies ulatuses täitnud ning hagejal ei ole kostja ees täitmata kohustusi. Seega on sundtäitmine lubamatu.
33.Hageja on esitanud oma väidete tõendamiseks, et kohustus kostja ees on täidetud, Tallinna kohtutäituri Hille Kudu büroo töötaja K.P.i 13.04.2023 e-kirja (hagiavalduse lisa 5), kostja enda kinnituskirja (hagiavalduse lisa 7), pangakonto väljavõtted (hagiavalduse lisa 3 ja 4) ja Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti teade täitemenetluse kohta (lisa 6). Kohus on kõiki tõendeid koostoimes hinnanud ning leiab, et vastavad tõendid tõendavad asjaolu, et hageja on juba kostja nõude täitnud, nii ise otse kostjale tasudes, kui teiste täitemenetluste raames.
34.Kohus on tuvastanud, et Pärnu notar Marje Jürioja 21.02.2022 notariaalse dokumendi nr. 318 alusel on olnud kohustus hageja poolt kostja ees täies ulatuses täidetud juba 29.03.2023 s.t täiteasja nr xxxxxxxxxxx ja täiteasja nr xxxxxxxxxxx raames ning ülekannetega kostja pangakontole. Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti teatest täitemenetluse kohta (hagiavalduse lisa 6) nähtub, et arestimise akti täitma kohustatud isik Ü.A. tasus rahalise nõude arestimise akti alusel kohtutäituri kontole sissenõudja kasuks kokku 800,00 eurot ( 21.07.22 300 eurot ja 31.08.22 500 eurot). Tallinna kohtutäituri Hille Kudu büroo töötaja K.P.iga kirjavahetusest (täiteasi nr xxxxxxxxxxx) ning 13.04.2023 e-kirjast nähtub, et hageja on teinud nõude täitmiseks enammakse, millest osa on hagejale tagastatud (hagiavalduse lisa 5). Lisaks on Liivo Ärid OÜ juhataja kinnitanud oma digiallkirjaga, et on võlgnikult Ü.A.elt 20.03.2023 seisuga saanud kätte kokku 2425.71 eurot (lisa 7 lk 3-4). Kinnituses on kirjas, et võlgnevus on Ü.A.el 74,29 eurot, kuid K.P. on juhtinud tähelepanu, et Ü.A. on tasunud lisaks kinnituskirjas märgitule 100 eurot ka otse sissenõudja ehk kostja arveldusarvele, mida kinnitab Ü.A. pangakonto väljavõte (10.03 2023 tasutud 100 eurot, hagiavalduse lisa 4).
35.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Vastavalt TsMS § 229 lg-le 2 võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus.
36.TsMS § 236 lg 3 esimese lause kohaselt tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 251 lg 1 kohaselt võib
2-23-10269 tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja.
37.Riigikohus lahendis 3-2-1-177-14 p 11 ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kontekstis leidnud, et lepingu alusel toimuva sundtäitmise puhul saab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi panna hagejale tõendamiskoormise üksnes osaliselt, kuna negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on piiratud. Seetõttu piisab hagejale enda tõendamiskoormise täitmiseks, et ta põhistab (teeb usutavaks TsMS § 235 mõttes), et sissenõudjal ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust korraldada. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormist täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-164-12, p 16; 12. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12, p 22). Riigikohus on leidnud ka seda, et sundtäitmise nõude põhistatuse hindamisel tuleb üldjuhul arvestada ka seda, millist liiki täitedokumenti täitemenetluses täidetakse. Praegusel juhul on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud leping, mitte kohtulahend.
38.Kohus on seisukohal, et hageja on enda poolt tõendamiskoormist täitnud ning tõendamiskoormis on seega kostjal. Kostja ei ole enda tõendamiskoormist täitnud, kuigi kohus on 10.10.2023 toimunud eelistungil tõendamiskoormist pooltele selgitanud ning juhtinud kostja tähelepanu temal tõendamiskoormise olemasolule ning vajadusele esitada korrektne sisuline vastus hagile koos tõenditega. 28.07.2023 ja 02.08.2023 kostja vastused ei sisalda mitte ühtegi sisulist vastuväidet ega tõendit, samuti ei täiendanud kostja enda vastust kohtu poolt eelistungil kindlaksmääratud tähtajaks, ega ka eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks, mis oli 30.11.2023. Kostja on küll 26.10.2023 esitanud kohtule taotluse kutsuda tunnistajateks 10 isikut, kes on saanud kostja seaduslikult esindajalt altkäemaksu, kuid kostja ei ole põhjendanud, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks või millise kostja vastuväite tõendamiseks on ta tunnistajate taotluse esitanud, seega jättis kohus kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata, kui ilmselgelt põhjendamatu taotluse. Taotlusest ei olnud isegi üheselt aru saada, kas kostja on esitanud tunnistajate taotluse põhihagi raames või vastuhagi (mida kohus menetlusse ei võtnud) tõendamiseks. Seega kostja ei ole suutnud vaatamata kohtu selgitustele enda tõendamiskoormist täita.
39.Täitemenetlus ei ole lõppenud. Seega on täidetud TMS § 221 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused ja täitemenetlus täiteasjas nr 176/2021/2236 tuleb tunnistada lubamatuks. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses.
40.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-161-15 kohaselt on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul tegemist hagiga, mille eesmark on ta täidetavuse kõrvaldamine ning hagi rahuldamise korral tuleb täitemenetlus lõpetada TMS § 48 p 4 alusel. Menetluskulude jaotus
41.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
42.TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
43.TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.
44.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).
2-23-10269 Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
45.Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja määrata kindlaks, et kostja peab hagejale hüvitama hagiavaldusega seonduvad menetluskulud kokku summas 1780 eurot. Menetluskulud koosnevad hageja esindajakulust summas 1290 eurot ja riigilõivust summas 490 eurot. Hagejale on osutatud õigusteenust kokku 10 tundi ja 45 minutit tunnihinnaga 120 eurot tund s.o kokku summas 1290 eurot, mille täpne kirjeldus on toodud ära tabelis.
46.Kostja pole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale.
47.Kostja on esitanud enda menetluskulude nimekirja hilinenult (20.12.23) ehk menetluskulude nimekirja esitamiseks antud tähtaega ületades. Kohus on määranud eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 30.11.2023 ning 16.11.2023 kohtumääruses eraldi märkinud ka seda, et menetluskulude nimekiri tuleb esitada samaks kuupäevaks. Kuna menetluskulude nimekiri on esitatud tähtaega ületades, jätab kohus kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirja tähelepanuta. Kohus lisab, et kuna kohus jätab menetluskulud kostja kanda, ei ole vajadust ka menetluses kostja menetluskulusid kindlaks määrata. Kohus märgib lisaks, et kostjal ei oleks saanud ka eeldatavalt menetluskulusid tekkida. Kostja on märkinud enda esindajaks Lihvka ja Partnerid Õigusbüroo OÜ. TsMS § 218 nimetab isikud, kes võivad olla kohtus lepinguliseks esindajaks. Kostja esitas 10.10.2023 istungil käsikirjalise volikirja, kus Liivo Ärid OÜ volitab ennast esindama Lihvka ja Partnerid Õigusbüroo OÜ. Kohus on kostjale selgitanud, et juriidiline isik ei saa olla kohtus kostja esindajaks. TsMS § 221 lg 2 alusel tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks enda lepingulise esindaja kehtivat volikirja esitanud.
48.Kohus lähtub hageja menetluskulude kindlaksmääramisel kohtutoimiku andmetest.
49.Riigilõiv, mille tasumine on kohtusse pöördumise eelduseks, on vaieldamatult vajalik ja põhjendatud kulu. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja selles asjas tasunud riigilõivu kokku 490 eurot, millest 420 eurot on hagiavalduse esitamise eest (tsiviilasja hinna 3500 eurot järgi) ja 70 eurot hagi tagamise taotluse eest. Kuna kohus rahuldas hagi tagamise taotluse, tuleb ka vastav kulu kostjal hagejale hüvitada.
50.Arvestades kohtuasja sisu ja mahtu ning hageja esindaja koostatud dokumente, on hageja lepingulise esindaja ajakulu 10 tundi 45 minutit põhjendatud ja selle asjaga tegelemiseks vajalik ning 30.11.23 esitatud menetluskulude nimekirjas väljatoodud ajakulu iga toimingu kohta mõistlik ning põhjendatud. Hageja esindaja on koostanud õiguslikult argumenteeritud, faktiliste asjaoludega ja viidetega asjakohasele kohtupraktikale põhjendatud hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse, valmistunud eelistungiks ja osalenud eelistungil, tutvunud kostja erinevate dokumentide, s.h vastuhagiga ja kohtu kirjade/määrustega.
51.Tunnitasumäär 120 eurot (sisaldab km) on kohtupraktikas tunnustatud. Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku 1290 eurot (10h 45 minutit) Hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale õigusabikulud koos käibemaksuga.
2-23-10269
52.Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja kokku 1780 eurot.
53.Hageja on taotlenud, et kohus kohustaks kostjat menetluskulude hüvitamisega viivitamise korral alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest tasuma võlgnetavalt summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Kohus rahuldab hageja taotluse ja kohustab kostjat tasuma menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrava kohtulahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
54.Hageja on hagiavalduses taotlenud asendada jõustunud kohtuotsuses hageja nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada hageja isikukoodi, sünniaega ega aadressi. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS § 462 lg 2, andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi.