Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Hageja esitatud väited ja nõue xxx OÜ ja kostja sõlmisid 09.09.2019 võrgulepingu nr xxx-02.05.2019, mille alusel müüs xxx OÜ kostjale elektrienergiat ja osutas võrguteenust tarbimiskohas xxx. Kostja on jätnud teenuse eest osutatud arved tasumata. Tasumata on arved 31.12.2019-31.01.2021 perioodist. xxx OÜ ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 14.12.2020. xxx OÜ loovutas 30.08.2021 lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 478,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 101,55 eurot ja täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni ning sissenõudmiskulu hüvitise 30 eurot. Kostja seisukohad Kostja hagile ei vastanud. Vastavalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 407 lg 1 teisele lausele loetakse hagile vastamata jätmisel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, v.a. põhjendused, mis puudutavad hagi osalist rahuldamata jätmist. Hageja on esitanud nõude mh kostjalt sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmiseks. Hageja on 06.04.2023 hagiavalduse täpsustuses märkinud, et lepingutes kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise tasu kohta ei olnud ning hageja kujundas vastavad nõuded juhindudes VÕS (võlaõigusseadus) § 1132. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt on hageja esindaja peale lepingu ülesütlemist saatnud kostjale 21.02.2022, 10.03.2022, 11.03.2022, 21.03.2022, 09.06.2022, 11.07.2022 ja 02.08.2022 meeldetuletuskirju. Kohus leiab, et VÕS § 1132 piirab sissenõudmiskulu hüvitamise nõude ulatust tarbijast võlgnikult, tegemist ei ole iseseisva nõude alusega (nö seadusest tuleneva hinnakirjaga kirjade saatmise eest). Olukorras, kus lepingus kokkulepe sissenõudmiskulu hüvitamise kohta puudub, saab sissenõudmiskulu hüvitamist nõuda üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel, mis eeldab, et hageja toob kohtu ette asjaolud, millega seoses väidetav kahju tekkis. Kõik hageja viidatud kirjad on e-kirjad. E-kirjade saatmisega postikulu tekkida ei saa. Kohus on 03.04.2023 e-kirjaga palunud hagejal välja tuua asjaolud, millega seoses ta väidab sissenõudmiskulude tekkimist, sh kulude tekkimist seoses meeldetuletuste saatmisega. Hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele välja toonud asjaolusid, millega seoses ta väidab kulu tekkimist seoses iga meeldetuletuse saatmisega, mistõttu hageja faktiväited ei ole kahju hüvitamise nõuete eelduste sisustamiseks piisavad. Tulenevalt TsMS § 407 lg 1 saab kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitamise nõude.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 670,18 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 640,18 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 4,5% ning kostja kanda 95,5% menetluskuludest. Hagis märgitu kohaselt oli hageja menetluskuluks hagi esitamiselt tasutud riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja kulu lepingulisele esindajale 100 eurot. Kohus leiab, et hageja põhjendatud kulu lepingulisele esindajale ei üle 100 eurot, kui maksekäsu kiirmenetlus jätkub hagimenetlusena, ei ole TsMS § 4842 kohaldamine põhjendatud. Hageja menetluskulu kokku on 275 eurot, millest kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja vastavalt menetluskulude jaotusele 262,63 eurot (275 x 95,5%). Otsuse kättetoimetamine avalikult Rahvastikuregistris on kostja elukohaks märgitud xxx. Maksekäsu kiirmenetluses on kohus tuvastanud, et kostja ei ela aadressidel xxx ega xx. Kohus edastas kostjale menetlusdokumendid e-posti aadressil [email protected], kuid dokumentide kättesaamist kinnitatud ei ole. Muid andmeid kostja elukoha või kontaktandmete kohta kohtule teada ei ole (sh ei nähtu täiendavaid andmeid rahvastikuregistrist, kinnistusraamatust, Maksu- ja Tolliameti andmebaasist ega kohtute infosüsteemist seoses muude menetlustega). Kohus määrab, et tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuna kohtule ei ole teada kostja elukoht ega kontaktandmed ja tagaseljaotsust ei ole muul viisil võimalik kostjale kätte toimetada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.