Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ASJAOLUD JA KOHTU SELGITUSED

Conductio OÜ esitas 09.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja J Li vastu. Harju Maakohus võttis 05.12.2023 määrusega hagi menetlusse. Conductio OÜ ja J Li vahel oli sõlmitud 15.05.2022 tähtajaline üürileping (eluruum anti üürile alates 01.06.2022) kuni 31.05.2023, mille kohaselt üüris kostja korterit aadressil xxx. Kostja kohustus tasuma üüri 270 eurot ning lisaks üürile kõik eluruumiga seotud kulud. Lisaks sellele oli kostja kohustatud lepingu sõlmimisel tasuma tagatisraha, mille suuruseks oli 270 eurot. Pooled leppisid kokku viivise määras 0,066% tasumisega viivitatud summast päevas. Korteri üleandmine toimus 31.05.2023. Üleandmisel ilmnesid suitsukahjud, mida hageja oli sunnitud iseseisvalt likvideerima enne kui sai korteri uuesti välja üürida. Vastavalt üürilepingule oli korteris kui ka terves majas suitsetamine keelatud. Hageja nõuab kostjalt J Lilt hageja Conductio OÜ kasuks põhivõlgnevust 991,99 eurot, mis moodustub tasumata üürist 270 eurot, tasumata kommunaalidest 93,76 eurot, koristamise kuludest 115 eurost ja korterile tehtavast remondist 513,23 eurot. Lisaks sellele 30.11.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid 133,44 eurot. Viiviseid tasumata üürilt ja kommunaalidelt 363,76 määraga 0,066% päevas alates 01.12.2023 kuni 363,76 euro kohase tasumiseni ning kahjude likvideerimisega seotud kuludelt 628,23 alates 01.12.2023 kuni 628,23 euro kohase tasumiseni seadusjärgses määras. Hageja palub välja mõista kostjalt J Lilt menetluskulud, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv kogusummas 280 eurot ja õigusabi kulu 240 eurot ning välja mõista kostjalt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni seadusjärgses viivisemääras. Kohus võttis 5.12.2023 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus tema vastu esitatud hagile 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates. Kostja on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte saanud KÄPO-s 06.12.2023 kell 21:23. Kostjale on menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud tähtsaadetisena 21.12.2023.

Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub menetluskuludena kostjalt välja mõista hagilt tasutud riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Hageja on toonud välja, et on lähtunud oma õigusabikulude hinna määramisel Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, mille kohaselt on senises praktikas põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot. Sellest tulenevalt nõuab hageja õigusabikulude hüvitamist tunnihinnaga 120 eurot ning lisab, et töödele on ta kokku kulutanud 2 tundi, mis sisaldab endas nõude üleminekut hagimenetlusse, hagi koostamist ja tõendite kogumist. Kohus selgitab, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13 p 5 ja 14 nõustunud, et tunnihind 120 eurot ei ole liiga kõrge võttes arvesse ka asjaolu, et avaldajat esindas vandeadvokaadist esindaja. Vandeadvokaadist esindaja töö on käsitatav kõrgelt kvalifitseeritud juristi tööna. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 280 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 ja õigusabikulud 120,00 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 200 eurot välja mõista. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot tund, ilma käibemaksuta, ei pea kohus antud juhul põhjendatuks. Hageja esindaja ei ole advokaat, kes pidevalt täiendab end advokatuuri järelevalve all, kes tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab vastutuskindlustust. Hagejale osutas teenust jurist, kelle puhul ei pruugi eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud töötunni hind madalam kui advokaatidel. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigus- ning advokaadibüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 100 eurot tund, ilma käibemaksuta. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 200 eurot, ilma käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud suuruses 480 (280+200) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 480 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.