Aktiva Finance Group OÜ hagi R.K vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
4592,43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja R.K (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista R.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 29. augustil 2022 AS Inbank Finance ja R.K vahel sõlmitud väikelaenulepingust nr xxxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed järgmiselt: 05.01.2026
3.Mõista R.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja igakuiselt koos põhivõla osamaksega tasumisele kuuluv intress võlaõigusseaduse § 94 lg-s 1 sätestatud määras arvestatuna põhivõla summalt, mis on R.K kasutuses, kuid mille maksetähtaeg ei ole veel saabunud.
4.Mõista R.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
5.Mõista R.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 8. juunil 2023 AS Inbank Finance ja R.K vahel sõlmitud väikelaenulepingust nr xxxx tulenev kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 254,59 eurot, intress 26,34 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 8,08 eurot.
6.Mõista R.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõude tasumata osalt (254,59 eurot) alates 20. detsembrist 2025 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Mõista R.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 8. juunil 2023 AS Inbank Finance ja R.K vahel sõlmitud väikelaenulepingust nr xxxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed järgmiselt: 15.01.2026
32,37 eurot
15.02.2026
32,84 eurot
15.03.2026
34,94 eurot
15.04.2026
33,83 eurot
15.05.2026
34,83 eurot
15.06.2026
34,83 eurot
15.07.2026
35,81 eurot
15.08.2026
35,86 eurot
15.09.2026
36,38 eurot
15.10.2026
37,33 eurot
15.11.2026
37,45 eurot
15.12.2026
38,38 eurot
15.01.2027
38,55 eurot
15.02.2027
39,12 eurot
15.03.2027
40,69 eurot
15.04.2027
40,28 eurot
15.05.2027
41,16 eurot
2
15.06.2027
41,46 eurot
15.07.2027
42,32 eurot
15.08.2027
42,68 eurot
15.09.2027
43,30 eurot
15.10.2027
44,13 eurot
15.11.2027
44,57 eurot
15.12.2027
45,38 eurot
15.01.2028
45,88 eurot
15.02.2028
46,55 eurot
15.03.2028
47,41 eurot
15.04.2028
47,92 eurot
15.05.2028
48,66 eurot
15.06.2028
49,17 eurot
8.Mõista R.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja igakuiselt koos põhivõla osamaksega tasumisele kuuluv intress võlaõigusseaduse § 94 lg-s 1 sätestatud määras arvestatuna põhivõla summalt, mis on R.K kasutuses, kuid mille maksetähtaeg ei ole veel saabunud.
9.Mõista R.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
10.Jätta hagi rahuldamata järgmiste nõuete osas: põhivõla nõudes 932,07 eurot, intressi nõudes 116,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 252,60 eurot, laenuhaldustasu nõudes 14,50 eurot, sissenõudmiskulude nõudes 100 eurot ja edasiulatuva viivise nõudes lepingujärgses määras (15,9% ja 16,9% aastas).
11.Jätta menetluskulud 64,8% ulatuses R.K kanda ning 35,2% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
12.Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 880 eurot.
13.Mõista R.K-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks hüvitis 570,24 eurot. Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 717913082.
14.R.K peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige 3
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Hageja nõue ja poolte seisukohad
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) nõuab R.K-lt (kostja) põhivõla 3500,18 eurot, intressi 143,26 eurot, laenuhaldustasu 14,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 260,68 eurot ja sissenõudmiskulude 100 eurot tasumist. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: -
kostja ja AS Inbank Finance sõlmisid 29. augustil 2022 väikelaenulepingu nr XXXX, mille alusel sai kostja laenu 2500 eurot;
-
kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 5. oktoober 2022 – 5. september 2027;
-
kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks 729,46 eurot, seega on tasumata põhiosa 1770,54 eurot;
-
kuna kostja oli lepingust nr XXXX tulenevalt võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega oli krediidiandjal õigus üles öelda ka leping nr XXXX. Seega ütles krediidiandja lepingu nr XXXX üles 25. oktoobril 2024 ja loovutas nõude hagejale;
-
lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 15,90%. Kostjal on intressivõlgnevus alates
25.osamaksest, so 5. oktoober 2024 kuni ülesütlemiseni 25. oktoober 2024 summas 38,76 eurot;
-
vastavalt laenulepingule ja maksegraafikule on kostja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu, mis on 2,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata
5.oktoobri 2024 laenuhaldustasu, so 2,90 eurot;
-
hageja arvestab viivist põhivõlalt 1770,54 eurot laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so 26. oktoobrist 2024 kuni hagiavalduse esitamiseni, so 9. aprill 2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras (15,9%). Kostja võlgneb hagejale viivist 127,89 eurot;
-
hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid lepingust lähtuvalt. Hageja on saatnud kostjale tasulised kirjad 2. novembril 2024, 7. detsembril 2024 ja 16. detsembril 2024. Samuti on muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Seega nõuab hageja sissenõudmiskulu hüvitamist 50 eurot ulatuses;
-
krediidi kulukuse määr (KKM) on 20,87% aastas, mille arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 2500 eurot, intressimäära 15,9%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 5. september 2027, osamaksete arvu 60 kuud, laenulepingu sõlmimise tasu 50 eurot, igakuist lepingu haldustasu 2,90 eurot;
-
krediidiandja on kogunud ja kontrollinud enne krediidilepingu sõlmimist kostja majanduslikku seisu. Krediidiandja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametist, mille andmete kohaselt oli kostja 12 kuu keskmine sissetulek 2471,69 eurot. Taotlusel on kostja enda igakuisteks kohustusteks märkinud 600 eurot. Krediidiandja teostas ka päringud maksehäireregistritesse, mille andmetel kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Andmete analüüsimisel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Hageja selgitab, et vastutustundliku laenamise 4
põhimõte tähendab seda, et krediidiandja peab arvestama, et tarbijale peaks kätte jääma teatud rahalised vahendid peale finantskohustuste kandmist, mis võimaldab tal rahuldada oma esmavajadused, sh majapidamiskulud. Käesoleval juhul jäi kostjale kätte ca 73% tema igakuisest sissetulekust igapäevaste kulutuste katteks; -
ümberarvestuse kohaselt oleks kostjal tasutud osamaksed 5. detsember 2022 – 5. detsember 2025 täielikult ning 5. jaanuar 2026 osaliselt. Sellisel juhul polnud kostja lepingu ülesütlemisel 25. oktoobril 2024 kolme järjestikuse osamaksega võlas. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud põhiosa 1400,56 eurot ja intressid 187,13 eurot, seega tasumata põhiosa on 1099,44 eurot ja intressid 23,02 eurot. Juhuks, kui kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, on hageja esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ja viivis põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 15,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtapäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni;
-
kostja ja AS Inbank Finance sõlmisid 8. juunil 2023 väikelaenulepingu nr XXXX, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot;
-
kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15. juuli 2023 – 15. juuni 2028;
-
kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks 270,36 eurot, seega on tasumata põhiosa 1729,64 eurot;
-
kuna kostja lepingulisi kohustusi ei täitnud ning oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, so 15. juuli, 15. august ja 15. september 2024, andis krediidiandja kostjale 4. oktoobril 2024 tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu üles 25. oktoobril 2024 ning loovutas nõude hagejale;
-
lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 16,90%. Kostjal on intressivõlgnevus alates
13.osamaksest, so 15. juuli 2024 kuni ülesütlemiseni 25. oktoober 2024 summas 104,50 eurot;
-
vastavalt laenulepingule ja maksegraafikule on kostja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu, mis on 2,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15. juuli 2024 – 15. oktoober 2024 laenuhaldustasud, so 11,60 eurot (4 x 2,90);
-
hageja arvestab viivist põhivõlalt 1729,64 eurot laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so 26. oktoobrist 2024 kuni hagiavalduse esitamiseni, so 9. aprill 2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras (16,9%). Kostja võlgneb hagejale viivist 132,79 eurot;
-
hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid lähtudes VÕS 113 2 lg-s 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 4.7. Hageja on saatnud kostjale tasulised kirjad 2. novembril 2024, 7. detsembril 2024 ja 16. detsembril 2024. Samuti on muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Seega nõuab hageja sissenõudmiskulu hüvitamist 50 eurot ulatuses;
-
krediidi kulukuse määr (KKM) on 21,64% aastas, mille arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 2000 eurot, intressimäära 16,9%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 15. juuni 2028, osamaksete arvu 60 kuud, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuist lepingu haldustasu 2,90 eurot;
-
krediidiandja on kogunud ja kontrollinud enne krediidilepingu sõlmimist kostja majandusliku seisu. Krediidiandja on kostja sissetulekuid kontrollinud Pensionikeskusest, mille andmete kohaselt oli kostja 6 kuu sissetulekust kinnipeetud pensioniosamaksed 1560,02 eurot. Taotlusel on kostja enda igakuisteks kohustusteks märkinud 600 eurot. Krediidiandja teostas ka päringud maksehäireregistritesse, mille andmetel kostjal 5
kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Andmete analüüsimisel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Hageja selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõte tähendab seda, et krediidiandja peab arvestama, et tarbijale peaks kätte jääma teatud rahalised vahendid peale finantskohustustekandmist, mis võimaldab tal rahuldada oma esmavajadused, sh majapidaskulud. Käsoleval juhul jäi kostjale kätte ca 76% tema igakuisest sissetulekust igapäevaste kulutuste katteks; -
ümberarvestuse kohaselt oleks kostjal tasutud osamaksed 15. juuli 2023 – 15. märts 2025 täielikult ning 15. aprill 2025 osaliselt. Seega ei olnud kostja lepingu ülesütlemisel 25. oktoobril 2024 kolme järjestikuse osamaksega võlas. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud põhiosa 531,33 eurot ja intressid 124,13 eurot, seega tasumata põhiosa on 1468,67 eurot ja intressid 61,32 eurot. Juhuks, kui kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, on hageja esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub välja mõista 16. septembri 2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa 159,07 eurot ja intressid 19,67 eurot (s.o osamaksed 15. aprill 2025 – 15. september 2025) ning viivise põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 16,9% aastas. Samuti palub hageja mõista välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ja viivis põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 16,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtapäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on kokku 1340,50 eurot (riigilõiv 560 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, õigusabikulud 760,50 eurot). Kostja pole hagile vastust esitanud. Kohtu seisukoht
2.Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
3.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude – hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 3500,18 eurot, intressi 143,26 eurot, laenuhaldustasu 14,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 260,68 eurot ja sissenõudmiskulu 100 eurot. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab hagi rahuldamiseks seega kindlaks tegema, kas kostjal on hageja ees raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud. Leping nr XXXX
4.Kostja ja AS Inbank Finance sõlmisid 29. augustil 2022 väikelaenulepingu nr XXXX, mille alusel võimaldati kostjale laenu 2500 eurot (dtl 46-51). Esile toodud asjaoludel andis AS Inbank Finance oma majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on AS Inbank Finance ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes.
5.Krediidiandja on lepingu alusel teinud kostjale laenu väljamakse 29. augustil 2022 summas 2500 eurot (dtl 52). Lepingu kohaselt tuli kostjal tagastada laen vastavalt maksegraafikule igakuiselt 5ndal kuupäeval 60 kuu jooksul tasudes põhiosa, intressi ning haldustasu (laenu põhitingimused ning põhitingimuste p 2, lepingu tingimuste p 4.1, dtl 46, 48). Maksegraafiku kohaselt on igakuine makse 65,24 eurot (dtl 47).
6
6.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas.1 Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM 16,30% 2. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega 3*16,30% = 48,90%. Kostjale antud laenu KKM oli 20,87% aastas (dtl 46), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
7.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet. 3 Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).4 Riigikohus5 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist: „Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /.../ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb 1
Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14.
2
Eesti Pank. Eraisikutele antud tarbimislaenude https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102 3 Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17. 4
24.novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 17. 5
24.novembri 2023 määrus asjas nr 2-21-1309, p 18.
7
krediidi
kulukuse
määr:
krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Hageja on kohtule selgitanud, et krediidiotsuse tegemisel lähtuti kostja sissetulekust, mis selgus Maksu- ja Tolliameti andmetest. Kohustuste osas lähtuti kostja poolt välja toodust. Samuti tehti päring maksehäireregistrisse. Hageja esitatud asjaoludest järeldub, et krediidiandja on kogunud kostja krediidivõimelisuse kohta infot üksnes andmekogudest, millest on võimalik teha järeldusi osaliselt kostja sissetuleku ja tema võimaliku varasema maksekäitumise kohta. Hageja välja toodud asjaoludel on tuvastatav, et krediidiandja on jätnud täielikult kogumata teabe, mille alusel oleks võimalik tuvastada kostja võimalike varaliste kohustuste suurus (vt eelnevalt viidatud Riigikohtu otsuse punktis 2 nimetatud teave). Krediidiandja on lähtunud finantskohustuste arvestamisel laenutaotluses märgitust, kuid on jätnud välja selgitamata finantskohustuste tegeliku suuruse. Krediidivõimelisuse hindamiseks on oluline välja selgitada kõik laenutaotleja varalised kohustused, sest see mõjutab selgelt laenutaotleja võimet igakuiselt krediiti tagasi maksta. Üksnes võimaliku sissetuleku suuruse ja maksehäirete puudumise pinnalt ei saa teha järeldust, et laenutaotleja on krediidivõimeline. Seega tulnuks krediidiandjal küsida kostjalt varaliste kohustuste kohta täiendavat teavet, sh kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleks krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt üldjuhul minimaalselt nõuda pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata kostja tegelikku krediidivõimelisust.6 Kohus selgitab, et Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta. Praktikas on üksnes tarbija sissetuleku suuruse ning laenutaotluses toodud kohustuste suuruse põhjal laenu andmine toonud kaasa selle, et tarbijad on saanud võtta suurel hulgal laene erinevatelt krediidiandjatelt ilma, et keegi oleks kontrollinud, palju tarbijal juba laene tegelikult on ning kas ta suudab ka tegelikkuses oma kohustusi tasuda. Tarbija pangakonto väljavõtte võib jätta küsimata, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks (KAVS § 50 lg 4). See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja seda asjaolu kohtu hinnangul tõendanud ei ole. Hageja seisukoha osas selgitab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõte tähendab, et nõuetekohase krediidivõimekuse kontrolli tulemusena ei anta laenu tarbijale, kes suure tõenäosusega ei ole võimeline kohustust nõuetekohaselt tagasi maksma. Asjaolu, et krediidiandja teeb päringutest saadud sissetulekuandmete ja laenutaotlusest tulenevate kohustuste suuruse põhjal arvutuse, mille tulemusel jääb tarbijale teatud ulatuses rahalisi vahendeid, ei näita iseenesest tarbija tegelikku krediidivõimelisust. Krediidivõimelisuse hindamisel ei ole määrav üksnes see, et arvutuste tulemusel jääb tarbijale vaba raha, vaid arvesse tuleb võtta tarbija sissetulekute ja tegelike finantskohustuste suurust, olemust ja regulaarsust ning tema üldist maksekäitumist. Eeltoodule tuginedes on kohtu hinnangul krediidiandja rikkunud praegusel juhul teabe saamise kohustust ning seega ka vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast 6
vt ka Riigikohtu 24. novembri 2023 määrust asjas nr 2-21-13098, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2020 otsust asjas nr 2-18-9977, p 12.
8
ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Eeltoodust tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi.7 Kuivõrd hageja on esitanud lepingu ülesütlemisest tuleneva nõude, saab hageja nõuda nii põhiosa kui intressi tasumist eeldusel, et tarbijakrediidileping on kehtivalt üles öeldud.
8.1.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hageja on tuginenud asjaolule, et krediidiandja ütles lepingu üles 25. oktoobril 2024 (dtl 68). Hageja on selgitanud, et leping nr XXXX öeldi üles põhjusel, et kostja oli lepingust nr XXXX tulenevalt võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega. Hageja tugineb seejuures üldtingimuste punktile 5.3 ning viitab Riigikohtu 29. märtsi 2010. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-5-10 (eelduslikult p 13). Riigikohus on selles lahendis viidanud, et tüüptingimus, millega nähakse ette, et pangal on õigus leping üles öelda ning nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja ei täida kohaselt teistest panga ja/või panga konsolideerimisgruppi kuuluva(te) äriühingu(te) ja/või teis(t)e krediidiandja(te)ga sõlmitud lepingu(te)st tulenevaid varalisi kohustusi, pole ebamõistlikult kahjustav ega tühine, samuti pole selline tingimus vastuolus heade kommetega. Kohtu hinnangul ei ole viidatud Riigikohtu seisukoht käesolevas asjas kohaldatav. Nimelt ei käsitlenud Riigikohus nimetatud lahendis tarbijakrediidilepingust tulenevat vaidlust, vaid olukorda, kus laenuleping oli sõlmitud panga ja äriühingu vahel. Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb arvestada VÕS §-s 421 sätestatuga, mille kohaselt on VÕS 22. peatüki 2. jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Üldtingimuste punkt 5.3, millele hageja tugineb, sätestab, et krediidiandja võib lepingu üles öelda ühepoolselt ilma etteteatamisajata, kui võlgnik rikub süüliselt ja olulises ulatuses lepingust tulenevat kohustust või kui leiab aset muu sündmus, mis on mõjuv põhjus lepingu mittejätkamiseks, eelkõige kui võlgnik on rikkunud mis tahes muud krediidiandjaga sõlmitud lepingut. Viidatud lepingu punktiga on seega kõrvale kaldutud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatust kostja kahjuks (lepingu ülesütlemine on võimalik ilma etteteatamiseta) ning on seetõttu VÕS § 421 alusel tühine. Seega tuleb ülesütlemise kehtivust kontrollida VÕS § 416 lg 1 alusel.
8.2.Kohtu hinnangul ei toimunud lepingu nr XXXX ülesütlemine kehtivalt, sest kostja polnud
25.oktoobril 2024 viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (VÕS § 416 lg 1). Nimelt tuli lepingu järgi kostjal laen koos kõrvalkuludega tagasi maksta annuiteetgraafiku alusel iga kuu 5ndaks kuupäevaks alates 5. oktoobrist 2022 (kuni 5. detsembrini 2022 tuli tasuda intressi, lepingutasu ja haldustasu) (dtl 47). Hageja poolt esile toodud vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja teinud lepingu alusel tagasimakseid kokku 1587,69 eurot (dtl 127, 139-150). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel tuleb kõik tehtud maksed arvata põhiosa ja intressi (VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras) tagasimakseks. Samal alusel tuleb arvata tagasimakseks ka 50 euro suurune lepingutasu, mis tuli kostjal tasuda 5. oktoobri 7
Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (Riigikohtu määrus asjas nr 2-21-13098, p 24)
9
2022 osamaksega. Võttes arvesse vastutustundliku laenamise põhimõtet on kostja hageja ümberarvestuse kohaselt tasunud osamaksed (põhiosa ja seadusjärgne intress) perioodil 5. detsember 20228 – 5. detsember 2025 täielikult (kokku 1552,91 eurot) ja 5. jaanuari 2026 osamakse osaliselt (48,81 eurost tasutud 34,78 eurot) (dtl 175). Seega ei olnud kostja 25. oktoobri 2024 seisuga viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Järelikult polnud 25. oktoobril 2024 täidetud lepingu ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg 1). Samuti märgib kohus, et krediidiandja ei ole lepingu nr XXXX osas kostjale edastanud ülesütlemise hoiatust ega andnud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tähtaega võlgnevuse tasumiseks (4. oktoobri 2024 hoiatus on lepingute nr L89002875115, XXXX osas, dtl 67). Seega jääb lepingu nr XXXX ülesütlemisest tulenev nõue ühes kõrvalnõuetega (sh haldustasu) rahuldamata. Kuivõrd leping pole üles öeldud kehtivalt, puudub alus nõuda ka VÕS § 113 2 lg 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitist, mistõttu jääb hagi ka selles osas rahuldamata.
9.Hageja on esitanud kohtule laenulepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel ning palub mõista kostjalt välja tulevikus (alates 5. jaanuar 2026 kuni 5. september 2027) sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed 1099,44 eurot. 9.1 Reeglina on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist alles siis, kui see on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82, § 101 lg 1 p 1). TsMS § 369 kohaselt on siiski võimalik esitada hagi ka tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude täitmiseks, kuid üksnes juhul, kui asjaoludest ilmneb selgelt, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal. 9 Nimetatud eelduste olemasolu peab tõendama hageja sõltumata kostja vastuväidetest või nende puudumisest. Tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude esitamise eelduseks on eeskätt võlgniku varasem lepingurikkumine, kuid samuti muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega oma kohustuste täitmisest ka edaspidi.10 Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus kostja ei ole lepingut vabatahtlikult täitnud pikema aja vältel ning on viivituses enam kui 12 igakuise osamaksega, on põhjendatud TsMS § 369 kohaldamine ning pärast vaidlustatud otsuse tegemist sissenõutavaks muutuvate põhiosamaksude kostjalt väljamõistmine.11 Hageja on märkinud, et kostja ei ole lepingut täitnud enam kui ühe aasta jooksul ning viimane laekumine toimus 10. septembril 2024 (dtl 149). Seega ei ole kostja alates 2024. aasta oktoobrist laenulepingust tulenevaid kohustusi enam täitnud. Kohtu hinnangul nähtub hageja esitatud asjaoludest, et kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata enam kui 12 kuu vältel. Seda arvestades ning arvestades kostja senist maksekäitumist, sealhulgas asjaolu, et kostja ei osale ka käesolevas kohtumenetluses, on kohtu hinnangul põhjendatud järeldada, et kostja ei täida oma kohustusi ka edaspidi õigel ajal. 9.2 Hageja esitatud ümberarvestusest nähtub, et kostja on ajavahemikus 5. detsember 2022 – 5. detsember 2025 tasunud osamaksed täielikult ning 5. jaanuari 2026 osamakse osaliselt. Ümberarvestuse kohaselt tuli nimetatud perioodil, s.o 5. detsembrist 2022 kuni 5. detsembrini 2025, tasuda osamakseid kokku 1552,91 eurot (põhiosa ja seadusjärgne intress kokku; dtl 175). Vaidlustamata asjaoludel on kostja teostanud tagasimakseid kokku 1587,69 eurot. Seega on kostja nimetatud perioodi osamaksed täies ulatuses tasunud. Ülejääv summa 34,78 eurot on arvestatud 5. jaanuari 2026 osamakse katteks, mistõttu on nimetatud osamakse tasutud osaliselt. Kuna lepingu 8
5.oktoobri ja 5. novembri 2022 osamaksed koosnesid üksnes intressist, lepingutasust ja haldustasust, mida tarbija vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel tasuma ei pea. Põhiosa tuli maksta alates 5. detsembri 2022 osamaksest. 9 vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19. septembri 2025 lahend 2-23-13049, p 19. 10 Riigikohtu 25. mai 2011 lahend asjas nr 3-2-1-37-11, p 14. 11 Tallinna Ringkonnakohtu 19. septembri 2025 lahend 2-23-13049, p 19; 11. aprilli 2025 lahend 2-23-10680, p 10.
10
kohaselt pidi kostja tasuma osamakseid kuni 5. septembrini 2027 (dtl 47), on kostjal eeltoodust tulenevalt tasumata 5. jaanuari 2026 osamakse osaliselt summas 14,03 eurot ning täielikult osamaksed ajavahemikus 5. veebruar 2026 – 5. september 2027. Seega tuleb kostjalt VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369 alusel välja mõista järgnevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksegraafiku järgsed põhiosamaksed kogusummas 1099,44 eurot: 05.01.2026
12,03 eurot
05.02.2026
47,45 eurot
05.03.2026
49,48 eurot
05.04.2026
48,78 eurot
05.05.2026
49,86 eurot
05.06.2026
50,13 eurot
05.07.2026
51,19 eurot
05.08.2026
51,52 eurot
05.09.2026
52,22 eurot
05.10.2026
53,24 eurot
05.11.2026
53,67 eurot
05.12.2026
54,66 eurot
05.01.2027
55,15 eurot
05.02.2027
55,90 eurot
05.03.2027
57,22 eurot
05.04.2027
57,45 eurot
05.05.2027
58,37 eurot
05.06.2027
59,04 eurot
05.07.2027
59,93 eurot
05.08.2027
60,67 eurot
05.09.2027
61,48 eurot
9.3 Samuti rahuldab kohus edasiulatuva intressinõude VÕS § 94 lg 1 alusel, kuid seda mitte kindla summana, vaid viitega intressimäära kehtestavale normile. Seda põhjusel, et intressimäär muutub igal poolaastal ning kohtuotsuse tegemise seisuga ei ole võimalik ennustada, missugune on intress järgmistel aastatel. Seega intressimäära muutumise tõttu mõistab kohus edasiulatuva intressi välja viitega VÕS § 94 lg-le 1. Intress on tasu raha kasutamise eest ehk seda saab arvestada vaid summalt, mis on kostja kasutusse antud. Alates hetkest, mil kostjal on kohustus osamakse tasuda ning ta seda ei tee, asendub intress viivisenõudega. Seega saab intressi arvestada kostja kasutuses olevast laenusummast, mille tagastamise tähtpäev ei ole veel saabunud.
10.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on esitanud nõude mõista kostjalt välja viivis põhiosa summalt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhiosa täieliku tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 15,9% aastas (dtl 46). Kohtu hinnangul tugineb hageja põhjendamatult lepingus kokku lepitud viivisemäärale. Arvestades, et kohus on eelnevalt tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise (vt p 7), on lepingus kokku lepitud intressimäär tühine ning sellest tulenevalt ei saa 11
viivisemäära kindlaksmääramisel lähtuda lepingus sätestatust intressimäärast. Ka on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 ja VÕS § 415 lg 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral jääda kehtima suuremas ulatuses kui seaduses sätestatud määr.12 Samas ei välista eeltoodu võlausaldaja õigust nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel üksnes seadusjärgses viivisemääras. Leping nr XXXX
11.Kostja ja AS Inbank Finance sõlmisid 8. juunil 2023 väikelaenulepingu nr XXXX, mille alusel sai kostja laenu 2000 (dtl 55). Esile toodud asjaoludel andis AS Inbank Finance oma majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on AS Inbank Finance ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.
12.Krediidiandja on lepingu alusel teinud kostjale laenu väljamakse 9. juunil 2023 summas 2000 eurot (dtl 53). Lepingu kohaselt tuli kostjal tagastada laen vastavalt maksegraafikule igakuiselt 15ndal kuupäeval 60 kuu jooksul tasudes põhiosa, intressi ning haldustasu (laenu põhitingimused ning põhitingimuste p 2, lepingu tingimuste p 4.1, dtl 55, 57). Maksegraafiku kohaselt on igakuine makse 52,94 eurot (dtl 56).
13.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM 15,31%13. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega 3*15,31% = 45,93%. Kostjale antud laenu KKM oli 21,64% aastas (dtl 55), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
14.Hageja on kohtule selgitanud, et krediidiotsuse tegemisel lähtuti kostja sissetulekust, mis selgus Pensioniregistri andmetest. Kohustuste osas lähtuti kostja poolt välja toodust. Samuti tehti päring maksehäireregistrisse. Kohtu hinnangul on krediidiandja rikkunud ka selle lepingu puhul teabe saamise kohustust ning seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuivõrd selle lepingu puhul on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumine toimunud samamoodi kui lepingu nr XXXX puhul, tugineb kohus selle lepingu osas otsuse punktis 7 toodud põhjendustele. Lisaks märgib kohus, et kohtu hinnangul ei ole krediidiandja välja selgitanud ka kostja tegeliku sissetuleku suurust. Hageja on viidanud, et kostja kuue kuu sissetulekust oli kinnipeetud pensioniosamaksed 1560,02 eurot. Kohus leiab, et sellisel viisil tehtud päring kostja sissetuleku osas adekvaatseid vastuseid ei anna, vaid näitab üldiselt pensioniosamaksete suurust. Juhul, kui lähtuda sellest, et kostja igakuine sissetulek (verified monthly income) oli 1560,02 eurot, siis selles osas märgib kohus järgmist. Kostja avaldatu ning krediidiandja kogutud andmete vahel on küllaltki suur erinevus – taotlusel 2700 eurot, päringus 1560,02 eurot. Seega esines vastuolu kostja poolt esitatud andmetes ja krediidiandja kogutud andmetes, mistõttu tulnuks krediidiandjal kostja sissetuleku kohta täiendavalt andmeid koguda (nt kontoväljavõtte kaudu) ja/või kostjalt lisateavet küsida. Kohtule arusaadavalt on krediidiandja tegelikkuses arvestanud siiski kostja enda avaldatud sissetulekuga (2700 eurot) pööramata tähelepanu registrist tuvastatud võimalikule sissetulekule. Kohtu hinnangul ei saa krediidiandja võtta laenuotsuse tegemisel arvesse kostja poolt avaldatud andmeid sissetuleku osas, kui krediidiandja enda tuvastatud andmete kohaselt on tema sissetulek tunduvalt väiksem. 12
Vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2025 otsus asjas 2-23-147731, p 40.
13
Eesti Pank. Eraisikutele antud https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102
tarbimislaenude
12
krediidi
kulukuse
määr:
Nimetatud vastuolu viitab kohtu hinnangul krediidivõimelisuse kohta pole piisavad.
üheselt,
et
kogutud
andmed
kostja
15.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kuivõrd hageja on esitanud lepingu ülesütlemisest tuleneva nõude saab hageja nõuda nii põhiosa kui intressi tasumist eeldusel, et tarbijakrediidileping on kehtivalt üles öeldud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kohtu hinnangul ei toimunud lepingu ülesütlemine kehtivalt, sest kostja polnud selleks hetkeks viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (VÕS § 416 lg 1). Krediidiandja on andnud kostjale 4. oktoobril 2024 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (VÕS § 416 lg 1) kuni 18. oktoober 2024 (dtl 67). Kostja võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles lepingu üles 25. oktoobril 2024 (dtl 68). Lepingu järgi tuli kostjal laen tagasi maksta annuiteetgraafiku alusel iga kuu 15ndaks kuupäevaks (sh tuli tasuda intressi ja haldustasu) (dtl 56). Hageja poolt esile toodud vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja teinud lepingu alusel tagasimakseid kokku 655,46 eurot (dtl 128, 133-138). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel tuleb kõik tehtud maksed arvata põhiosa ja intressi (VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras) tagasimakseks. Võttes arvesse vastutustundliku laenamise põhimõtet on kostja hageja ümberarvestuse kohaselt tasunud osamaksed (põhiosa ja seadusjärgne intress) perioodil 15. juuli 2023 – 15. märts 2025 täielikult (kokku 636,46 eurot) ja 15. aprilli 2025 osamakse osaliselt (32,24 eurost tasutud 19 eurot) (dtl 179). Seega ei olnud kostja 25. oktoobri 2024 seisuga viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Järelikult polnud 25. oktoobril 2024 täidetud lepingu ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg 1). Seega jääb lepingu nr XXXX ülesütlemisest tulenev nõue ühes kõrvalnõuetega (sh haldustasu) rahuldamata. Kuivõrd leping pole üles öeldud kehtivalt, puudub alus nõuda ka VÕS § 113 2 lg 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitist, mistõttu jääb hagi ka selles osas rahuldamata.
16.Hageja on esitanud kohtule laenulepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel ning palub mõista kostjalt välja 16. septembri 2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa 159,07 eurot ja intressid 19,67 eurot (so osamaksed 15. aprill 2025 – 15. september 2025). Samuti palub hageja mõista välja tulevikus (15. oktoober 2025 – 15. juuni 2028) sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed 1309,60 eurot (TsMS § 369).
16.1.Vaidlustamata asjaoludel ei ole kostja hagejale tasunud 15. aprilli 2025 kuni 15. septembri 2025 osamakseid. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt välja eelviidatud sissenõutavaks muutunud ja tasumata osamaksed. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed. Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostjal osaliselt tasumata 15. aprilli 2025 põhiosamaksest 9,39 eurot ning täielikult tasumata põhiosamaksed ajavahemikus 15. mai 2025 – 15. september 2025 summas 149,68 eurot (dtl 179). Lisaks on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed perioodil 15. oktoober 2025 – 15. detsember 2025 summas 95,52 eurot. Seega on sissenõutavaks muutunud põhivõla kogusumma 254,59 eurot (9,39 + 149,68 + 95,52). Lisaks on sissenõutavaks muutunud ja tasumata intress perioodil 15. 13
aprill 2025 – 15. detsember 2025 kogusummas 26,34 eurot (3,85 + 3,78 + 3,70 + 3,63 + 2,38 + 2,33 + 2,28 + 2,22 + 2,17). Kohus mõistab nimetatud summa VÕS § 94 lg 1 ja poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kostjalt hageja kasuks välja.
16.2.Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369 alusel välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed (vt põhjenduste osas p 9.1). Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt on tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksegraafiku järgsed põhiosamaksed kogusummas 1214,08 eurot järgmised: 15.01.2026
32,37 eurot
15.02.2026
32,84 eurot
15.03.2026
34,94 eurot
15.04.2026
33,83 eurot
15.05.2026
34,83 eurot
15.06.2026
34,83 eurot
15.07.2026
35,81 eurot
15.08.2026
35,86 eurot
15.09.2026
36,38 eurot
15.10.2026
37,33 eurot
15.11.2026
37,45 eurot
15.12.2026
38,38 eurot
15.01.2027
38,55 eurot
15.02.2027
39,12 eurot
15.03.2027
40,69 eurot
15.04.2027
40,28 eurot
15.05.2027
41,16 eurot
15.06.2027
41,46 eurot
15.07.2027
42,32 eurot
15.08.2027
42,68 eurot
15.09.2027
43,30 eurot
15.10.2027
44,13 eurot
15.11.2027
44,57 eurot
15.12.2027
45,38 eurot
15.01.2028
45,88 eurot
15.02.2028
46,55 eurot
15.03.2028
47,41 eurot
15.04.2028
47,92 eurot
15.05.2028
48,66 eurot
15.06.2028
49,17 eurot
16.3.Samuti rahuldab kohus hageja edasiulatuva intressinõude VÕS § 94 lg 1 alusel, kuid seda mitte kindla summana, vaid viitega intressimäära kehtestavale normile (vt määruse p 9.3).
17.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks 14
muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on esitanud nõude mõista kostjalt välja viivis sissenõutavaks muutunud põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 16,9% aastas (dtl 55). Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud, kuid üksnes seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 alusel (vt põhjenduste osas p 10). Kohus on arvestanud viivist iga ümberarvestatud ning tasumata põhiosamakse osas alates tasumisele järgnevast päevast14, so sissenõutavaks muutumisest alates kuni kohtuotsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 8,08 eurot. Põhiosamakse tasumise tähtaeg
Tasumata põhiosamakse (eurot)
Viivise periood
Viivisemäär (aastas)
Perioodi viivis (eurot)
15.04.2025
9,39 eurot
16.04.2025 –19.12.2025
16.04-30.06 11,15%
0,22
01.07-19.12 10,15%
0,45
16.05-30.06 11,15%
0,41
01.07-19.12 10,15%
1,41
17.06-30.06 11,15%
0,13
01.07-19.12 10,15%
1,4
15.05.2025
15.06.2025
29,49 eurot
29,23 eurot
16.05.2025 – 19.12.2025
17.06.2025 – 19.12.2025
15.07.2025
30,32 eurot
16.07.2025 – 19.12.2025
10,15%
1,32
15.08.2025
30,10 eurot
16.08.2025 – 19.12.2025
10,15%
1,05
15.09.2025
30,54 eurot
16.09.2025 – 19.12.2025
10,15%
0,81
15.10.2025
31,60 eurot
16.10.2025 – 19.12.2025
10,15%
0,57
15.11.2025
31,44 eurot
18.11.2025 – 19.12.2025
10,15%
0,28
15.12.2025
32,48 eurot
16.12.2025 – 19.12.2025
10,15%
0,03
Samuti mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel sissenõutavaks muutunud põhivõlalt (254,59 eurot) välja viivise alates 20. detsembrist 2025 (so alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast) kuni nõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Täiendavalt nõuab hageja pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt viivist alates nende maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Ka see nõue on kohtu hinnangul põhjendatud, kuna rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1).
18.Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõla 254,59 eurot (punkt 16.1), tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla 2313,52 eurot (punktid 9.2 ja 16.2), intressi 26,34 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 8,08 eurot. Rahuldamata jääb osaliselt põhivõla nõue 932,07 euro ulatuses, intressi nõue 116,92 euro ulatuses, sissenõutavaks muutunud viivise nõue 252,60 euro ulatuses, laenuhaldustasu nõue 14,50 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 100 eurot. Samuti ei ole põhjendatud hageja edasiulatuva viivise nõue lepingujärgses viivisemääras. 14
Kui osamakse tasumise tähtpäev saabus nädalavahetusel, luges kohus kohustuse täitmise tähtpäeva saabunuks järgmisel tööpäeval ning viivisearvestus algab sellele päevale järgnevast päevast (TsÜS § 136 lg 8).
15
19.Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
20.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
21.Hageja nõuab kostjalt põhivõla, intressi, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist kokku 4018,62 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt välja kokku 2602,53 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on seega ligikaudu 64,8%, millises ulatuses jäävad menetluskulud kostja kanda ning ülejäänud 35,2% ulatuses hageja kanda.
22.TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on esitanud 21. novembril 2025 kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 190). Selle kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 1340,50 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kulust 760,50 eurot (käibemaksuta, 4,5 tundi), riigilõivust 560 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on olnud vajalikud, kuid kõikide menetlustoimingute ajakulu ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on esindajal kulunud aeg dokumentidega tutvumisele ja nende analüüsimisele, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ülemääraselt suur (3 tundi). Käesolev tsiviilasi on vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud mitmeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.15 Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks viidatud toimingute osas 1,5 tundi. Muus osas on lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas toimiku materjalidega. Seega on põhjendatud ajakulu hageja hagimenetluses esindamisele kokku 3 tundi. Hageja esindaja tunnitasu on 169 eurot. Kohus selgitab, et esindaja põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Vaatamata asjaolule, et Riigikohus on uuemas praktikas aktsepteerinud tunnitasu suurusena ka 170 eurot (lisandub käibemaks), ei saa üldjuhul pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.16 Arvestades käesoleva asja vähest keerukust ja mahukust ning hageja esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus kõikide toimingute osas esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses kokku 300 eurot. Hageja on tasunud asjas ka riigilõivu 560 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale 15 16
Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli 2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-11647. Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-7326, p 19.
16
hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Seega tuleb kohtu hinnangul hüvitada hagejale maksekäsu menetluskulu 20 eurot. Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 880 eurot, so riigilõiv 560 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 300 eurot, mis tuleb hagejale hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 64,8% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 570,24 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt ei tekkinud kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldab ka hageja taotluse määrata menetluskulude täitmise kord selliselt, et kulude hüvitis tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 717913082 (TsMS § 445 lg 1 esimene lause).