Venditehnik OÜ hagi Meistri Arendus OÜ vastu põhivõlgnevuse, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
12 903,10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Venditehnik OÜ (registrikood 11237981), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tavo Tiits Kostja Meistri Arendus OÜ (registrikood 11664128), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 14. november 2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista Meistri Arendus OÜ-lt Venditehnik OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 5160 eurot.
3.Mõista Meistri Arendus OÜ-lt Venditehnik OÜ kasuks välja kahjuhüvitis 2353,20 eurot.
4.Mõista Meistri Arendus OÜ-lt Venditehnik OÜ kasuks välja perioodi 30. aprillist kuni 14. septembrini 2021 eest sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 1424,16 eurot arvestatuna põhivõlgnevuselt (5160 eurot) 0,2% päevas.
Mõista Meistri Arendus OÜ-lt Venditehnik OÜ kasuks välja põhivõlgnevuselt (5160 eurot) arvestatav lepingujärgne viivis 0,2% päevas alates 15. septembrist 2021 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 11 175,84 eurot.
6.Mõista Meistri Arendus OÜ-lt Venditehnik OÜ kasuks välja kahjuhüvitiselt (2353,20 eurot) arvestatav seadusjärgne viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14. septembrist 2021 kuni otsuse kohase täitmiseni.
1(9)
7.Jätta maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda.
8.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus pärast otsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist istungil, peab ta seda märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Hagiavaldus
1.Venditehnik OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule 14. septembril 2021 Meistri Arendus OÜ (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 5160 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1424,16 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt määras 0,2% päevas, kuid mitte rohkem kui 11 175,84 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 2353,20 eurot ja sellelt edasiulatuva viivise seadusjärgses määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2020. a juulis töövõtulepingu nr 23072020 (leping), mille alusel hageja kohustus kostjale tarnima ja paigaldama Vägeva tee 3A, Peetri alevik objektile (laohoonele) ventilatsiooniseadmed. Lepingu p-de 2.1, 2.2 ja 5.1.3 kohaselt pidi hageja teostama lepingujärgsed tööd vastavalt ventilatsiooniprojektile (töö nr 037-20) ja lepingu lisas toodud hinnapakkumisele nr 22072020_1. Lepingu p 3.2 kohaselt kohustus kostja tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktis fikseeritud akteeritud tööde eest tasuma üks kord kuus; makse aluseks on üleandmis-vastuvõtmisakt teostatud tööde kohta ja vastav arve; juhul, kui kostja ei ole hagejale esitatud akti viie tööpäeva jooksul viseerinud ega esitanud kirjalikku pretensiooni antud töö kohta, loetakse akt jõustunuks ja sellega kaasnenud arve kuulub kostja poolt tasumisele; arvete tasumise tähtaeg on 30 kalendripäeva. Lepingu p 5.2.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt maksetega viivitamisel viivist 0,2% makstavalt summalt päevas, kuid mitte üle 10% lepingu maksumusest. Lepingu p 3.1 kohaselt on lepingu maksumus 126 000 eurot, seega maksimaalne lepingujärgne viivis on 12 600 eurot. Lepingujärgsed tööd valmisid 2021. a märtsi lõpus, v.a terve hoone mõõdistus. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine toimus etapiviisiliselt. Hageja on soovinud 2021. a märtsis nõuetekohaselt valminud tööd kostjale korduvalt üle anda. 30. märtsil 2021 esitas hageja eelviimase teostatud tööde akti (akt nr 30032021) koos arvega (arve nr 31062) 4300 eurot (lisandub käibemaks), mis esitati ventilatsioonisüsteemi paigaldustööde eest 2175 eurot ja paigaldatud materjalide eest 2125 eurot. Kostja ei esitanud 5 tööpäeva jooksul (lepingu p 3.2) ühtegi pretensiooni töö kohta, mistõttu akt loeti jõustunuks ja sellega kaasnenud arve kuulus tasumisele. Tööd tuleb lugeda vastuvõetuks ja hageja lepinguline kohustus täidetuks. Rahaline kohustus muutus sissenõutavaks 30. aprillil 2021 ja hagi esitamise seisuga on viivis 1424,16 eurot. Kostja on lubamatult jätnud oma lepingulise kohustuse tasuda arve nr 31062 eest hagejale täitmata tasunud vaatamata meeldetuletustele. Kostja on otsinud ettekäändeid (mh müraprobleemid, suitsueemaldustorustiku vale paigaldamine, tegemata mõõdistustööd, ventilatsioonisüsteemi ja -projekti puudused), millega püüab õigustada tasu maksmisega
2(9)
viivitamist. Hageja on püüdnud tekkinud vaidlust lahendada kohtuväliselt, sh advokaadibüroo vahendusel. Hagejale on tekkinud kohtueelsete õigusabikuludena kahju 2353,20 eurot. Kostjal puudub õigus keelduda rahalise kohustuse täitmisest nii võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 lg 1 kui ka § 110 lg 1 alusel. Hageja on oma lepingujärgsed kohustused vastavalt tööetappidele nõuetekohaselt täitnud. Tööde aktiga nr 30102020 on tõendatud, et 30. oktoobri 2020 seisuga oli suurem osa (s.o 88,2%) hoone ventilatsiooni- ja suitsueemaldussüsteemi (suitsuärastustorustiku) ehitusest juba valminud. Lepingujärgsed tööd valmisid 2021. a märtsi lõpus, välja arvatud mõõdistus- ja seadistustööd. Valminud tööd anti perioodiliselt kostjale üle, kuid kostja tööde osas tol perioodil mingeid kirjalikke pretensioone ei esitanud. Isegi kui hageja lepingujärgsetes (sh vaheetapi jooksul tehtud) töödes oleks olnud mingeid puudusi, poleks see andnud kostjale alust keelduda vaheetapi eest esitatud arve tasumisest. Ka vaegtööde fikseerimine vaegtööde aktis ei oleks vabastanud kostjat jooksvate arvete tasumise kohustusest (lepingu p 5.3.2). Hageja on nõuetekohaselt täitnud teostatud tööde aktis märgitud ventilatsioonisüsteemi paigaldustööd ja on tarninud kostjale aktis viidatud materjalid. Kostja ei esitanud teostatud tööde aktile kirjalikke pretensioone. Kostja 30. märtsi 2021 e-kiri pole käsitatav puudustest teavitamisena. Tõendamata on kostja väide, et ehitisele ei ole võimalik taotleda kasutusluba. Kostja pole välja toonud, milliseid konkreetseid lepingust või seadusest tulenevaid töövõtja kohustusi on hageja vaidlusaluse lepingu täitmisel väidetavalt rikkunud. Isegi kui suitsueemalduse projekteerimisel oleks olnud mingeid vajakajäämisi, on tegemist etteheidetega projekteerimislepingu täitmisele. Projekteerimislepingu poolteks ei olnud hageja ja kostja, vaid selle tellija oli OÜ ALPTOM ja projekteerija Energiasäästubüroo OÜ. Kostjale esitati projekt ülevaatamiseks 2. juunil 2020. Pretensioonide esitamiseks on mõistlik tähtaeg praeguseks möödas. Mõõdistustööd ei kuulunud vaidlusalusesse töö etappi. Ventilatsiooni liigne müratase on spekulatsioon – ruumid, mille puhul kostja liiga suurt müra väidetavalt ette heidab, on projekti järgi laoruumid ja panipaigad, kus lubatud müratase on kõrgem. Suitsueemalduse projektimuudatuste ja sellega kaasnevate tööde puhul oli tegemist lepinguvälise lisatööga mitte vaegtööga. Kostja etteheited ei kinnita, et hageja oleks rikkunud praeguse vaidluse esemeks olevat lepingut. Kui kostja sattus arve tasumisega viivitusse, siis oli ka hagejal õigus töö lõpptähtaega pikendada. Kostja vastus
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja kinnitusel esitas hageja kostjale 30. märtsil 2021 teostatud tööde akti nr 30032021 ja selle alusel arve nr 31062 tasumaks 5160 eurot. Kostja ei vaidle vastu, et kirjalikult ei ole ta teostatud tööde aktile vastu vaielnud. Kostja nõustub, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 4 ja lepingu p 3.2 koostoimes on arvel nr 31062 märgitud töövõtulepingu järgne tasu 5160 eurot sissenõutav. Tasu sissenõutavaks muutumine ei tähenda seda, et kostjal tellijana ei ole õigus kasutada õiguskaitsevahendeid juhul, kui täitmine ei ole olnud nõuetekohane. Kostjal on õigus keelduda hagejale tasu maksmisest kuni hageja tehtud töö puudused kõrvaldab (VÕS § 111 lg 1, § 110 lg 1). Hageja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt. Lepingu p 5.1.4 kohaselt oli hageja kohustuseks ehitada vastavalt kehtivatele normidele ja heale ehitustavale. Hageja rikkus töövõtjana nii lepingust kui ka seadusest tulenevaid töövõtja kohustusi. Hageja tehtud tööd olid puudustega. TULIPUNANE OÜ tuleohutusteenuse juhi A.K dokumendis on loetletud puudused, mis tõendavad, et projektis ning tehtud töös esinevad puudused. Puudustest teavitas kostja hagejat
3(9)
30.märtsi 2021 e-kirjas, selgitades, et lao esimesel korrusel on suitsueemaldus valesti tehtud ja et töös esineb veel täiendavaid puudusi. Vaatamata kostja teavitusele, hageja puuduste kõrvaldamisega ei tegelenud. Järgmisel korral võttis hageja kostjaga ühendust alles 30. aprillil 2021, küsides arve tasumise kohta. Sellele vastas kostja samal päeval kell 10.39 omapoolse ettepanekuga saada objektil kokku ja fikseerida kahepoolselt töös esinevad puudused. Kostja seaduslik esindaja kinnitas 30. aprillil 2021 kell 10.45, et ettepanek sobib ning ühtlasi kinnitas, et projekti on muudetud. Projekti ja selle alusel tehtud tööd ei saa vaadata eraldiseisvana. Kui projekti oli vaja muuta pärast seda, kui hageja enda hinnangul olid tööd teostatud, siis ei projekt ega töö, mis hageja teostas, ei olnud nõuetekohane. Projekti (töö nr 037-20), millele on viidatud lepingu p-s 2.1, koostas või lasi koostada hageja, mistõttu tal ei ole võimalik väita, et töös esinevad puudused on tingitud kostja poolt üle antud projektis olevatest ebatäpsustest. 3. mail 2021 kl 12.34 hagejale saadetud e-kirjas kinnitas kostja seaduslik esindaja, et vaidlusalune arve tasutakse, kui hageja kõrvaldab töö puudused. 7. mail 2021 saatis kostja määratud projektijuht J.L hagejale kirja tegemata tööde nimekirjaga. Hageja esindaja M.O 10. mai 2021 e-kirjast nähtub, et hageja möönis, et nimekirjas loetletud tööd on tegemata. Samuti nähtub kirjast, et hageja on enamust loetletud töödest käsitlenud vaegtööna, kuid suitsuärastustorustiku (suitsueemaldustorustiku) nõuetekohast paigaldust justkui vaegtöö ja lisatööna korraga. Suitsuärastustorustiku nõuetekohane paigaldus ei olnud ei vaeg- ega lisatöö, vaid hageja lepingust tulenev kohustus. Vaegtööde määratlust lepingus ei sisaldu, ehituse töövõtulepingute üldtingimuste (ETÜ 2013) p 1.40 kohaselt on vaegtööd sellised tööd, mida ei ole põhilise valmiduse akti vormistamise ajaks tehtud, ent mis ei takista töö ohutut ja eesmärgipärast kasutamist ning kasutusloa saamist ja mille tegemise ajal on võimalik alustada kasutusloa taotlemist (kui kasutusloa olemasolu või selle hankimine on nõutav) ja tööde vastuvõtmist tellija poolt. Vaegtööde hulka võivad kuuluda ka sellised lepingulised tööd, mille tegemine on edasi lükatud objektiivsetel asjaoludel (nt sesoonsed tööd). Ehitusseadustiku (EhS) § 50 lg 1 sätestab, et kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusluba on nõutav EhS lisas 2 kirjeldatud ehitiste ja nende kasutamise otstarbe muutmise korral. Kuna ilma nõuetekohaselt rajatud suitsuärastustorustikuta ei ole võimalik ehitist nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt kasutada, on suitsueemaldustorustiku nõuetekohane paigaldus eelduseks kasutusloa taotlemisele. Seega ei saa olla tegemist vaegtööga. Arusaamatu on väide, et tegemist on lisatööga. Hageja täitmisnõue VÕS § 108 järgi tuleb jätta rahuldamata. Puudub õiguslik alus hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks, sest kostja pole oma kohustusi rikkunud. Lisaks on kohtueelsed õigusabikulud ülepaisutatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ning menetlusdokumentidega ning kuulanud ära pooled, leiab, et hagi tuleb rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
4(9)
5.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning tõendite alusel tuvastatuks: Hageja töövõtjana ja kostja tellijana sõlmisid 23. juulil 2020 töövõtulepingu nr 23072020 (leping; dtl 10-13), mille p 1.1 alusel on lepingu objektiks Vägeva tee 3A, Peetri alevik objektile ventilatsiooniseadmete tarne ja paigaldus vastavalt hinnapakkumisele nr 22072020_1. o Lepingu p-de 2.1 ja 2.2 kohaselt toimub töövõtt vastavalt lepingule ja järgmistele lisatud lepingu dokumentidele: ventilatsiooniprojekt (töö nr 03720, lepingu lisa nr 1; dtl 14) ja hageja (töövõtja) hinnapakkumisele nr 22072020_1 (lepingu lisa nr 2; dtl 15). o Lepingu p 3.1 kohaselt on lepingu hind 126 000 eurot. o Lepingu p 3.2 kohaselt tasub kostja (tellija) tööde eest hinnapakkumises toodud summa vastavalt tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktis fikseeritud akteeritud tööde eest üks kord kuus. Makse aluseks on üleandmise-vastuvõtmise akt teostatud tööde kohta ja vastav arve. Juhul, kui tellija ei ole esitatud akti viie tööpäeva jooksul viseerinud ega esitanud kirjalikku pretensiooni antud töö kohta, loetakse akt jõustunuks ja sellega kaasnenud arve kuulub tellija poolt tasumisele. Arvete tasumise tähtaeg on 30 kalendripäeva. o Lepingu p 5.1.3 kohaselt kohustub hageja (töövõtja) teostama kõik lepinguga ettenähtud tööd kvaliteetselt vastavalt projektdokumentatsioonile ja esitatud hinnapakkumisele nr 22072020_1 ning p 5.1.4 kohaselt kohustub hageja ehitama vastavalt kehtivatele normidele ja heale ehitustavale. o Lepingu p 5.2.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,2% makstavalt summalt päevas maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral, kuid mitte üle 10% lepingu maksumusest ning p 5.2.3 kohaselt on hagejal õigus nihutada tööde lõpptähtaega sama aja võrra, kui kostja ei taga tööfrondi olemasolu või kui kostja viivitab tööde eest maksmisega. o Lepingu p 5.3.2 kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale lepingu hinna lepingus sätestatud tingimustel ja korras, kusjuures vaegtööde fikseerimine vaegtööde aktis ei vabasta kostjat väljastatud jooksvate arvete tasumisest. Kostjal on õigus kinni pidada vaegtööde maksumus kuni vaegtööde lõpetamiseni viimasest osamaksest. Lepingu p 5.4.2 kohaselt on kostjal õigus kinni pidada vaegtööde maksumus viimasest osamaksest kuni vaegtööde lõpetamiseni ja vastava üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamise ja allkirjastamiseni. Hageja esitas kostjale 30. märtsil 2021 teostatud tööde akti nr 30032021 (dtl 17-18) ja selle alusel väljastatud 5160 euro suuruse arve nr 31062 (dtl 19) tasumiseks. Aktist nähtuvalt teostati selle alusel järgmised tööd: materjalid (trassid, plafoonid, restid jne), akteeritud jooksval kuul 2175 eurot ning ventilatsioonisüsteemi paigaldus, akteeritud jooksval kuul 2175 eurot, kokku 4300 eurot, millele lisandub käibemaks 860 eurot. Arvest nähtuvalt oli see väljastatud töövõtulepingu nr 23072020 alusel 5160 euro suurusele summale (sh käibemaks). Hageja esitas 17. juunil 2021 kostjale pretensioonikirja (dtl 21-22) arve nr 31062 tasumiseks ja kompromissi sõlmimiseks ning 13. juulil 2021 vandeadvokaadi koostatud kompromissiettepaneku (dtl 24-28).
7.Hageja leiab, et kostja rikkus töövõtulepingust tulenevat kohustust tasuda tehtud töö eest ning alates arve sissenõutavaks muutumisest on kostjal kohustus tasuda ka viivist. Kostja VÕS §-de 111 või 110 alusel esitatud vastuväited haginõudele on alusetud ning kostjal puudub 5(9)
õigus keelduda rahalise kohustuse täitmisest. Kuna kostja oma kohustust ei täida, oli hagejal kohtueelse professionaalse õigusabi kasutamine sellises olukorras vajalik ja sellega tekkinud kahju (kohtueelsed õigusabikulud) põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et tal on õigus keelduda sissenõutavaks muutunud arve tasumisest VÕS § 111 või § 110 alusel isegi, kui ta ei ole aktile vastuväiteid esitanud, kuna hageja teostatud töös olid puudused – müraprobleemid ja puudused ventilatsioonisüsteemis, valesti paigaldatud ja projekteeritud suitsueemaldustorustik, tegemata mõõdistustööd. Kohtueelsed õigusabikulud kahjuhüvitisena on kostja hinnangul põhjendamatud ja ülepaisutatud.
8.TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega kvalifitseerib kohus esitatud asjaolude alusel õigussuhte, tõlgendab poolte tahet lepingu sõlmimisel (VÕS § 29) ja kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ise seadust.
9.Poolte vahel 23. juulil 2020 sõlmitud leping vastab töövõtulepingu tunnustele. Hageja põhivõlgnevuse nõude aluseks on VÕS § 635 lg 1 ning sama seaduse § 108 lg 1, mis võimaldab nõuda rahalise kohustuse täitmist. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel (VÕS § 637 lg 4 teine lause). Pooled leppisid kokku tööde üleandmises ja vastuvõtmises etapiviisiliselt (lepingu p 3.2).
10.Maakohus lähtub sellest, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks töö vastuvõtmisest ning vastuvõtmine ja tasu maksmine toimus etapiviisil (VÕS § 637 lg 4 teine lause). Hageja tasunõude hindamiseks on töö etapiviisilisel tegemisel vajalik tuvastada, milliseid töid etapp hõlmas, millised tööd sellest etapist olid tegemata ning milline oli selle etapi eest ettenähtud tasu (vt ka Riigikohtu 21. juuni 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5851, p 17). Hageja esitatud arvest nr 31062 ja aktist nr 30032021 nähtuvalt hõlmas etapp järgmised tööd: materjalid (trassid, plafoonid, restid jne) ning ventilatsioonisüsteemi paigaldus. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ja tõendeid, et eelviidatud tööd olid tegemata ning kohus loeb vaidlustamata asjaolu, et eelviimase arve nr 31062 alusel esitatud tasunõue 5160 eurot on muutunud sissenõutavaks 30. aprillist 2021 (lepingu p 3.2), tuvastatuks.
11.Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue põhivõlgnevuse 5160 euro väljamõistmiseks rahuldada. Kuna kostja ei ole töövõtulepingust tulenevat arvet tasunud, on põhjendatud ka hageja viivisenõue põhivõlgnevuselt (lepingu p 5.2.2). Kohus rahuldab hageja viivisenõude, mõistes alates 30. aprillist kuni 14. septembrini 2021 välja sissenõutavaks muutunud viivise 1424,16 eurot arvestatuna põhivõlgnevuselt (5160 eurot) 0,2% päevas ning alates 15. septembrist 2021 samas määras põhivõlgnevuselt arvestatud edasiulatuva viivise, kuid mitte rohkem kui 11 175,84 eurot.
12.Kostja on esitanud kohtule täitmisest keeldumise vastuväite VÕS § 111 lg 1 või § 110 lg 1 alusel põhjendusel, et hageja lepingu järgselt tehtud töös on erinevad puudused. Kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused, võib üks pool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (VÕS § 111 lg 1). VÕS § 110 lg 1
6(9)
sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus keelduda sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest. Vaidluse keskne küsimus on, kas kostjal on õigus keelduda konkreetse vaidlusaluse vahearve eest tasu maksmisest, kui mingi hageja tehtud töö oli puudustega. Teisisõnu, kas kostja saab praegusel juhul tugineda mistahes töö puudustele või üksnes konkreetses etapis esinevatele töö puudustele.
14.Kohus leiab, tõlgendades poolte sõlmitud lepingu p-i 3.2 koosmõjus VÕS § 637 lg 4 teise lausega ning § 111 lg-t 1 ja § 110 lg-t 1, et kostja sai esitada täitmisest keeldumise vastuväite
30.märtsi 2021 arvele nr 31062 üksnes viie tööpäeva jooksul kirjalikult ning üksnes vastastikuste kohustuste täitmiseks. Sellised vastastikkused kohustused lepingu etapiviisilise täitmise korral ei saa olla kostja tasu maksmise kohustus konkreetse vaheetapi eest ja hageja töö tegemise kohustus eelnevate või järgnevate tööetappide eest. Vastastikused kohustused said kohtu arvates praegusel juhul tuleneda vaid konkreetsest tööetapist. Vaidlusaluse arve alusel märgiti vaheetapil töödena: materjalid (trassid, plafoonid, restid jne) ning ventilatsioonisüsteemi paigaldus. Seega tuli kostjal täitmisest keeldumise vastuväite esitamisel esile tuua ja tõendada, millised konkreetsed puudused hageja tehtud töös esinesid, millal ta neist teada sai ja millal hagejat nendest teavitas. Kohus selgitas kostjale 6. mai 2022 eelistungil, et oma väiteid tuleb tal tõendada (TsMS § 230 lg 1). Lisaks märkis kohus 17. mai 2023 määruses, et kostja ei ole korrektselt ja piisavalt konkreetselt menetlusdokumentides toonud esile hageja tehtud töös esinevaid väidetavaid puudusi, millele tuginedes ta arve tasumisest keeldus. Samuti seda, millal kostja täpselt väidetavatest puudustest teada sai ja hagejat puudustest teavitas.
15.Kostja on menetluses välja toonud, et 30. märtsi 2021 e-kirjas teavitas kostja hagejat tööde puudustest üldsõnaliselt, st et lao esimesel korrusel on suitsueemaldus valesti tehtud ja et töös esineb veel täiendavaid puudusi; 30. aprillil 2021 teavitas kostja hagejat sellest, et puudu on suitsueemalduse torud; müraprobleemist informeeriti hagejat 7. juuli 2021 e-kirjaga; suitsueemaldustorustiku liidete mittehermeetilisusest, isolatsioonimaterjali ebaõigest paigaldusest ja üksikute ruumide ebapiisavast õhuhulgast informeeriti hagejat 6. mai 2022 istungil ja kostja 10. juuni 2022 menetlusdokumendis ning 6. novembri 2023 menetlusdokumendis tõi kostja välja ventilatsioonisüsteemi ja suitsueemaldussüsteemi puudused. Kostja selgitas 31. mai 2023 menetlusdokumendis, et tal pole võimalik välja tuua konkreetseid töö puudusi, kuna tööde aktis nr 30032031 ei ole kirjeldatud akteerimisperioodil teostatud töid piisavalt täpselt.
16.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et tal on õigus olukorras, kus tööd ei ole tema jaoks piisavalt täpselt kirjeldatud, esitada vaheetapi arve tasumata jätmiseks vastuväiteid muudele tehtud või tegemata töödele. Kohus ei hinda käesoleva tsiviilasja menetluses kostja etteheiteid hageja töö lepingutingimustele mittevastavusele ja nende kinnituseks esitatud tõendeid muude tööetappide ajal (TsMS § 238 lg 5). Välistada ei saa, et kostja loetletud puudused võivad objektil esineda, kuid kostjal tuli siduda oma vastuväited ja esitatud tõendid hagi aluseks oleva arvega ja vaheaktiga. Kostja ei ole seda teinud.
7(9)
17.Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et kostja ei saa praegusel juhul keelduda kohustuse täitmisest VÕS § 111 lg 1 või § 110 lg 1 alusel.
18.Varalise kahju nõude alusena on hageja tuginenud sellele, et kohtuvälise nõude esitamisega on hagejale tekkinud õigusabikulud 2353,20 eurot (sh käibemaks). Hageja nõutav kahju on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kohtueelsed õigusabikulud, mida isik on teinud selleks, et oma õiguste rikkumist kõrvaldada, on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (vt Riigikohtu 26. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-16, p 28). Professionaalset õigusabi tuleb üldjuhul pidada kohtueelses vaidluses mõistlikuks (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29). Praegusel juhul ei oleks hagejal tekkinud vajadust pöörduda advokaadi poole seoses õigusabiteenuse osutamisega juhul, kui kostja poleks keeldunud vaheetapi arve tasumisest. Nõude või vastuväidete maksmapanekuks on tihti vajalik kasutada professionaalse õigusnõustaja abi. Seda eeskätt olukorras, kus isik ise ei oma selleks õigusalaseid eriteadmisi. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (Riigikohtu 3. aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 11). Kohtueelsed õigusabikulud on hüvitavad tulenevalt VÕS § 127 lg-st 2, mille järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Vaidlust ei ole, et enne hagiga kohtusse pöördumist, pöördus hageja esindaja kaudu otse kostja poole kompromissiettepanekuga. Kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamise nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Praegu on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest hageja ja kostja vahel tekkinud õigusliku vaidlusega seoses pidi hageja tegema kulutusi õigusabile. Seega on kohtu arvates hageja kahjuhüvitamise nõue põhjendatud. Kohtu hinnangul on kohtumenetluse eelsed õigusabikulud arvestades asjaolusid ja tehtud toiminguid mõistliku suurusega. Hageja on esitanud arved, millest nähtub, et hagejal on tekkinud kohustus nimetatud summas õigusabi eest tasuda (dtl 29-32). Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Hageja taotlus hüvitiselt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tuleb rahuldada.
19.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi.
20.Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsus omavad (TsMS § 442 lg 8, § 238).
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude
8(9)
jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohtuotsus tehti kostja kahjuks, jäävad hageja kantud menetluskulud kostja kanda.
22.Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.