1.K.L. (hageja) esitas 26. aprillil 2023 Tartu Maakohtule hagi A.L. (kostja) vastu kinkelepingu tühistamiseks. Hagiavalduse kohaselt kinkis hageja talle kuulunud korteri aadressil XXXXXX kostjale. Kostja on oma käitumisega näidanud üles hoolimatust kingituse suhtes, kuna on jätnud maksmata kommunaalmaksed, jätnud maksmata elatise ja võtnud kiirlaenu, mistõttu on kingitud korter pandud täituri poolt sundmüüki. Ühes hagiavaldusega on hageja palunud peatada Anne Böckleri poolt läbiviidav sundmüük. Maakohus jättis 27. aprilli 2023. a määrusega hagi käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et hagejal tuleb märkida kostja isikukood või sünniaeg, elukoht ning sidevahendite andmed; esitada selge nõue või nõuded; täpsustada nõude aluseks olevaid asjaolusid; täpsustada hagiavaldust ning märkida hagihind ja esitada nõuetele vastav menetlusabi taotlus. Kohus jättis 27. aprilli 2023. a määrusega hageja 26. aprilli 2023. a hagi tagamise taotluse rahuldamata. Hageja esitas 28. juunil 2023, 6. juulil 2023, 12 juulil 2023 ja 14. juulil 2023 uuesti kohtule hagi tagamise taotlused. Maakohus jättis hagi tagamise taotlused rahuldamata.
2.Hageja 5. juuli 2023. a avalduse kohaselt toimub 7. juulil 2023 Anne Böckleri korraldatud oksjon tema kingitud kinnistu suhtes. On olemas oht, et kinnistu vahetab omanikku. Tänu kostja tekitatud olukorrale on otseses ohus hageja poeg, kes elab nimetatud kinnistul, st ta võib jääda kodutuks. Hageja palus tühistada kinkeleping. Hageja palus 12. juuli 2023. a hagiavalduse täienduses kinkelepingu tühistada. Hageja esitas 1. septembril 2023. a hagiavalduse tervikteksti. Hageja palub mõista kostja omandist välja hageja omandisse korteriomand asukohaga XXXXXXXX ning kohustada kostjat andma tahteavalduse/nõusoleku kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteri asukohaga XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXXX) omanikuna kinnistusraamatusse hageja. Kostja tahteavaldust asendab jõustunud kohtuotsus käesolevas tsiviilasjas. Kostja on oma käitumisega näidanud üles hoolimatust kingituse suhtes, kuna on jätnud maksmata kommunaalmaksed, jätnud maksmata elatise ja võtnud kiirlaene, mistõttu on kingitud korter pandud täituri poolt sundmüüki. Korteriomandi müügiga avalikul enampakkumisel jääb A.A. (hageja ja kostja ühine alaealine laps) ilma elukohata. Kinkelepingust taganemise eeldused on täidetud. Isegi, kui kostja eitab, et hageja on taganenud kinkelepingust enne hagi esitamist, saab hageja taganeda kinkelepingust käesolevas asjas esitatud hagi kättetoimetamisega kostjale. Ühes hagiavaldusega on hageja esitanud hagi tagamise taotluse, milles palub peatada kohtutäituri Anne Böckleri läbiviidav sundmüük.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus jättis 4. septembri 2023. a määrusega hagi menetlusse võtmata, tagastas selle koos lisadega hagejale, jättis menetluskulud hageja kanda, märkides, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja taganeda kinkelepingust, millega hageja kinkis talle kuulunud korteriomandi kostjale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 268 lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p-des 1–3 ettenähtud juhul.
Hageja tugineb kinkelepingust taganemisel VÕS § 267 p-le 1, s.o kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Hageja soovib kinkelepingust taganeda, sest kostja on oma käitumisega näidanud üles hoolimatust kingituse suhtes, kuna on jätnud maksmata kommunaalmaksed, jätnud maksmata elatise ja võtnud kiirlaene, mistõttu on kingitud korter pandud täituri poolt sundmüüki. Kostja on jätnud maksmata elatise oma pojale B.B.. Maakohtu hinnangul ei ole ükski eespool nimetatust asjaoluks, millest nähtuks kostja jäme tänamatus hageja või tema lähedase inimese suhtes (vt RKTKo 22.05.2017, nr 3-2-1-40-17, p 15 ja seal viidatud lahendid). Maksmata kommunaalmaksed, elatise tasumata jätmine ning laenude võtmine ehk hageja poolt kostjale etteheidetavad teod ei ole seotud kostja jämeda tänamatu käitumisega hageja või tema lähedase suhtes. Muuhulgas nähtub kohtute infosüsteemist, et hageja on 27. aprillil 2021 esitanud tsiviilasjas nr 2-21-6568 kostja vastu hagi kinkelepingu tühistamiseks, milles märgib, et kostja ei ole tasunud kommunaalmakseid. VÕS § 270 lg 1 esimese lause kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Seega on hageja ka osaliselt asjaoludele tuginenud juba 2021. aasta aprillis, mis on enam kui aasta VÕS § 270 lg 1 tähenduses. Seega leidis maakohus, et hageja soovitud eesmärki – kinkelepingust taganemist ja kingitud eseme väljanõudmist – ei ole võimalik saavutada. Lähtudes eeltoodust, jättis maakohus hagiavalduse selle perspektiivituse tõttu menetlusse võtmata tulenevalt TsMS § 371 lg 2 p-st 2.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning teha asjas uus määrus, millega võtta hagi menetlusse. Määruskaebuse kohaselt on kohtul, jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 11.12.2013, nr 3-2-1-139-13, p 14; 03.03.2014, nr 3-2-1-193-13, p 12). Maakohus leidis, et hagi on perspektiivitu, kuna hageja etteheiteid kostjale ei saa käsitleda „jämeda tänamatusena“ VÕS § 267 p 1 mõistes. Hageja selgitas, et kommunaal- ja muude maksete kostja poolt tasumata jätmine põhjustas kingitud korteriomandi müüki täitemenetluses. Korteriomand on hageja ja kostja ühise lapse A.A. ainuke elukoht. Juhul, kui korteriomand müüakse täitemenetluses, jääb hageja poeg kodutuks. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Sellise käitumise hindamisel tuleb lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (RKTKo 22.02.2007, nr 3-2-1-15306, p 12). Korteri kinke eesmärgiks oli eeskätt pojale elukoha tagamine. Nimetatud asjaolu nõuab tõendamist ja uurimist kohtumenetluses. Hageja hinnangul näitab kostja käitumine, millega ta tekitas korteriomandile võlgnevusi ning mistõttu pööratakse sissenõue korteriomandile, jämedat tänamatust hageja lähedase (poja) suhtes. Kas hageja hinnang kostja käitumisele kvalifitseerub "jäme tänamatusena" või mitte, on kohtu uurimise küsimus. Käesolevas menetluses esitatud hagi põhjendused erinevad varem esitatud hagi põhjendustest. Lisaks ei või kohus jätta hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel üksnes põhjusel, et kohtu hinnangul on nõue aegunud, kohus võib aegumist kohaldada üksnes kohustatud isiku taotlusel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659). Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt. TsMS § 372 lg 1 järgi saab hagi menetlusse võtmise otsustada maakohus. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
6.Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamisja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 08.03.2017, nr 3-2-1-177-16, p 10; 28.12.2022, nr 2-21-3244, p 11 ). TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt RKTKm 01.02.2017, nr 3-2-1-146-16, p 9). Maakohus, jättes hagi menetlusse võtmata, tugines kostjale ette heidetud kommunaalmaksete maksmata jätmisele, elatise tasumata jätmisele ning laenude võtmisele ning leidis, et viidatud teod ei ole seotud kostja jämeda tänamatu käitumisega hageja või tema lähedase suhtes. Ringkonnakohus leiab, et maakohus asus menetlusnorme rikkudes menetlusse võtmise keeldumise määruses asja sisuliselt hindama, mis ei ole menetlusse võtmise staadiumis lubatud. Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on eetiline hinnang. Asjaolu, kas kostja käitumist saab käsitleda hageja või hageja lähedase suhtes „jämeda tänamatusena“ on vaidluse sisuline lahendamine, mille puhul tuleb mh lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt nt RKTKo 22.02.2007, nr 3-2-1-153-06, p 12). Seda ei saa kohus tuvastada tsiviilasja menetlusse võtmise otsustamisel. Maakohus peab asja sisulise arutamise käigus välja selgitama, milline oli hageja tahe korteriomandi kostjale kinkimisel ning millist käitumist heidab hageja kostjale ette, mida hageja käsitleb „jämeda tänamatusena“.
7.Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole koos 1. septembri 2023. a hagiavalduse täiendusega esitatud hagi tagamise taotlust lahendanud.
8.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Maakohtul tuleb otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
9.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.