Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad avaldaja, S. T. ja J. U. esitada määruskaebust Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale vastuväite rahuldamata jätmise kohta ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud, menetluse käik Tallinn, Pae tn 88 korteriühistu /täiendav nimi KÜ Pae tn 88, endise nimega Tallinn, Paekaare tn 20 korteriühistu/ esitas 04.02.23 avalduse E. U.i ja S. T.i vastu solidaarselt võla (5514,29 €) ja viivise (960,21 € ja edaspidine viivis) nõudes. Vaidlus puudutab korteriomandiga, mis on kantud registriossa nr XXX (korteri nr X, puudutud isikud on kaasomanikud), seotud kohustusi ja sellest tulenevat võlga (majandamiskulud ja kommunaalkulud) ja vastavat viivist. Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu. J. U.i väidete kohaselt ei ole tema vaidlusaluses korteris (korteriomandis) saanud elada ja oma omandi osast tulenevad õigusi teostada, kuna seal on teine puudutatud isik ning nende vahel on teine kohtuvaidlus kaasomandi lõpetamiseks (nr 2-17-14115). Lisaks leidis ta, et kulude nõue ise pole põhjendatud, tõendatud. Ühistu pole koosolekutel vastu võtnud avalduses viidatud majanduskavasid. Lisaks ei ole nõuded, mis olid enne ühistu asutamist, üldse lubatavad (nõuded enne 30.12.17), ebaselged on nõude arvestamise alused. J. U. ei ole tarbinud kommunaalteenuseid, mis on nõudes ja mis on arvestatud nn tarbimise järgi. S. T. vaidles avaldusele vastu. Kuna nõue oli suunatud võla saamiseks 2017. jaanuarist kuni 2022.a. jaanuarini ja avaldus oli kohtule esitatud 03.02.22, siis on tema arvates vähemalt osa nõudest aegunud (nõuded 2017.a. ja 2018.a eest) ja vaidluses tuleb kohaldada aegumist.

2 (7)

S. T. proovis saada avaldajaga kompromissi. Kuna ühistu soovis, et kompromissiga ühineks ka J. U., kes keeldus kompromissiga ühinemast/sõlmimast, siis jäi kompromiss sõlmimata (S. T.i vastus 15.08.22). Seejärel teatas avaldaja kohtule 09.09.22 (I kd lk 162), et S. T. on tasunud peale avalduse esitamist ühistu poolt esitatud arved 100%, siis ei soovi avaldaja nõuet seetõttu suurendada. Lisaks kinnitas avaldaja 09.09.22, et tema algsest kompromissi ettepanekust on S. T. tasunud 04.08.22 ära osa võlast 2100 eurot, ent muid kompromissi ettepaneku summasid pole ära tasunud. Avaldaja palub J. U.ilt välja mõista järgnev: võlg 09.09.22 seisuga 3414,29 eurot, viivised järgmised: 03.02.22 seisuga algselt võlalt arvestatud viivis 960,21 €, perioodi 04.02.22 - 04.08.22 eest viivis 220,79 € ja perioodi eest 04.08.22-09.09.22 26,29 €. Sellele lisandub edaspidine viivis VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi. 17.10.22 vastuses märkis J. U., et see 09.09.22 esitatud nõue tema vastu ei ole endiselt põhjendatud. Lisaks on kaasomand korteriomandile lõpetatud jõustunud kohtuotsusega nr 217-14115, millega jäeti korteriomand S. T.ile. Kõik nõuded tuleks esitada S. T.i vastu. Lisaks ei ole avaldaja nõus ka viivistega ning kõik menetluskulud tuleks jätta S. T.i kanda. Alates 21.10.22 on korteriomandi ainuomanik S. T. (I kd tl 200, kinnistusraamatu väljavõte). Ärakuulamisel 31.10.2022 (II kd lk 1) jäi avaldaja oma nõude juurde (22.07.22, 03.02.22) ja märkis, et tegemist on solidaarnõudega. J. U. tugines oma 21.11.22 (II kd lk 6) vastuses väitele, et nõue on aegunud vähemalt 1972,98 euro nõudes, seetõttu saaks rääkida üldse vaid nõudest 3514,22 € (5514,29-1972,98), seega on ka viivisenõue aegunud. Lisaks pole nõude aluseks olevaid majanduskavasid koosolekutel vastu võetud. J. U. pole teenuseid saanud. Alates 21.10.22, kui S. T. kanti omanikuna registrisse, peab tema kandma kõik kulud. 29.11.22 märkis S. T. (II kd lk 11), et avaldaja pole nõuet tõendanud. Pole aru saada nõude arvestus ehk kuidas on võla arvetus saadud, ebaselge on kulude jagamise õiguslik alus samuti, ei ole esitatud kulusid kinnitavad tõendid. Ebaselge on millised maksed on arvestatud millise nõude kohta. S. T. palub jätta avaldus rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda. 08.12.22 (II kd l7) märkis, et kulude eest vastutab ka J. U., kuna ka tema oli omanik. 16.01.23 (II kd lk 34) täpsustas avaldaja oma nõuet, arvestades ka S. T.i poolt 04.08.22 2100 euro tasumist. Selle 2100 euro arvel luges avaldaja tasutuks 2017.a., 2018.a. ja 2019.a. põhivõlad (avalduse p 1.3.1), alles jäi veel võlg 2019.a. aprillist kuni 2022.a. jaanuarini (kaasa arvatud) 3349,20 € (2019.a., 2020.a, 2021.a. ja 2022.a. arvete järgsed võlad). Lisaks on 03.02.22 seisuga viivis 960,21 €, perioodi 04.02.22-04.08.22 eest 5514,29 eurolt /algne avalduse põhivõla nõue/ 220,79 € ja 3349,20 eurolt edaspidine seadusjärgne viivis. Avaldaja palus välja mõista puudutatud isikutelt solidaarselt võlga 3349,20 €, 03.02.22 seisuga viivist 960,21 €, perioodi 04.02.22-04.08.22 eest viivist 220,79 € ja edaspidiselt alates kohtule avaldusele esitamise päevale (03.02.22) järgnevast päevast seadusjärgset viivist kuni tasumiseni (vt avalduse p 1.6). Menetluskulud palus jätta puudutatud isikute kanda koos viivisega. 09.01.23 esitas S. T. vastuväite kohtu tegevusele seoses avaldajale korduva tähtaja pikendamisega. Avaldaja ja J. U. vaidlesid vastuväitele vastu (07.02.23, 10.02.23).

3 (7)

Avaldaja 22.03.23 avaldus. Avaldaja väitis, et puudutatud isik S. T. on tasunud võla ja viivised, millest esimene tehti 04.08.2022 summas 2100 eurot (mida avaldaja on käsitlenud kohtule 16.01.2023 esitatud menetlusdokumendis) ja millest teine ehk summas 4 764,74 eurot tehti 14.08.2023 seoses puudutatud isikutele 1 ja 2 võla perioodil kuulunud korteriomandi müügiga S. T.’i poolt. Avaldaja konto väljavõttes nähtuvalt on 14.08.2013 Tallinna notar Egle Uri deposiidikontolt nr EEXXX avaldaja kontole nr EEXXX kantud 4 764,74 eurot 11.08.2023 sõlmitud lepingu nr 1686 alusel selgitusega “Korteri nr X võlg ja viivised”. Kuna puudutatud isikud on rahuldanud avaldaja põhivõla nõude ja osaliselt ka viivisenõude, millest peale 14.08.2023 makset jäi üles viivisenõude jääk 100,41 eurot, siis loobus avaldaja menetlusökonoomika tõttu sellest 100,41 € nõudest. Kuivõrd peale avaldaja poolt kohtusse avalduse esitamist (03.02.2022) on puudutatud isiku 2 poolt 04.08.2022 ja 14.08.2023 tehtud maksete arvel nõue rahuldatud, ja viivisenõude jäägist 14.08.2023 100,41 € on avaldaja loobunud, siis on avaldaja avaldanud, et täidetud on kõik käesolevas kohtuasjas avaldaja poolt esitatud kommunaalteenuste ja majandamiskulude tasumise nõuded ning viivisenõue. Seetõttu võttis avaldaja avalduse tagasi TsMS § 168 lõikes 5 viidatud põhjusel. Samas palus avaldaja kaasata menetlusse puudutatud isikutele kuulunud korteriomandi (registriosa nr XXX) uued omanikud A. L. ́i (isikukood XXX) ja A.-F. I. (isikukood XXX) käesolevas tsiviilasjas avaldaja kantud menetluskulude saamiseks. Puudutatud isik S. T. vaidles taotlusele vastu. S. T. leides, et teisi puudatud isikuid ei ole võimalik kaasata menetluskulude menetluseks, kuna KrtS § 43 lg 2, VÕS § 142 mõttes ei teki käendussuhet menetluskulude osas. Lisaks ei ole tema avaldaja nõuet rahuldanud, kuna raha kandis avaldajale notar korteriomandi omandajate rahast ja seetõttu on tegemist sooritusega, mis ei eelda, et mingi kohustuse on täitnud puudutatud isik. S. T. on seisukohal, et avaldaja nõue on tõendamata, ebaselge ja seega ei ole avaldajal nõuet. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda, avaldaja kulud on põhjendamatud (vastus 16.11.203). J. U. vaidles taotlusele vastu ja palus jätta kulud avaldaja kanda (16.11.23 vastus). Ta ei ole väitnud, et ta oleks avaldaja nõude rahuldanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 8 lg 2 kohaselt kohaldab kohus analoogiat. TsMS § 208 lg 2 kohaselt kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud. TsMS § 198 lg 3 alusel kaasab kohus menetlusosalisi omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks

4 (7)

lahendamiseks. TsMS § 614 järgi on menetlusosalisteks korteriomandi asjades korteriomanikud ja ühistu. Avalduse läbi vaatamata jätmine, osaline menetluse lõpetamine TsMS § 423 lg 1 p 3 alusel jätab kohus hagi (avalduse) läbi vaatamata, kui hagi (avaldus) on võetud tagasi. TsMS § 424 lg 1 alusel on hagejal (avaldajal) õigus avaldus tagasi võtta eelmenetluses vastaspoole nõusolekuta. TsMS § 425 lg 1 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja (avaldaja) võib hagist (avaldusest) loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse, kui hageja (avaldaja) on hagist loobunud. Asjas ei ole eelmenetlus lõppenud, kuivõrd J. U.ile on kohus korduvalt pikendanud avaldusele vastamise tähtaega seoses seadusliku takistusega. Seega on avaldajal õigus avaldus tagasi võtta, milleks pole vaja S. T.i ja J. U.i nõusolekut. Avaldaja loobus osaliselt ka viivisenõude jäägi nõudest seisuga 14.08.2023 100,41 €. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 423 lg 1 p 3, § 424 lg 1, § 425 lg 1, 428 lg 1 p 3, 429 lg 1, § 477 lg 1 lõpetab kohus menetluse avaldaja nõudes S. T.i ja J. U.i vastu solidaarselt 14.08.23 seisuga viivise nõudes 100,41 € ja ülejäänud osas tuleb avaldus jätta J. U.i ja S. T.i vastu läbi vaatamata. Taotluse lahendamine isikute kaasamiseks Kohus leiab, et avaldaja taotlus puudutatud isikute A. L.’i (isikukood XXX) ja A.-F. I. (isik) kaasamiseks ei ole põhjendatud. Avaldaja on esitanud kohtule avalduse S. T.i ja J. U.i vastu korteriomandist tulenevate kulude ja viivise nõudes, millele viimased vaidlesid vastu aegumise, põhjendatuse ja tõendamatuse põhjendustel. KrtS § 43 lg 1 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest, lg 2 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käesoleval juhul ei ole avaldajal nõuet enam S. T.i ja J. U.i vastu. Kohtumenetluses kehtib põhimõte, et menetluskulud jaotakse menetlusosaliste vahel. Menetluskulud ei ole aga need kulud, mis oleks materiaalõigusliku sisuga kulud, mille hüvitamiseks on võimalik

5 (7)

menetlusosalisi menetlusse kaasata. Isegi kui eeldada uute korteriomanike kohustust käendussätete alusel vastutada puudutud isikute menetluskulude eest, eeldab märgitu avaldaja iseseisvaid kulude nõudeid nende vastu, arvestades VÕS § 145 lg 2 viimase lause eelduste olemasolu ja tõendatust. Kuid need asjaolud ei ole need, mille tõttu saab neid menetlusse kaasata puudutatud isikutena, kuivõrd põhivõlga ja põhivõlalt viivist kui nõuet menetluses ei ole S. T.i ja J. U.i vastu ega ka uute omanike vastu. Menetlusse saab kaasata isikuid, kelle suhtes on olemas materiaalõiguslik nõue. Kuna avaldajal ei ole materiaalõiguslikku nõuet ei S. T.i ja J. U.i vastu, siis ei ole A.L. ja A.F. I. menetlusosalised (avaldaja kaasamise taotlus puudutab vaid menetluskulusid). Neid ei ole võimalik kaasata asja õigemaks lahendamiseks TsMS § 198 lg 3 järgi, sest nad pole ka käesolevat menetlust põhjustanud. Seega ei ole võimalik neid menetlusse kaasata täiendavate puudutatud isikutena TsMS § 8 lg 2, § 208 TsMS § 208 lg 2, 198 lg 3, § 614 alusel. Seega jääb avaldaja taotlus puudutatud isikute kaasamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi, lg 2 sätestab, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Riigilõiv määruskaebuselt tagastatakse määruskaebuse rahuldamise korral vastavalt käesoleva seadustiku §-s 150 sätestatule. Käesoleval juhul nähtub avaldaja esitatud tõendist (konto väljavõte lisa, dtl 747), et S. T. ja J. U. ei ole avaldaja nõuet rahuldanud. Samas ei ole vaidlust selles, et S. T. tasus osa võlast. Kohus märgib vaid seda, et J. U.i väited, et ta ei ole saanud märgitud korteriomandit kasutada, ei ole põhjenduseks, miks ta ei vastuta korteriomanikuna võla ja viivise eest. Samas ei ole kohus lahendanud küsimust nõude aegumisest ja nõude enda põhjendatusest ja tõendatusest. Käesolev lahend avalduse läbi vaatamata jätmise (nõue rahuldatud enamas ulatuses) ja osaliselt menetlus lõpetamise kohta on tehtud kohtu hinnangul nii avaldaja kui ka S. T.i ja J. U.i huvides. Arvestades seda, et S. T. ja J. U. on avaldusele vastu vaielnud, osaliselt on S. T. rahuldanud nõuet, avaldaja nõue on tegelikult rahuldatud, osaliselt on sellest loobutud, siis jäävad käesoleva tsiviilasja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 1. ja 2 lause järgi iga menetlusosalise enda kanda. Vastuväite lahendamine Kuna asjas on menetlus lõppenud ja osaliselt on avaldus jäänud läbi vaatamata, siis jätab kohus S. T.i 09.01.2023 vastuväite kohtu tegevusele avaldajale tähtaja korduvaks pikendamiseks TsMS § 333 lg 1 järgi rahuldamata, kuna sellel taotlusel puudub menetlusõiguslik toime.

6 (7)

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.