Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 23. november 2023
Tsiviilasja number
2-23-1506
Tsiviilasi
M.J. hagi J.K.a vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1324 eurot 80 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. septembri 2023. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
M.J. apellatsioonkaebus
Menetlusosalised
Hageja (apellant) M.J. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Heiki Kuningas Kostja (vastustaja) J.K. (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Keelduda M.J. Tartu Maakohtu 28. septembri 2023. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
Jätta M.J. apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud M.J. kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.M.J. (hageja) esitas 27. jaanuaril 2023 Tartu Maakohtule J.K.a (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 1324 eurot 80 senti ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt mõistis Tartu Maakohus 8. juuli 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-8053 hagejalt hageja ja kostja ühiste laste kasuks välja elatise ühele lapsele 50 eurot, kahele lapsele kokku 100 eurot. Hageja tasus elatist vabatahtlikult. Kostja tagastas
28.juunil 2021 elatise, kuna nii väikest summat ei ole mõtet maksta. Kostja keeldus sellega täitmise vastu võtmisest. Hageja hinnangul oli kostja vastuvõtuviivituses ja hageja ei saanud oma kohustust täita. Hageja ja kostja suhtlesid pärast seda, kuid lastele elatise maksmisest ei olnud juttu. Kostja teatas 22. augustil 2022, et elatise summa on väike ja ta soovib pöörduda laste nimel elatise suurendamiseks kohtusse. Kohus rahuldas laste nõude hageja vastu. Hageja maksab uue kohtulahendi alusel lastele elatist. Kostja esitas 27. oktoobril 2022 kohtutäiturile avalduse, milles palus algatada Tartu Maakohtu 8. juuli 2019. a määruse tsiviilasjas nr 2-19-8053 alusel täitemenetlused määrusest tuleneva võla sundtäitmiseks. Võlg 1600 eurot oli arvestatud perioodi juuli 2021 kuni oktoober 2022 eest. Hageja tasus võla. Täitemenetluste alustamine oli põhjendamatu, kuna hageja täitis maakohtu määrust vabatahtlikult kuni kostja täitmisest vastuvõtmise keeldumiseni. Kui kostja keeldus täitmise vastu võtmisest, ei saanud hageja enam määrust täita. Kostja käitus täitmisavaldust esitades õigusvastaselt ja tekitas hagejale sellega kahju. Hageja kahju on täitemenetlusega seotud kulud 1324 eurot 80 senti.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja esitas Tartu Maakohtu 8. juuli 2019. a määruse tsiviilasjas nr 2-19-8053 täitmiseks kohtutäiturile avalduse, kuna hageja ei täitnud oma kohustusi vabatahtlikult. See, et kostja kandis hagejale ühe korra raha tagasi, ei vabastanud hagejat lastele elatise maksmise kohustusest. Täitemenetlus algatati elatise võla osas alates juulist 2021.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis 28. septembri 2023. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 280 eurot osamaksetena ja viivise riigilõivu tasumisega viivitamise eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Hageja nõuab kostjalt kahjuna kohtutäituri tasu 1324 euro 80 sendi hüvitamist. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Pooled leppisid lastele elatise maksmises kokku. Kokkulepe kinnitati
8. juuli 2019. a kohtumäärusega. Elatis tuli tasuda jooksva kuu 28. kuupäevaks kummalegi lapsele summas 50 eurot. Elatise kui rahalise kohustuse täitmist hinnates tuleb juhinduda võlaõigusseaduse sätetest. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 91 lg 3 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole loetakse kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. Võlasuhe lõpeb VÕS § 186 p 1 järgi kohase täitmisega. See tähendab, et kui laste seadusliku esindaja pangakontole laekus hageja poolt tasutud elatise makse, tuleb VÕS § 91 lg 3 alusel lugeda hageja poolt elatise tasumise kohustus ülekande summas täidetuks ning selles osas elatise tasumise võlasuhe täitmisega lõppenuks. Asjaolu, et laste seaduslik esindaja tagastas tasutud elatisemakse hagejale, ei oma tähtsust seetõttu, et juunikuu eest võlga ei nõutud. Vastuvõtuviivitust ei ole VÕS § 119 lg 1 järgi, sest polnud midagi vastu võtta. Kohustuse täitmise pakkumist, st elatise ülekannet perioodil juuli 2021 kuni oktoober 2022 ei olnud. Kostja ei ole oma seadusest tulenevat kohustust rikkunud, samuti ei ole tema tegevus käsitletav tahtliku heade kommete vastase käitumisena (VÕS § 1046 lg 1 p-d 7 ja 8). Hageja on eksimuses, tõlgendades enda kohustuse täitmata jätmist endale meelepärasemalt. Hageja ise ei ole oma kohustust täitnud. Väide, et laste ema ei soovigi elatist ja on tekitanud olukorra, kus hageja ei saanud oma kohust täita, on meelevaldne. Pole tõendeid, et hageja oleks juulist 2021 kuni oktoobrini 2022 elatise tasumise kohustust täitnud või proovinud seda täita. Maakohus mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu, mille tasumisest oli hageja hagiavalduse esitamisel vabastatud. Maakohus võimaldas hagejal riigilõivu tasuda seitsme 40 euro suuruse osamaksena.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas apellatsioonkaebuses menetlusabi taotluse, milles palub vabastada end apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest. Hageja tasus elatist vastavalt kohtumäärusele. Kostja tagastas 28. juunil 2021 makstud elatise hagejale selgitusega, et ei soovi mingit raha, nii väikest summat pole mõtet kanda. Hageja ja kostja suhtlesid pärast seda e-posti teel, kuid elatise maksmisest ei olnud juttu. Kostja saatis
22.augustil 2022 e-kirja, milles märgiti, et elatis 50 eurot lapse kohta on väike summa, seda pole mõtet maksta, lapsed soovivad esitada kohtusse nõude elatise suurendamiseks. Maakohus kohaldas VÕS § 119 ja tõlgendas kostja tahteavaldusi valesti. Kostja sattus VÕS § 119 lg 1 kohaselt vastuvõtuviivitusse. Kostja ei soovinud hagejalt raha. Kostja tahteavaldust ei saa seostada üksnes juuni 2021 maksega. Kostja märkis 28. juunil 2021, et ta ei soovi mingit raha. Kostja ei teinud pärast seda midagi, et hagejalt elatist saada. Kostja kinnitas 22. augusti 2022. a e-kirjas, et ta ei soovi nii väikest elatist. Kostjal oli õigus loobuda kohtumäärusest tuleneva elatise maksmise kohustuse täitmise nõudmisest. Kostja tegigi seda. Hagejale ei saa seega ette heita, et ta ei maksnud lastele elatist. Kostja, esitades 27. oktoobril 2022 täitemenetluse alustamise avalduse, käitus vastuolus enda varem avaldatud tahtega. Kostja tegevus tekitas hagejale kahju ega ei olnud heade kommetega kooskõlas.
Maakohus leidis, et asjaolu, et kostja tagastas tasutud elatisemakse hagejale, ei oma tähtsust, kuna juunikuu eest võlga ei nõutud. See seisukoht on vale. PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist kalendrikuu eest ette. 28. juuni 2021 elatise makse oli seega 2021. a juulikuu eest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel keelduda ning kaebus tuleb hagejale tagastada.
6.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Tegemist on lihtmenetluse asjaga, kuna hageja hagihind ei ületa TsMS § 405 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud otsuses luba edasikaebamiseks (tl 43). Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud maakohus otsuse tegemisel ebaõigesti materiaalõiguse norme, samuti ei ole maakohus rikkunud selgelt menetlusõiguse norme, mh tõendite hindamise osas. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust vastupidise väitmiseks.
7.Hageja esitas kostja vastu VÕS § 1043, § 1045 lg l p 7 ja 8 ja § 1050 alusel nõude kahju hüvitamiseks. Hageja väitel tekkis talle kahju seetõttu, et kostja algatas alaealiste laste nimel kohtulahendist tuleneva elatise nõude sundtäitmiseks hageja suhtes täitemenetluse, kuigi kostja oli ise varem öelnud, et ta ei soovi elatise tasumist. Hageja kahjuks on täitemenetluse kulud.
7.1.Maakohus ei eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud menetlusõiguse norme, kui tuvastas, et hageja kohustus Tartu Maakohtu 8. juuli 2019. a määruse alusel tasuma oma kahele lapsele elatist kokku 100 eurot iga jooksva kuu eest 28. kuupäevaks kostja pangakontole. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei olnud tema suhtes täitemenetluste alustamise ajaks tasunud lastele elatist perioodi eest, mille osas täitemenetlused alustati, s.o juulist 2021 kuni oktoobrini 2022. Kuna hageja kohustus kohtulahendi kohaselt tasuma elatist jooksva kuu eest 28. kuupäevaks, ei kohaldu perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 4. Hageja poolt
28.juunil 2021 tehtud elatise makset ei saa seega käsitleda 2021. juuli kuu elatise maksmise kohustuse täitmisena ainuüksi PKS § 100 lõikele 4 tuginedes.
7.2.Maakohus ei kohaldanud VÕS § 119 valesti. VÕS § 119 lg 1 järgi eeldab vastuvõtuviivitusse sattumine, et võlgnik pakub võlausaldajale täitmist, kuid ta ei saa oma kohustust täita võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu. Perioodilise elatise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks iga kuu uuesti (nt RKTKo 07.12.2022, 2-20-3353, p 10.1). Maakohus ei eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud menetlusõiguse norme, kui tuvastas, et hageja ei pakkunud perioodil juuli 2021 kuni oktoober 2022 elatise maksmise kohustuse täitmist. Isegi, kui hageja oleks pakkunud täitmist, kuid ta ei oleks saanud oma kohustust laste esindaja, s.o kostja, tõttu täita, oleks hageja saanud kohustuse VÕS § 120 lg 1 ja § 122 lg 1 järgi täita raha
notari juures tagasivõtmise õiguseta hoiustamisega ja sellest VÕS § 120 lg 3 järgi kostjale teatamisega.
7.3.Maakohus ei rikkunud menetlus- ega materiaalõiguse norme, kui pidas hageja väited selle kohta, et kostja ei soovinudki elatist saada, põhjendamatuks. Hageja kohtulahendist tulenevad kohustused maksta lastele juulist 2021 oktoobrini 2022 elatist ei saanud seega VÕS § 186 p 4 ning § 207 lg 1 ja 2 järgi olla enne täitemenetluse alustamist lõppenud.
8.Hagi jäi rahuldamata. Menetluskulude TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda jätmine oli seega põhjendatud.
9.Ringkonnakohus keeldub eeltoodule tuginedes apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise aluse alusel apellatsioonkaebust kostjale kätte. See tuleb hagejale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb ringkonnakohus tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
10.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal ei ole selles menetlusetapis tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
11.Hageja on esitanud apellatsioonkaebuses menetlusabi taotluse, milles palub vabastada end apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest. Kuna kaebuse menetlusse võtmata jätmisel kuulub apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastamisele, ei ole vaja eelnimetatud menetlusabi taotlust lahendada. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.