Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.2023, Tallinn Tsiviilasja number
2-23-13667
Tsiviilasi
Revensen OÜ hagi S. K. (K.) vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
1 663,17 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Revensen OÜ (registrikood 16625699), lepinguline esindajad esindaja Aivira Kollamaa Kostja S. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista S. K.lt Revensen OÜ kasuks S. K. ja Ühisraha OÜ vahel 31.01.2020 sõlmitud laenulepingust nr Y200131005 tulenevalt põhivõlgnevus summas 627,05 eurot, intress summas 66,45 eurot, lepingu hooldustasu summas 11,29 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 627,05 eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja nõue sissenõutavaks muutunud viivise 59,32 eurot tasumise nõudes ja alates 27.09.2023 põhinõude (627,05 eurot) tasumata osalt lepingujärgses määras (37%) viivise väljamõistmise nõudes.
4.Välja mõistetud summad tuleb tasuda Revensen OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX LHV. Makse selgitus on „võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number“.
8.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 455,1 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused
1.Revensen OÜ (hageja) esitas 26.09.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse S. K. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on kostja ja Ühisraha OÜ vahel 31.01.2020 sõlmitud laenulepingust Y200131005 tulenev võlgnevus. Hagis palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 627,05 eurot, intressi summas 66,45 eurot, lepingu hooldustasu summas 11,29 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot, seisuga 26.09.2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise summas 686,37 eurot ning edaspidi viivised alates 27.09.2023.a põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 37% aastas. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 13.10.2023 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud 27.10.2023. Hgiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult
põhjendatud põhivõlgnevuse, intressi, lepingu hooldustasu, sissenõudmiskulude ja osaliselt sissenõutavaks muutunud viivise osas. Seega rahuldab kohus hagiavalduse põhivõlgnevus summas 627,05 eurot, intressi summas 66,45 eurot, lepingu hooldustasu summas 11,29 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise summas 627,05 eurot osas. Hagi jääb rahuldamata osas, milles hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 627,05 eurot ületavas osas ja viivise alates 27.09.2023.a põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 37% aastas.
2.1.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 686,37 eurot ning edaspidi viivised alates 27.09.2023.a põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 37% aastas. Kohus selgitab, et Riigikohtu praktika kohaselt ei mõista kohus üldjuhul kõrvalnõudeid välja põhinõuet ületavas osas. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivisenõuet tuleb põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-2-1-162-12, p 20; 26.10.2012 otsus nr 3-2-187-10, p 12). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Selliseid põhjendusi hagiavaldusest ei nähtu ja kohus peab põhjendatuks piirata käesolevas asjas viivisenõuet põhinõude suurusega (kõik viivised kokku on välja mõistetavad mitte suuremas summas kui põhinõue). Käesoleval juhul on põhivõla suuruseks 627,05 eurot ning hageja nõuab kostjalt viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
3.Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
4.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 82 % ulatuses (arvestades hagis esitatud nõudeid ja seda, et kohus rahuldab hageja nõuded kogusummas 1371,84 eurot). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 82% kostja kanda ja 18% ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 18% ulatuses hageja kanda ja 82% ulatuses kostja enda kanda.
5.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 1663,17 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni
2 000 eurot tasuda riigilõiv summas 315 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskuluna on põhjendatud riigilõiv summas 315 eurot. Lisaks on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 660 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (käibemaksuta), kokku 5,5 tundi. Hageja märgib, et menetlusdokumentide koostamine on olnud keerukas ja ajamahukas. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 5,5 töötundi. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, saab põhjendatuks pidada hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäära 120 eurot/tunnis. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse koos lisadega, vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2 tundi, mis on piisav ajakulu asjaoludega ja materjalidega tutvumiseks, tõendite tellimiseks ja kogumiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on seega põhjendatud summas kokku 555 eurot (riigilõiv 315 eurot + õigusabikulud 240 eurot).
6.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
7.Kuivõrd kohus jätab 82% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 455,1 eurot (555 x 82%).
8.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.