nende Võlgnik V K (pankrotis, isikukood xxx) Võlausaldaja I X OÜ (registrikood xxx), esindaja R P Võlausaldaja II Y AS (registrikood xxx)
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada V K (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda V Ki (pankrotis) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
2.Vabastada V K (pankrotis) usaldusisiku kohustustest.
3.Avaldada teade V K (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Menetluskulud jätta V Ki (pankrotis) kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
Harju Maakohtu 15.06.2018 kohtumäärusega kuulutas kohus välja V Ki pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Harju Maakohtu 25.01.2019 kohtumäärusega lõpetati V Ki (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja algatati V Ki (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ning nimetati V Ki usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel V K.
2.28.12.2020 kohtunõudega kohustas kohus võlgnikku V Ki (pankrotis) esitama usaldusisiku aruanne aruande vormil perioodi 25.01.2019-25.01.2020 kohta, millest nähtub, kas ja kuidas on võlgnik oma kohustusi täitnud (kas võlgnikul on töökoht ja kindel sissetulek) ning milles kajastuksid andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Kohus juhtis
tähelepanu ka asjaolule, et usaldusisiku aruanne perioodi 26.01.2020-25.01.2021 tuleb esitada kohtule hiljemalt 25.01.2021.
3.22.06.2021 kohtunõudega kohustas kohus võlgnikku esitama usaldusisiku aruanne perioodi 25.01.2019-25.01.2020 ja 26.01.2020-25.01.2021 kohta, millest nähtub, kas ja kuidas on võlgnik oma kohustusi täitnud ning milles kajastuksid andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta.
4.28.12.2022 kohtunõudega kohustas kohus võlgnikku esitama nõuetekohane aruanne perioodide 25.01.2019-24.01.2020; 25.01.2020-24.01.2021 ja 25.01.2021-24.01.2022 kohta.
5.13.04.2023 teatas võlgnik kohtule, et viibib vanglas. Võlgnik kinnitas, et sai kätte usaldusisiku aruande blanketi, kuid kuna viibib vanglas, siis puudub tal ligipääs enda pangakontodele ja ekirjadele ning pole võimalik usaldusisiku aruannet esitada.
6.28.07.2023 tegi kohus päringu pankadele, AS-ile Pensionikeskus ja Sotsiaalkindlustusametile.
7.AS Pensionikeskus teatas 28.07.2023 vastuses kohtu järelpärimisele, et pensioniregistri pidaja andmetel on V K nimel avatud pensionikonto nr xx, konto saldo 28.07.2023 seisuga on 0 osakut. V K on esitanud raha väljavõtmise avalduse 05.05.2021.
8.Sotsiaalkindlustusamet 28.07.2023 vastuses kohtu järelpärimisele teatas, et V Kile ei ole perioodil alates 25.01.2019 kuni käesoleva ajani Sotsiaalkindlustusameti poolt väljamakseid tehtud.
9.31.07.2023 e-kirjas kohtule võlausaldaja X OÜ, olles vaadelnud võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitatut, leiab, et võlgniku suhtes on alust kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. Võlgnik ei ole täitnud korrektselt aruande kohustust, võlgnik ei ole teostanud nende aastate jooksul ühtegi makset võlausaldajale võlgnevuse katteks, lisaks ei ole võlgnik tõendanud ega otsinud tulutoovat tööd, mille arvelt oma kohustusi täita. Ka võlgniku hilisem vangis viibimine ei ole aluseks võlgniku kohustustest vabastamiseks. Lisaks on võlgnik võtnud välja teise pensionisamba, mille arvelt ei ole ta ka ühtegi makset võlausaldajale teinud. Võlausaldaja palub kohtul kaaluda lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
10.18.10.2023 kuulas kohus võlgniku vande all ära. Võlgnik selgitas, et enne kohustustest vabastamise menetlust oli ta kokk, haridust on 8 klassi. Lõpetas koka kursused ja viimased 10 aastat töötas kokana. Detsembrist 2022 viibib kinnipidamisasustuses. Töötas ka R vahepeal ja P P, aga täpset aega öelda ei oska. Enne seda oli vanalinnas Sankt-Peterburg hotellis, aga siis tuli koroona ja pandi kõik need asutused kinni ja sealt ta vallandati. Enne seda kui ta vangi pandi, siis elas põhimõtteliselt tänaval ja töökohta ei olnud. Arvab, et teenis umbes 800 eurot kuus. Võlgnik selgitas, et tal on üks konto R, konto number hakkab LT-ga ehk Läti. Eestis on kõik kontod kinni. Sissetulekud laekusid Eestis olevasse panka, kui tal oli töökoht. Praegu ei laeku kusagile. Arvab, et see R konto on ka juba kinni pandud, sellest on tükk aega kui viimati kasutas. Vastuseks kohtu küsimusele, mis takistas võlgnikul enne kinnipidamisasutusse sattumist aruandeid esitada, selgitas võlgnik, et ootas seda aruannet tegemiseks oma e-postile. Mahtra tänav on endise naise aadress. Võlgnik pole aruandeid esitanud, sest ta pole seda kätte saanud. Nüüd sai esimese paberi vanglas olles. Võlgniku sõnul teeb nüüd teist kuud vanglas tööd ja saab 1/3 kätte ehk umbes 30 eurot kuus, 0,75 eurot tunnis. 1/3 on vabakasutus, 1/3 on vabanemisfond ja 1/3 läheb kohtuprotsessi kulude katteks. Seoses elukohaga xxx selgitas võlgnik, et ei elanud seal enne kinnipidamisasutusse sattumist umbes 4-5 aastat. Ajataju kadus ära ja sellepärast ongi see aadress siiani seal kirjas. See ei ole küll vabandus, aga see on põhjendus. Võlgnik avaldas, et lähimal ajal saab avavanglasse ja saab käia tööl, millest tulenevalt muutub ka palgasumma. Siis on võibolla rohkem võimalust panustada. Võlausaldajatele ei ole võlgnik seni midagi maksnud. Seoses Pensionikeskusest saadud infoga, mille kohaselt on võlgnikule tehtud väljamakse, selgitas võlgnik, et põhimõtteliselt oli ta siis juba tänaval ja üritas selle rahaga jalule saada. See oli mõeldud korteri üürimiseks. Aga korteri üürimiseks on vaja anda 1 kuu tagatisraha. Teine põhjus on see, et ta ei teadnud kuhu saata. Kohtumääruse põhjendused 2 (4)
11.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Käesolevas asjas on kohustustest vabastamise avaldus esitatud enne Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist, mistõttu kohaldub käesolevas asjas Pankrotiseaduse (PankrS) redaktsioon, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
12.Tulenevalt PankrS § 175 lg 2 p 1 ja p 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS §-s 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vastavalt PankrS § 175 lg-le 5 võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
13.Võlausaldaja X OÜ leiab, et on alust kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. Võlausaldaja toob esile, et võlgnik ei ole täitnud korrektselt aruande esitamise kohustust, ei ole teostanud võlausaldajale võlgnevuse katteks ühtegi makset, lisaks ei ole võlgnik otsinud tulutoovat tööd, mille arvelt oma kohustusi täita. Võlgnik on võtnud välja teise pensionisamba, mille arvelt ei ole ta samuti ühtegi makset võlausaldajale teinud. Võlausaldaja palub kohtul kaaluda lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
14.Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.
15.Kohus on 18.10.2023 võlgniku vande all ära kuulanud ning kutsunud ärakuulamisele ka võlausaldajad. Võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud.
16.Kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustust. Kohus on võlgnikule edastanud korduvaid kohtunõudeid (28.12.2020, 22.06.2021, 28.12.2022), kuid võlgnik ei ole sellele vaatamata esitanud kohtule nõuetekohaseid aruandeid ja teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud ka PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust teatada viivitamatult kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest. Võlgnik kinnitas 18.10.2023 toimunud ärakuulamisel, et kohtule esitatud pankrotiavalduses märgitud aadressil xxx, ei elanud võlgnik enne kinnipidamisasutusse sattumist umbes 4-5 aastat. Kohtule võlgnik oma elukohamuutusest teada ei andnud. Veel avaldas võlgnik ärakuulamisel, et on kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud erinevatel töökohtadel (R, P P, Sankt-Peterburg hotell), kuid ka töökohtade vahetusest ei ole võlgnik kohtule viivitamatult teatanud. Võlgnik on seega rikkunud ka oma kohustust teatada viivitamatult kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest. Kohus on siiski seisukohal, et üksnes teabe andmise kohustuse rikkumine ei anna käesoleval juhul alust jätta võlgnik kohustustest vabastamata, sest kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks teabe andmise kohustuse rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.
17.Kohus leiab, et lisaks eeltoodule, on võlgnik rikkunud ka PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik on 18.10.2023 toimunud ärakuulamisel ise avaldanud, et enne kinnipidamisasutusse sattumist tal töökohta ei olnud. Võlgnik ei ole tõendanud, et ta oleks pidevalt ja aktiivselt tööd/tasuvamat tööd otsinud või, et oleksid esinenud objektiivsed asjaolud (nt meditsiinilised põhjused), mis oleksid töö otsimist ja leidmist takistanud. Kohus leiab, et 3 (4)
PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisega on võlgnik otseselt kahjustanud ka võlausaldajate huve, kuna rikkumise tulemusel ei ole võlgnikul olnud võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid. Veel on võlgnik kohtu hinnangul rikkunud ka PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust, mitte varjata saadud tulusid ning vara. Kohus on teinud AS-ile Pensionikeskus järelpärimise, mille vastusest nähtuvalt on V K nimel avatud pensionikonto nr xxx ja konto saldo 28.07.2023 seisuga on 0 osakut. AS Pensionikeskus vastusest kohtule nähtub ka, et V K on esitanud raha väljavõtmise avalduse 05.05.2021. Ka võlgnik ise kinnitas 18.10.2023 toimunud ärakuulamisel, et talle on tehtud väljamakse, selgitades veel, et põhimõtteliselt oli ta siis juba tänaval ja üritas selle rahaga jalule saada. Riigikohus on leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKm 30.09.2019, 2-11-24696, p 19). Kohus on käesoleval juhul tuvastanud, et võlgnik on pensionisambast raha välja võtnud, kuid võlgnik ei ole selle arvelt teinud võlausaldajatele väljamakseid. Võlgnik on oma sissetulekuid varjanud ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Tuvastatud asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et esineb PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.
18.Õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast annab üksnes PankrS §-s 173 nimetatud kohustuse süüline rikkumine (Riigikohtu 27.02.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13). Kohus leiab, et V K (pankrotis) on rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 ja 2 nimetatud kohustusi süüliselt. Võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus on seisukohal, et võlgnik tegutses tahtlikult, kantuna soovist mitte rahuldada võlausaldajate nõudeid – seega on võlgnik rikkunud oma kohustusi süüliselt.
19.Kuivõrd kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt, tuleb keelduda füüsilisest isikust võlgnikku V Ki (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
20.PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub V Ki (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast tuleb V K (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus lõpetada.
22.PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
23.Juhindudes TsMS § 172 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.