Lennuabi OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes (17.06.2022 lend xxxx, I. S., T. S., A. K., A. T., A. K., T. G., E. J., I. J., J. J., K. J., D. M., G. N., I. N., R. I., D. S., S. S., V. B., E. P., T. P., E. R., H. R., H. R., M. T., V. T., A. P., D. P., N. S., R. P., G. J. E., M. E., O. E., R. M. E., E. P., M. P., P. P., E. B., K. B., P. B., A. S., R. S., S. S., S. S., E. T., M. T., V. T., A. S., A. S., O. K., T. I., J. K., J. K., N. P., R. K., A. K., R. K., A. G., J. K., M. K., M. G., R. G., N. I. ja V. O.)
Hagihind
30 668,77 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Lennuabi OÜ (registrikood 14065010; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Nele Mals (Mals&Mals OÜ; epost: [email protected]); Kostja: SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460; asukoht Lennujaama tee 13, 11101 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kai Villemson (Adokaadibüroo RASK; e-post: e-post: [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist osaline loobumine ja lõpetada seoses hagist loobumisega osaliselt tsiviilasja nr 2-23-10416 menetlus hageja põhinõude 2000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 33,29 eurot, põhinõudelt 2000 eurot arvestatava edasiulatuva viivise ning võla sissenõudmiskulude 200 euro osas.
Välja mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ hageja Lennuabi OÜ kasuks hüvitis summas 22 000 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 2200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.05.2023-13.07.2023 eest summas 366,16 eurot ning perioodi 14.07.2023-15.11.2023 eest summas 904,11 eurot.
4.Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ hageja Lennuabi OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt 22 000 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.11.2023 kuni põhinõude (22 000 eurot) täitmiseni.
2-23-10416
5.Jätta hagi rahuldamata hüvitise 800 eurot, võla sissenõudmiskulude 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 13,32 eurot ja edasiulatuva viivise nõudes.
6.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 6.1 Jätta menetluskulud 89% kostja ja 11% hageja kanda. 6.2 Vastastikuste menetluskulude hüvitamise nõuete tasaarvestuse tulemusel mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ hageja Lennuabi OÜ kasuks välja menetluskulud summas 1863,25 eurot. 6.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1863,25 eurot) tuleb kostjal SmartLynx Airlines Estonia OÜ tasuda hagejale Lennuabi OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Lennuabi OÜ esitas 13.07.2023 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-23-10019 hagiavalduse SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagi käsitles hagejale 247 reisijate poolt loovutatud nõudeid seoses 23.08.2021 lennuga nr XXXX, 14.05.2022 lennuga XXXX, 15.05.2022 lennuga XXXX, 17.05.2022 lennuga XXXX, 18.06.2022 lennuga XXXX, 19.07.2022 lennuga XXXX, 23.10.2022 lennuga XXXX, 16.04.2022 lennuga XXXX, 17.05.2022 lennuga XXXX, 24.05.2022 lennuga XXXX, 26.05.2022 lennuga XXXX, 28.05.2022 lennuga XXXX ja 17.06.2022 lennuga XXXX.
2.Harju Maakohus eraldas 21.07.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-10019 esitatud hagiavaldusest iseseisvasse menetlusse mh nõuded, mis on seotud 17.06.2022 lennuga XXXX (reisijad I. S., T. S., A. K., A. T., A. K., T. G., E. J., I. J., J. J., K. J., D. M., G. N., I. N., R. I., D. S., S. S., V. B., E. P., T. P., E. R., H. R., H. R., M. T., V. T., A. P., D. P., N. S., R. P., G. J. E., M. E., O. E., R. M. E., E. P., M. P., P. P., E. B., K. B., P. B., A. S., R. S., S. S., S. S., E. T., M. T., V. T., A. S., A. S., O. K., T. I., J. K., J. K., N. P., R. K., A. K., R. K., A. G., J. K., M. K., M. G., R. G., N. I. ja V. O.). Kohus menetleb käesolevas tsiviilasjas nr 2-23-10416 üksnes nõudeid, mis on seotud 17.06.2022 lennuga XXXX.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduses esitatud asjaolude järgi I. S., T. S., A. K., A. T., A. K., T. G., E. J., I. J., J. J., K. J., D. M., G. N., I. N., R. I., D. S., S. S., V. B., E. P., T. P., E. R., H. R., H. R., M. T., V. T., A. P.,
2-23-10416 D. P., N. S., R. P., G. J. E., M. E., O. E., R. M. E., E. P., M. P., P. P., E. B., K. B., P. B., A. S., R. S., S. S., S. S., E. T., M. T., V. T., A. S., A. S., O. K., T. I., J. K., J. K., N. P., R. K., A. K., R. K., A. G., J. K., M. K., M. G., R. G., N. I. ja V. O. reisisid 17.06.2022 kostja opereeritaval lennul XXXX suunaga Tallinn – Antalya. Vahemaa Tallinn – Antalya vahel on 2,513 km. Lend pidi väljuma 17.06.2022 kell 05.55, kuid see lükati edasi ja lend väljus 18.06.2022 kell 02.19 ja saabus sihtkohta 18.06.2022 kell 5.30. Seega arvestades, et lend väljus üle 20 tunni hiljem on selge, et see ka hilines sihtkohta saabudes rohkem kui 20 tundi ja reisijal tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 b) alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta. Kõik 62 eelnimetatud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale.
4.Hageja edastas 19.05.2023 kostjale e-kirja, milles andis teada, et hageja menetluses on 733 isiku nõuded summas 319 600 eurot kostja vastu, sh 17.06.2022 lennu XXXX suunaga Tallinn – Antalya 62 reisija nõuded, ja tegi ettepaneku jõuda kohtuvälisele kokkuleppele andes kostjale vastamiseks tähtaja 29.05.2023. Nimetatud e-kirjale oli lisatud tabel reisijate nimedega, lennu suunaga, broneeringu numbri ja lennu ajaga. Hageja märkis e-kirjas ära, et juhul kui tagasisidet ei tule, siis eeldatakse, et kostja ei ole kohtuvälisest kokkuleppest huvitatud. Kostja esindaja vastas veel samal päeval 19.05.2023, et edastab nõuded kostjale ning edastab kostja seisukoha esimesel võimalusel. 29.05.2023 edastas kostja e-kirja, milles teatas, et sellises mahus nõuete kontrollimine võtab aega oodatust kauem ja palus tähtaega pikendada 2-3 nädalat. Hageja vastas samal päeval 29.05.2023, et peab kahenädalast tähtaega mõistlikuks ja pikendas vastamise tähtaega kuni 05.06.2023. Kostja ei ole hagi esitamise ajaks vastanud ega tagasisidet andnud, mis on rohkem kui kuu aega peale kohtuvälise lahendamise ettepaneku tegemist. Seega on hageja enne hagi esitamist püüdnud kostjaga jõuda kohtuvälisele kokkuleppele, et hageja ei peaks pöörduma kohtu poole nõuete rahuldamiseks ja kostja on hagiga seotud nõude saanud kätte 19.05.2023.
5.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 261/2004, 11. veebruar 2004 kehtestati ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise. Nõude eeldused: hüvitist on õigus nõuda lennu tühistamise, lennu hilinemise või lennureisist maha jätmise korral. Lennu hilinemise korral saab hüvitist nõuda, kui lend jõuab enda lõppsihtkohta kolm tundi pärast lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega või hiljem. Sellisel juhul on reisijal samasugune õigus nõuda hüvitist nagu on lennu tühistamise korral. Hüvitise määrad sõltuvad lennu vahemaa ja ooteaja pikkusest ning on marsruudist sõltuvalt 250 kuni 600 eurot. Lennuettevõtja vabaneb vastutusest kui suudab tõendada, et hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud.
6.17.06.2022 lend XXXX hilines üle 20 tunni. Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 art 5 lg 3, Euroopa Kohtu 19.11.2009 otsus ühendatud kohtuasjades C 402/07 ja C-432/07, resolutsiooni p 2). Seega vabaneb kostja hüvitise maksmise kohustusest, kui kostja suudab tõendada eelnevalt välja toodud hüvitise maksmist välistavaid asjaolusid. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et 17.06.2022 toimunud lennu XXXX suunaga Tallinn – Antalya hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise EU 261/2004 artikkel 7 b) alusel. Vastavalt EU 261/2004 artikkel 7 b’le saavad reisijad hüvitist 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Seega on hagejal 62 loovutatud nõude alusel õigus saada EU 261/2004 artikkel 7 b) järgi hüvitist kokku summas 24 800 eurot (400 eurot reisija kohta).
7.VÕS § 113 lõige 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja põhinõue on 24 800 eurot (62 reisijat x 400 eurot hüvitis reisija kohta). Hagejal
2-23-10416 on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates kostjale nõude esitamisest 19.05.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 13.07.2023. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud kogusummas 412,77 eurot. Hageja palub edasiselt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhisummalt 24 800 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.07.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 2 480 eurot (62 reisijat x 40 eurot) VÕS § 1131 lg 1 alusel.
8.Hageja 05.10.2023 menetlusdokumendi kohaselt esitab hageja kohtule 17.06.2022 XXXX (Tallinn – Antalya) reisijate kinnitatud broneeringud, millelt nähtub nii lennu suund, aeg ja number - Tallinn – Antalya, 17.06.2022 lennule XXXX: 1) I. S., T. S. broneering TN375756; 2) A. K., A. T. broneering TN380898; 3) A. K., T. G. broneering TN369373; 4) E. J., I. J., J. J., K. J. broneering TN377830; 5) D. M., G. N., I. N., R. I. broneerig TN340883; 6) D. S., S. S., V. B. pardapassid („boarding pass“) broneeringunumbriga TN381885; 7) E. P., T. P. broneering TN374567; 8) E. R., H. R., H. R. broneering TN374671; 9) M. T., V. T. broneering TN381404; 10) A. P., D. P., N. S., R. P. pardapassid („boarding pass“) broneeringunumbriga TN379866; 11) G. J. E., M. E., O. E., R. M. E. broneering TN379681; 12) E. P., M. P., P. P. pardapassid („boarding pass“) broneeringunumbriga TN378340; 13) E. B., K. B., P. B. broneering TN375746; 14) A. S., R. S., S. S., S. S. broneering TN372365; 15) E. T., M. T., V. T. pardapassid („boarding pass“) broneeringunumbriga TN347498; 16) A. S., A. S. broneering TN381056; 17) O. K., T. I. broneering TN369609; 18) J. K., J. K., N. P., R. K. broneering TN368381; 19) A. K., R. K. broneering TN382665; 20) A. G., M. G., R. G. broneering TN370665; 21) J. K., M. K. broneering TN370666; 22) N. I. broneering TN376954; 23) V. O. broneering TN376948.
9.Hageja aktsepteerib kostja vastuväidet J. K., J. K., N. P. ja R. K. osas ning loobub nimetatud reisijate osas lennuhüvitise nõudest ja sellega soetud viivise ning seadusjärgsete sissenõudmiskulude nõudest. Hageja nõustub kostja vastuväitega G. N. osas ning loobub G. N. lennuhüvitise nõudest ja sellega soetud viivise ning seadusjärgsete sissenõudmiskulude nõudest. Hageja palub arvestada J. K., J. K., N. P. ja R. K.i ning G. N.i osas lennuhüvitise nõudest (kokku 5 x 400 = 2000 eurot), viivisest ja sissenõudmiskuludest (kokku 5 x 40 = 200 eurot) loobumisega.
10.Nõuded on loovutatud reisijate poolt Lennuabi OÜ-le, kuivõrd nõude loovutajad on nõude loovutamise aktid allkirjastanud ja väljendanud selgelt oma soovi nõue loovutada. Hageja esitab ka Lennuabi OÜ esindaja poolt allkirjastatud nõude loovutamise akti, millega tõendab, et nõuded on loovutatud. Käesoleval juhul on oluline, et võlausaldaja (reisija) oli allkirjastanud dokumendi, millega loovutas nõude hagejale ning võlgniku suhtes ei omanud tähtsust kas nõuet tegelikult ei loovutatud või loovutamine ei kehtinud. Vastavalt VÕS § 167 lg-le 3 lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile.
11.Kostja väidab oma vastuses, et A. P., S. S.e, S. S.e, E. J.i, E. P., G. N.i, G. J. E., H. R., I. J.i, J. K., N. P.e, P. B., E. B., M. T.i, M. G., R. M. E., R. P.i, R. I., S. S. ja T. I. vanematel ei olnud õigust allkirjastada oma alaealise laste eest nõude loovutamise lepingut. Esiteks hageja on loobunud J. K. ja N. P. osas nõuetest ning nõuetest G. N.i osas. Teiseks kostja poolt välja toodud „alaealine“ reisija P. B. on digitaalselt allkirjastanud oma nõude ise, mitte ei ole seda teinud K. B., nagu väidab kostja. Nagu nähtub P. B.’i digitaalallkirjast, siis on tegemist on täisealise isikuga, kes on sündinud 10.09.1980.
12.Alaealised lapsed saavad reisida koos lapsevanemaga või koos notariaalselt volitatud esindajaga ning alaealise lapse nõuet saab loovutada üksnes lapsevanem või eestkostja. Kostja põhjendused seoses alaealiste reisijate A. P., S. S.e, S. S.e, E. J.i, E. P., G. J. E., H. R., I. J., J. K., N. P.e, P. B., E. B., M. T.i, M. G., R. M. E., R. P.i, R. I., S. S. ja T. I. nõuetega on pahatahtlikud ja kostja püüab kõrvale hiilida kohustusest maksta hüvitist ka alaealiste reisijate eest.
2-23-10416
13.Alaealised lapsed saavad reisida koos lapsevanemaga või koos notariaalselt volitatud esindajaga ning alaealise lapse nõuet saab loovutada üksnes lapsevanem või eestkostja. Hageja leiab, et A. P. lapsevanemal D. P., kes A. P. sünnitõendil on märgitud isana, oli õigus loovutada A. P. nõue hagejale. S. S.e ja S. S.e lapsevanematel A. S. ja R. S., kes on S. S.e ja S. S.e sünnitunnistusel/tõendil märgitud ema ja isana, oli õigus loovutada S. S.e ja S. S.e nõue hagejale. E. J. ja I. J. lapsevanemal K. J., kelle rahvastikuregistri väljavõttel on märgitud lastena E. J. ja I. J., oli õigus loovutada E. J. ja I. J. nõue hagejale. E. P. lapsevanematel P. P. ja M. P., kes on E. P. sünni tõendil on märgitud ema ja isana, oli õigus loovutada E. P. nõue hagejale. R. I.i lapsevanemal D. M., kelle rahavastikuregistri väljavõttele on märgitud lapsena R. I.i, oli õigus loovutada R. I.i nõue hagejale. G. J. E. ja R. M. E. lapsevanemal O. E. (endine L.), kes on G. J. E. ja R. M. E. sünnitõendil/tunnistusel on märgitud emana, oli õigus loovutada G. J. E. ja R. M. E. nõue hagejale.
14.H. R. lapsevanemal H. R., kes on H. R. sünnitõendil märgitud isana, oli õigus loovutada H. R. nõue hagejale. E. B. lapsevanemal K. B., kes on E. B. sünnitõendil märgitud emana, oli õigus loovutada E. B. nõue hagejale. M. T.i lapsevanemal V. T., kes on M. T.i rahvastikuregistri väljavõttel märgitud vanemana, oli õigus loovutada M. T.i nõue hagejale. M. G. lapsevanemal R. G., kes on M. G. sünnitõendil märgitud emana, oli õigus loovutada M. G. nõue hagejale. R. P.i lapsevanemal D. P., kes on R. P.i sünnitõendil märgitud isana, oli õigus loovutada R. P.i nõue hagejale. S. S. lapsevanemal D. S., kes on S. S. rahvastikuregistri väljavõttel märgitud vanemana, oli õigus loovutada S. S. nõue hagejale. T. I. lapsevanemal O. K., kes on T. I. sünnitõendil märgitud emana, oli õigus loovutada T. I. nõue hagejale. Seega on reisijate A. P., S. S.e, S. S.e, E. J.i, E. P., G. J. E., H. R., I. J.i, J. K., N. P.e, P. B., E. B., M. T.i, M. G., R. M. E., R. P.i, R. I., S. S. ja T. I. nõude loovutanud seaduslik lapsevanem. Kõik alaealised reisisid koos oma vanematega samal lennul ja olles märgitud vanematega samale lennu broneeringule.
KOSTJA VASTUVÄITED
15.Kostja esitas 21.09.2023 vastuse hagiavaldusele, milles leidis, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et reisijatel oleks olnud kehtiv lennubroneering. Määruse artikli 3 lg 2 kohaselt on reisijatel õigus saada määruses nimetatud hüvitist, kui reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule. Hageja on kohustatud tõendama, et reisijatel olid kinnitatud broneering 17.06.2022 lennule XXXX (Tallinn – Antalya).
16.Hageja nõuded seoses reisijaga J. K., J. K., N. P. ja R. K. tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kostja on reisijatega seonduvalt määrusest tuleneva hüvitise tasunud. Kuivõrd kostja on määrusest tuleneva kohustuse reisijatele juba täitnud, ei ole kostja kohustatud hagejale seoses reisijatega J. K., J. K., N. P. ja R. K. lennuhüvitist maksma.
17.Hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd reisijad ja hageja ei ole allkirjastanud nõuete loovutamise lepinguid, mistõttu ei ole hageja saanud reisijate nõuete omanikuks. Nõude loovutamise lepingu punkti 11 kohaselt jõustub leping allkirjastamisel. Seejuures ei sätesta leping, et leping jõustuks üksnes reisija poolt allkirjastamisel. Käesoleval juhul ei ole ükski tõendina esitatud nõude loovutamise leping hageja esindaja poolt allkirjastatud. Kuigi Riigikohus on asunud seisukohale, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe ning üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27; Riigikohtu 06.06.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12), ei tulene nimetatud lahenditest, et poolte endi soovi kohaselt lepingule omistatud vorminõude järgimata jätmine muudaks lepingu kehtivaks. Käesoleval juhul oli lepingus sätestatud, et leping jõustub nõude loovutamise lepingu allkirjastamisel – seda
2-23-10416 kinnitab ka lepingu vormivabaduse põhimõte, mille kohaselt on pooltel õigus valida, millises vormis leping sõlmida (kui seaduses ei ole sätestatud kohustuslikku vorminõuet).
18.Lepingu sõlmituks lugemine alates lepingule kokkulepitud vormi andmisest on poolte vabadus ja sellise kokkuleppe olemasolul ei piisa võlasuhte tekkimisest VÕS §-s 9 sätestatud asjaoludest. Seega kui poolte ühine tahe oli, et leping jõustuks selle allkirjastamisel, nagu seda sätestavad hagiavaldusele lisatud nõude loovutamise lepingud, ei saa asuda seisukohale, et nimetatud lepingud oleksid jõustunud üksnes selle allkirjastamisel reisija poolt. Kuivõrd hagiavalduse lisana esitatud nõude loovutamise lepinguid ei ole kehtivalt sõlmitud, siis ei ole hagejale üle läinud ka reisijate kõrvalnõuded, sh intressi ja sissenõudmiskulude nõuded. Lisaks ei ole hageja esitanud ühtegi volitust, mis tõendaks, et neil on õigus lennureisijate nimel lennuhüvitise nõue esitada. Kuivõrd hageja ei ole esitatud nõuete omanik ning neil puudub volitus reisijaid nõuete sissenõudmisel esindada, puudub kostjal seoses reisijatega ka lennuhüvitise ja sellega seotud nõuete hagejale hüvitamise kohustus.
19.Juhul, kui kohus leiab, et hageja on nõuete omanikuks saanud, vaidleb kostja vastu seoses reisijaga G. N. esitatud lennuhüvitise maksmise nõudele, viivisenõudele ning seadusjärgsetele sissenõudmiskulude nõudele, kuivõrd nimetatud reisija reisis tasuta. Hageja on esitanud nõude lennu toimumise hetkel väikelaste, st alla kaheaastase, reisija G. N. osas. Kostja on seisukohal, et vastav nõue on asjakohatu, kuivõrd kostja pole viidatud reisija lennupileti eest tasu küsinud, mistõttu puudub tal määruse alusel ka õigus hüvitisele.
20.Kostja vaidleb vastu seoses reisijaga A. P., S. S., S. S., E. J., E. P., G. N., G. J. E., H. R., I. J., J. K., N. P., P. B., E. B., M. T., M. G., R. M. E., R. P., R. I., S. S. ja T. I. esitatud lennuhüvitise maksmise nõudele, viivisenõudele ning seadusjärgsetele sissenõudmiskulude nõudele, kuivõrd hageja ei ole tõendanud nõude loovutamise lepingu lapse nimel allkirjastanud isiku esindusõigust.
21.Hageja ei ole tõendanud allkirjastanute esindusõigust laste nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks. Nimelt on nõude loovutamise lepingu allkirjastanud alaealise reisija A. P. nimel keegi D. P.; S. S. ja S. S. nimel keegi A. S. ja R. S.; E. J. ja I. J. nimel keegi K. J.; E. P. nimel keegi P. P. ja M. P.; G. N. ja R. I. nimel keegi D. M.; G. J. E. ja R. M. E. nimel keegi O. E.; H. R. nimel keegi H. R.; J. K. ja N. P. nimel keegi J. K.; P. B. ja E. B. nimel keegi K. B.; M. T. nimel keegi V. T.; M. G. nimel keegi R. G.; R. P. nimel keegi D. P.; S. S. nimel keegi D. S.; ja T. I. nimel keegi lapsevanem. Samas aga ei ole ühtegi esindusõigust tõendavat dokumenti kohtumenetluses esitatud. Sama perekonnanimi nimetatut ei tõenda.
22.Kostja 26.10.2023 menetlusdokumendi kohaselt on hageja esitanud 05.10.2023 seisukoha lisana reisijate A. K. ja R. K. elektroonilise pileti, millest nähtub, et reisijatel oli broneering 17.06.2022 lennule MYX540 (Antalya-Tallinn), mitte 17.06.2022 lennule XXXX. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud reisijate kinnitatud broneeringu olemasolu 17.06.2022 lennule XXXX (TallinnAntalya), puudub k alus nimetatud reisijate osas nõuded rahuldada.
24.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kostja on oma 21.09.2023 vastuses hagile juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et kostja on reisijatele J. K., J. K., N. P. ja R. K. määrusest tuleneva hüvitise juba tasunud. Samuti tõi kostja esile, et reisija G. N. oli lennu toimumise hetkel alla kaheaastane, kostja pole reisija G. N. lennupileti eest tasu küsinud, mistõttu puudub tal määruse alusel õigus hüvitisele Hageja nõustus
2-23-10416 05.10.2023 menetlusdokumendis eelnimetatud reisijate osas kostja vastuväidetega. Hageja palus arvestada J. K., J. K., N. P., R. K.i ja G. N.i osas lennuhüvitise nõudest (kokku 5 x 400 = 2000 eurot), viivisest ja sissenõudmiskuludest (kokku 5 x 40 = 200 eurot) loobumisega. Seetõttu võtab kohus vastu hagist osalise loobumise ja lõpetab seoses hagist loobumisega osaliselt tsiviilasja nr 2-23-10416 menetlus hageja põhinõude 2000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 33,29 eurot, põhinõudelt (2000 eurot) arvestatava edasiulatuva viivise ning võla sissenõudmiskulu 200 euro osas. Kohus lahendab tsiviilasja järgmiste menetlusse jäänud nõuete osas: (vähendatud) põhinõue 22 800 eurot, sellelt arvestatud viivis ja võla sissenõudmiskulud 2280 eurot.
25.Hageja tugineb nõude esitamisel asjaolule, et omandas reisijatelt I. S., T. S., A. K., A. T., A. K., T. G., E. J., I. J., J. J., K. J., D. M., I. N., R. I., D. S., S. S., V. B., E. P., T. P., E. R., H. R., H. R., M. T., V. T., A. P., D. P., N. S., R. P., G. J. E., M. E., O. E., R. M. E., E. P., M. P., P. P., E. B., K. B., P. B., A. S., R. S., S. S., S. S., E. T., M. T., V. T., A. S., A. S., O. K., T. I., A. K., R. K., A. G., J. K., M. K., M. G., R. G., N. I. ja V. O. lennuhüvitise nõuded kostja vastu kogusummas 22 800 eurot (57 x 400). Eelnimetatud reisijad reisisid 17.06.2022 kostja opereeritaval lennul XXXX suunaga Tallinn – Antalya. Vahemaa Tallinn – Antalya vahel on 2,513 km. Lend pidi väljuma 17.06.2022 kell 05.55, lend lükati edasi ja väljus hilinemise tõttu 18.06.2022 kell 02.19 ja saabus sihtkohta 18.06.2022 kell 5.30. Lend hilines üle 20 tunni ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 b) alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta. Kõik 57 eelnimetatud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale.
26.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et reisijatel oleks olnud kehtiv lennubroneering; hageja ei saanud reisijate nõuete omanikuks; tõendatud ei ole lapse nimel allkirjastanud isiku esindusõigus.
27.Hageja tugineb hüvitise nõude puhul määrusele nr 261/2004. Euroopa Liidu määrust 261/2004 (määrus) kohaldatakse reisijate suhtes, kes lendavad välja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi lennujaamast tingimusel, et reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele, v.a lennu tühistamise korral (määruse artikkel 3(1)(a) ja (2)(a)). Euroopa kohus on määruse kohaldamisel selgitanud, et hilinenud lendude reisijad võivad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse artiklis 7, kui nad hilinemise tõttu kaotavad aega kolm tundi või rohkem, teisisõnu kui nad jõuavad oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega või hiljem (Euroopa Kohtu 19. novembri 2009 otsus liidetud kohtuasjades C‐ 402/07 ja C‐ 432/07, p 61). Määruse artikkel 2 alapunkti g kohaselt on broneering tõsiasi, et reisijal on pilet või muu tõend, mis tõendab, et lennuettevõtja või reisikorraldaja on broneeringut tunnustanud ja selle registreerinud.
28.Hageja esitas kehtivate broneeringute tõendamiseks: I. S., T. S. broneeringu TN375756 (dtl 777-778); A. K., A. T. broneeringu TN380898 (dtl 779-782); A. K., T. G. broneeringu TN369373 (dtl 783-786); E. J., I. J., J. J., K. J. broneeringu TN377830 (dtl 787-794); D. M., I. N., R. I. broneerigu TN340883 (dtl 795-798, 801-802); D. S., S. S., V. B. pardapassid („boarding pass“) broneeringunumbriga TN381885 (dtl 803-805); E. P., T. P. broneeringu TN374567 (dtl 806-809); E. R., H. R., H. R. broneeringu TN374671 (dtl 810-813, 816-817); M. T., V. T. broneeringu TN381404 (dtl 818-821); A. P., D. P., N. S., R. P. pardapassid („boarding pass“) broneeringunumbriga TN379866 (dtl 822-825); G. J. E., M. E., O. E., R. M. E. broneeringu TN379681 (dtl 826-833); E. P., M. P., P. P. pardapassid („boarding pass“) broneeringunumbriga TN378340 (dtl 834-836); E. B., K. B., P. B. broneeringu TN375746 (dtl 837-842); A. S., R. S., S. S., S. S. broneeringu TN372365 (dtl 843-850); E. T., M. T., V. T. pardapassid („boarding pass“) broneeringunumbriga TN347498 (dtl 851-853); A. S., A. S. broneeringu TN381056 (dtl 854-857); O. K., T. I. broneeringu TN369609 (dtl 858-859); A. K., R. K. broneeringu TN382665 (dtl 868871); A. G., M. G., R. G. broneeringu TN370665 (dtl 872-877); J. K., M. K. broneeringu
2-23-10416 TN370666 (dtl 878-881); N. I. broneeringu TN376954 (dtl 882); V. O. broneeringu TN376948 (dtl 883).
29.Kohus leiab, et reisikorraldaja Novatours poolt väljastatud broneeringuid (dtl 779-782, 783786, 787-794, 795-798, 801-802, 806-809, 810-813, 816-817, 818-821, 826-833, 837-842, 843850, 854-857, 858-859, 872-877, 878-881, 872-877, 878-881, 882, 883) tuleb käsitleda kinnitatud broneeringuna määruse artikkel 2 punkti g ja artikkel 3 lg 2 punkti 1 mõttes. Novatours kui reisikorraldaja on reisijate I. S., T. S., A. K., A. T., A. K., T. G., E. J., I. J., J. J., K. J., D. M., I. N., R. I., E. P., T. P., E. R., H. R., H. R., M. T., V. T., G. J. E., M. E., O. E., R. M. E., E. B., K. B., P. B., A. S., R. S., S. S., S. S., A. S., A. S., O. K., T. I., A. G., M. G., R. G., J. K., M. K., N. I., V. O. broneeringuid tunnustanud ja neid registreerinud. Kostja pole eelnimetatud reisijate broneeringu dokumentidele sisulisi vastuväiteid esitanud, sh ei vaielnud kostja vastu asjaolule, et Novatoursil oli õigus selliseid broneeringuid väljastada. Samuti ei esitanud kostja sisulisi vastuväiteid reisijatele D. S., S. S., V. B., A. P., D. P., N. S., R. P., E. P., M. P., P. P., E. T., M. T., V. T.le väljastatud pardapasside osas (dtl 803-805, 822-825, 834-836, 851-853).
30.Eelnimetatud tõenditest nähtuvad kohtule broneeringu detailid, s.o lennukuupäev 17.06.2022, lennunumber XXXX, lähtepunkt Tallinn ja sihtpunkt Antalya, reisijate broneeringu koodid, reisijate nimed, väljalend kell 5.55. Pardapassidelt on näha, et 17.06.2022 lennu XXXX pardalemineku aeg on 5.15. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja on tõendanud, et reisijatel I. S., T. S., A. K., A. T., A. K., T. G., E. J., I. J., J. J., K. J., D. M., I. N., R. I., E. P., T. P., E. R., H. R., H. R., M. T., V. T., G. J. E., M. E., O. E., R. M. E., E. B., K. B., P. B., A. S., R. S., S. S., S. S., A. S., A. S., O. K., T. I., A. G., M. G., R. G., J. K., M. K., N. I., V. O., D. S., S. S., V. B., A. P., D. P., N. S., R. P., E. P., M. P., P. P., E. T., M. T., V. T.l (kokku 55 reisijat) oli kehtiv broneering 17.06.2022 lennule XXXX.
31.Kostja vastuväite kohaselt A. K. ja R. K. elektroonilise pileti kohaselt oli reisijatel broneering 17.06.2022 lennule MYX540 (Antalya-Tallinn), mitte 17.06.2022 lennule XXXX. Kostja hinnangul puudub kohtul alus nimetatud reisijate osas nõuded rahuldada. Hageja ei ole eelnimetatud kostja vastuväitele vastu vaielnud. Kohus nõustub kostjaga, et reisijatele A. K. ja R. K. väljastatud pardapiletitelt ei nähtu broneering vaidlusalusele 17.06.2022 lennule XXXX, vaid nähtub broneering 10.06.2022 lennule XXXX (Tallinn – Antalya) ja 17.06.2022 lennule MYX540 (Antalya - Tallinn) (dtl 868-871). Kostja juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et reisijate A. K. ja R. K. osas pole broneering 17.06.2022 lennule XXXX tõendatud. Hageja ei ole omapoolseid selgitusi ega täiendavaid tõendeid esitanud. Kuivõrd reisijate A. K. ja R. K. pole kohtule kinnitatud broneeringut 17.06.2022 lennule XXXX esitatud, jätab kohus hageja lennuhüvitisnõuded, viivise ja võla sissenõudmiskulude nõuded nimetatud kahe reisija osas rahuldamata.
32.Kostja leidis, et hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd reisijad ja hageja ei ole allkirjastanud nõude loovutamise lepinguid, mistõttu ei ole hageja saanud reisijate nõuete omanikuks. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamine loetakse VÕS § 170 järgi võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab endise võlausaldaja poolt nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi. Kohtupraktikas on leitud, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27; Riigikohtu 6. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12). VÕS § 170 järgi, kui võlausaldaja teatab
2-23-10416 võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
33.VÕS § 171 lg-d 1 ja 2 sätestavad vastuväited, mida võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu esitada (vt VÕS § 170 ja § 171 lg 1 kohaldamise kohta ka Riigikohtu 21. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05, p 17). VÕS § 170 esimene lause ei välista võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. Seega võib võlgnik VÕS § 171 lg 2 alusel esitada ka need vastuväited, mis tulenevad nõude loovutamisest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05, p 17). Samuti võib võlgnik VÕS § 172 kohaselt keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega.
34.VÕS § 11 lg 2 järgi, kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 teise lause järgi kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei mõjuta hageja poolt kohtule esitatud loovutamislepingu kehtivust asjaolu, et loovutamislepingute p-s 11 lepiti kokku, et lepingu jõustub allkirjastamisel (dtl 557-668, 719-723). Praegusel juhul ei ole loovutamislepingu vorminõude eesmärk tuua kaasa tehingu tühisust, sest vorminõude funktsioon ja eesmärk ei ole välistada vorminõudele mittevastava tehingu kehtivust (vt ka 15.12.2021 Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasja nr 2-21-5527 otsuse p 10.2). Lisaks on hageja esitanud kohtule hageja esindaja poolt lisatud allkirjaga lepingud (dtl 887-998).
35.Kostja on esitanud ka vastuväite, mille kohaselt hageja ei ole tõendanud allkirjastanute esindusõigust laste nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks. Nimelt on nõude loovutamise lepingu allkirjastanud alaealise reisija A. P. nimel keegi D. P.; S. S. ja S. S. nimel keegi A. S. ja R. S.; E. J. ja I. J. nimel keegi K. J.; E. P. nimel keegi P. P. ja M. P.; G. J. E. ja R. M. E. nimel keegi O. E.; H. R. nimel keegi H. R.; P. B. ja E. B. nimel keegi K. B.; M. T. nimel keegi V. T.; M. G. nimel keegi R. G.; R. P. nimel keegi D. P.; S. S. nimel keegi D. S.; T. I. nimel keegi lapsevanem.
36.PKS § 120 lg 1 järgi on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. PKS § 120 lg 7 kohaselt, kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut. Kohtule nähtub tsiviilasja materjalidest, et nõude loovutamise lepingu on A. P. nimel allkirjastanud D. P. (dtl 557558). Kohtule esitatud sünnitunnistustest nähtub, et D. P. on alaealise A. P. isa (dtl 999). Nõude loovutamise lepingu reisijate S. S. ja S. S. nimel on allkirjastanud A. S. ja ja R. S. (dtl 559-563). Kohtule esitatud sünnitunnistustest nähtub, et A. S. ja R. S. on alaealiste S. S. ja S. S. vanemad (dtl 1000-1001). Nõude loovutamise lepingu E. J. ja I. J. nimel on allkirjastanud K. J. ja J. J. (dtl 719-721). Kohtule esitatud rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et K. J. on alaealiste E. J. ja I. J. ema (dtl 1002-1005). Nõude loovutamise lepingu E. P. nimel on allkirjastanud P. P. ja M. P. (dtl 585-586). Kohtule esitatud sünnitunnistustest nähtub, et P. P. ja M. P. on alaealise E. P. vanemad (dtl 1006). Nõude loovutamise lepingu G. J. E. ja R. M. E. nimel on allkirjastanud O. E. (dtl 594595, 645-646). Kohtule esitatud sünnitunnistustest nähtub, et O. E. (endine L.) on alaealiste G. J. E. ja R. M. E. ema (dtl 1010-1012).
37.Nõude loovutamise lepingu H. R. nimel on allkirjastanud H. R. (dtl 598-599). Kohtule esitatud sünnitunnistustest nähtub, et H. R. on alaealise H. R. isa (dtl 1013). Nõude loovutamise lepingu E. B. nimel on allkirjastanud K. B. (dtl 615-617). Kohtule esitatud sünnitunnistustest nähtub, et K.
2-23-10416 B. on alaealise E. B. ema (dtl 1014). Kuigi K. B. on allkirjastanud nõude loovutamise lepingu ka P. B. nimel, siis on kohtule esitatud ka täisealise P. B. enda poolt allkirjastatud nõude loovutamise leping (dtl 639-640). Nõude loovutamise lepingu M. T.i nimel on allkirjastanud V. T. (dtl 625626). Kohtule esitatud rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et V. T. on alaealise M. T.i ema (dtl 1015-1017). Nõude loovutamise lepingu M. G. nimel on allkirjastanud R. G. (dtl 629-630). Kohtule esitatud sünnitunnistustest nähtub, et R. G. on alaealise M. G. ema (dtl 1019). R. P.i nimel on nõude loovutamise lepingu allkirjastanud D. P. (dtl 649-650). Kohtule esitatud sünnitunnistustest nähtub, et D. P. on alaealise R. P.i isa (dtl 1018). S. S. nimel on nõude loovutamise lepingu allkirjastanud D. S. (dtl 654-655). Kohtule esitatud rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et D. S. on alaealise ema (dtl 1020-1022). T. I. nimel on nõude loovutamise lepingu allkirjastanud O. K. (dtl 1024-1025), kes on alaealise T. I. ema (dtl 1023).
38.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud alaealiste nimel nõude loovutamise lepingu allkirjastanud isikute esindusõigust. Kohus loeb seega tuvastatuks, et alaealistel reisijatel A. P., S. S., S. S., E. J., I. J., E. P., G. J. E., R. M. E., H. R., E. B., M. T., M. G., R. P., S. S., T. I. 17.06.2022 lennu nr XXXX hilinemisest tekkinud nõuded on hagejale kehtivalt loovutatud. Alaealiste nimel sõlmitud nõuete loovutamise lepingud on allkirjastanud õigustatud isikud ning lepingud on kehtivad.
39.EL 261/2004 määruse art 7 lg 1 p b) kohaselt saavad reisijad hüvitist kuni 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Käesoleval juhul ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et 17.06.2022 kostja poolt opereeritava lennu XXXX suunaga Tallinn – Antalya vahemaa on 2513 km. Samuti ei vaidlustanud kostja hageja väiteid, et vaidlusalune lend pidi väljuma 17.06.2022 kell 05.55, kuid edasilükkamise tõttu väljus lend 18.06.2022 kell 02.19 ja saabus sihtkohta 18.06.2022 kell 5.30 Seega lend hilines enam kui 20 tundi. Lennu hilinemine nähtub ka kohtule esitatud tõenditest (dtl 552, 556). Määruse art 5 lg 3 järgi ei ole lendu teostav lennuettevõtja siiski kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Käesoleval juhul ei ole kostja erakorraliste asjaolude esinemisele tuginenud ega esitanud selle kohta mistahes tõendeid. Seega kuulub hageja põhinõue 55 reisija osas Euroopa Liidu määruse nr 261/2004 art 7 lg 1 p b) ja VÕS § 108 lg 1 järgi rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 55 reisija osas kogusummas 22 000 (400 x 55) eurot.
40.VÕS § 167 lg 1 kohaselt lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale ka nõudega seotud tagatistest ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Põhikohustuse täitmisele suunatud nõude loovutamisel loetakse teistsuguse kokkuleppe puudumisel loovutatuks ka sellega seotud kõrvalkohustused, sh kõrvalkohustused, mille täitmise tähtaeg on saabunud enne nõude loovutamist (RKTKo 3-2-1-124-07, p 14). Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on nõude loovutamise teel kehtivalt omandanud kostja vastu 17.06.2022 lennu XXXX hilinemisega seotud 55 reisijate nõuded, siis on hagejal õigus nii viivise kui võla sissenõudmiskuludele. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest (VÕS § 113 lg 2). Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist alates kostjale nõude esitamisest 19.05.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 13.07.2023. Kostja ei ole vaidlustanud kohtueelse nõude kättesaamist 19.05.2023. Põhinõudelt 22 000 eurot saab kohus eelnimetatud andmetel sissenõutavaks viivise summaks 366,16 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/debt). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 19.05.2023-13.07.2023 eest summas 366,16 eurot.
2-23-10416
41.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudest 22 000 eurot alates 14.07.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 15.11.2023 summas 904,11 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/debt) ning edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.11.2023 kuni nõude täieliku täitmiseni.
42.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist iga reisija kohta. VÕS § 1131 lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude 55 reisija osas summas 2200 (55 x 40) eurot.
43.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 22 000 eurot, võla sissenõudmiskulud 2200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 19.05.2023-13.07.2023 eest summas 366,16 eurot ning perioodi 14.07.2023-15.11.2023 summas 904,11 eurot, lisaks edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 16.11.2023 kuni põhinõude (22 000 eurot) täitmiseni. Hagi jääb rahuldamata lennuhüvitise nõudes summas 800 eurot, võla sissenõudmiskulude nõudes summas 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 13,32 eurot ja põhinõudelt (800 eurot) arvestatava edasiulatuva viivise nõudes.
44.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul on hageja lennuhüvitise nõudest, sellega seotud viivisest ja sissenõudmise kuludest reisijate J. K., J. K., N. P. ja R. K., G. N.i osas loobunud. Loobumise põhjuseks ei olnud asjaolu, et kostja oleks reisijate nõudeid pärast hagi esitamist (13.07.2023) rahuldanud. Kostja rahuldas reisijate J. K., J. K., N. P. ja R. K. lennuhüvitise nõuded 13.02.2023 (dtl 740). Kohus ei nõustu hageja väitega, et kohtueelselt kostja poolt rahuldatud ja käesoleva menetluse raames hageja poolt loobunud nõuete osas oleks menetluskulude jätmine hageja kanda äärmiselt ebaõiglane. Kohus on seisukohal, et hageja peab kohtule kostja vastu nõude esitamisel ise hoolikas olema ning põhjendamatu hagiga seotud menetluskulude tekkimine kostjal on hageja enda risk. Samuti on hageja (mitte kostja) risk hageja ja nõude loovutanud isikute puudulik kommunikatsioon kostja poolt rahuldatud nõuete osas.
45.Hageja nõustus kostja vastuväitega G. N. osas (alla kaheaastane reisija) ning loobus G. N.i lennuhüvitise nõudest ja sellega soetud viivise ning seadusjärgsete sissenõudmiskulude nõudest. Hageja ei ole loobunud G. N.i osas nõudest põhjusel, et kostja oleks hageja nõude rahuldanud, vaid hagist loobumise tingis asjaolu, et nõude rahuldamiseks vajalikud eeldused olid täitmata. G. N.i vanus nähtus hagile lisatud nõude loovutamise lepingust (dtl 593), seega oli nõudest loobumise põhjuseks hageja enda hooletus hagi esitamisel. Seega jätab kohus hagist osalise loobumisega seotud kostja menetluskulud hageja kanda. Samuti jääb hageja kanda kostja menetluskulud hagi rahuldamata jäänud osas. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 89% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 11% ulatuses hageja ja 89% ulatuses kostja kanda.
2-23-10416
46.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks poolte menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule 01.09.2023 ja 26.10.2023 menetluskulude nimekirja, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 1400 eurot ja õigusabikulud summas 1000 eurot. Hageja lepingulisel esindajal kulus 10 tundi mh järgmistele toimingutele: enne hagi esitamist kohtuvälise kokkuleppe ettepaneku edastamine kostjale, ettepanekule esitatud vastusega tutvumine, kommunikatsioon kliendiga, materjalidega tutvumine, hagiavalduse koostamine, kohtumäärustega tutvumine, hagiavalduse täienduse koostamine, kohtunõuetega tutvumine, kostja hagivastusega tutvumine ja sellele vastamine, kompromissi läbirääkimised kostjaga ja kommunikatsioon kliendiga, tähtaja pikendamise taotluse esitamine kohtule, täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot käibemaksuta. Õigusabikuludele käibemaks ei lisandu, kuivõrd Mals&Mals OÜ ei ole käibemaksukohuslane. Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
47.Kostja vastuväidete kohaselt on hageja puhul tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, kelle peamiseks majandustegevuseks on reisijate hüvitisnõuete kokku kogumine ja lennuettevõtetelt sissenõudmine. Seejuures on hüvitisnõuete puhul tegemist tüüpnõuetega, mille esitamine ei eelda ulatuslikku õiguslikku analüüsi ning mistõttu kasutavad hageja ja hageja esindaja üldjuhul kohtumenetlustes ka juba väljakujunenud argumente ning hagiavalduse tüüppõhjasid, mistõttu kattuvad hagiavalduste põhjendused sisuliselt sõna-sõnalt. Lisaks on hageja esitanud kulu seoses menetluseelsete toimingutega ja kompromissi sõlmimisega. Kuivõrd pooled kompromissi ei ole sõlminud ja kohus poolte kompromissi läbirääkimistes ei ole osalenud, siis ei oma kostja arvates tähtsust, milliseid tingimusi on pooled kompromissi läbirääkimiste käigus arutanud ning sellist kulu ei tohiks ka menetluskulude väljamõistmisel arvesse võtta. Kostja arvates on põhjendamatu ka hageja lepingulise esindaja ajakulu 20 min ulatuses seoses 01.08.2023 kohtuasjade ja menetluste eraldamise määrusega tutvumisega, kuivõrd eraldamine puudutas 13 asja.
48.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1400 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta mõistlikuks. Hageja tunnitasu on kooskõlas nii tsiviilasja keerukusastme kui asja mahuga. Seoses hageja lepingulise esindaja ajakuluga selgitab kohus, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (vt 22.06.2010 RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Seega jätab kohus rahuldamata hageja taotluse hüvitada õigusabikulud, mis on tekkinud enne 12.07.2023 (alates nimetatud kuupäevast on kulud seotud hagiavalduse koostamisega). Kohtu hinnangul on lisaks põhjendamatu ka hageja lepingulise esindaja ajakulu 20 min ulatuses seoses 01.08.2023 kohtuasjade ja menetluste eraldamise määrusega tutvumisega. Arvestades, et eraldamine puudutas 13 asja, siis käesoleva menetluse raames on põhjendatud üksnes 1,5 min kulu (20 min/13). Kohus nõustub kostja vastuväidetega osaliselt ning võtab arvesse kostja argumenti, et hageja puhul on tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, kelle majandustegevuseks on reisijate hüvitisnõuete kokku kogumine ja lennuettevõtetelt sissenõudmine. Tõenäoliselt saab hageja kasutada eelnevates kohtumenetlustes ette valmistatud seisukohti. Teisalt tuleb aga arvesse võtta ka 30.10.2023 menetlusdokumendis esitatud hageja argumenti, et käesolevas menetluses on hagi esitatud 62 reisija osas (19 last) ning eelnimetatu eeldab suuremat ja mahukamat ajakulu hagi kirjutamisel ja seisukohtade esitamisel.
2-23-10416 Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu mh kommunikatsioonile kliendiga, hagiavalduse koostamisele, kohtumäärustega ja kohtunõuetega tutvumisele, kohtule tähtaja pikendamise taotluse esitamisel, kostja vastusega tutvumisele ja sellele vastamisele, kompromissiläbirääkimistele kostjaga, täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele, kokku peab kohus käesolevas menetluses hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 8 tunni ulatuses. Kohus märgib, et suuremas osas põhjustab hageja lepingulise esindaja kulusid just kostja ise, kes erinevates samalaadsetes menetlustes esitab kohtule põhjendamatuid samasisulisi vastuväiteid. Kohtu hinnangul peab kostja hüvitama kõik oma tegevuse tulemusel tekkivad kulud põhjendatud ulatuses. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 800 eurot (100 eurot x 8 tundi). Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 2200 eurot (1400+800). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1958 eurot (s.o 2200-st eurost 89%).
49.Kuivõrd kohus jättis kostja menetluskulud 11% ulatuses hageja kanda, siis määrab kohus kindlaks ka kostja menetluskulud. Kostja 26.10.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 861,35 eurot ulatuses. Kostja esindajal on kulunud 5 tundi ja 32 minutit mh hagi ja määrustega tutvumisele, hageja menetluskulude nimekirjaga tutvumisele, kommunikatsioonile kliendiga, kirjavahetusele vastaspoolega, kostja vastuse koostamisele, kohtu teadetega tutvumisele, hageja taotlusega tutvumisele, hageja täiendava seisukohaga tutvumisele, lõpliku seisukoha koostamisele, menetluskulude nimekirja koostamisele. Hageja leiab, et kuigi pooled kulutasid oluliselt aega ja ressurssi kompromissi saavutamisele ning ka selle saavutasid, jäi kompromissileping sõlmimata just kostjast tulenevatel põhjustel, siis tuleks kostja kompromissi läbirääkimiste ja kompromissilepingu koostamisega seotud kulud jätta käesolevas menetluses arvesse võtmata. 19.09.2023 on kostjal vastuse koostamisele ja 21.09.2023 vastuse esitamisele kohtule; kokkuvõte kliendile kulunud kokku 1 tund ja 45 minutit – hageja leiab, et sellise lihtsa ja standardse vastuse koostamine ei võta professionaalsel esindajal aega üle 30 minuti.
50.Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu (mis on oluliselt väiksem kui kohtu poolt põhjendatuks peetud hageja esindaja ajakulu) terves ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole kosja menetluskulude nimekirjas ajakulu, mida saaks ülemääraseks pidada. Kohus peab põhjendatuks ka kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 155-175 eurot (lisaks menetluskulude nimekirja koostamise tunnitasu 70 eurot) eurot käibemaksuta. Kostja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane ning taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kokku on kostja menetluskulud põhjendatud seega 861,35 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 94,75 eurot (s.o 11% 861,35 eurost).
51.TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestab kohus eelmistes p-des märgitud menetluskulude hüvitamise nõuded, mille tulemusel peab kostja hagejale hüvitama menetluskuludena 1863,25 eurot (1958-94,75). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus hageja taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1863,25 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.