1.Jätta Aivar Pastiku määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 15. septembri 2023. a kohtumääruse resolutsioon muutmata, arvestades käesolevas määruses toodud põhjendusi.
2.Jätta määruskaebuse esitamisest menetluskulud Aivar Pastiku kanda.
Edasikaebamise kord
Pastik
tingitud
Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD
1.Aivar Pastik (avaldaja) esitas eeltõendamismenetluse algatamiseks.
4.augustil 2023
Tartu
Maakohtule
taotluse
Avalduse kohaselt on avaldaja oma ema Aino Pastiku pärija. Pärast ema surma XXXX asus avaldaja tegema kindlaks pärandvara, mille käigus selgus, et ema oli eluajal avaldaja
vanematele (avaldaja isa Hans Pastik, surnud) ühisomandina kuulunud XXXXXXX (registriosa XXXXXXX) kinkinud notariaalse kinkelepinguga tol ajal alaealisele Triinu Punderile. Korteriomandi toimikudokumentide põhjal on korteriomandi kinkeleping sõlmitud
26.oktoobril 2000 notar A. Kuilli juures, lepingu osalisteks Aino Pastik, Ants Punder ja Triinu Punder ehk kingisaaja. Lepingu sõlmimisel ei ole osalenud Aino Pastiku abikaasa Hans Pastik, kelle nõusolekut toonase perekonnaseaduse ühisvara sätted eeldasid kehtiva tehingu tegemiseks. Kinkelepingu punktis 3.6 märgib notar, et: „ /.../ Kinkija abikaasa nõusolek lepinguobjektiks oleva kinnisasja võõrandamiseks lepingu tingimustel on lisatud lepingu dokumentide juurde.“. Tehingu dokumendid on digitaliseeritud 2014. aastal ja need ei sisalda Hans Pastiku kirjalikku nõusolekut kinkelepingu sõlmimiseks. Hans Pastik ei ole kinkelepingu osapoolena lepingusse kaasatud. Avaldaja soovis algatada eeltõendamismenetluse hagiavaldust esitamata, et teha kindlaks, kas Aino Pastiku ja Hans Pastiku ühisomandis olnud korteriomand XXXXXXX kingiti seaduspäraselt või esineb avaldajal pärijana korteriomandi tagasinõude õigus nii Hans Pastiku kui Aino Pastiku pärandvarasse. Kui Hans Pastiku nõusolek on siiski olemas, siis puudub avaldajal alus vaidlustada kehtivat kinkelepingut. Kui aga Hans Pastiku kirjalikku nõusolekut ei ole, siis tekib avaldajal Aino Pastiku pärijana õigus esitada pärandvarasse vara väljanõudmise hagi. Seda saaks tuvastada Hans Pastiku kirjaliku nõusoleku tuvastamisega ja tõendi esitamisega. Avaldaja märkis, et kuivõrd notar A.Kuilli tegevus on lõppenud, ei ole võimalik saavutada tõest infot ka otse notari poole pöördudes. Avaldaja nimetas eeltõendamismenetluse vastaspooleks Triinu Punderi.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Maakohus jättis avaldaja taotluse rahuldamata ja eeltõendamismenetluse algatamata. Maakohtu hinnangul oli ebaselge, kellelt avaldaja andmete kogumist taotleb, mistõttu ei võimalda avaldaja märgitud andmed kohtul avaldaja soovitud tõendeid koguda. Avaldaja on tutvunud kinnistustoimikuga, milles nõusolekut ei sisaldunud. Samuti ei ole võimalik saada vajalikku dokumenti notari käest, sest avalduses märgitu järgi on notar A. Kuill tegevuse lõpetanud. Avaldaja ei toonud taotluses esile tõendite kogumist võimaldavaid andmeid. Maakohus leidis, et avaldaja ei ole viidanud, et tõendusmaterjali säilimine oleks ohus. Avaldaja ei ole soovinud ekspertiisi läbiviimist või sellise tõendi kogumist, mille puhul võiks eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Avaldajal on võimalik esitada hagi ning hagimenetluse käigus vajadusel tõendite kogumist taotleda. Eeltoodu põhjal jättis maakohus eeltõendamismenetluse algatamata.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, millega palub tühistada Tartu Maakohtu 15. septembri 2023. a määrus ja teha uus määrus, millega algatada eeltõendamismenetlus Aino Pastiku omandis olnud korteriomandi XXXXXXX, notar A. Kuilli poolt 26. oktoobril 2000 koostatud kinkelepingus Hans Pastiku kirjaliku nõusoleku tuvastamiseks ja vastava tõendi esitamiseks avaldajale.
4.Avaldaja märgib, et maakohtu poolt osundatud puudused ei ole asjakohased kuna nõutud info on avaldusest leitav. Avaldusest tuleneb selgelt, et avaldaja on andmete kogumist taotlenud Triinu Punderilt, kelle valduses peab olema kinkelepingu üks originaal. Kinnistustoimikus otsitav dokument puudub. Maakohtu määruses märgitu, et notar A. Kuill on ametist loobunud, ei ole õige info. Avaldaja leiab, et kuna ta ei olnud kinkelepingu osapooleks, ei oleks notar avaldaja päringule vastanud tulenevalt notari ametitoimingute salastatusest.
Maakohus osundas, et avaldaja ei ole viidanud, et tõendusmaterjali säilimine oleks ohus. See ei ole avaldaja arvates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 244 lg 1 kohaldamisel takistuseks. Avaldaja hinnangul on eeltõendamismenetluse algatamiseks piisav üksnes vajadus koguda enne hagi esitamist asjakohaseid tõendeid hindamaks, kas on alus hagemiseks. Avaldaja ei nõustu maakohtu väitega, et kui tõendi kogumist saab taotleda hagimenetluses, siis ei ole põhjust algatada eeltõendamismenetlust. Tõendi kogumine enne hagimenetlust võib muuta hagimenetluse sisutuks või luua just piisava aluse hagi esitamiseks. Avaldaja taotletud tõendist sõltub tema vanemate Hans ja Aino Pastiku pärimismenetluse sisu ja pärandvara nimekiri. Avaldaja palub võtta eeltõendamismenetluse algatamise avaldus menetlusse.
5.Maakohus edastas Ringkonnakohtule.
määruskaebuse
läbivaatamiseks
ja
lahendamiseks
Tartu
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 15. septembri 2023. a määruse resolutsioon muutmata arvestades käesolevas määruses toodud põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21, § 659). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.
7.Eeltõendamismenetluse algatamise eelduseks on üldjuhul see, et avaldaja ise on eelnevalt pöördunud vajaliku dokumendi saamiseks vastaspoole poole või püüdnud dokumenti tuvastada muul viisil. Riigikohus on 9. mai 2022 määruse nr 2-21-5736 p-s 14 märkinud, et eeltõendamismenetluse algatamiseks tõendite kogumise, s.h teise isiku valduses olevate andmete alusel dokumendi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kohustamise eesmärgil peavad olema täidetud tõendite kogumise eeldused. Samuti peab taotleja põhjendama, et ta ei saa tõendit või talle vajalikke andmeid ise mõistlikult muul viisil hankida. Praegusel juhul esitas avaldaja taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks hagi esitamata, et tuvastada notar A. Kuilli poolt tõestatud kinkelepingus Hans Pastiku kirjalik nõusolek ja esitada see avaldajale. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud väitega, et avaldaja on eeltõendamismenetluse vastaspooleks nimetanud korteriomandi omaniku Triinu Punderi, kelle valduses peab olema kinkelepingu üks eksemplar. Seega on avalduses märgitud, et andmete kogumist taotletakse Triinu Punderilt. Kuid avaldaja ei ole välja toonud, et oleks Triinu Punderilt taotletava nõusoleku kohta küsinud ja et Triinu Punder oleks keeldunud dokumenti väljastamast. Avaldaja ei ole põhjendanud, miks ta ei ole vastaspoole poole dokumendi nõudega pöördunud. Ringkonnakohtu hinnangul võib lisaks Triinu Punderile olla tehingut tõestanud notar isikuks, kellelt on võimalik andmeid koguda. Avaldaja arvates ei saaks tehingut tõestanud notar temale kui tehingus mitte osalenud isikule nõusoleku osas vastata ilma kohtumenetluseta. Ringkonnakohus märgib, et isikul on õigus saada tema kohta käivaid notariaalseid dokumente. Kui avaldaja on Aino Pastiku pärija, on tal võimalik pöörduda notari poole lepingu ja sellele lisatud dokumentide saamiseks. Avaldusest nähtub, et avaldaja on tutvunud kinnistustoimikuga, milles Hans Pastiku nõusolekut ei sisaldu. Muus osas ei ole avaldaja välja toonud ühtegi asjaolu, mida ta ise on teinud, et dokumendi asukoht tuvastada ja see välja nõuda. TsMS § 244 lg-st 1 tulenevalt on eelmenetluse algatamine lubatud mõjuval põhjusel ning seda üksnes siis, kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Avaldaja on määruskaebuses leidnud, et tõendi säilimine võib olla ohus, kuna maakohtu määruse järgi on tehingut tõestav notar oma ametitegevuse lõpetanud kuid Notarite Koja veebilehel taoline info puudub. Ringkonnakohus selgitab, et eeltõendamismenetlus on
seaduses sätestatud erandlik võimalus, mida kasutatakse vaid juhul, kui on mõjuv põhjus eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Tõendi kaotsimineku või selle kasutamise raskenev oht peab olema reaalne ja usutav. Seega saaks eeltõendamismenetluse käigus Hans Pastiku nõusoleku välja nõuda ainult siis, kui avaldaja põhistaks nõusoleku kaduma mineku ohtu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas alust arvata, et esineb oht tõendi kaotsiminekuks, sest tegemist on notariaalse lepingu lisadokumendiga. Samuti ei ole avaldaja usutavalt põhistanud, et nõusolek võiks kaduma minna. Eelnevast tulenevalt ei ole eeltõendamismenetluse algatamise eeldused praegusel juhul täidetud, mistõttu tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
8.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda.
9.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 247 lg 4 teise lause kohaselt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.