2-23-5284/22 - Muud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (FiMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FiMS § 54 lg 11). Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik Rxxxx Mxxxxxesitas 06.04.2023 maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline ja tal ei ole ülalpeetavaid. Võlgnikule ei kuulu registreeritud vara. Võlgnik ei tööta. Võlgniku sissetulekuks on töötutoetus 180-320 eurot, umbes 10 eurot päev. Võlgniku igakuised kulud on 220 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääb kuni 100 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 43 869,78 eurot. Võlgnik selgitas, et tal puudub töökoht ja kindel palk. Võlad on kasvanud liiga suureks, sest võlgnikul tekkis hasartmängusõltuvus ja selle tõttu ei ole võimalik töötutoetuse juures neid enam tasuda. Võlgnik on otsinud tööd, kuid ei ole elukoha läheduses seda veel leidnud. Võlgnik plaanib leida stabiilse töökoha ning osaleda hasartmängusõltuvuse teraapias. Võlgnik soovis pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 21.04.2023.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Annika Rau. Kohus peatas võlgniku vara suhtes toimuvad võimalikud sundtäitmised kuni pankroti välja kuulutamiseni või kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni. 23.05.2023 esitas usaldusisik enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on kokku kohustusi 42 315,65 eurot, millest 37 260,08 eurot on põhinõuded ja 5055,57 eurot kõrvalnõuded. Põhinõuete hulka on arvestatud ka kohtutäiturite tasud summas 2049 eurot ja kohtukulud, mida sissenõudjad on reaalsel tasunud (riigilõivud ja menetluskulud). Võlgnikule kuulub pangakontol olev jääk 149,20 eurot seisuga 05.05.2023. Võlgnikul ei ole II pensionisammast. Võlgniku sissetuleku moodustab töötasu umbes 1056,54 eurot. Võlgnik andis usaldusisikule mõista, et ta saaks kohustuste katteks tasuda maksimaalselt 300 eurot. Võlgnik avaldas usaldusisikule, et soovib siiski võlgade ümberkujundamist, et tasuda võlausaldajatele maksimaalselt oma kohustused tagasi. Kuigi usaldusisik leidis, et võlgnik on maksejõuetu, pidas ta siiski võimalikuks võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist. Usaldusisik märkis, et võlgade ümberkujundamise menetlus on võlausaldajate jaoks kasulikum kui pankrotimenetlus. 25.05.2023 toimunud ärakuulamisel kinnitas võlgnik, et ta soovib ikkagi võlgade ümberkujundamist, sest ta käib nüüd tööl ja saaks maksta 350 eurot kuus. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku suhtes võimalik kava koostada. Kava tuleks viie aasta peale. Kava alusel saaksid võlausaldajad umbes 18 000 eurot, kuid pankrotimenetluses oleks selleks summaks 9000 eurot ainult. Kohus määras 30.05.2023 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 900 eurot, mille võlgnik on kohustatud tasuma kolme osamaksena (300, 300 ja 300 eurot), mille võlgnik on tänaseks tasunud. Kohus rahuldas ka usaldusisiku taotluse tühistada võlgniku pangakontode ja sissetulekute arest kuni võlgade ümberkujundamise lõppemiseni. 27.06.2023.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks. 28.08.2023 esitas nõustaja ümberkujundamiskava, võlausaldajate seisukohad ja enda hinnangu võlausaldajate vastuväidetele.

Kavast nähtuvalt kuulub ümberkujundamisele 43 109,65 eurot. Kõikide võlausaldajate kõrvalnõudeid on vähendatud 100% ning põhinõudeid 48,96%. Kava kohaselt tuleb võlgnikul tasuda põhivõlgnevusi 51,04% ulatuses. Kavas on põhivõlgnevusi 35 267,59 eurot, mis on 81,81% koguvõlgnevusest. Nõuded on grupeeritud, et vähendada osamaksete ülekandetasusid. Kuni 25 eurosed nõuded tasub võlgnik 1 kuuga, 26-80 eurosed nõuded 3 kuuga, 81-150 eurosed nõuded 6 kuuga, 151-250 eurosed nõuded 12 kuuga, 251-700 eurosed nõuded 24 kuuga ning nõuded alates 701 eurot 60 kuuga. Kohtutäiturite nõuded tasutakse 1 kuuga, AS TV Play Baltics nõue tasutakse 3 kuuga ning Citybee Eesti OÜ nõue 6 kuuga. Neste Eesti AS nõue tasutakse 12 kuuga ning OK Incure OÜ 1 nõue ja Aktiva Finance Group OÜ 1 nõue tasutakse 24 kuuga. Ülejäänud nõuded tasutakse 60 kuu jooksul vastavalt kavale. Kava koostamisel on lähtutud võlgniku sissetulekutest ja elatusmiinimumist (725 eurot). Praeguseid sissetulekuid arvestades, jääb võlgnikule keskmiselt igapäevasteks kuludeks 756,54 eurot. Võlgnik saab reaalselt maksta maksimaalselt 300 eurot kuus arvestades enda sissetulekut ja elamiskulusid. Arvestades praegust üleüldist majandusseisu, jätkuva hinnatõusu prognoose ja võlgniku sissetulekuid, on kava koostatud 60 kuu peale, mil kuumakseks tuleb keskmiselt 301,55 eurot. Nõuete vähendamine kavas märgitud ulatuses aitab võlgnikul nõudeid rahuldada jõukohases kuumakses 5 aasta jooksul. Pankroti korral kestab kohustustest vabastamise menetlus 3 aastat, millest kuue kuu jooksul teostaks pankrotihaldur kinnipidamisi võlgniku sissetulekust ja 30 kuu jooksul toimuks kohustuste tagasimaksmine võlgniku poolt. Pankrotimenetluse ajal oleks prognoositav tulu 1989,24 eurot (6 x 331,54€). Kohustustest vabastamise menetluse ajal oleks oodatav tulu 7459,80 eurot (30 x 248,66€). Võlgade ümberkujundamise menetluse jooksul tasuks võlgnik võlausaldajatele 18 000 eurot ning koguvõlgnevusest rahuldatakse 41,75%, pankroti korral aga 21,92%. Võlgade ümberkujundamisel oleksid võlausaldajate õigustatud huvid ja õigused rohkem kaitstud kui pankrotimenetluse korral. Usaldusisik esitas kohtule võlausaldajatele saadetud teatise, võlausaldajate seisukohad ning enda arvamuse vastuväidetele. Ümberkujundamiskavale esitas vastuväite 3 võlausaldajat (OK Incure OÜ, Bondora AS, Aktiva Finance Group OÜ), pakutud ümberkujundamiskavaga nõustus 2 võlausaldajat (TF Bank AB, Primero Finance OÜ) ning 6 võlausaldajat (AS TV Play Baltics, Citybee Eesti OÜ, Neste Eesti AS, PlusPlus Capital AS, kohtutäitur Anne Böckler, kohtutäitur Oksana Kutšmei) ei esitanud enda seisukohta. AS TV Play Baltics kirjutas kohtule, et tema nimel menetleb võlgniku võlgnevust Julianus Inkasso OÜ, kes arvamust ega vastuväidet AS-i TV Play Baltic nimel kavale pole esitanud. Seega tuleb lugeda, et AS TV Play Baltics ei ole vastuväidet esitanud. Võlausaldajad ei olnud kavaga nõus järgmistel põhjustel: − Põhinõuded tuleb täita 100% ning kõrvalnõuded 50% ulatuses. (Bondora AS) − Koguvõla suurus ei ole õige, sest lisamata on täiendavad viivised. Nõuete aluseks on kohtulahendid, mis tähendab, et võlausaldaja on teinud täiendavaid kulutusi võlgnevuste sissenõudmiseks. Kui põhinõuded täidetakse kavas märgitud viisil, siis see on võlausaldaja huve kahjustav. Põhinõudeid tuleks täita vähemalt 80% ulatuses. (OK Incure OÜ) − Kava täitmise perioodi tuleks pikendada. (Aktiva Finance Group OÜ) Usaldusisik ei olnud nõus võlausaldajate vastuväidetega. Usaldusisik oli OK Incure OÜ-ga nõus, et koguvõlgnevusest on puudu lisanduv viivis, aga polnud nõus sellega, et kavas toodud summad on valed. Usaldusisik selgitas, et palus oma esialgses infopäringus tuua välja võlgnevuste jäägid eraldi nii põhinõude, intressi, viiviste kui ka muude kulude osas. OK Incure OÜ esitas

kohtumäärused, aga jättis esitamata lisanduvate viiviste summa. Usaldusisik lähtus kava koostamisel võlausaldaja esitatud andmetest ning kava sisaldab võlausaldaja esitatud andmeid. Usaldusisik on seisukohal, et kavaga ei ole võlausaldajate huve kahjustatud. Võlausaldajad saavad võlgade ümberkujundamisega kätte ligi 50% rohkem kui pankroti korral. Võlgnik ei saa põhivõlgnevusi tasuda suuremas ulatuses (nt 80%) kuna kava on koostatud selliselt, et võlgnik tasub 60 kuu jooksul maksimaalse summa, mida suudab tasuda. Kava täitmise tähtaja pikendamine ei ole ka põhjendatud, sest kava alusel täidab võlgnik oma kohustusi niigi 2 aastat kauem kui kohustustest vabastamise menetluse korral. Võlgnik on soovinud võtta vastutust oma kohustuste suhtes ning tasuda võlausaldajatele tagasi maksimaalses ulatuses ning seda võimaldab teha võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlausaldajad ei ole usaldusisiku hinnangul kava põhjalikult läbi lugenud ning oma huve ise õiglaselt kaalunud kui keelduvad 8550,96 euro saamisest. Kava on koostatud selliselt, et võlgnik suudaks seda kogu perioodi jooksul täita. Usaldusisiku hinnangul on ümberkujundamise kava täitmine reaalne ning sellega ei ole kahjustatud võlausaldajate huvisid, mida kinnitab kasvõi asjaolu, et enamus võlausaldajatest (66,67% võlausaldajatest) on koostatud kavaga nõus ning seda nii nõuete vähendamise kui ka kava täitmise pikkuse osas. Kava koostamisel on lähtutud põhimõttest, et kõiki võlausaldajaid koheldakse võrdselt ning võlgniku poolt tasutud maksimaalne summa on jagatud võlausaldajate vahel proportsionaalselt vastavalt nõude proportsioonile kogu põhivõlast. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaks määramine FiMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja. Võlgnik ja võlausaldajad (v.a OK Incure) ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. OK Incure ei vaielnud vastu põhinõude suurusele, kuid väitis, et koguvõla suurus ei ole õige, kuna lisamata on täiendavad viivised. Võlausaldaja aga ei esitanud usaldusisikule võlgnevuse osas õigeid andmeid, s.o andmeid täiendava viivise osas. Usaldusisik lähtus võlausaldaja poolt esitatud kohtumäärustes kirja pandud võlgnevusest ning koostas kava nimetatud andmete alusel. Kohus rõhutab, et oma õige nõude suuruse teatamine usaldusisikule on võlausaldaja enda kohustus. Kuna võlausaldaja ei ole olenemata vastuväitest esitanud täiendava viivise suurust, siis leiab kohus, et koguvõlgnevuse summa tuleb kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule. Kohus juhib tähelepanu, et täiendava viivise märkimata jätmine ei mõjuta kava täitmist, kuivõrd võlgnik on taotlenud kõrvalnõuete vähendamist 100% võrra. Vaidlus põhinõude osas, mida võlgnik täitma hakkaks, puudub. Kohus kinnitab kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi (vt resolutsiooni p 2). Kõik ümberkujundatavad nõuded on C nõuded ja kohtutäituri nõuded D nõuded. II Ümberkujundamiskava kinnitamine Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 43 109,65 eurot. Antud juhul on kavale vastu vaielnud 3 võlausaldajat, kelle nõuded kokku on 30 825,08 eurot. 2 võlausaldaja nõustus kavaga. 6 võlausaldajat, kes seisukohta ei esitanud, on nõustunud kavaga

vaikimisi. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 12 284,57 eurot. Kuna vastuväite esitanud võlausaldajate nõuded on üle poole koguvõlgnevusest, siis pole võimalik kava kinnitada FiMS § 26 lg 1 ega 2 järgi. FiMS § 26 lg 3 sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus leiab, et nimetatud sättest tulenevad eeldused on täidetud. Võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve kaaludes põhjendatud ning vajalik. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajat halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud kõikide kõrvalnõuete vähendamist 100% ning põhinõuete 48,96% ulatuses osadena tasumist ja kohustuste täitmise tähtaja pikendamist. Võlausaldajate vastuväidetega seonduvalt märgib kohus, et pea ükski vastuväite esitanud võlausaldajast ei ole põhjalikult tutvunud kavaga ega sisuliselt hinnanud võlgniku majanduslikku seisundit, maksevõimet ja kõigi õigustatud huve. Kõikide võlausaldajate vastuväited on pinnapealsed ning reaalseid põhjendusi vastuväited ei sisalda, näiteks: kava on võlausaldaja huve kahjustav, sest nõue tuleneb kohtulahendist ja võlausaldaja on teinud täiendavaid kulutusi võla sissenõudmiseks (kuidas see mõjutab täpsemalt võlausaldaja huve, pole välja toodud); põhinõuded tuleb täita 100% ulatuses (millest selline nõue, pole teada); kõrvalnõudeid tuleb täita 50% ulatuses (millest selline nõue, pole teada); kava täitmise perioodi tuleb pikendada (millest selline nõue, pole teada). Mis alusel leiavad võlausaldajad, et võlgnik suudaks maksta rohkem või kauem või kuidas täpsemalt on kavaga nende huve rikutud ja kuidas nad on selliste järeldusteni jõudnud, ei ole võlausaldajad enda vastuväidetes kirjutanud. Kohus leiab, et võlausaldajate vastuväiteid ei ole seetõttu tõsiseltvõetavad ega arvestatavad. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. FiMS § 24 lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõudeid pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Seejuures arvestab kohus muu hulgas, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti võimalusi võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Võlgnikul puudub realiseeritav ja tagasivõidetav vara. Võlausaldajate nõudeid on võimalik täita ainult võlgniku sissetulekutest, millest saab kinnipidamisi teostada osaliselt ja ebapiisavas ulatuses, et täita võlgnevused täielikult. Usaldusisiku analüüs selles osas on asjakohane. Võlgniku sissetulek ületab elatusmiinimumi vaid 331,54 eurot. Seega on pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses võimalik võlausaldajate nõudeid täita umbes 9449,04 euro ulatuses ehk 21,92% kogunõudest. Võlgnik on taotlenud kõikide kõrvalnõuete vähendamist 100% ning põhinõuete 48,96% ulatuses osadena tasumist ja kohustuste täitmise tähtaja pikendamist. Võlausaldajad saaksid kava täitmise korral 18 000 eurot ehk 41,75% kogunõudest. Poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes on võlgade ümberkujundamine igal juhul mõistlikum

kui pankrotimenetlus, sest võlgnik vabaneb kohustustest ja tal taastub maksevõime ning võlausaldajad saavad võlgnevuse tagasi suuremas ulatuses kui pankrotimenetluse korral. Kava koostamisel on kohtu hinnangul piisavalt arvestatud võlausaldajate õigustatud huvidega. Kohus märgib, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud viisil. Kava on koostatud just võlgniku maksevõimest lähtuvalt ning kui võlausaldajad saavad ka 48,96% ulatuses põhinõude vähendamise korral kätte oluliselt rohkem kui pankrotimenetluse korral, siis on kohtu hinnangul põhinõude vähendamine 48,96% ulatuses mõistlik ning põhjendatud. Ükski võlausaldajatest ei ole esitanud sisulist võrdlust mõne muu menetlusega, milles neil oleks võimalik võlgnevusest rohkem tagasi saada kui käesolevas menetluses või et pankrotimenetlus oleks neile mingil viisil kasulikum ja kõigi huve rohkem arvestav. Kavas märgitud meetmete kasutamisele ei sea seadus piiranguid. Ka põhinõude vähendamine võib olla võlausaldaja huvides nagu seda on käesoleval juhul, sest pankrotimenetluse korral ei saaks võlausaldajad tagasi nii palju raha. Pankrotimenetluses tuleb arvestada ka pankrotimenetluse kuludega. Samuti leiab kohus, et 60 kuud on kava täitmiseks põhjendatud aeg. Võlausaldajad saavad vähemalt osaliselt oma põhinõuded tagasi ja võlgnikule võimaldatakse mõistliku aja jooksul võlgadest vabaneda ja maksevõime taastada. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks ei ole ilmtingimata kõigi võlgnevuste täitmine kogusummas, vaid võimaldada võlgnikule jõukohane kohustuste täitmise viis mõistliku aja jooksul. Kohtu hinnangul on kavaga seda tehtud. Võlgniku suhtes on seadusandjad ette näinud meetmed, mida rakendades on võlgnikul võimalik saada tagasi oma maksejõu, st makseraskus ei muutuks maksejõuetuseks. Selliste meetmete rakendamisel ei pruugigi võlausaldajad saada tagasi 100% enda nõuetest, kuid saavad kindlasti rohkem kui nad saaksid pankrotimenetluse läbi. Oluline on võlgade ümberkujundamisel see, et kõiki võlausaldajaid koheldakse võrdselt mitte see, et kõik võlausaldajad või mõni neist saaksid kindlasti enda nõuded täidetuks 100% ulatuses. Kohtu hinnangul koheldakse võlausaldajaid võrdselt ning põhjendatud ei ole praegusel juhul pikendada kava täitmist üle 5 aasta. Kohus leiab, arvestades võlgnikku varalist seisundit, et kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava on täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, milleks on töötasu 1056,54 eurot. Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks kokku umbes 300 eurot. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, sest võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid püsikulusid (nt elamiskulud). Samuti on suurenenud kütte- ja elektrikulud ning kallinenud esmatarbekaubad, nende odavnemist ei ole lähiajal oodata. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine. 60 kuud on mõistlik tähtaeg kava täitmiseks ja selline aeg ei ole liiga lühike ega ole liiga pikk. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et soovib nimetatud kulud tasuda. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus FiMS § 26 lg 3 alusel ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FiMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FiMS §-des 3034. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FiMS §-st 36.

Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FiMS §-st 35. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada kord aastas 01.detsembriks ja viimane 01. detsembriks 2028.a. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 20.12.2028.a. Menetluskulude jaotus FiMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 990 eurot (11h määraga 90€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud nii maksejõuetusmenetluses, sest kohus siis tasu kindlaks ei määranud (usaldusisik taotlust ei esitanud), ning võlgade ümberkujundamise menetluses. FiMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. FiMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FiMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

FiMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 § 1 kohaselt on töötasu ühe kuu alammääraks alates 01.01.2023 täistööajaga töötamise korral 725 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär maksejõuetusmenetluses on 145 eurot ja võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on samuti 145 eurot. Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 11 h. Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 990 eurot. Usaldusisik on oma ajatasuks arvestanud 90 eurot tunnis maksejõuetusmenetluses tehtud toimingute ning kava koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks (täpne nimekiri sisaldub taotluses). Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku kõik tegevused on olnud põhjendatud, vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Usaldusisiku nimetatud ajakulu on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 90 eurot on põhjendatud ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 990 eurot, mis tuleb usaldusisikule tasuda võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust 900 euro ulatuses ning 90 euro ulatuses võlgniku enda poolt. Tasu tuleb FiMS § 54 lg 9 alusel maksta usaldusisiku poolt märgitud büroo pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik