Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi H.P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
679,74 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806; lepinguline esindaja Tarvo Ilves, PlusPlus Legal OÜ, e-post: esindajad
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi H.P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista H.P.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks võlgnevus kokku 774,97 eurot, mis koosneb põhivõlast 471,83 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest seisuga 14.12.2025 summas 273,14 eurot ja võla sissenõudekulust 30 eurot.
3.Välja mõista H.P.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis 0,05% päevas arvestatuna põhinõudelt (471,83 eurolt) alates 15.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Välja mõista H.P.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 615 eurot.
6.Välja mõista H.P.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 20-23, 88-89)
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 31.10.2023 Tartu Maakohtule hagi H.P. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tele2 Eesti (teenuseosutaja) ja kostja 11.11.2019 liitumislepingu nr 852062995, mille alusel kohustus AS Tele2 Eesti pakkuma kostjale sideteenust numbrile 58148047 ja rentis kostjale teenuste osutamiseks seadmed TV Digiboksi ja Huawei B818 ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt, regulaarselt ning teenuse lõppedes tagastama seadmed või hüvitama nende väärtuse.
2.Üldtingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma arved arvetel osundatud maksetähtpäevaks. AS Tele2 Eesti esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille eest kostja jättis tasumata. Kostja ei tasunud arveid alates 01.08.2022 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus 471,83 eurot.
3.Tuginedes tingimuste p-le 3 piiras teenuse osutaja kostja teenused alates 31.10.2022 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges AS Tele2 Eesti lepingu ülesöelduks alates 15.11.2022.
4.Maksetega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest.
5.AS Tele2 Eesti loovutas 27.02.2023 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.
6.Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ on toimetanud kolm tasulist meeldetuletuskirja, 07.03.2023 meeldetuletuskirja maksumusega 20 eurot, 06.06.2023 meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 17.08.2023 meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot, hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX. Seetõttu on hagejal tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p 2 õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist summas 30 eurot.
7.Hageja on arvutanud viivist alates arvete maksetähtpäevast kuni hagiavalduse esitamiseni summas 90,31 eurot ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,05% päevas põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
8.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega, et võlgnevus on tasutud. Pärast nõude loovutamist puudus kostjal võlgnevus AS Tele2 Eesti ees ning tekkis kohustus tasuda hagejale. Kostja ei ole pärast nõude loovutamist teinud ühtegi makset hagejale, samuti ei ole tehtud edasikandeid esialgse võlausaldaja poolt.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 471,83 eurot, sissenõudekulud 30 eurot, viivise ajavahemiku 19.08.2022 kuni 31.10.2023 eest summas 90,12 eurot ja täiendavalt viivise 0,05% päevas põhinõudelt alates 01.11.2023 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (dtl 71-72, 80-81)
10.Algses vastuses tunnistas kostja hagi osaliselt summas 400 eurot, kuid märkis, et ei ole inkassofirmaga lepingut sõlminud ja on nõus tasuma selle, mis Tele2 temalt lepingu ülesütlemisel nõudis.
11.09.10.2025 vastuses kohtule teatas kostja, et ei nõustu hagiga, kuna on võla juba ammu Tele2-le otse ära tasunud.
KOHTU SEISUKOHT
12.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
13.Asja materjalidest nähtuvalt oli AS-i Tele2 Eesti ja kostja vahel 13.09.2021 (hagis ekslikult 11.11.2019) sõlmitud liitumisleping nr 852062995 ja selle lisa (dtl 24-28) telefoninumbrile 58148047, mille alusel osutas hageja kostjale mobiilsideteenuseid ja interneti teenust ning andis kostjale rendile TV Digiboksi ja Huawei B818 ruuteri. Liitumislepingu lahutamatuks 2
osaks olevate üldtingimuste ja hinnakirja (dtl 32-40) p 3 järgi kohustus kostja tasuma teenuste eest vastavalt hageja esitatud arvetele arvel märgitud maksetähtajaks.
14.Hageja on esitanud kostjale arved nr 15114975903 summas 141,72 eurot maksetähtajaga 18.08.2022 (dtl 41-43); 01.09.2022 nr 15115208502 summas 313,64 eurot maksetähtajaga 18.09.2022 (dtl 44-46); 01.10.2022 nr 15115439810 summas 342,56 eurot maksetähtajaga 18.10.2022 (dtl 47-48); 01.11.2022 nr 15115670457 summas 358,58 eurot maksetähtajaga 18.11.2022 (dtl 49-50) ja 01.12.2022 nr 15115901088 summas 489,66 eurot maksetähtajaga 18.12.2022 (dtl 47-48). Nimetatud arved sisaldavad ka viiviseid, mille hageja on maha arvestanud ja saanud põhivõla suuruseks 471,83 eurot.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
16.Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) (VÕS § 164 lg 1) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2).
17.VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kohtule esitatud 07.03.2023 teatisest (dtl 53) nähtuvalt on Tele2 Eesti AS loovutanud liitumislepingust nr 852062995 tuleneva nõude 27.02.2023 hagejale ning võlgnevus tuleb tasuda hageja arveldusarvele.
18.Kostja vastuväidete kohaselt on võlgnevus AS-ile Tele2 Eesti tasutud ning kostja on esitanud oma väidete tõendamiseks 10.10.2025 sõnumi kuvatõmmise, milles Tele2 klienditeenindusest on talle vastatud, et tal ei ole Tele2 kehtivat lepingut ega võlgnevust (dtl 83-85). Kuigi kohus on kostjale selgitanud, et seda ei saa lugeda piisavaks ning tuleks esitada tasumist tõendavad dokumendid, ei ole kostja pidanud seda vajalikuks. Seega ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks arved kas täielikult või osaliselt tasunud.
19.Kostjale on teenust osutatud, kostja ei ole arvetel märgitud teenustele ega summadele sisulisi vastuväiteid esitanud ning on jätnud arvetel nr 15114975903, 15115208502, 15115439810, 15115670457 ja 15115901088 osundatud teenuste eest tasumata. Seega on hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus tasuda lepingu ja VÕS § 108 lg 1 alusel võlgnevus summas 471,83 eurot.
20.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
21.Hageja nõuab kostjalt viivist üldtingimuste p-s 3 sätestatud määras 0,05% päevas iga arve põhivõla summalt arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 31.10.2023 summas 90,31 eurot. Kostja viivisele ega selle arvestamise alusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja viivisenõue arvete nr 15114975903, 15115208502, 15115439810, 15115670457 ja 15115901088 tasumisega viivitamise eest on põhjendatud summas 90,31 eurot. Samuti on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel põhjendatud lisanduva viivise nõue 0,05% päevas arvestatuna põhinõudelt alates 01.11.2023 kuni kohustuse täitmiseni. Ajavahemiku 01.11.2023-14.12.2025 eest on lisandunud viivis 182,83 eurot.
3
22.Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulu 30 eurot. Hageja on kostjale edastanud 07.03.2023, 06.06.2023 ja 17.08.2023 võlanõuded (dtl 54-56), mistõttu on sissenõudekulud 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel põhjendatud.
23.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 774,97 eurot, mis koosneb põhivõlast 471,83 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest 273,14 eurot ja võla sissenõudmiskulust 30 eurot ning viivisest 0,05% päevas arvestatuna 471,83 eurolt alates 15.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
MENETLUSKULUD
24.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
25.Kuivõrd kohus rahuldas hagi tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
27.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot + hagiavalduse esitamisel täiendavalt 130 eurot), õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 420 eurot (koos käibemaksuga), mille hageja palub kostjalt välja mõista.
28.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 679,74 eurot tasuda riigilõivu 175 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 175 eurot. Seega kuulub hageja tasutud riigilõiv kostja poolt hüvitamisele.
29.Kohus, lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 ning arvestades hageja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ning vajalikkust, peab põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu kokku 3,5 tunni ulatuses summas 420 eurot (koos käibemaksuga). Maksekäsu kiirmenetluse kulud arvatakse TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse hulka ning on summas 20 eurot TsMS § 4842 kohaselt põhjendatud. Hageja on kinnitanud, et on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga.
30.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 615 eurot (175 eurot riigilõiv + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu + 420 eurot lepingulise esindaja kulu).
31.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.