Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Tähe tn korteriühistu avaldus J L vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Tähe tn 4 korteriühistu, rk 80429243, lepinguline esindaja Merike Valgmäe Puudutatud isik: J L, ik xxxx, elukoht xxxx
Menetlusviis
Suuline menetlus – istung 11.10.2023
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Välja mõista puudutatud isikult J Llt avaldaja Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Tähe tn 4 korteriühistu kasuks perioodi 01.03.2022 – 30.06.2023 tekkinud majandamiskulude võlgnevus summas 846,11 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 53,74 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot.
3.Jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda ning välja mõista J Llt avaldaja VäikeMaarja vald, Rakke alevik, Tähe tn 4 korteriühistu kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 50 eurot.
4.Välja mõista J Llt Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Tähe tn 4 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (50 eurolt) alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Toimetada kohtulahendi resolutsioon puudutatud isikule väljaande Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Ametlikud
Edasikaebamise kord Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
ASJAOLUD JA AVALDUS
1.Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Tähe tn 4 korteriühistu (edaspidi ka KÜ või avaldaja) esitas 08.08.2023 avalduse Viru Maakohtule J L vastu võlgnevuse nõudes.
2.Esitatud avalduse kohaselt on puudutatud isik J L korteriomandi, registriosa nr xxxx, asukohaga Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Tähe tn 4-x omanik. Korteri üldpind on 48,2 m2. Elamus, VäikeMaarja vald, Rakke alevik, Tähe tn 4, on moodustatud korteriühistu (edaspidi avaldaja). Korteriomanikud on nimetanud Xxxx OÜ valitsejaks. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 23 lg 3 tulenevalt kohaldatakse valitseja tegevusele korteriühistu juhatuse kohta sätestatut. Seega on valitseja Xxxx OÜ õigustatud korteriühistu nimel esitama nõuet. Korteriomanikud on 17.02.2022 vastu võtnud otsuse, millega kehtestati 2022.a majanduskava. 16.02.2023 üldkoosolekul kehtestati 2023.a majanduskava.
3.26.09.2018 üldkoosolekul on vastu võetud korteriühistu põhikiri, mille punktist 14 tulenevalt ei arvestata teatud kulusid vastavalt korteri üldpinna m2-le, vaid teisiti: vee ja kanalisatsiooni kulu vastavalt tarbitud teenuse mahule st korteriomaniku poolt esitatud näidu alusel, üldvee kulu vastavalt korterite arvule elamus, jäätmete kulu vastavalt elanike arvule elamus ja üldelektri kulu vastavalt korterite arvule elamus. Avaldaja poolt esitatud arved koosnevad järgmistest majandamiskuludest ja teenustest: käiduteenus, haldusteenus, majandus- ja hooldustasu, remondifond, üldelekter, võrguteenus, vee – ja kanalisatsooni kulu, prügivedu ja küte. Avaldaja on saatnud puudutatud isiku e-posti aadressile xxxx igakuuliselt majandamiskulude ja teenuste arveid, millel on näidatud ka eelnev võlgnevus, kuid puudutatud isik ei ole arveid tasunud nõuetekohaselt, mistõttu on tekkinud võlgnevus. Viru Maakohus rahuldas 17.06.2022 avaldaja nõude tsiviilasjas nr 2-22-5119 ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse perioodi 01.11.2020 – 28.02.2022 eest. Puudutatud isikul on tekkinud uus võlgnevus, ta on jätnud tasumata igakuuliselt kütte arved alates 01.03.2022.
4.Puudutatud isiku võlgnevus on tekkinud perioodil 01.03.2022 kuni 30.06.2023 järgmiselt: 2022 märtsi eest esitas avaldaja arve nr 22037, 31.03.2022, summas 126,62 eurot. Arvest nr 22037 tasus puudutatud isik 15.04.2022 summa 48,65 eurot ning tasumata jäi 77,97 eurot. Saldo 77,97 eurot. 2022 aprilli eest esitas avaldaja arve nr 22047, 30.04.2022, summas 113,20 eurot. Arvest nr 22047 tasus puudutatud isik 15.05.2022 summa 50,92 eurot, tasumata jäi 62,28 eurot. Saldo 140,25 eurot (77,97+62,28). 2022 mai eest esitas avaldaja arve nr 22057, 31.05.2022, summas 134,04 eurot. Arvest nr 22057 tasus puudutatud isik 11.06.2022 summa 49,06 eurot, tasumata jäi 84,98 eurot. Saldo 225,23 eurot (140,25+84,98). 2022 juuni eest esitas avaldaja arve nr 22067, 30.06.2022, summas 48,68 eurot. Arvest nr 22067 tasus puudutatud isik 13.07.2022 summa 48,68 eurot. Saldo 225,23 eurot. 2022 juuli eest esitas avaldaja arve nr 22077, 31.07.2022, summas 48,04 eurot (maha arvestatud 95,18 riigilõiv ja viivised varasema kohtulahendi eest). Arvest nr 22077 tasus puudutatud isik 22.08.2022 48,04 eurot. Saldo 225,23 eurot. 2022 augusti eest esitas avaldaja arve nr 22087, 31.08.2022, summas 41,96 eurot. Arvest nr 22087 tasus puudutatud isik 16.09.2022 summa 41,96 eurot. Saldo 225,23 eurot. 2022 septembri eest esitas avaldaja arve nr 22097, 30.09.2022, summas 79,83 eurot. Arvest nr 22097 tasus puudutatud isik 16.10.2022 summa 47,52 eurot ja tasumata jäi 32,31 eurot. Saldo 257,54 eurot (225,23+32,31). 2022 oktoobri eest esitas avaldaja arve nr 22107, 31.10.2022, summas 100,36 eurot. Arvest nr 22107 tasus puudutatud isik 26.11.2022 summa 47,41 eurot ja tasumata jäi 52,95 eurot. Saldo 310,49 (257,54+52,95) eurot. 2022 novembri eest esitas avaldaja arve nr 22117, 30.11.2022, summas 113,41 eurot. Arvest nr 22117 tasus puudutatud isik 13.12.2022 summa 45,08 eurot ja tasumata jäi 68,33 eurot. Saldo 378,82 (310,49+68,33) eurot. 2022 detsembrikuu eest esitas avaldaja arve nr 22127, 31.12.2022, summas 138,52 eurot. Arvest nr 22127 tasus puudutatud isik 21.01.2023 summa 48,69 eurot ja
tasumata jäi 89,83 eurot. Saldo 468,65 (378,82+89,83) eurot. 2023 jaanuarikuu eest esitas avaldaja arve nr 23017, 31.01.2023, summas 150,69 eurot. Arvest nr 23017 tasus puudutatud isik 21.02.2023 summa 57,45 eurot ja tasumata jäi 93,24 eurot. Saldo 561,89 (468,65+93,24) eurot. 2023 veebruari eest esitas avaldaja arve nr 23027, 28.02.2023, summas 142,93 eurot. Arvest nr 23027 tasus puudutatud isik 19.03.2023 summa 50,19 eurot ja tasumata jäi 92,74 eurot. Saldo 654,63 (561,89+92,74) eurot. 2023 märtsi eest esitas avaldaja arve nr 23037, 31.03.2023, summas 140,22 eurot. Arvest nr 23037 tasus puudutatud isik 22.04.2023 summa 50,19 eurot ja tasumata jäi 90,03 eurot. Saldo 744,66 (654,63+90,03) eurot. 2023 aprilli eest esitas avaldaja arve nr 23047, 30.04.2023, summas 128,75 eurot. Arvest nr 23047 tasus puudutatud isik 18.05.2023 summa 54,41 eurot ja tasumata jäi 74,34 eurot. Saldo 819 (744,66+74,34) eurot. 2023 mai eest esitas avaldaja arve nr 23057, 31.05.2023, summas 76,37 eurot. Arvest nr 23057 tasus puudutatud isik 12.06.2023 summa 49,26 eurot ja tasumata jäi 27,11 eurot. Saldo 846,11 (819+27,11) eurot. 2023 juuni eest esitas avaldaja arve nr xxxx, 30.06.2023, summas 47,53 eurot. Arvest nr xxxx tasus puudutatud isik 17.07.2023 summa 47,53 eurot. Saldo 846,11 eurot seisuga 04.08.2023.
5.Avaldaja andis puudutatud isikule võlgnevuse tasumiseks täiendava mõistliku tähtaja enne avalduse esitamist. Avaldaja saatis puudutatud isikule 02.06.2023 ja 27.06.2023 meeldetuletused e-posti aadressile xxxx, milles palus tasuda võlgnevus. Puudutatud isik ei tasunud võlgnevust.
6.Puudutatud isik on seni avaldajale esitanud väited, et ta ei tasu igakuistel arvetel näidatud küttekulu seetõttu, et ta on korteris küttesüsteemi ümber ehitanud ja ei kasuta tsentraalset kütet. Päästeamet on teinud 21.03.2019 puudutatud isikule ettekirjutuse alternatiivsete kütteseadmete kasutamise peatamiseks, mida ka puudutatud isik on kinnitanud. Avaldaja on igakuistel majandamiskulude ja teenuste arvetel määranud, et arvete tasumise tähtajaks on arvestuslikule kuule järgneva kuu 25. kuupäev. Puudutatud isik ei ole tasunud arvetel olevat kütte tasu ja tal on tekkinud võlgnevus. Põhivõlgnevus on seega 04.08.2023 seisuga 846,11 eurot. Kõik puudutatud isiku tasutud maksed on avaldaja kandnud põhivõlgnevuse katteks.
7.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) kohaselt koostab korteriühistu juhatus majanduskava (KrtS § 41 lg 1), mille kehtestab üldkoosolek (KrtS § 41 lg 3). Kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni (KrtS § 41 lg 5). Avaldaja on koostanud 2022. aastaks majanduskava, mille kehtestas 17.02.2022 üldkoosolek. 2022. aasta majanduskavas oli määratud majandamiskulud ja teenused ühes kuus järgmiselt: haldusteenus koos avariivalvega alates veebruarist 458,74 eurot kuus kogu elamu kohta (1738 m2) ja seega 0,2639 eurot/m2 kohta; elektrikäit alates veebruarist 164,55 eurot kogu elamu kohta ja seega 0,0947 eurot/m2 kohta; remondifondi hind 0,59 eurot/m2, majandus-ja hooldustasu alates veebruarist 94 eurot kuus kogu elamu kohta, seega 0,0541 eurot/m2 kohta. Kütte kulu jagatakse vastavalt KrtS § 40 lg 1 kaasomandi osa suurusele. Avaldaja on koostanud 2023. aastaks majanduskava, mille kehtestasid korteriomanikud 16.02.2023 otsusega. 2023. aasta majanduskavas oli määratud majandamiskulud ja teenused järgmiselt: haldusteenuse kulu 0,264 eurot/m2 kuus, elektrikäit 164,55 eurot kuus kuni veebruari lõpuni, seega 0,0947 eurot/m2, remondifondi hind 0,59 eurot/m2, sisekoristus alates märtsist 200 eurot kuus kogu elamu kohta ja seega 0,1151 eurot/m2 kohta; majandus-ja hooldustasu 0.0541 eurot/m2. Kütte kulu jagatakse vastavalt KrtS § 40 lg 1 kaasomandi osa suurusele.
8.Korteriomanik on kohustatud avaldaja põhikirja p. 11.4 järgi kasutama kinnisasjas kaasomandit vastavalt sihtotstarbele, ühistu otsustele ja kokkulepetele ning p. 11.5 kohaselt tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, majanduskulusid, koormatis ning muid makseid. Kuna puudutatud isik on korteriühistu liige, siis ta on kohustatud täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. KrtS § 4 lg 3 kohaselt ei ole eriomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need
asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. Seega on korterelamu küttesüsteem kõigi kinnisasja kaasomanike omandis, olgugi et osa sellest asub ka puudutatud isiku korteris. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku väited selle kohta, et tema on korteris küttesüsteemi ümber ehitanud, ei anna alust arvete mittetasumiseks. Avaldaja märgib, et puudutatud isik on omavoliliselt korteris teinud ümberehitusi, omamata selleks kohaliku omavalitsuse ega korteriomanike nõusolekuid või kokkuleppeid (KrtS § 9, § 38, § 39). Puudutatud isik on paigaldanud oma korterisse, st korterelamu kolmandale korrusele bullerjani, mida ta oma väidete kohaselt kütab puiduga ning on paigaldanud vannituppa sauna kerise ning keskkütte radiaatoreid ei kasuta. Puudutatud isiku ümberehitused võivad kujutada ohtu teistele korteriomanikele, mistõttu on avaldaja sellest omavolilisest ümberehitusest informeerinud kohalikku omavalitsust, kes omakorda teavitas Päästeametit. Päästeamet on teinud 21.03.2019 puudutatud isikule ettekirjutuse st nende alternatiivsete seadmete kasutamise peatamiseks, mida puudutatud isik ka ise on kinnitanud.
9.Riigikohus on 08.10.2014 tsiviilasja 3-2-1-61-14 punktis 23 selgitanud, et kostja ei vabane elamu küttekulude ega muude kommunaalkulude kandmise kohustusest võrdeliselt kaasomandiosaga kui kaasomandiga seotud kohustusest ainuüksi põhjusel, et neid kulutusi nõutakse aja eest, kui kostja korteril puudus soojustatud katus ja see ei olnud sihipäraselt kasutatav või kui kostja oli korteri keskküttesüsteemist välja lülitanud. KOS § 13 lg 1 teise lause järgi peab proportsionaalsest kulujaotusest kõrvalekaldumiseks olema kaasomanike kokkulepe, mille olemasolule ei ole tuginetud. Kokkuleppeks vajalikke teiste kaasomanike tahteavaldusi ei ole kostja nõudnud. Avaldaja märgib, et käesoleval ajal kehtivas KrtS-is (§ 40 lg 2 ja § 41 lg 2) on samad põhimõtted: proportsionaalsest kulu jaotusest saab kõrvale kalduda kas kaasomanike kokkuleppega või siis nähakse see ette põhikirjaga. Korteriomanikud ei ole majandamiskulude kandmisel KrtS § 40 lg 1 sätestatust erinevas kohustuste jaotuse aluses ja tasumise korras kokku leppinud, mis puudutab kütte kulu jagamist. Kuna puudub kaasomanike kokkulepe, mis näeks ette korteri Tähe 4-7, Rakke alevik suhtes teistsugust kütte kulude tasumist, siis ei vabane puudutatud isik talle esitatud arvetel toodud küttekulu täies ulatusest tasumisest. Seega ei ole ka puudutatud isikul õigus jätta arvetel olev kütte summa tasumata, kui tema on oma korteri küttesüsteemist välja lülitanud. Arvestades eeltoodut, on puudutatud isik kohustatud tasuma ka igakuised kütte kulusid vastavalt esitatud arvetele.
10.KrtS § 42 lg 1 alusel on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult ka viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 on viivise suuruseks alates 01.01.2022 8% aastas, alates 01.01.2023 10,5% aastas ja alates 01.07.2023 12% aastas. Avaldaja on arvestanud viivist alates 26.04.2022 maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest seisuga 04.08.2022. Arve nr. 22037 22047 22057 22097 22107 22117 22127 23017 23027 23037 22047 22057
11.KrtS § 42 lg 2 p 2 alusel nõuab avaldaja puudutatud isikult ka sissenõudmiskulu 40 euro hüvitamist.
12.Avaldaja palub jätta puudutatud isiku kanda avaldaja menetluskulud, milleks on riigilõiv summas 50 eurot, ning puudutatud isikult välja mõista seadusjärgne viivis menetluskuludelt.
PUUDUTATUD ISIK
13.Puudutatud isikule on tsiviilasja materjalid ja kohtukutse kätte toimetatud isiklikult 29.08.2023. Puudutatud isik ei ole tähtaegselt, ehk hiljemalt 12.09.2023, kirjalikku vastust avaldusele esitanud. Kohtu 11.10.2023 määratud istungile puudutatud isik ei ilmunud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477 lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
17.Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et
tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud).
18.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik on korteriomandi, asukohaga Tähe tn 4-x, Rakke alevik, Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa omanikuks (registriosa nr. xxxx). Nimetatut tõendab kinnistusraamatu väljavõte (dtl 12 -13). Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et puudutatud isik on Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Tähe tn 4 korteriühistu liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt oma kohustusi korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel täitnud.
19.Avaldaja on esitanud kohtule puudutatud isiku vastu põhivõlgnevuse nõude summas 846,11 eurot, mis on tekkinud perioodil 01.03.2022 kuni 30.06.2023. Oma nõude suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikule väljastatud arved (dtl 54-69) ja võlgnevuse arvestuse (dtl 71-72). Puudutatud isik ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja nõudele esitanud. Puudutatud isik ei ole avaldajale kulude kandmise keeldumisest teatanud, mis välistaks puudutatud isiku avalduses märgitud kululiike tasumast. Esitatud andmetest nähtuvalt ei tulene puudutatud isikule majandamiskulude tasumiseks erandeid korteriomanikevahelisest kokkuleppest. Seega puudub avaldajal õiguslik alus puudutatud isikule erandite tegemiseks ning vastavalt ei ole ka puudutatud isikul õigust ühe või teise kululiigi eest makseid mitte maksta. Puudutatud isik on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS § 40 tähenduses.
20.Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud isikult, kes korteri omanikuna ei ole nõuetekohaselt täitnud kohustust korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel, kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodi 01.03.2022 kuni 30.06.2023 majandamiskulude võlgnevus summas 846,11 eurot.
21.KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
22.Lähtudes eeltoodust on nõuetekohane ja seaduslik ka puudutatud isikult sissenõutavaks muutunud viivise nõudmine. Avaldaja on arvestanud sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist, mis on olnud muutuvas suuruses, s.o. 2022. aastal 8% aastas, alates 01.01.2023 10,5% aastas ja alates 01.07.2023 12% aastas. Viivist on arvestatud iga arve maksetähtajast kuni 04.08.2023 kokku summas 53,74 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub avaldaja viivise arvestusega. Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 53,74 eurot.
23.KrtS § 42 lg 2 p 2 kohaselt kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest kogusummas kuni 40 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Avaldusest nähtuvalt on avaldaja tegelenud võla sissenõudmisega, edastades puudutatud isikule 02.06.2023 ja 27.06.2023 meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks. Lähtudes eeltoodust kuulub rahuldamisele ka avaldaja sissenõudmiskulude nõue summas 40 eurot.
MENETLUSKULUD
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.
25.Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul on avaldaja pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikust oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isiku poolt - on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
26.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 50 eurot.
27.Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu, mis kuulub summas 50 eurot puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele.
28.Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
29.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.