Harju Maakohus
Kohtunik
Näncy-Marita Maltseva
Otsuse avalikult teatavaks aeg ja koht
12.12.2025, Tallinn tegemise
Tsiviilasja number
2-23-15471
Tsiviilasi
SIA Citadele Leasing Eesti filiaali hagi Maad ja Metsad OÜ ja P Ni vastu raha saamiseks
Tsiviilasja hind
1 903 912,10 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: SIA Citadele Leasing Eesti filiaal (registrikood esindajad 11453650) lepinguline esindaja Aivar Jurs, e-post [email protected] Kostja I: Maad ja Metsad OÜ (registrikood 10828898), seaduslik esindaja P N (isikukood xxx); Kostja II: P N (isikukood xxx) Kohtuistungi toimumise aeg või kirjalik menetlus menetluse liik
2-23-15471
vara soetamisega seotud kuluhüvitis 835 701,55 eurot, põhiosa tagasimaksete võlg 83 653,46 eurot, kuid kostjalt II mitte rohkem, kui 56 987,65 eurot, intressi võlg 51 632,83 eurot, kuid kostjalt II mitte rohkem, kui 3740,71 eurot, viivis 922 597,26 eurot, kuid kostjalt II mitte rohkem, kui 97 578,54 eurot, liisinguesemete valdusse võtmise käsitlustasu 5000 eurot, kuid kostjalt II mitte rohkem, kui 3000 eurot, varade tagastamise, varade hindamise ja müügiga seotud kulude hüvitis 5327 eurot. 2
2-23-15471
(maksepuhkus)
ja
liisinguvõtja
jätkas
27.08.2018 allkirjastati järgmine maksegraafiku muudatus (maksepuhkus) ja liisinguvõtja jätkas liisingumakseid uue graafiku alusel (dtl 67). 29.09.2020 allkirjastati järgmine maksegraafiku muudatus (dtl 75), milles kapitaliseeriti liisingumaksete põhiosa tagasimaksete võlg summas 138 179,67 eurot (s.o 29.02.2020 – 31.08.2020 maksed kokku). Koondmaksegraafik esitatud hagi lisas nr 13 (dtl 76), kus tasumata põhiosamaksed on näidatud rohelisega. Põhiosamaksete võlg (138 179,67 eurot) lisati tagasi graafikusse põhiosa jäägile (1 087 991,80 eurot), et leevendada liisinguvõtja maksekoormust võla tasumisel. Kapitaliseeritud maksed summas 138 179,67 eurot näidatud graafikus miinusega (hall), peale mida sai uueks liisingu jäägiks 1 226 171,47 eurot (s.o võlg 138 179,67 eurot + jääk 1 087 991,80 eurot) ehk tekitati olukord, kus liisinguvõtja jätkas graafikujärgsete maksete tasumist ilma põhiosamaksete võlata. Samas jäi seisuga 01.09.2020 alles intressivõlg summas 32 785,74 eurot. Tasumata intressimaksed näidatud hagi lisas nr 13 kollasega. Intressivõla lubas liisinguvõtja tasuda hiljemalt 29.09.2020. Kahjuks liisinguvõtja intressivõlga antud kuupäevaks ei tasunud. Graafikust nähtub, et 30.09.2020 ja 31.10.2020 lisandusid juba ka uued kuumaksed, milliseid liisinguvõtja samuti ei tasunud. Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga I ja II sõlmitud käendusleping (dtl 78, 81). Kostja II vastutuse maksimummäär käenduslepingu punkti 3.1 viimase lause järgi on 50 198,40 eurot. Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 20 043,89 euro ja intressimaksed 42 107,75 euro ulatuses (tabel dtl 286).
3
2-23-15471
Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 07.09.2017 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisinguesemete (sildkraana 5T ja sildkraana 3,2T) omandamist kapitalirendilepingu alusel (dtl 85).
29.03.2018 allkirjastati maksegraafiku muudatus liisingumakseid uue graafiku alusel (dtl 93).
(maksepuhkus)
ja
liisinguvõtja
jätkas
Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga I ja II sõlmitud käendusleping, mille punkti 3.1 järgi vastutab käendaja solidaarselt liisingulepingust ja selle lisadest tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses (dtl 96, 99). Kostja II vastutuse maksimummäär on käenduslepingu punkti 3.1 viimase lause järgi 27 585,60 eurot. Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 991,97 euro ja intressimaksed 105,23 euro ulatuses (tabel dtl 286).
Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 14.12.2017 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (Sorteerimisliin Invar Persson AB) omandamist kapitalirendilepingu alusel (dtl 103).
29.03.2018 allkirjastati maksegraafiku muudatus (maksepuhkus) ja liisinguvõtja jätkas liisingumakseid uue graafiku alusel (muudatus hagi lisas nr 22). 27.08.2018 allkirjastati järgmine maksegraafiku muudatus (maksepuhkus) ja liisinguvõtja jätkas liisingumakseid uue graafiku alusel (muudatus hagi lisas nr 23, lepingu järgne koondmaksegraafik, mis sisaldab kõiki muudatusi, asub hagi lisas nr 24). Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga I ja II sõlmitud käendusleping (dtl 147, 150). Kostja II vastutuse maksimummäär käenduslepingu punkti 3.1 viimase lause järgi on 100 000 eurot. Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 24 862,10 euro ja intressimaksed 3740,71 euro ulatuses (tabel dtl 287).
Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 14.12.2017 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (Sorteerimislaud Comball) omandamist kapitalirendilepingu alusel (dtl 182).
29.03.2018 allkirjastati maksegraafiku muudatus liisingumakseid uue graafiku alusel (dtl 186).
(maksepuhkus)
ja
liisinguvõtja
jätkas
27.08.2018 allkirjastati järgmine maksegraafiku muudatus (maksepuhkus) ja liisinguvõtja jätkas liisingumakseid uue graafiku alusel (dtl 188). Lepingu järgne koondmaksegraafik, mis sisaldab kõiki muudatusi, asub hagi lisas nr 30 (dtl 195). Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga I ja II sõlmitud käendusleping, (dtl 197, 200). Kostja II vastutuse maksimummäär käenduslepingu punkti 3.1 järgi on 100 000 eurot. Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 38 747,47 euro ja intressimaksed 5784,37 euro ulatuses (tabel dtl 287).
Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 10.02.2017 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (Puidulaud Wood-Mizer) omandamist kapitalirendilepingu alusel (dtl 203).
4
2-23-15471 29.03.2018 allkirjastati maksegraafiku muudatus (maksepuhkus) ja liisinguvõtja jätkas liisingumakseid uue graafiku alusel (dtl 210). Lepingu järgne koondmaksegraafik asub hagi lisas nr 35 (dtl 211). Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga I ja II sõlmitud käendusleping, dtl 213, 216). Kostja II vastutuse maksimummäär on 11 151 eurot. Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 422,74 euro ja intressimaksed 29,10 euro ulatuses (tabel dtl 287).
Liisingulepingute põhitingimuste punkti 9.5 alusel on liisingulepingu lahutamatuks osaks ka 15.05.2015 kinnitatud liisinguandja liisingulepingu tüüptingimused ja hinnakiri (dtl 22 ja 26). Liisingulepingu põhitingimuste punkti 5.1 ja 5.2 alusel kohustus liisinguvõtja tasuma osamakseid ja intressimakseid igakuiselt graafikus näidatud kuupäevadel ja summades.
Liisinguvõtja ei täitnud kohaselt igakuist liisingu põhiosa tagasimaksete ja -intressimaksete tasumise kohustust, millega rikkus liisingulepingute tüüptingimuste punkti 3.1 ja põhitingimuste punkte 5.1 ja 5.2.
Võlgnevuse tõttu saatis liisinguandja liisinguvõtjale ja käendajatele teatised võlgnevuse kohta, andis võla tasumiseks täiendava tähtaja ja hoiatas, et võla tasumata jätmisel, teatises esitatud tähtpäevaks, loeb liisinguandja liisingulepingu ülesöelduks 17.11.2020 (ülesütlemise teatised liisinguvõtjale ja käendajatele dtl 219-221). Tüüptingimuste punkti 5.3.3 järgi on liisinguandjal õigus liisinguleping üles öelda, kui liisinguvõtja on viivituses vähemalt ühe liisingumakse tasumisega ja ei ole kustutanud võlgnevust ka 15 päeva möödudes arvates graafiku järgsest maksepäevast. Seega on liisingulepingud ülesöeldud 17.11.2020 Võlgnevused liisingulepingute ülesütlemise päeval olid kokku 1 684 394,66 eurot (tabel dtl 287).
Liisinguvõtja B F OÜ (pankrotis) pankrot kuulutati välja 30.11.2020 (dtl 222).
Kostja I juhatuse liige ja kostja II olid liisinguvõtja pankroti väljakuulutamise hetkel liisinguvõtja juhatuse liikmed (dtl 223). Seega omistatakse mistahes teave, mis puudutab liisinguvõtjat ja nõuet liisinguvõtja vastu, kostjatele. Kuigi liisinguvõtja suhtes lõppes viivise edasine arvestamine pankroti väljakuulutamise päeva seisuga, ei laine see tagajärg käendajatele. Hageja on esitanud liisinguvõtja pankrotimenetluses õigeaegselt nõude, arvestusega liisingulepingute ülesütlemise päevast. Pankrotihaldur ega kostjad hageja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Liisinguvõtja pankrotimenetluses vähendas hageja enne nõuete kaitsmist osade varade müümise tõttu oma nõuet. Hageja tunnustatud nõue liisinguvõtja pankrotimenetluses oli 20.04.2021 seisuga kokku 1 469 857,01 eurot (kaitstud nõuete nimekiri, dtl 227). Varatervikust anti hagejale füüsiliselt üle liisingulepingute xxx ja xxx järgne lintsae WoodMizer komplekt 09.03.2021 (dtl 229). Lepingute xxx; xxx; xxx ja xxx järgsete varade suhtes võttis pankrotihaldur seisukoha, et need varad välistatakse pankrotivarast hiljem, kui on selge, et pankrotivara terviku müük koos hagejale kuuluvate varadega müügini ei jõua. Kuna varad on olemas ja alles ning nende müügiga tegeleb pankrotihaldur, siis loeb hageja need varad tagastatuks 23.02.2021, s.o päeval, mil pankrotihaldur välistas vara, mida oli võimalik müüa
5
2-23-15471 pankrotivarast eraldi ja jättis lahtiseks need varad, mida võiks olla otstarbeks müüa koos pankrotivaraga (pankrotihalduri vara välistamise kiri, dtl 231). KMS § 29 lg 7 võimaldab kapitalirendilepingus korrigeerida käibemaksu liisingulepingu ülesütlemise järel, sest ülesöeldud kapitalirendilepingus jääb vara omandamise leping lõpuni täitmata (liisingvõtja kohustus, vara välja osta, ei realiseeru – mistõttu võimaldab käibemaksuseadus tehingut käsitleda kasutusrendina). Käibemaksu korrigeerimise teel arvestas hageja liisingulepingu ülesütlemise päeva järgselt jääkmaksumuselt käibemaksu tagasi ja vähendas liisingu jääkmaksumust tagasiarvestatud käibemaksu võrra. Seoses käibemaksu korrigeerimisega jäi kreeditarvete järgi graafikute järgseteks jääkmaksumusteks liisingulepingute ülesütlemise päeva seisuga järgmised summad: Leping
xxx
xxx
Liisingu 1206127.58 13060.57 jääkmaksumus lepingute ülesütlemise päeval Jääkmaksumus 1005106.32 10883.81 peale käibemaksu korrigeerimist
xxx
xxx
xxx
xxx
89664.93
157049.34 16010.73
3500.76
74720.78
130874.45 13342.28
2917.30
Kreeditarved dtl 234-239. Käibemaksu korrigeerimisest lähtuvalt toimub peale müüki alles jäänud jääkmaksumuse vähendamine samuti müügihinna käibemaksuta osaga (nagu kasutusrendi korralgi ja vara turuväärtuseks on samuti määratud hind ilma käibemaksuta). Vara tagastamisest tingituna ning juhindudes liisingulepingu põhitingimuste punktidest 5.3 ja 9.6 koostoimes hinnakirjaga, esitas hageja liisinguvõtjale ka liisinguesemete valdusse võtmise haldustasu 1000 eurot.
6
2-23-15471 Samal põhimõttel on hinnatud ühe tervikvarana ka liisingulepingute xxx ja xxx järgsed varad, mis samuti jagati proportsionaalselt lepingute jääke arvestades. Nii on liisingulepingu xxx järgse vara väärtus proportsionaalselt 63 000 eurot ja liisingulepingu xxx järgse vara väärtus on proportsionaalselt 37 000 eurot; kokku tervikuna 100 000 eurot (hindamisakt dtl 243). Liisingulepingus xxx on varadeks 2 sildkraanat, mis eraldi hinnatuna olid 12 000 eurot ja 8000 eurot; kokku 20 000 eurot (hindamisakt dtl 249). Liisingulepingu xxx järgse vara väärtus on 250 000 – 300 000 eurot. Arvestuslik keskmine seega 275 000 eurot (hindamisakt dtl 255). Võttes arvesse varakogumi eripära, mis antud juhul on osalt sisseehitatud, osalt üksteisega ühendatud, osalt eraldatavad ja osalt mitte, siis on antud juhul varakogumist igale varale eraldi täpse turuväärtuse määramine VÕS § 367 lg 3 mõttes väga raske, kui mitte võimatu, sest antud varakogum omab õiget väärtust tegelikkuses vaid sellele, kelle majandustegevuse tarbeks see varakogum kokku on soetatud ja konkreetsesse asukohta spetsiaalselt kokku monteeriti ehk siis B F OÜ-le (pankrotis). 16.06.2022 õnnestus Xxx OÜ-l varakogumist eraldi müüa liisingulepingute xxx ja xxx järgne lintsae Wood-Mizer komplekt hinnaga 20 000 eurot (lisandub käibemaks). Hageja hinnangul on põhjendatud lugeda antud varade turuväärtuseks müügihind. Müügiarved hagejalt Xxx OÜ-le ning varade edasimüük ostjale (dtl 265-267). Liisinguvarade müük teostatakse müügikorraldaja vahendusel seetõttu, et liisinguandja, kes vara seisukorda ei tea ja ostjaga otse ei suhtle, vabaneks võimalikust müüja vastutusest ostja ees. Varade demonteerimise, müügiplatsile organiseerimise ja hindamise eest esitas Xxx OÜ hagejale arve 06578 (dtl 268). Antud arve on esitatud nelja liisingulepingu vara demonteerimise ja müügiplatsile organiseerimise eest, mistõttu jagatakse sellel arvel varade demonteerimine kokku ja hindamine kokku neljaks. Hindamiskulu igasse lepingusse seega 50 eurot (lisandub käibemaks) (arvel kokku 4 x 50 = 200) ning varade demontaaž ja tagastus igasse lepingusse 325 eurot (lisandub käibemaks) (arvel kokku 4 x 325 = 1300). Lintsae Wood-Mizer komplekti (liisingulepingud xxx ja xxx) müügi korraldamise ja vahendamise eest esitas Xxx OÜ hagejale arve 08271 summas 4327 eurot (lisandub käibemaks, dtl 269). Arve summa jagab hageja lepingute vahel pooleks, kummagisse lepingusse seega 2163,50 eurot. Kuivatikomplekti (liisinguleping xxx/00) hindamise eest esitas xxx OÜ hagejale arve 291-2020, milles käibemaksuta osa summas 250 eurot kuulub kostjatelt hageja kasuks välja mõistmisele (dtl 270). Tüüptingimuste punktis 6.4 koostoimes tüüptingimuste punktiga 5.3 ja 5.3.3 on sätestatud, et liisingulepingu ülesütlemise korral kohustub liisinguvõtja hüvitama kõik kulud, mis liisinguandjal tekivad seoses vara tagastamisega, hindamisega ja müümisega. Eelneva alusel ja juhindudes ka VÕS § 367 lg-st 4 kohustuvad kostjad kõik hagis esile toodud hindamiskulud ja müügi vahendustasud hagejale hüvitama.
7
2-23-15471 Liisingulepingust xxx tulenev viivis liisingulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates kuni liisingueseme tagastamise päevani liisingu jäägilt; 1 206 127,58 x 0,3% x 98 päeva = 354 601,51 eurot (18.11.2020 – 23.02.2021). Põhiosa tagasimaksete võlalt: 20 043,89 x 0,3% x 98 päeva = 5 892,90 eurot (18.11.2020–23.02.2021) Viivis liisingueseme tagastamise päevale järgnevast päevast alates kuni hagi esitamiseni (käibemaksu korrigeerimist ja tagastatud vara turuväärtust on arvesse võetud: Liisingu jäägilt (jääk peale käibemaksu korrigeerimist 1 005 106,32 eurot miinus vara arvatav turuväärtus 275000,00 eurot = 730 106,32 eurot: 730106,32 x 0,3% x 980 päeva = 2 146 512,58 eurot (24.02.2021 – 31.10.2023) Põhiosa tagasimaksete võlalt: 20043,89 x 0,3% x 980 päeva = 58 929,04 eurot (24.02.2021 – 31.10.2023) Hageja vähendab viivist põhivõla summani. Arvestuslik viivis liisingulepingusse nr xxx peale viivise vähendust on 750 150,21 eurot (s.o 730106,32 + 20043,89) Liisingulepingust xxx tulenev viivis liisingulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates kuni liisingueseme tagastamise päevani liisingu jäägilt: 13060,57 x 0,3% x 98 päeva = 3839,81 eurot (18.11.2020 – 23.02.2021) Põhiosa tagasimaksete võlalt: 991,97 x 0,3% x 98 päeva = 291,64 eurot (18.11.2020–23.02.2021) Arvestuslik viivis liisingulepingusse xxx on 4131,45 eurot (3839,81 + 291,64). Liisingueseme tagastamise päeva seisuga kattis vara turuväärtus selle lepingu viivise täies ulatuses ja selles lepingusse jäi järgi ka ülejääk summas 2887,54 eurot, millega hageja vähendas viivist liisingulepingutes xxx ja xxx. Liisingulepingust xxx tulenev viivis liisingulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates kuni liisingueseme tagastamise päevani on liisingu jäägilt: 89 664,93 x 0,3% x 98 päeva = 26 361,49 eurot (18.11.2020 – 23.02.2021) Põhiosa tagasimaksete võlalt: 23.02.2021)
24 862,10 x 0,3% x 98 päeva = 7 309,46 eurot (18.11.2020–
Viivis liisingueseme tagastamise päevale järgnevast päevast alates kuni hagi esitamiseni (käibemaksu korrigeerimist ja tagastatud vara turuväärtust on arvesse võetud: Liisingu jäägilt (jääk peale käibemaksu korrigeerimist 74720,78 eurot miinus vara arvatav turuväärtus 37000,00 eurot = 37 720,78 eurot: 37720,78 x 0,3% x 980 päeva = 110 899,09 eurot (24.02.2021 – 31.10.2023) Põhiosa tagasimaksete võlalt: 24862,10 x 0,3% x 980 päeva = 73 094,57 eurot (24.02.2021 – 31.10.2023) Hageja vähendab viivist põhivõla summani. Arvestuslik viivis liisingulepingusse xxx peale viivise vähendust on 62 582,88 eurot (s.o 37720,78 + 24862,10) Liisingulepingust xxx tulenev viivis liisingulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates kuni liisingueseme tagastamise päevani on liisingu jäägilt: 157 049,34 x 0,3% x 98 päeva = 46 172,51 eurot (18.11.2020 – 23.02.2021) Põhiosa tagasimaksete võlalt: 38747,47 x 0,3% x 98 päeva = 11 391,76 eurot (18.11.2020– 23.02.2021) Viivis liisingueseme tagastamise päevale järgnevast päevast alates kuni hagi esitamiseni (käibemaksu korrigeerimist ja tagastatud vara turuväärtust on arvesse võetud: Liisingu jäägilt (jääk peale käibemaksu korrigeerimist 130 874,45 eurot miinus vara arvatav turuväärtus 63000,00 eurot = 67 874,45 eurot: 67874,45 x 0,3% x 980 päeva = 199 550,88 eurot (24.02.2021 – 31.10.2023).
8
2-23-15471 Põhiosa tagasimaksete võlalt: 38747,47 x 0,3% x 980 päeva = 113 917,56 eurot (24.02.2021 – 31.10.2023) Hageja vähendab viivist põhivõla summani. Arvestuslik viivis liisingulepingusse xxx peale viivise vähendust on 106 621,92 eurot (s.o 67874,45 + 38747,47) Liisingulepingust xxx tulenev viivis liisingulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates kuni liisingueseme tagastamise päevani on liisingu jäägilt: 16010,73 x 0,3% x 112 päeva = 5 379,61 eurot (18.11.2020 – 09.03.2021) Põhiosa tagasimaksete võlalt: 1926,73 x 0,3% x 112 päeva = 647,38 eurot (18.11.2020 – 09.03.2021) Arvestuslik viivis liisingulepingusse xxx on 6026,99 eurot (5379,61 + 647,38) Seda viivist on hageja vähendanud esmalt vara müügihinna ülejäägiga summas 384,64 eurot ja lisaks ka liisingulepingu xxx ülejäägiga summas 2400,10. Lõplik viivis antud lepingus on seega 3242,25 eurot (s.o 6026,99 – 384,64 – 2400,10 7.6) Liisingulepingust xxx tulenev viivis liisingulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates kuni liisingueseme tagastamise päevani on liisingu jäägilt: 3500,76 x 0,3% x 112 päeva = 1 176,26 eurot (18.11.2020 – 09.03.2021) Põhiosa tagasimaksete võlalt: 422,74 x 0,3% x 112 päeva = 142,04 eurot (18.11.2020 – 09.03.2021) Arvestuslik viivis liisingulepingusse xxx on 1318,30 eurot (1176,26 + 142,04) Seda viivist on hageja vähendanud esmalt vara müügihinna ülejäägiga summas 830,86 eurot ja lisaks ka liisingulepingu xxx ülejäägiga summas 487,44 eurot, peale mida sai selle lepingu viivis täies ulatuses tasutud. Lõplik viivis antud lepingus on seega 0 eurot (s.o 1318,30 – 830,86 – 487,44) Kokku on arvestatud viivist 922 597,26 eurot. Viivisest liisingulepingute ülesütlemise päeva seisuga hageja loobub, kuna selle arvutuse esitamine ei ole selle mahu poolest mõistlik.
2-23-15471 Esimesed varad tagastati 01.12.2020 ja ülejäänud veelgi hiljem. Kui arvestada sellest päevast edasi veel ka mõistlik aeg vara turuväärtuse kindlaks tegemiseks, siis algaks aegumise arvestus veelgi hiljem ehk siis jääkmaksumuse osas algaks aegumise algus mõistliku aja möödudes pärast vara tagastamist. Mõistlik aeg varale turuväärtuse määramiseks võib asjaolusid ja vara eripära arvesse võttes olla kuni 3 kuud. Hagi on esitatud 01.11.2023 ning isegi siis, kui arvestada aegumist jääkmaksumuse osas alates liisingulepingute ülesütlemise päevas s.o 17.11.2020, ei ole nõue aegunud. Mis puudutab liisingumakseid, milliste tasumata jätmine tingis liisingulepingute ülesütlemise, siis ka nende võlgnevuste nõuded ei ole aegunud. Ülesütlemise tingisid liisingumaksed, mis kuulusid tasumisele erinevate lepingute lõikes perioodil 29.02.2020 – 30.10.2020. Liisingumaksete tasumiseks esitatakse graafiku alusel arveid. Graafikust nähtub, millal arved kuulusid tasumisele ja hagis on esitatud, millised maksed (arved) on jäänud tasumata. Juhindudes TsÜS § 154 ja TsÜS § 147 lg 3 algab kõikide hagi punktis 2.1 esitatud võlgnevuste suhtes aegumine aga 01.01.2021. Seega ei ole ka need maksed / võlgnevused aegunud, mis olid sissenõutavad enne liisingulepingute ülesütlemist. Antud hagi esitamise üheks põhjuseks oli ka asjaolu, et B F OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus on mahukas ja keerukas, mis aga ei peata aegumist käendajate suhtes. Hagi esitamise üks põhjus oli ka aegumise peatamine, et hageja ei kaotaks nõuet kostjate vastu. Hageja on kostja II suhtes viivist hagis juba ise vähendanud ja esitanud kostjale II viivise arvestuse seaduses sätestatud määras. Üldine kohtupraktika näeb viivise osas ette, et üldjuhul on vähemalt seaduses sätestatud määras viivise nõue alati põhjendatud. Ka antud juhul on viivise nõue vähemalt seaduses sätestatud määras igati põhjendatud. Puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaks aluse vähendada viivist alla seaduses sätestatud määra. Kostjate seisukohad
2-23-15471 Kostja II leiab, et kuna tema puhul oli tegemist tarbijakäendusega ning lepingu tingimuste näol oli tegemist tüüptingimustega, siis arvestades eeltoodut, et: tehingud sõlmiti äärmiselt ebasoodsatel tingimustel käenduse seisukohast vaadatuna; esinesid rasked asjaolud, mis kallutasid Kostja II tehingu tegemisele - on tegemist heade kommetega vastuolus olevate tehingutega.
kinnisvarale esimese
Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 10.10.2016 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (lintsaag Wood-Mizer) omandamist kapitalirendilepingu alusel (liisinguleping dtl 17).
-
Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 1926,73 euro ja intressimaksed 146,35 euro ulatuses.
-
Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 05.04.2017 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (kuivatikompleks) omandamist kapitalirendilepingu alusel (dtl 57).
11
2-23-15471 -
Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 20 043,89 euro ja intressimaksed 42 107,75 euro ulatuses (tabel dtl 286).
-
Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 07.09.2017 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisinguesemete (sildkraana 5T ja sildkraana 3,2T) omandamist kapitalirendilepingu alusel (dtl 85).
-
Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 991,97 euro ja intressimaksed 105,23 euro ulatuses (tabel dtl 286).
-
Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 14.12.2017 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (Sorteerimisliin Invar Persson AB) omandamist kapitalirendilepingu alusel (dtl 103).
-
Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 24 862,10 euro ja intressimaksed 3740,71 euro ulatuses (tabel dtl 287).
-
Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 14.12.2017 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (Sorteerimislaud Comball) omandamist kapitalirendilepingu alusel (dtl 182).
-
Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 38 747,47 euro ja intressimaksed 5784,37 euro ulatuses (tabel dtl 287).
-
Hageja ja B F OÜ (pankrotis) sõlmisid 10.02.2017 liisingulepingu xxx/00, mille kohaselt liisinguandja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (Puidulaud Wood-Mizer) omandamist kapitalirendilepingu alusel (dtl 203).
-
Liisingulepingust xxx jättis liisinguvõtja tasumata osamaksed 422,74 euro ja intressimaksed 29,10 euro ulatuses (tabel dtl 287).
-
Liisingulepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga I ja II sõlmitud käenduslepingud, mille järgi vastutab käendaja solidaarselt liisingulepingust ja selle lisadest tulenevate kohustuste täitmise eest. Käenduslepingu alusel vastutab käendaja ka juhul, kui liisinguvõtja pankrotistub või ta sundlõpetatakse.
-
Liisinguvõtja ei täitnud kohaselt igakuist liisingu põhiosa tagasimaksete ja -intressimaksete tasumise kohustust.
-
Tüüptingimuste punkti 5.3.3 järgi on liisinguandjal õigus liisinguleping üles öelda, kui liisinguvõtja on viivituses vähemalt ühe liisingumakse tasumisega ja ei ole kustutanud võlgnevust ka 15 päeva möödudes arvates graafiku järgsest maksepäevast.
-
Võlgnevuse tõttu saatis liisinguandja liisinguvõtjale ja käendajatele teatised võlgnevuse kohta, andis võla tasumiseks täiendava tähtaja ja hoiatas, et võla tasumata jätmisel, teatises esitatud tähtpäevaks, loeb liisinguandja liisingulepingu ülesöelduks 17.11.2020 (ülesütlemise teatised liisinguvõtjale ja käendajatele dtl 219-221).
-
Liisingulepingud on ülesöeldud 17.11.2020.
-
Liisinguvõtja B F OÜ (pankrotis) pankrot kuulutati välja 30.11.2020 (dtl 222).
-
Hageja tunnustatud nõue liisinguvõtja pankrotimenetluses on seisuga 20.04.2021 kokku 1 469 857,01 eurot (kaitstud nõuete nimekiri, dtl 227).
12
2-23-15471 -
Varatervikust anti hagejale üle liisingulepingute xxx ja xxx järgne lintsae Wood-Mizer komplekt 09.03.2021 (dtl 229).
-
Liisingulepingu põhitingimuste punktidest 5.3 ja 9.6 koostoimes hinnakirjaga on liisinguesemete valdusse võtmise haldustasu 1000 eurot.
-
Tüüptingimuste punktis 6.4 koostoimes tüüptingimuste punktiga 5.3 ja 5.3.3 on sätestatud, et liisingulepingu ülesütlemise korral kohustub liisinguvõtja hüvitama kõik kulud, mis liisinguandjal tekivad seoses vara tagastamisega, hindamisega ja müümisega.
-
16.06.2022 õnnestus Xxx OÜ-l varakogumist eraldi müüa liisingulepingute xxx ja xxx järgne lintsae Wood-Mizer komplekt hinnaga 20 000 eurot (lisandub käibemaks).
-
Varade demonteerimise, müügiplatsile organiseerimise ja hindamise eest esitas Xxx OÜ hagejale arve 06578 (dtl 268). Antud arve on esitatud nelja liisingulepingu vara demonteerimise ja müügiplatsile organiseerimise eest, mistõttu jagatakse sellel arvel varade demonteerimine kokku ja hindamine kokku neljaks. Hindamiskulu igasse lepingusse seega 50 eurot (lisandub käibemaks) (arvel kokku 4 x 50 = 200) ning varade demontaaž ja tagastus igasse lepingusse 325 eurot (lisandub käibemaks) (arvel kokku 4 x 325 = 1300).
-
Lintsae Wood-Mizer komplekti (liisingulepingud xxx ja xxx) müügi korraldamise ja vahendamise eest esitas Xxx OÜ hagejale arve 08271 summas 4327 eurot (lisandub käibemaks, dtl 269).
-
Kuivatikompekti (liisinguleping xxx/00) hindamise eest esitas xxx OÜ hagejale arve 291-2020, milles käibemaksuta osa summas 250 eurot (dtl 270).
-
Viivise määr liisingulepingute põhitingimuste punkti 5.5 kohaselt on 0,3% päevas.
13
2-23-15471 VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Kohus hindab alljärgnevalt hageja esitatud nõude rahuldamise eelduste esinemist ja kostjate vastuväiteid.
Kostjad on kohtul palunud kohaldada esitatud nõuete osas aegumist.
Kostjad on seisukohal, et kuna maksegraafikus nähti ette võla tasumine kuumaksetena, s.o lepiti kokku korduvate kohustuste täitmises, oli nõuete aegumistähtaeg TsÜS § 154 järgi kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algas selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue sissenõutavaks muutus. Kuna võlausaldaja nõuded muutusid sissenõutavaks enne põhivõlgniku pankroti väljakuulutamist, algas ka nende nõuete aegumistähtaeg TsÜS § 154 järgi enne seda. Seega on kõik nõuded, millede tasumise tähtajast on möödunud üle 3 aasta aegunud. Kohus leiab, et esitatud nõuded ei ole aegunud järgmistel põhjustel. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Olukorras, kus liisinguandja ütleb liisingulepingu erakorraliselt üles, võivad liisinguandjal liisinguvõtja vastu olla järgmise nõuded: 1) enne lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud liisingumaksete (sh intressi) tasumise nõue VÕS § 108 lg 1 alusel; 2) lepingu ülesütlemisega seotud krediidikulude hüvitamise nõue (VÕS § 367 lg-d 1-3); 3) lepingu ülesütlemisest tingitud lisakulu hüvitamise nõue (VÕS § 367 lg 4) (Riigikohtu 17. veebruari 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-15, p 12). Krediidikulude hüvitamise nõue ja lisakulude hüvitamise nõue on liisinguvõtja kohustuse rikkumisel põhinevad kahju hüvitamise nõuded (Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-40-14, p 26). Liisinguandja nõuete aegumise hindamisel tuleb eristada enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud maksetest tulenevaid nõudeid ja pärast ülesütlemist sissenõutavaks muutunud nõudeid ning arvutada aegumist selle järgi, millise nõude hageja on esitanud (Riigikohtu 17. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-15, p 12). VÕS § 108 lg 1 alusel esitatud enne liisingulepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud osamaksetena tasutavate liisingumaksete täitmisnõude aegumisele kohaldub TsÜS § 154 lg 1, mille järgi algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (vt ka Riigikohtu 17. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21118-15, p 12). Liisingulepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete puhul tuleb aga juhinduda TsÜS § 147 lg-st 1, mille järgi algab nõude aegumine selle sissenõutavaks muutumisega (Riigikohtu 12. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08, p 11; 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 12; 4. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-14, p 12). Liisingulepingu käendamisest tulenevad nõuded käendaja vastu (VÕS § 145) hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded põhivõlgniku vastu (Riigikohtu 20. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-13309, p 10). Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on liisingulepingud võlgnevuste tõttu ülesöeldud 17.11.2020. Ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks ka kõikide liisingulepingute jääkmaksumused. Esimesed varad tagastati 01.12.2020 ja ülejäänud veelgi hiljem. Hagi on kohtusse esitatud 01.11.2023, seega kolme aastase aegumistähtaja sees TsÜS § 146 lg 1 tähenduses. Hagiavalduse (terviktekst) punktist 2.1 nähtub, et ülesütlemise tingisid liisingumaksed, mis kuulusid tasumisele erinevate lepingute lõikes perioodil 29.02.2020 – 30.10.2020. Liisingumaksete tasumiseks esitatakse graafiku alusel arveid. Graafikust nähtub, millal arved kuulusid tasumisele ja hagi punktis 2.1 on esitatud, millised maksed (arved) on jäänud tasumata. Juhindudes TsÜS § 154 ja TsÜS § 147 lg 14
2-23-15471 3 algab kõikide hagi punktis 2.1 esitatud võlgnevuste suhtes aegumine 01.01.2021. Seega ei ole ka need võlgnevused aegunud, mis olid sissenõutavad enne liisingulepingute ülesütlemist.
Liisinguandja ja liisinguvõtja vahel on 10.10.2016 sõlmitud liisinguleping nr xxx/00. Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga II sõlmitud käendusleping. Käendaja vastutuse maksimummäär käenduslepingu punkti 3.1 viimase lause järgi on 50198,40 eurot. Seda kinnitab hageja esitatud tõend (dtl 43). 15
2-23-15471 -
Liisinguandja ja liisinguvõtja vahel on 05.04.2017 sõlmitud liisinguleping nr xxx/00. Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga II sõlmitud käendusleping. Käendaja vastutuse maksimummäär käenduslepingu punkti 3.1 viimase lause järgi on 50198,40 eurot. Hageja esitatud tõendi kohaselt on käendaja vastutuse maksimumäär 1 667 708,69 eurot (dtl 81). Seega on hageja esitanud nõude oluliselt väiksemas summas ning nõude vähendamine on kohtu hinnangul lubatav dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt.
-
Liisinguandja liisinguvõtja vahel on 07.09.2017 sõlmitud liisinguleping nr xxx/00 Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga II sõlmitud käendusleping. Käendaja vastutuse maksimummäär käenduslepingu punkti 3.1 viimase lause järgi on 27585,60 eurot. Seda kinnitab hageja esitatud tõend (dtl 99).
-
Liisinguandja ja liisinguvõtja vahel on 14.12.2017 sõlmitud liisinguleping nr xxx/00, Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga II sõlmitud käendusleping. Käendaja vastutuse maksimummäär käenduslepingu punkti 3.1 viimase lause järgi on 100000,00 eurot. Seda kinnitab hageja esitatud tõend (dtl 150).
-
Liisinguandja liisinguvõtja vahel on 14.12.2017 sõlmitud liisinguleping nr xxx/00. Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga II sõlmitud käendusleping. Käendaja vastutuse maksimummäär käenduslepingu punkti 3.1 järgi on 100000,00 eurot. Seda kinnitab hageja esitatud tõend (dtl 200).
-
Liisinguandja liisinguvõtja vahel on 10.02.2017 sõlmitud liisinguleping nr xxx/00. Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga II sõlmitud käendusleping. Käendaja vastutuse maksimummäär käenduslepingu punkti 3.1 viimase lause järgi on 11151,00 eurot. Seda kinnitab hageja esitatud tõend (dtl 216).
Seega vastavad käenduslepingud VÕS § 143 lg 1, 2, § 144 lg 2 nõuetele ning on iseenesest kehtivad.
Kostjad leiavad, et kuna hageja nõuded on tagatud kommertspandi ja hüpoteegiga, siis hagi menetlusse võtmine ei ole õigustatud.
Kohus selgitas 11.07.2025 menetlusdokumendis, et VÕS § 149 lg 5 kohaselt võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel, kuid vaidlustamata asjaoluna on liisinguvõtja osas välja kuulutatud pankrot. Seega praeguseks ajaks ei ole kohtu hinnangul käendajatel võimalik tugineda pandiõiguse teostamisele. Kohus jääb esitatud seisukoha juurde. Kohus märgib, et VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
Kostjate hinnangul võivad tehingud olla hea usu põhimõtte rikkumise tõttu tühised.
Kostja II hinnangul olid käenduslepingud sõlmitud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Tagantjärgi vaadates võib näha, et pidevalt muudeti maksegraafikuid ja hagejale oleks pidanud olema juba arusaadav, et kostja II füüsilisest isikust käendajana on pandud sundolukorda, mis seisnes selles, et ilma käenduslepingu olemasoluta poleks ka põhilepinguid sõlmituid. Samas oleks hageja pidanud aru saama, et kostja II ülevõetud vastutus on ilmselt mittevastav tema olemasolevale varanduslikule seisundile. Kostja II leiab, et kuna tema puhul oli tegemist tarbijakäendusega ning lepingu tingimuste näol oli tegemist tüüptingimustega, siis arvestades eeltoodut, et: tehingud sõlmiti äärmiselt ebasoodsatel tingimustel käenduse seisukohast vaadatuna; esinesid rasked asjaolud, mis kallutasid kostja II tehingu tegemisele - on tegemist heade kommetega vastuolus olevate tehingutega.
16
2-23-15471 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Riigikohus on tsiviilasja 2-14-21710 kohtuotsuse p-s 49 selgitanud, et käendusleping võib olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: -
käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt;
-
käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu;
-
käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita;
-
eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad.
Kohus selgitas 11.07.2025 menetlusdokumendis, et tehingu tühisuse aluste väljatoomise ja tõendamise koormis on sellele asjaolule tugineval poolel ehk antud juhul kostjatel. Kohus hindab vastavate asjaolude esinemist lõpplahendis. Kostja II ei ole esitanud kohtule täiendavaid selgitusi, milles seisnes kostja II sundolukord käendajana. Kostja II ei ole kohtule esitanud faktilisi asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et käenduslepingutega võetud vastutus oli mittevastav tema olemasolevale varanduslikule seisundile. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja II vastavasisulised väited on põhistamata ja tõendamata. Käenduslepingut ei saa pidada heade kommetega vastuolus olevaks ainuüksi põhjusel, et käendajal oli väidetavalt käenduslepingu sõlmimise ajal vara vähem kui käenduskohustuse piirsumma (RKTKo nr 32-1-157-14, p 11). Käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine. Samuti ei kehti käendaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõte, sest käendaja ei ole laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma (RKTKo nr 2-14-21710, p 48). Neil kaalutlustel on käendusleping heade kommetega vastuolus üksnes erandlikel asjaoludel.
Kostjate hinnangul sõltub liisinglepingu tüüptingimuste aktsepteerimisest lepingu sõlmimine.
Kohus on seisukohal, et liisingulepingu tüüptingimused on saanud lepingu osaks. Liisingulepingute p. 9.5 kohaselt kohalduvad liisingulepingule ja selle lahutamatuks osadeks on: 15.05.2015 kehtestatud liisinguandja liisingulepingu tüüptingimused ja sanktsioonide kinnituskiri, mida pooled ei allkirjasta; maksegraafik ja liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akt ja kõik muud liisingulepingu lisad. Liisingulepingu osadeks ei loeta poolte varasemaid tahteavaldusi ega kokkuleppeid. Liisingulepingute p. 9.6 kohaselt liisinguvõtja kinnitab, et ta on kõikide liisingulepingu osade ja hinnakirjaga tutvunud, liisinguvõtja on nendest aru saanud ning need vastavad tema tegelikule tahtele, samuti et ta on kätte saanud liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti vormid. Eelnevast tulenevalt on liisinguvõtja lepingute allkirjastamisega kinnitanud tüüptingimustega ja hinnakirjaga tutvumist. Kohtu hinnangul puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks.
Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks 17
2-23-15471 loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tuleneb, et kui lepingus on kokku lepitud kõrgemas viivise määras, kui on seadusjärgne viivise määr, tuleb viivist tasuda vastavalt lepingule. Viivise määr liisingulepingute põhitingimuste punkti 5.5 kohaselt on 0,3% päevas. Hageja nõuab kostjalt II viivise tasumist seadusjärgses määras. Kostjad paluvad kohtul tühistada ebamõistlikult suure viivisemäära. Kostjate hinnangul on liisingulepingu näol tegemist tüüptingimustega lepinguga. Kostjad viitavad VÕS § 42 lg 3 p 5 sätestatule ning VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. VÕS § 35 lg 1 järgi tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Kohtupraktikas on VÕS § 35 lõikeid 1 ja 2 nende koostoimes tõlgendatud selliselt, et pool, kes soovib, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni, peab esile tooma asjaolud, mille alusel on lepingutingimus VÕS § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena. Selleks, et sellisele lepingutingimusele ei kohalduks tüüptingimuste regulatsioon, peab tingimuse kasutaja VÕS § 35 lg-st 2 tulenevalt tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi. Kohtu hinnangul saab eeldata, et lepingu üldised tingimused on välja töötatud hageja poolt. Hageja ei ole ka tõendanud, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi. Kohus ei tuvastanud, et pooled oleksid viivisemäära selgelt läbi rääkinud. Seega on tegemist tüüptingimusega. VÕS § 37 lg 1 järgi tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lepingud sõlmiti ning viivise kokkulepe on saanud lepingu osaks. VÕS § 44 järgi kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 44 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul samade tüüptingimuste korral vaid eeldada, et need on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad. /.../ Järelikult tuleb kohtumenetluses majandusvõi kutsetegevuses kasutatud tüüptingimuse tühisuse üle tekkiva vaidluse korral tüüptingimuse kasutajal lükata ümber VÕS § 44 eeldus. /.../ Selleks, et tüüptingimuse kasutajal tekiks kohustus VÕS § 44 järgne eeldus ümber lükata, peaks tüüptingimuse tühisusele tugineja enne põhjendama, et konkreetse tüüptingimuse korral saaks üldse kõne alla tulla tingimuse ebamõistlikult kahjustav iseloom. /.../ (RKTKo 3-2-1-139-14). Majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutes tuleb vaidluse korral tõendada, et ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena vaidlustatud klausli kasutamine on majanduskäibes selliste lepingute puhul tavaline, mistõttu tegelikku ebamõistlikku kahjustamist ei esine. Tingimuse ebamõistliku kahjustava toime väljaselgitamisel tuleb näiteks arvestada, millised oleksid alternatiivsed võimalused, kas teine pool oleks tüüptingimuse kasutaja konkurentidega pidanud samasuguse tingimusega nõustuma.
18
2-23-15471 Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud, et kokkulepitud viivisemäär on kõrgem teiste turul samal tegevusalal tegutsevate ettevõtjate poolt tavapäraselt kokkulepitavatest viivisemääradest. Seega ei saa asuda seisukohale, et viivisekokkulepe oleks erandlik. Viivisemäär ei ole seadusega vastuolus. Kostja I ei olnud tarbija, kelle puhul saab eeldada, et viivisemäär, mis ületab seadusejärgset määra mitu korda, oleks koheselt tühine. Kohtu arvates ei ole seega viivis võlgnevuselt 0,3% päevas ebamõistlikult suur äriühingute vahelises lepingus ega seetõttu VÕS § 42 lg 3 p 5, § 45 järgi võlgnikku kahjustav ja tühine. Kostja II puhul on hageja esitanud nõude seadusjärgses määras. Kohus juhib ka tähelepanu, et kokkulepet viivisemäära kohta ei saa lugeda VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tühiseks isegi siis, kui tegemist on tüüptingimusega (vt ka RKTKo 3-2-1-5-13 p-d 48-49, RKTKo 21817536 p 17). Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul saaks viivist nõuda vaid seadusjärgses määras või kolmekordses seadusjärgses määras.
Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Menetluskulude jaotus.
Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 5000 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 5000 eurot.
Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 5000 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva, kohtunik
19
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.