2-23-6511/26 - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud ja määruse põhjendused 02.05.2023. a esitas E K Harju Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks. 29.06.2023. a määrusega võttis kohus E K maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks J Ti. 28.07.2023. a esitas usaldusisik kohtule aruande, mille kohaselt võlgnikul on kohustusi kokku summas 37 488,33 eurot. Võlgnikule kuulub korter väärtusega ca 90 000 eurot. Usaldusisik on suurematelt võlausaldajatelt küsinud võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise suhtes seisukohta. S AS on usaldusisikule teatanud, et ei toeta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, kuna ei pea seda perspektiivikaks. P C AS on sõlminud võlgnikuga maksegraafiku võlgnevuste tasumiseks, kuid võlgnik ei ole graafikuid täitnud alates 05.2023. Ühe nõude osas oleks võlgnikul maksta vaid 3 osamakset, teise nõude osas on graafiku järgi tasumiseks aega kuni 08.2024. P C AS esindaja J I on usaldusisikule teatanud, et kuna võlgnikul on vara, siis nad eelistavad vara müüki ja selle arvelt kohustuste rahuldamist. C P AS on teatanud, et 25.07.2023 seisuga on nõude jääk 4 539,61 €, millest põhiosa 3 639,37 €. Võlgnikuga oli kokkulepe, mida võlgnik täitis kaks kuud. Viimane C P vastus usaldusisiku päringule oli järgmine: „Tänan Teid täiendava info eest. Arvestades asjaolu, et võlgnikule kuulub vara, mille turuväärtus võiks olla suurem, kui võlgniku kohustused, siis ainus, mille osas oleme valmis loobumist kaaluma on viivis.“ Teised võlausaldajad ei ole oma seisukohta avaldanud. Võlgnik on alates 23.03.2023 töötu, kuid otsib tööd. Miinimum töötasuks on võlgnik arvestanud 1 500 -2 000 eurot (netotasu) kuus, millest maksaks võlausaldajatele 700 €. Usaldusisik on seisukohal, et võlgade ümberkujundamise menetlust ei saa algatada võlgniku hüpoteetilise tulevikus saadava töötasu summaga arvestades. Ei ole mingit garantiid, et võlgnik lähitulevikus töö leiab ning kui leiab, siis kas makstav töötasu on võlgniku poolt arvestatud 1 500 €-2 000 € kuus. FIMS § 19 lg 1 kohaselt algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus kui makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad ilma selle menetluseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku poolt ümberkujundamise menetluse algatamise põhiline tingimus, et tema korter jäetakse müümata ei ole mõistlikult eeldatav. Võlgnikul on korter, mille müügist saadava raha arvelt saaks kindlasti täita kõik võlgniku kohustused. Samuti jääks võlgniku korteri müügihinnast järele piisav rahasumma võlgnikule uue väiksema või Tallinnast eemal asuva eluaseme soetamiseks. Seega võlgnik ei jääks ilma elukohata. Võlausaldajate suhtes ei ole õiglane lahendus, kus võlgnik pakub kindlaks määramata perioodi vältel tulevikus kohustuste tasumist. Usaldusisiku hinnangul puudub võlgnikul võimalus läbi viia võlgade ümberkujundamise menetlus. Usaldusisik ei teinud kohtule ettepanekut võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks ja tegi ettepaneku lõpetada menetlus. 16.08.2023. a toimunud kohtuistungil avaldas E K soovi jätkata maksejõuetusavalduse menetlust üksnes võlgade ümberkujundamiseks ning täiendavat aega töökoha otsimiseks. Kohus andis võlgnikule täiendavat aega kuni 17.10.2023. a. Võlgnik ei ole kohtule teatanud töökoha leidmisest. Kohus nõustub usaldusisikuga, et ilma igakuise töötasuta ei ole võlgnikul võimalik võlgade ümberkujundamise menetluses võlausaldajate nõudeid täita ning menetluse algatamine oleks sellest tulenevalt perspektiivitu. Kohus on seisukohal, et menetlus käesolevas tsiviilasjas kuulub lõpetamisele.

Usaldusisiku tasu Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 1 ja PankrS § 23 lg 1 on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse vastavalt FiMS § 54 lg-le 2 usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 41 kohaselt kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist. Töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 2023. a 4,30 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot. FiMS § 18 lg 3 kohaselt kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt. Võlgnik soovib üksnes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Käesoleval juhul puuduvad võlgnikul rahalised vahendid, mis võimaldaks võlgnikul täita enda kohustusi võlgade ümberkujundamise menetluses. Võlgnik on töötu, seega võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ka täies ulatuses usaldusisiku tasu maksmiseks. E K on tasunud käesolevas tsiviilasjas Rahandusministeeriumi kontole usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiiti kokku 725 eurot. Usaldusisik J T esitas 29.07.2023. a tasunõude 14,95 töötunni eest kokku summas 1 794 eurot (1 tund – 120 eurot). Kohus leiab, et tasunõue on põhjendatud. FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 alusel kuulub usaldusisiku tasu võlgnikult väljamõistmisele. Usaldusisiku tasu summas 725 eurot kuulub usaldusisikule väljamaksmisele võlgniku poolt Rahandusministeeriumi tagatiste kontole tasutud deposiidi arvelt. Võlgnikul rahalised vahendid puuduvad, seega kuulub tasunõue osaliselt rahuldamisele riigi vahenditest. Riigi arvelt kuulub J Ti kasuks väljamõistmisele usaldusisiku tasu 725 eurot. FiMS § 54 lg 9 järgi kohus võib usaldusisiku tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.