Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Osaühing Arcadia esitas 27.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1407,58 euro saamiseks. Kohus tegi 02.03.2023 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik Ü. V. esitas 09.08.2023 vastuväite. Vastuväite kohaselt tunnistas võlgnik nõuet osaliselt. Võlgnik ei tunnistanud avaldaja nõuet 60 eurot iganädalaselt arvete meelde tuletamise eest. Pärnu Maakohtu 17.08.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Osaühing Arcadia esitas 05.09.2023 Tartu Maakohtule hagi kostjalt põhivõlgnevuse 741,19 euro ja viiviste 69,73 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.01.2019 üürilepingu, millega kostja võttis üürile xxx asuva tootmishoone, üüriga xxx eurot kuus, millele lisandusid ka kommunaalkulud elektrienergia tarbimise eest. Kostja rikkus lepingut, jäädes tasumisega viivitusse alates 18.07.2022. Kuna üürnik jäi viivitusse 5 kuu üüri ja kommunaalkulude tasumisega, ütles hageja 04.01.2023 üürilepingu erakorraliselt üles. Hageja arvestas tasumata arvetelt ka viivist seadusjärgses määras.

2(4)

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 13.09.2023 määrusega, edastas kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse e-posti aadressile: xxx ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates. Kostja on selle e-posti aadressi ise kohtule avaldanud sama asja maksekäsu kiirmenetluses. Kohus hoiatas kostjat, et loeb dokumendid kättetoimetatuks saatmisest hiljemalt 3 tööpäeva möödumisel (TsMS § 3141 lg 3 p 2). Seega sai kostja dokumendid kätte hiljemalt 19.09.2023 ning vastuse esitamise tähtaeg oli hiljemalt 03.10.2023. Kostjat on hoiatatud, et kohtul on õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostja vastust hagile ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolude õigsust eeldades nõude õiguslik põhjendus piisav tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning määrab need kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 245 euro ja õigusabikulude 360 euro (ilma km-ta) väljamõistmiseks. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et õigusabi 3h koosseisu kuulus dokumentidega tutvumine ja kohtueelne menetlus 0,5h ja hagiavalduse koostamine 2,5h. Teenuseid on osutatud tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas esitatud kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-23108413 kohtumenetlusega. Taotlus riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus esindajaga seotud kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt RKTKm 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812/57, p 19.2). Tallinna Ringkonnakohtu 1.09.2023 määruses nr 2-18-9766 on mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnihinnaks loetud 69 ja 100 eurot. Asjaoludest nähtuvalt oli pooltel vaidlus vaid nn meeldetuletustasude osas, mida hageja enam kohtumenetluses ei nõua. Kokkulepitud üüritasu nõudmine ei ole keerukas vaidlus, kuid hageja on hagi koostamisel kulutanud tarbetult aega nt kostja käitumisest hea usu põhimõtte vastasuse otsimisele. Samas ei ole välistatud, et hageja enda nõue maksekäsumenetluses oli põhjendamatult ülepaisutatud ning kohe korrektse nõude esitamine oleks kohtuvaidluse ära hoidnud. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning hagi hinda, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu 1,8h ning põhjendatud tunnihinnaks 100

3(4)

eurot. Arvestades eeltooduga, määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks kokku 180 eurot. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 425 eurot, sh riigilõiv 245 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 180 eurot, mis tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.