Remmelgamaa OÜ hagiavaldus OÜ Agorek vastu hüvitise nõudes 328 479.56 eurot
Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja nende Hageja: Remmelgamaa OÜ (registrikood 12547979, asukoht: Remmelgamaa, 74414 Lilli küla, Anija vald), seaduslik esindaja: K. P. (e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Kristel Viru (e-post: [email protected]); Kostja: OÜ Agorek (registrikood 10932302, asukoht: Jäneda loss, 73602 Jäneda küla, Tapa vald), seaduslik esindaja: V. L. (epost: xxxx), lepinguline esindaja: Margo Normann (epost: [email protected]).
Istungi toimumise aeg
07. september 2023
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja v.adv. Kristel Viru; kostja lepinguline esindaja Margo Normann.
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud hageja kanda.
3.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 (14)
1.Remmelgamaa OÜ (hageja) esitas 3. märtsil 2020 Viru Maakohtule hagi OÜ Agorek (kostja) vastu kahju hüvitamiseks summas 328 479 eurot 56 senti. Kostja hagi ei tunnistanud.
2.Viru Maakohus rahuldas 26. mai 2021. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 51 134 eurot. Maakohus jättis hageja menetluskulud 15,6% kostja kanda ja kostja menetluskulud 84,4% ulatuses hageja kanda.
3.Kostja esitas 28. juunil 2021 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja kahjuhüvitise 51 134 eurot ning teha uus otsus, millega jätta hagi 51 134 euro nõudes rahuldamata või alternatiivselt saata tsiviilasi uueks arutamiseks maakohtule. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
4.Hageja esitas 22. juulil 2021 maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ning teha uus otsus, millega rahuldada hageja hagi täies ulatuses ja mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 328 479 eurot 56 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
5.Tartu Ringkonnakohtu 6. aprill 2022 otsusega tühistati Viru Maakohtu 26. mai 2021. a otsus ja saadeti tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rahuldas osaliselt OÜ Agorek apellatsioonkaebuse. Samuti rahuldas ringkonnakohus osaliselt Remmelgamaa OÜ apellatsioonkaebuse.
6.Viru Maakohtu 17. juuni 2022 määrusega võeti tsiviilasi kohtunik Ifret Mamedguseinov’i menetlusse ning määrati pooltele tähtaeg vaidluses kompromissi saavutamiseks 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest, selle võimatuse korral võimaldada hagejal sama tähtaja jooksul esitada täpsustatud hagiavaldus, lisades tõendid nõude tõendamiseks. Hageja nõue
7.10.08.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu hüvitise nõude seoses kostja poolt mittekvaliteetselt tehtud ehitustööga. Kostja on teinud ebakvaliteetse töö ning jätnud osad tööd tegemata, tegemist on olulise lepingu rikkumisega ja kostja keeldus hoolimata täiendavast tähtajast tööd parandamast ja valmis tegemast. Hageja nõuab hinnavahe hüvitamist summas 329 675.94 eurot. Kahju hüvitamise nõuet ei saa jätta rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole kalkulatsioonis esitatud remondikulusid veel kandnud. Hageja ei ole puudustega tööd korda teinud ja nõuab kordategemisega seonduvate kulude hüvitamist. Alternatiivselt on hagejal puuduste kõrvaldamisega seotud kahju hüvitamise nõue.
8.Ehituslepingu kohaselt on lepingu objektiks Remmelgamaa talu veisefarmi ehitustööd, lepingus lepiti kokku, et töid teostatakse vastavalt lepingule, projektdokumentatsioonile ja töövõtja hinnapakkumisele. Töö kirjeldusena on nimetatud lüpsikarjalauda rekonstrueerimine, vedelsõnnikuhoidla ning teede ja platside ehitamine. Hageja lähtus eeldusest, et kostja on oma valdkonna professionaal ning teostab kõik tööd vähemalt keskmise kvaliteediga, mille tulemusena saab hageja kasutamiskõlbliku ja normidele vastava lauda juurdeehituse. 2 (14)
2-20-3421
9.Hageja on korduvalt enne kohtu poole pöördumist pöördunud kostja poole ja andnud kostjale võimaluse puudused kõrvaldada ja veel tegemata tööd ära teha. Hageja on esitanud asjatundja arvamuse, milles on kinnitatud kõikide 18.04.2018 kirjas loetletud puuduste olemasolu ja tegemata töid. Järelikult on hageja tõendanud, et 18.04.2018 kirjas loetletud puudused olid olemas ja seda on kinnitanud V. K. asjatundja arvamuses ja lisatud on ka fotod puudustest. Hageja on tõendanud, et kostja poolt teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele. Kostja ei soovinud kohtuliku ekspertiisi läbiviimist, samuti ei esitanud ühtegi alternatiivset asjatundja arvamust, mis hageja poolt esitatud ümber lükkaks.
10.Asjatundja juhindus arvamuse koostamisel dokumentidest ning lisaks on 09.11.2018 ja 10.01.2019 teostatud hoone ja rajatise paikvaatlus. Seega on asjatundja arvamuses lähtutud on hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust ja sellega seotud dokumentidest. Asjatundja on arvamuses nimetanud lepingu osaks olnud tööd, mille teostamata jätmine või parendamise vajadus on paikvaatluse käigus tuvastatud. Asjatundja on nimetanud tööd, mis olid hõlmatud poolte vahel sõlmitud töövõtulepinguga, ja on välja toonud projekteerimisega seotud puudused ja detailselt puudused ehitustöödes.
11.Punktis 4.4.1 on kirjeldatud puuduseid seoses arhitektuurse osa ja plaanilahendusega. Punktis 4.4.2 on kirjeldatud konstruktiivse osaga seotud puudusi, punktis 4.4.3 eriosade puudusi, punktis
4.4.4.on kirjeldatud taristuga seonduvaid puudusi, punktis 4.6 on kirjeldatud ehitustööde dokumenteerimise puuduseid. Asjatundja on teostanud ka paikvaatluse ning need tulemused on fikseeritud asjatundja arvamuse peatükis. Fotod V. K. fototabelis tõendavad, et lüpsikoja ooteala lagi on läbi vajunud ja laeplaadid varisemisohtlikud, lauda laes koguneb kondensvesi, katusekattes on praod, laeplaadid on alla kukkunud, lüpsiplatsi „pestavad“ seinad lagunevad, betoonplats lauda otsas on mudane, sest teid ja platse pole lepingus kokkulepitud mahus välja ehitatud, vasikate ala lagi laguneb ja hallitab, kontori seinal on veekahjustus, katuseroovid lagunevad, kuna katuse veepidavus ei ole tagatud jne. Kõigele eelnevale lisaks ei ole kostja hagejale üle andnud ehitamisega seonduvat dokumentatsiooni.
12.Kostja on tunnistanud töös esinevaid puudusi kostja 28.04.2018 vastuses hageja pretensioonile. Kostja on möönnud, et töös on puudused, kuid oli arvamusel, et tegemist on garantiitööga. Lisaks eelnevale on kostja kinnitanud oma 28.04.2018 kirjas, et esinevad vaegtööd ja puudused, mis kostja on valmis parandama ning 28.04.2018 ei olnud kostja veel objekti ega ka dokumentatsiooni hagejale üle andnud. Kostja on kaudselt möönnud, et osad tehtud tööd on lepingule mittevastavad või võivad olla lepingule mittevastavad. Kostja võttis sisuliselt omaks järgmised töös esinenud puudused: lauda põhiosas tuleb Ludox plaat asendada veekindla materjaliga; loomade tagasikäigus tuleb rajada betoonrant sõnniku asemele voolamise takistamiseks; sõnnikupumpla põrand on tegemata. Sõnnikupumplat on kostja ise ehitusprojekti seletuskirjas kirjeldanud. Sõnnikupumpla puudused on kirjeldatud hagi lisas 20; teid ja platse pole tehtud ettenähtud mahus. V. K. asjatundja arvamuses on märgitud, et teed ja platsid ei ole välja ehitatud. Samuti on V. K. 15.04.2021 kinnitanud, et teed ja platsid on välja ehitamata ja lisanud fotod 2-5, mis seda tõendavad. Fotodelt on näha, et teede asemel on muld, s.t teid ja platse pole rajatud, mitte ühtegi kattematerjali pole veetud. 28.04.2018 vastuses pretensioonile on kostja kinnitanud, et ei ole 700 m2 ulatuses teid ja platse kokkulepitud asukohtadesse rajanud, asjatundja V. K. on kohtuistungil ütlusi andes kinnitanud, et teed ja platsid on välja ehitamata; aknasüsteem ei ole automaatne, nagu nägi ette projekt; söödalavale viiv uks ei ole 3 (14)
2-20-3421 projektile vastav. Hageja on asjatundja arvamusega tõendanud, et söötmiskäigu ukse kõrgus ei vasta projektis toodule ja lähteülesandele, sest uks peab olema kõrgem. Seega tuleb loomade söötmiseks kasutada eritehnikat või teha seda käsitsi; jootjate veetrassi tsirkulatsioon ei tööta; terasuksi- ja väravaid on vähem, kui projekt ette nägi; samuti puituksi ja puitväravaid; sanitaartehnika seadmeid võib olla vähem, kui projektis märgitud; õhksoojuspumpade asemel paigaldati radiaatorid; vasikabokside arv ei vasta projektile jne. Kirjavahetus kinnitab ühemõtteliselt, et peale lepingu tähtaega olid mõlemad pooled teadlikud, et lepingut ei ole nõutud mahus täidetud ja seda on möönnud ka kostja.
13.Kostja on kaudselt kinnitanud lepinguliste tööde mittevastavust asjaoluga, et pärast seda, kui hageja ja kostja kohtusid objektil 31.05.2018, et tööd üle vaadata, lubas kostja edastada hagejale võimaliku ajaplaani ja lahenduse tööde parandamiseks. Kostja on kinnitanud täiendavate tööde tegemise vajadust objektil ja on isegi üritanud puuduseid kõrvaldada, kuid vaid osaliselt ja tulemusteta. 20.06.2018 on kostja lepinguline esindaja Anu Baum edastanud hagejale info, millised vaegtööd kavatseb kostja objektil teostada: lumetõkke paigaldamine, seintele vineeri paigaldamine, uste piirajate paigaldamine, betoonrandi valamine, sõnnikupumpla betoneerimine, ehitusprahi äraviimine. Kuna kostja oli nõus neid töid tegema, siis järelikult oli kostja nõus, et need tööd on tehtud puudustega. Pooled said ühtmoodi aru, et kostja poolt tehtud tööd on puudustega ja kostja isegi üritas alustada puuduste likvideerimist suvel 2018, kuid tööd jäid taas pooleli. Kostja lepinguline esindaja A. Baum on otsesõnu 20.06.2018 kinnitanud, et kostja töötajad saadeti objektile ja alustatakse töödega. Mehed küll objektile jõudsid, kuid lubatud tööd jäid tegemata.
14.Tööd pidid valmima 31.12.2017. Kõik tööd ei olnud nimetatud ajaks üle antud ega valminud. Vaheetappidena vastu võetud töö puhul hakkab VÕS § 644 lg 1 tähtaeg kulgema tööde terviklikust vastuvõtmisest ning selle raames lõppakti allkirjastamisest. Antud juhul ei ole töid lõplikult üle antud, vastu võetud ega ka akti allkirjastatud. Kostja ei ole hagejale üle andnud ka täitedokumentatsiooni, sealhulgas ehitustööde päevikud, sertifikaadid jne.
15.Tööde rahastamine PRIA toetuse abil ei võtnud hagejalt õigust ega kohustust juhtida viivitamata kostja tähelepanu puudustele ning nõuda lepingutingimustele vastava töö tegemist. Hageja on seda teinud ning esitas kostjale nõuded kohe, kui sai selgeks, et töös esinevad puudused. Ehitustöö puhul on eriteadmisteta algusetapis ja ka vaheetappide tegemisel üsna keeruline aru saada, mis mahus töid on tehtud ja kas need on tehtud nõuetekohaselt. PRIA aktid ei kajastanud kasutatavate materjalide mahtu või isegi materjalide liiki. PRIA aktid ei olnud koostatud põhjalikkusega, nagu koostatakse üldjuhul ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Seega ei tõenda PRIA aktid, et kasutatud materjalid ja teostatud tööd vastavad kokkulepitule ja/või nõuetele. Kuna kostja korrutas hagejale, et kõik tööd saavad tehtud, siis hageja eeldas, et lepingu lõppedes on kõik tööd nõuetekohaselt tehtud. Ka need tööd, mille osas olid PRIA aktid allkirjastatud, kuid mis olid allkirjastamise hetkel tegemata.
16.Isegi kui hageja on minetanud tähtaja lepingutingimusele mittevastavusest teatamisel VÕS § 644 lg 3 tähenduses, tugineb hageja VÕS § 645 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eranditele. Tööde vastuvõtmine ei välista tellija õigust tugineda asjaolule, et töö on siiski osaliselt tegemata või töövõtja poolt tehtud töö lepingutingimusele mittevastavusele. Pärast töö vastuvõtmist lasub tellijal kohustus tõendada, et vaidlusalused puuduses esinesid tööl juba selle vastuvõtmise hetkel. Lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud kostja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Raske hooletus võib tihti tuleneda töö lepingutingimustele mittevastavuse iseloomust. Töövõtulepingu puhul inditseerib puuduse 4 (14)
2-20-3421 olulisus reeglina töövõtja raske hooletuse esinemise. Üldjuhul saab arvestada majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ettevõtja kõrgema hoolsusstandardiga. Kostja oli teadlik mitte üksnes ehitustööde eripärast, vaid ka loomade pidamise spetsiifikast. Kostja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest ja sellega seotud asjaoludest ega teatanud sellest hagejale. Kostja koostas aina suuremate summade peale üleandmisevastuvõtmise akte, informeerimata hagejat kõikidest puudustest, mis esinesid või viitamata takistustele, mis ei võimaldanud töid kvaliteetselt teostada. Hageja tegeleb loomakarja kasvatusega ega pea olema kursis ehitamise eripäraga ja ehitustööde kvaliteediga.
17.Hageja nõuab kahju seoses sellega, et kostja on teinud ebakvaliteetse töö ja jätnud töö osaliselt tegemata ning kostja tehtud töö parandamiseks/tegemata töö tegemiseks on hagejal vaja teha kulutusi. Tegemist on otsese varalise kahjuga. Ringkonnakohus on märkinud, et VÕS § 135 lg 2 lubab arvestada kahju ka abstraktselt, s.o lepingujärgse hinna ning lepingust taganemise ajal kohustust rikkunud lepingupoole lepingujärgse kohustuse turuhinna vahe tasumist, kuid maakohtus ei ole arutatud, kas hageja on sätte kohaldamise eelduseks olevad asjaolud kohtu ette toonud ja tõendanud. Ringkonnakohus ei kinnitanud seda, et hageja ei ole kohtu ette toonud ja tõendanud asjaolusid VÕS § 135 lg 2 kohaldamiseks ja seda ei ole teinud ka maakohus. Hageja hinnangul on ta tõendanud, et kostja poolt lepingu rikkumise tõttu tekkinud hinnavahe on 326 379.56 eurot – see on summa, mis tuleb tasuda, et töö vastaks nõuetele, mis on poolte vahel kokku lepitud.
18.Hageja otsis teenuse pakkujaid, kes oleks valmis puudused kõrvaldama. Asjatundja V. K. on oma arvamuses analüüsinud lepingudokumente ning teostanud objektil kohapeal ka ülevaatuse. Seetõttu on V. K. arvamuse põhjal esitatud hinnapakkumised koostatud eeldusega, et hinnapakkumises märgitud hinnaga on võimalik V. K. aktis märgitud ja eksisteerivad puudused kõrvaldada ning saavutada hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu tulemus. V. K. on põhjalikult loetlenud asjatundja arvamuses kõik puudused ja lepingu järgi teostamisele kuulunud, kuid teostamata tööd ja tegi puudustest ka fotod. Fotod annavad objektiivse ülevaate sellest, et tööd on tehtud nõuetele mittevastavalt ja fotomaterjali usaldusväärsuses ei saa kahelda. OÜ T hinnapakkumises on eraldi märgitud, et pakkumine on koostatud vastavalt K OÜ poolt koostatud hinnangule, pakkumustabelile ning visuaalsele kohapealsele ülevaatusele tuginedes. S.t hinnapakkumise tegemisel ei ole lähtutud hageja puuduste loetelust ega üksnes V. K. arvamusest, vaid ka tegelikust objekti ülevaatusest. Sama on märkinud ka A OÜ, kes on samuti teostanud kohapeal ülevaatuse enne hinnapakkumise tegemist. Kolme hinnapakkumise keskmine on 326 379.56 eurot. See on summa, mida hageja peaks maksma juurde, et saada kõigile nõuetele vastav ehitis, mis oli hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu eesmärk. Kostja vastuväited
19.Kostja hagi ei tunnista. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostjalt võtnud vastu tööd summas 575 461.40 eurot. Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et hageja ja kostja vahel allkirjastatud ja PRIA-le esitatud aktid tööde üleandmise aktid on tööde üleandmise aktid, mitte hageja väidetud „rahalised aktid’’. Seega lähtudes asjaolust, et lepingus kokkulepitud tööd summas 575 461.40 eurot on hageja poolt vastu võetud, tuleb eeldada, et kostja on VÕS 636 ettenähtud töö üleandmise kohustuse täitnud ja hageja on täitnud VÕS §-s 638 sätestatud töö vastuvõtmise kohustuse.
20.Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostjaga sõlminud töölepingu majandus- ja kutsetegevuse raamides. Hageja on kasutanud omanikujärelevalve abi. Hageja on tehtud töö viivitamatult üle 5 (14)
2-20-3421 vaadanud või lasknud seda teha omanikujärelevalvel. VÕS § 643 alusel oli see hageja kohustus. Kuna hageja on tööd üle vaadanud ja vastu võtnud, siis on hagejal võimalik tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele ainult teatud tingimustel VÕS § 645 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel: lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu või töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Nimetatud asjaolude esinemist ei ole hageja kostja suhtes tõendanud. Hageja saab kostja suhtes esitada ainult neid nõudeid, mis tulenevad varjatud puudustest, so. vigadest, mida ülevaatamise ajal ei olnud tööde vastuvõtjal võimalik tuvastada. Hageja on tööd vastu võtnud alates 17.10.2016 kuni 06.09.2017. Hagiavaldus on esitatud 03.03.2020. Peatöövõtja poolt seisuga 09.02.2017 oli teostatud töid summas 337 704.13 eurot. Lepingutingimustele mittevastavuse kirjeldamisel ei erista hageja mingeid puudusi lähtuvalt sellest, kas puudused esinesid tööde ülevaatamisel ja vastuvõtmisel või tegemist oli nn varjatud puudustega.
21.Hageja on loetlenud lepingutingimustele mittevastavaid töid. Hageja on kõik nimetatud tööd üle vaadanud ja vastu võtnud. Kostja arvates tuleb hagejal selgitada, miks tema professionaalina tegutsedes koos omanikujärelevalvega on vastu võtnud tööd, mis väidetavalt on tegemata. Nimetatud tööde kirjeldusest ei nähtu, et esinesid VÕS § 645 lg 1 p-des 1 ja 2 esinenud asjaolud. Hageja nimetatud väidetavad vaegtööd ei ole varjatud puudused, sest on kergesti tuvastatavad töö ülevaatamisel ja vastuvõtmisel. Kui nimetatud puudused esinesid tööde ülevaatamisel ja vastuvõtmisel, siis miks tellija ei ole nendele varem osundanud. Ka ringkonnakohtu arvates on tellija puhul tegemist professionaaliga. Kostja on seisukohal, et nimetatud puuduste esinemine ei ole hageja poolt veenvalt tuvastatud. Hageja poolt kirjeldatud puudused ei ole varjatud puudused ja need ei saanud esineda tööde ülevaatamise ja vastuvõtmise ajal. Isegi keskmiselt mõtlev inimene ei saa kinnitada tööde vastuvõtmisel vastuvõetud tööna tööd, mida ei ole tehtud. Hageja on esitanud pretensiooni tööde kohta, mis üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamisel pidid olema silmaga nähtavad, loetavad ja tajutavad nii hagejale kui omanikujärelevalvele.
22.Hageja võttis tööd vastu etapiliselt alates 17.11.2016 kuni 06.09.2017. Hageja pretensiooni 18.04.2018 ei saa pidada esitatuks mõistlikul tähtajal sõltumatult sellest, et kostja ei ole seda sõnaselgelt tunnistanud. Kui hageja nimetatud puudused on arvestatavad rahalises väärtuses, siis jääb lahtiseks, milline konkreetne summa vastab igale varjatud puudusele. Sisuliselt nõuab hageja endiselt kogu PRIA poolt tasutud tööde eest raha tagastamist. Hageja poolt esitatud lisa 1, nn võrdlustabel ei võimalda mingit arvutuskäiku jälgida ega ole kohane tõend väidetava kahju arvutamisel.
23.Kostja ei ole valdavalt tunnistanud esitatud pretensiooni. Kui kostja on mõne töö puhul möönnud, et „juhul kui on vähem, tuleb üle mõõta jms“, siis ei ole tegemist nõude omaksvõtuga. Samale järeldusele on jõudnud ka ringkonnakohus. Hageja väide, et temal puudub ehitusprojekt ja asendiplaan, ei vasta tõele. Hageja pidi esitama kolm hinnapakkumist erinevatelt töövõtjatelt ja on mõeldamatu, et tal puudub ehitusprojekt ja asendiplaan. Hagiavalduse lisana 2 on hageja esitanud ka ehitusprojekti ja seletuskirja. Kahju hüvitamise nõude põhistamiseks on hageja esitanud erinevaid hinnapakkumisi ja jääb arusaamatuks, mille alusel need on koostatud, kui hagejal väidetavalt puudub ehitusprojekt. Elektripaigaldiste kontrollmõõtmise aruanne ning elektripaigaldiste audit on lisatud tsiviilasja materjalide juurde.
6 (14)
2-20-3421
24.Hageja kirjeldatud väidetavad vaegtööd on avastatavad töö ülevaatusel. Kui mõni detail on vahepeal hävinud, siis töö juhusliku hävimise riisiko läheb peale tööde üleandmist üle tellijale. Olukorras kus hageja väidab, et töid ei ole tehtud, tuleks kohtul teatada sellest PRIAle.
25.Kostja on tööd andnud üle etapiliselt. Sellest tulenevalt peab hageja tõendama ka seda, millal vaegtööd hageja või omanikujärelevalve poolt avastati. Nimetatud asjaolu omab tähendust aegumise kohaldamisel. Hageja ei saa kahju hüvitamise nõudes tugineda asjaoludele, mille mitteesinemist on ta ise kinnitanud kolmandale isikule, makseagentuurile PRIA. Hageja nõuded on tingitud asjaolust, et ta ei soovi tasuda lisatööde eest. Selle eesmärgi nimel asub hageja isegi kinnitama, et PRIA-le on antud aktid, mis ei vasta tegelikkusele. Kostja on lepingus kokkulepitud tööd hagejale üle andnud. Sisuliselt soovib hageja vabaneda omafinantseeringu nõudest.
26.Kohus on õigesti jätnud V. K. arvamuse käsitlemata kui asjatundja arvamuse. Hageja tunnistas kohtuistungil, et tegemist on tema sõbraga, mistõttu ei pea kostja V. K. ütlusi usaldusväärseks. V. K. tunnistas, et lautadega ei ole ta varem tegelenud ja ei tundnud ka vastavaid norme. V. K. on väidetavalt allkirjastanud arvamuse 1,5 aastat peale objektiga tutvumist ja see seab tõsise kahtluse alla kogu hageja nõude. Lisaks on tegemist hageja Facebooki sõbraga alates 2014.a. Samas kinnitas V. K., et ta ei ole hageja lepingulise esindajaga tuttav ega sõber. Hageja täiendav seisukoht
27.Täiendavas seisukohas 17.10.2022 on hageja märkinud, et vaidlus on selle üle, kas hageja võttis kostjalt tööd vastu või mitte. Hageja ei tunnista, et PRIA rahaliste aktidega oleks töid üle antud ja vastu võetud. Isegi kui hageja on minetanud tähtaja lepingutingimusele mittevastavusest teatamisel VÕS § 644 lg 3 tähenduses (millega hageja ei nõustu), tugineb hageja VÕS § 645 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eranditele.
28.Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Hageja ei kasutanud omanikujärelevalvet. Hagejale omanikujärelevalveteenust osutama pidanud lepingupartner (keda nõudis kostja) hagejale tegelikult teenuseid ei osutanud ja hageja jäi seetõttu omanikujärelevalveteenuseta. Seetõttu ei ole hageja nõus väitega, et omanikujärelevalve on kostja tehtud töö üle vaadanud. Omanikujärelevalve poolt tööde teostamist ei ole käesolevas menetluses tõendatud ning hageja vaidleb ühemõtteliselt vastu väitele, et talle oleks kostja nõutud omanikujärelevalve poolt teenust osutatud.
29.Kostja oli lepingutingimustele mittevastava töö tegemisel raskelt hooletu ja kostja tegevuses esineb tahtlus. Samuti pidi kostja teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest hagejale. Kostja oli teadlik mitte üksnes ehitustööde eripärast, vaid ka loomade pidamise spetsiifikast. Kostja kui ehituse valdkonna asjatundja on teinud asjatundja arvamuses kirjeldatud jämedad ehitusalased rikkumised, mida ei ole tehtud kogemata, vaid kostja pidi tegutsema raskelt hooletult ja isegi tahtlikult. Raske hooletus võib tihti tuleneda töö lepingutingimustele mittevastavuse iseloomust. Kuivõrd praegusel juhul olid puudused niivõrd olulised, et valminud ehitis on isegi eluohtlik, on tegemist vaieldamatult sellise juhtumiga, mis kvalifitseerub VÕS § 645 lg 1 p-de 1 ja/või 2 alla.
30.Hageja on selgitanud, et PRIA aktide allkirjastamise vajadus tulenes kostjast endast, kes ei suutnud tööde teostamisel graafikus püsida ja kes nõudis, et talle makstaks tasu, et ta töid jätkaks. Kuna tegemist oli ümberehitusega ja hageja loomad samal ajal ajutise varju all, hageja 7 (14)
2-20-3421 majandustegevus ja loomade heaolu oli tugevalt häiritud ning töötajate töökoormus pidevatest ümberkorraldustest ebanormaalselt suur, siis hageja jaoks tundus mõistlik uskuda kostja lubadusi, et nii asju vormistataksegi ja et kõik on korrektne ja detailsed aktid koostatakse enne tööde lõpliku üleandmist. Samal ajal olid kostja poolt tehtavad tööd nõuetele mittevastavad. Kostja kinnitas hagejale korduvalt, et ta koostab üleandmise-vastuvõtmise aktid siis, kui tööd on lõplikult valmis.
31.Hageja allkirjastas PRIA kaetud tööde aktid eeldades, et need on vajalikud selleks, et maksta kostjale tasu ning eeldades, et lepingu lõppemise ajaks on kostja kõik tööd valmis teinud ja ka korrektselt üle andnud. Seetõttu oli poolte vahel kokku lepitud, et aktide allkirjastamisel igat tööd üksikult üle ei kontrollita, vaid kõik tööd saavad valmis siis, kui on tööde üleandmise tähtaeg. Kõiki töid üksikuna ei olnudki võimalik kontrollida, sest kostja ehitustöö ei vastanud enam algsele projektile – projekt oli kostja poolt ehitustööde käigus ümber tehtud ja kirjalikult seda ei fikseeritud. Muudetud projekti järgi jätkati ehitustöid enne kui see hagejaga kooskõlastati. Kuna hagejal ei olnud võimalik tööde seisakut lubada, siis uskus ta kostja lubadusi, võttes lisaks arvesse ka kostja pikaaegset kogemust sektoris. Kostja oli projekti koostamisel eksinud, sest ei võtnud arvesse seda, et ehitustöö tuli teostada laudas, kus elasid sees loomad. Samuti ei arvestanud kostja sellega, et ehitustöö teostamise järgselt pidi laudas olema rohkem ruumi. Projekteerimisvigade eest oli vastutav kostja. Hagejal ei olnud võimalik aktide allkirjastamisel tuvastada mitmeid kostja töös esinenud puuduseid, kuna need polnud lihtsasti tuvastatavad. Kostja ei ole andnud ühtegi sisulist vastust hageja poolt välja toodud puuduste osas.
32.Hageja on esitanud pretensiooni mõistliku aja jooksul. Lepingu järgi tuli tööd teostada hiljemalt 31.12.2017. Hageja on kirjalikult pöördunud kostja poole juba 2018. aasta märtsikuus ja aprillikuus. Tegemist on mõistliku ajaga pretensiooni esitamiseks, sest hageja eeldas, et kostja saab kõik tööd valmis lepingus märgitud tähtajaks.
33.Kostja on puudustega töid ja tegemata töid kinnitanud. 28.10.2020 hageja menetlusdokumendi lisas 1 on kostja lepinguline esindaja 21.05.2018 hagejale saadetud e-kirjas otsesõnu kinnitanud, et osad tööd on puudustega ja osad tööd tegemata.
34.Dokumentaalsete tõenditega ja asjatundja istungil antud selgitustega tõendanud, et kostja poolt teostatud töö oli nõuetele mittevastav ning vajab parandamist. Hageja on kohtule esitanud ka hinnapakkumised, mis kinnitavad, millise maksumusega on võimalik puudused kõrvaldada. Hoolimata aktide allkirjastamisest esinesid töös puudused ja osad tööd jäidki tegemata, sealjuures on tänaseni hagejale üle andmata tööga seonduvad ehitusdokumendid. 07.09.2023 kohtuistung
35.Hageja jäi seni esitatu juurde, leides, et kostja tehtud töös on olulised puudused. Kostja on neid puudusi kirjalikult korduvalt kinnitanud. Ligi 2 000 euro ulatuses ei ole töid tehtud. V. K. on kutseregistri kohaselt kutsega ehitusvaldkonna spetsialist ja hageja arvates tuleks tema arvamust dokumentaalse tõendina arvesse võtta. Töövõtuleping on suunatud eesmärgile ehk toimiva lauda juurde ehitise valmis ehitamine. Lepingus ära märgitud, et ehitustöö peaks hõlmama kõiki töid, et see ehitis oleks pärast kasutusele võetav. Töövõtulepingu eesmärki ei ole saavutatud. Hageja on allkirjastanud PRIA aktid, et kostjale oleks võimalik raha välja maksta, kuna loomad elasid laudas ja ei olnud võimalust ehitustööd venitada. Hageja hinnangul esinevad VÕS § 645 lg 1 p 1, 2 asjaolud. Kostjal on kõik vastava valdkonna teadmised. Aga sellest hoolimata on teinud ehitustöö, mis 8 (14)
2-20-3421 loomadele on eluohtlik. Hageja on jooksvalt hädavajalikke töid teinud, et katus alla ei kukuks. Midagi tehti ka veekindlamaks aga on jätkuvalt õnnetus seisus. Hageja ei saa kasutusluba taotleda, kuna dokumentatsiooni ei ole. Dokumentatsiooni koostamise kulu on mitukümmend tuhat eurot. Siiani ootab hageja elektriprojekti. PRIA probleemi ei ole tõstatatud. Hageja pole kohtunud kordagi omaniku järelevalvega. Kui omanik kasutab järelevalvet, siis see ei võta ehitajalt kohustust enda kohustusi täita. Ehitajal on kohustus anda tellijale dokumendid üle.
36.Kostja jäi seni esitatud vastuväidete juurde. Tööd on üle antud ja vastu võetud. Hageja ei ole tõendanud rasket hooletust, ei tõendanud tahtlust, sest tema allkirjad on aktidel olemas. Ei ole ühtegi asjaolu, mida oleks võimalik tõlgendada kui rasket ettevaatamatust või tahtlust. 28. septembril allkirjastas hageja viimase akti, 7 kuud hiljem tuli spetsialist K.. Akti koostamise aeg oli 1,3 aastat, liiga pikk vahe, et usaldusväärselt tõendada puudusi. Kui räägitakse parendusest, tuleb öelda, mis on olemasoleva ja mis on normaalsele tööle vastava objekti rahaline vahe. Kus on arvamus, et selline asi tegemata ja maksab nii palju. Kostja leidis, et pretensioon ei ole esitatud mõistliku aja jooksul ja ei ole tuvastatud rasket hooletust või tahtlust mingi kahjuliku tagajärje tekkimist hagejale.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
37.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagiavaldusele ning poolte seisukohtadega, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja raames esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
38.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.
39.Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle. Hageja otsustas 2016. aastal teostada veisefarmi renoveerimistööd/laiendustööd ning taotles selleks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) toetust. PRIA 05.09.2016 otsusega nr 13-29.1/16/1042 on määratud hagejale toetus vastavalt otsuse lisale, rahuldatud toetuse summa kokku oli 216 561.18 eurot (dtl 1922). Hageja on selgitanud, et ehitustöid finantseeriti PRIA toetuse arvelt ning täiendavalt võttis hageja tööde jaoks pangalaenu summas 350 000 eurot. Ehitustööde teostamise andis hageja ülesandeks kostjale. Pooled sõlmisid 17.10.2016 töövõtulepingu olemasoleva veiselauda juurde- ja ümberehituseks (dtl 45-48). Lepingu objektiks oli Remmelgamaa talu veisefarmi ehitustööd. Lepingu kohaselt töid teostatakse vastavalt lepingule, projektdokumentatsioonile, ja töövõtja hinnapakkumisele. Tööettevõttu kuuluvad kõik lepingu lisas 2 loetletud tööd, sealjuures Töövõtja hangib vajalikud materjalid, mehhanismid ja seadmed ning vormistab tööde üleandmiseks Tellijale täitedokumentatsiooni. Ehitustöid alustatakse hiljemalt 14.10.2016. Ehitustööde üleandmise tähtaeg oli 31.12.2017. Hageja on kostjale lepingu alusel tasunud 577 461.39 eurot (dtl 43).
40.TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas ei ole pooled tõendamiskoormise jaotuses teisti kokku leppinud. 9 (14)
2-20-3421
41.Hageja on selgitanud, et tööde teostamise käigus ilmnes, et algselt planeeritud projekti pole võimalik ellu viia, sest selles esinesid projekteerimisvead. Algselt lubas kostja, et täiendavaid lisakokkuleppeid vormistamata tehakse projektis hageja esialgsete soovide realiseerimiseks muudatused, mis kostja täiendavalt hiljem ära vormistab ning mille raames jääb ehituseelarve samaks. Neli kuud hiljem, veebruari lõpuks 2017 oli hageja kostjale tasunud juba 337 707 eurot ja kui oli teada, et töödeks planeeritud raha on varsti kõik kostjale üle kantud, hakkas kostja hagejat survestama, et hageja peab hankima lisavahendeid nö lisatööde eest tasumiseks. Kostja pidi teostama hinnapakkumises olevad tööd ja suuliselt lepiti kokku, et kostja teeb projektis muudatused ja vormistab hiljem. 2018. aastal asusid pooled kirjavahetusse, kostja soovis tasu lisatööde eest, hageja aga nõudis seni veel teostamata tööde tegemist. 31.08.2018 tegi hageja lepingust taganemise avalduse.
42.Hageja nõudeks on kahju hüvitamise nõue VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 ja § 135 lg 2 alusel. Hageja nõuab hinnavahe hüvitamist summas 329 675,94 eurot. Alternatiivselt on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel puuduste kõrvaldamisega seotud kahju hüvitamise nõue.
43.VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
44.Kohus leiab, et poolte vahel oli kehtiv leping, mis oma olemuselt oli töövõtuleping. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Lepingust tulenes kostja kohustus ehitada projektile vastav ehitis ning hageja kohustus oli tasuda poolte poolt kokku lepitud tööde maksumus. Hageja on loetlenud lepingu objektis esinevad puudused ja esitanud nende tõendamiseks 01.02.2019 koostatud asjatundja arvamuse (dtl 148 jj). Pooled vaidlevad, kas asjatundja arvamus on lubatav tõend. Hagiavalduse juurde lisatud SA K andmete kohaselt V. K.’le on Eesti Ehitusinseneride Liit väljastanud 06.12.2012 ehitusinseneri IV kvalifikatsiooni ja pädevuse üldehituse alal. 23.03.2018 väljastati talle Eesti Ehitusettevõtjate Liidu poolt ehitusjuhi tase 6 spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele. 29.03.2019 on talle väljastatud ehitusjuhi 6 tase spetsialiseerumisega omanikujärelevalve tegemisele (dtl 192).
45.Kokkuvõtvalt on asjatundja leidnud, et kostja on koostanud nõuetele mittevastava ehitise projekti ning rikkunud ehitisele ja ehitamisele esitatavaid nõudeid. Ehitatud ehitis on ohtlik tervisele, varale ja keskkonnale. Ehitise nõuetekohane ja ohutu kasutamine ilma tellijale täiendavaid kulutusi kaasa toomata ei ole võimalik (dtl 177). Asjatundja arvamuse koostamisel on tuginetud ehituse peatöövõtulepingus kokkulepitule, hinnapakkumises toodule, esitatud projektdokumentatsioonile ning paikvaatluse tulemustele (dtl 155). Asjatundja on loetlenud tema poolt tuvastatud puudused ehitises. 18.04.2018 hageja poolt kostjale esitatud pretensioonis (dtl 83 jj) on loetlenud puudustega teostatud tööd ja lisatööd ning tegemata tööd.
46.TsMS § 232 lg 3 alusel kohus on seotud vaieldava asjaolu kindlakstegemisel arvamusega, mille on andnud poolte kokkuleppel määratud asjatundja, kui: 1) tegemist on vaidlusega, mis tuleneb mõlema poole majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingust, ja 2) puudub asjaolu, mis oleks 10 (14)
2-20-3421 aluseks asjatundja menetluses eksperdina taandamiseks, ja 3) asjatundja määrati vastavalt kokkuleppele, üht poolt eelistamata ja 4) asjatundja arvamus ei ole ilmselt ebaõige. Käesolevas menetluses ei ole pooled asjatundjat valinud. Asjatundja arvamuse on tellinud ja esitanud hageja. Kohus leiab, et asjatundja arvamuse puhul on iseenesest tegemist lubatava dokumentaalse tõendiga. Samas ei ole kohtu hinnangul ainuüksi asjatundja arvamusega tõendatud hageja nõude aluseks olevad asjaolud. Tõendist nähtub, millised puudused esinevad kõnealuse lepingu objektiks oleval ehitisel. Akt on koostatud pärast kostjapoolsete ehitustööde lõppu.
47.Hageja poolt esitatud pretensiooni osas leiab kohus, et nimetatud hageja poolt koostatud dokument ei saa olla tõendiks kahju hüvitamise nõude esitamisel. Kohus leiab samuti, et ainuüksi puuduste loeteluga ei ole võimalik nõuet tõendada. Hageja poolt pretensioonis toodud puudused on tõendamata.
48.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 135 lg 2 kohaselt, kui kahjustatud lepingupool taganes lepingust, võib ta kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ning lepingust taganemise ajal kohustust rikkunud lepingupoole lepingujärgse kohustuse turuhinna vahe tasumist, kui lepingujärgse kohustuse esemel on lepingu täitmise kohas või muus mõistlikult aluseks võetavas kohas olemas turuhind, ka juhul, kui ta asendustehingut ei teinud.
49.Kahju hüvitamise eelduseks on kostja poolse rikkumise tuvastamine ja rikkumisega tekitatud kahju kindlakstegemine, samuti põhjusliku seose tuvastamine. Hageja leiab, et tal on tekkinud otsene rahaline kahju. Kohus märgib, et hageja on välja toonud, et projekti muudeti suulise kokkuleppe alusel ning tehtud tööde vastavust projektile ei olnud hiljem enam võimalik kontrollida. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, millised muudatused projektis kokku lepiti. Seetõttu ei ole võimalik kindlaks teha, milles pooled kokku leppisid ning milliseid ehitisel esinevaid puudusi saab lugeda lepingu rikkumiseks. Samuti, kas neid saab pidada kostja poolseteks rikkumisteks.
50.Lisaks ei ole hageja tõendanud temal tekkinud kahju suurust. Kohus leiab, et asjatundja arvamuses puuduvad summad, mis ühe või teise puuduse kõrvaldamiseks kuluks. Hageja ei ole esitanud täpset arvutuskäiku ja seetõttu ei ole tema poolt nõutava kahjuhüvitise suurus jälgitav. Hageja poolt esitatud hinnapakkumistes (dtl 193-202) loetletakse erinevad tööd ja nende maksumus. Hinnapakkumised on koostatud asjas esitatud asjatundja arvamuse põhjal. Kuivõrd kohus ei käsitle asjatundja arvamust kui ekspertiisiakti, vaid kui dokumentaalset tõendit, kus on üldsõnaliselt kirjeldatud ehitisel esinevad puudused, siis hinnapakkumised ei tõenda selgelt ja piisavalt kahju suurust. Tõendamiskoormus kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjaolude osas lasub TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal. Kohus leiab, et hageja ei ole oma tõendamiskoormust täitnud.
11 (14)
2-20-3421
51.Kohus leiab, et isegi kui lepingu rikkumine ja hagejal kahju tekkimine oleks käesolevas asjas tuvastatud, tuleks lahendada küsimus, kas hageja vaatas tehtud tööd üle ning on esitanud pretensiooni mõistliku aja jooksul. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kostja poolt teostatud tööd vastu võtnud. VÕS § 643 kohaselt, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja esitas vastuväited nendele pretensioonis märgitud puudustele, mis on hageja poolt PRIA-le esitatud aktide alusel tellija poolt vastuvõetud. Kostja on kohtule esitatud teostatud tööde aktid (dtl 217-256). Kostja selgitas (dtl 258), et kõik lepingulised tööd on hagejale üle antud, hageja on tööd vastu võtnud ja esitanud tööde vastuvõtmise aktid PRIA-le, kes on ka tööde eest hagejale tasunud. Hageja vastu võtnud töid summas 575 461.40 eurot. Hageja ei ole vastu võtnud ja kostja ei ole üle andnud töid summas 2 035.08 eurot (577 496.48-575 461.40). Nimetatu nähtub ka esitatud aktidest. 06.09.2017 seisuga on 575 461.40 euro väärtuses töid vastu võetud. Lisaks hageja esitas konto väljavõtte Agorek OÜ-le maksete tegemise kohta (dtl 43), mis tõendab kostjale maksete tegemist summas 575 461.39 eurot.
52.Käesolevas asjas 06.04.2022 tehtud otsuses on Tartu Ringkonnakohus leidnud, et PRIA-le esitatud aktid on käsitletavad teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidena. PRIA-le esitatud aktid vastasid põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra § 17 lg 1 p-le 2. Töövõtulepingus ei leppinud pooled kokku, millises vormis tuleb tööde üleandmine ja vastuvõtmine dokumenteerida. Hageja on nimetatud üleandmise-vastuvõtmise aktid allkirjastanud. TsMS § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt ei saa enam vaidluse all olla asjaolu, et kostja andis tööd üle etapiliselt ja hageja on etapiliselt ka tööd vastu võtnud.
53.Hageja on välja toonud, et poolte vahel oli kokku lepitud, et aktide allkirjastamisel igat tööd üksikult üle ei kontrollita, vaid kõik tööd saavad valmis siis, kui on tööde üleandmise tähtaeg. Hageja on selgitanud seda vajadusega maksta kostjale tasu ning eeldades, et lepingu lõppemise ajaks on kostja kõik tööd valmis teinud ja ka korrektselt üle andnud. Kohus leiab, et nimetatud põhjendust ei saa pidada usutavaks ega mõistlikuks. Lisaks ei ole sellist poolte vahelist kokkulepet tõendanud. Hagejal oli õigus ja kohustus töid üle vaadata, seda enam olukorras, kus oli selge, et algselt koostatud projekti pole võimalik ellu viia. Hageja tegevusalaks on tema enda kinnitusel loomakarja kasvatus ning seega pidi olema kursis loomapidamise spetsiifikaga. Seega pidi ta vähemalt osaliselt saama aru ka ehitamise protsessis esinenud puudustest ning viivitamatult neile tähelepanu juhtima. Samuti on sellises olukorras mõistetamatu aktide allkirjastamine. Hageja pidanuks puudused tuvastama hiljemalt üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamise ajaks, kuivõrd allkirjastamise eelduseks on tööde ülevaatamine. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on tööd vastu võtnud, ei muuda õiguslikku olukorda asjaolu, et kostja on hageja hinnangul puudusi otseselt või kaudselt tunnistanud.
54.Kohus ei nõustu hageja väitega, et tegemist oli nn rahaliste aktidega ja ta oli sundseisus, pidi aktidele alla kirjutama, sest muidu ei saa PRIA toetust. Tööde rahastamine PRIA toetuse abil ei võtnud hagejalt õigust ega kohustust juhtida viivitamata kostja tähelepanu tehtava töö puudustele ning nõuda lepingutingimustele vastava töö tegemist. Kohus märgib, et hageja oli talupidamises 12 (14)
2-20-3421 professionaal ja ta pidi laudale juurdeehituse tellimisel olema teadlik, missugust lõpptulemust ta soovib kostjalt lepingu alusel saada. Seega pidi puuduste olemasolu olema hageja jaoks ilmne, vähemalt osaliselt, juba nende teostamise ajal.
55.VÕS § 645 lg 1 ja 2 kohaselt võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu; töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Töö ülevaatamise kohustuse täitmata jätmise korral võib oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev tellija tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, mille ta oleks võinud asja ülevaatamisega avastada, üksnes juhul, kui ta tõendab, et tööl oli niisugune puudus juba töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko talle ülemineku ajal. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma või lepingutingimustele mittevastavus tekkis tahtluse või raske hooletuse tagajärjel. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on hageja VÕS § 643 mõttes võtnud vastu kostja poolt tehtud tööd ning nende eest ka tasunud. Hageja pidanuks tema poolt nimetatud rikkumistele tuginema varem, s.o täitma kohustust ja õigust tööd üle vaadata ning lepingule mittevastavuse korral töid mitte vastu võtma. Kohus leiab, et nimetatud olukorras ei ole kostja vastu nõude esitamine põhjendatud. Kohus jätab hageja nõude rahuldamata.
56.Hageja tugineb alternatiivselt puuduste kõrvaldamisega seotud kulutuste hüvitamise nõudele VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 128 lg 3 ning VÕS § 646 lg 5 alusel. VÕS § 646 lg 1 kohaselt, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 5 kohaselt, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
57.Kohus leiab, et ka alternatiivne nõue rahuldamisele ei kuulu. Kohus on juba käesolevas otsuses analüüsinud töö vastavust lepingutingimustele ning leidnud, et kuivõrd pooled on algse lepingu sõlmimise järgselt leppinud kokku projektimuudatustes ja ehituslikes muudatustes ning hageja ei ole nende sisu tõendanud, siis ei ole võimalik kindlaks teha, kas töö vastab lepingutingimustele või mitte.. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi ka alternatiivses nõudes rahuldamata. Menetluskulud
58.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
59.Seega jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda. Kohus on nõudnud pooltelt menetluskulude nimekirjade esitamist ja on küsinud seisukohad menetluskuludele. Vaidluse olemust arvestades leiab kohus, et otstarbekas on määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist. 13 (14)
2-20-3421
60.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.