(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2023. a, Tallinn Kohtuasja number
2-23-3550
Kohtuasi
Riverbank OÜ hagi LLC „DEKON“ vastu 05.04.2022 vahekohtu kokkuleppe tühiseks tunnistamiseks ja võlgnevuse summas 7840,80 eurot väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 22.03.2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Riverbank OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): Riverbank OÜ (registrikood 12469363, aadress Jõekalda tee 103, Silla küla, Paikuse vald, 86604 Pärnumaa), lepinguline esindaja RM (e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 22.03.2023. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse õiguslikke põhjendusi.
2.Riverbank OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Riverbank OÜ kanda. Jätta menetluskulud kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Riverbank OÜ (hageja) esitas 05.03.2023. a Pärnu Maakohtule LLC „DEKON“ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 7840,80 eurot ning lugeda tühiseks poolte kohtualluvuse kokkulepe 05.04.2022.a lepingu p.-s 10.2.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 05.04.2022. a kostjaga lepingu nr 05/04 saematerjali ostmiseks ja kohale toomiseks Venemaa Tverskaja oblastist Eestisse hageja asukohta. Toodangu müüjaks oli kostja, ostjaks hageja. Kuna kostja kinnitas, et talle kuulub saematerjali ladu Tveris, palus kostja märkida lepingu sõlmimise kohaks Tveri, kuigi faktiliselt allkirjastasid pooled lepingu hageja kontoris Pärnumaal. Kostja teatas hagejale, et äriühing LLC "DEKON"on registreeritud Venemaal. Hageja veendus, et antud äriühing on Venemaal tõepoolest registreeritud.
3.Kostja esindaja veenis hagejat selles, et lepingusse kirjutataks sisse punkt 10.2 lepinguga seotud vaidluste lahendamiseks Rahvusvahelises vahekohtus Venemaa Föderatsiooni Kaubandus-Tööstuskoja juures. Kuigi lepingu allakirjutamise hetkeks oli ilmne, et seoses Venemaa rahvusvahelise isolatsiooniga tema agressiivse sõja tõttu Ukrainas, on vaidluse lahendamine Venemaa territooriumil lihtsalt mõeldamatu, sest mõlemad pooled on registreeritud väljaspool Venemaad riikides, kes aktiivselt toetavad majandussanktsioone Venemaa suhtes.
4.Lepingu p 4.1 ja lisa 1 kohaselt pidi hageja tasuma ettemaksu, so käsiraha 30% ulatuses kauba proovipartii arve summast ja tasuma 70 % sellest arvest proovikaubapartii kättesaamisel. Vastavalt lepingu 04.05.2022. a lisakokkuleppele nr 1 oli kauba proovipartii tarneaeg 30 päeva alates arve tasumise päevast.
5.Hageja kandis 30.05.2022. a 30% summast suuruses 7840,80 eurot kostja arvelduskontole Raifazenbank Russia, kuid ei ole lubatud 30 päeva jooksul proovipartiid kätte saanud. Hageja üritas kostjalt kaupa või raha tagasi saada kuni oktoobrini 2022. Alates 05.10.2022. a lõpetas kostja hagejaga ühenduse võtmise ega vastanud tema nõudele tarnida toote proovipartii või tagastada viivitamatult raha.
6.Hageja leiab, tuginedes TsMS §-le 89 ja § 106 lg 1 p-le 5, et teda on hea usu põhimõtte vastaselt jäetud ilma Eesti kohtualluvusest ning vahekohtu kokkulepe, mis on märgitud 05.04.2022.a. lepingu p-s 10.1, on tühine ning hagi allub lepingu sõlmimise koha järgi Pärnu Maakohtule Eestis. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Pärnu Maakohus jättis 22.03.2023. a määrusega hagi menetlusse võtmata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Määruse põhjendustest nähtuvalt leidis kohus, et ei saa hagiavaldust menetleda ega menetlusse võtta lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus, kuna hagi vahekohtu kokkuleppe tühisuse tuvastamise nõudes on esitatud asjaoludel perspektiivitu ja Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama alluvuse puudumise tõttu.
9.TsMS § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 371 lg 2 p 1 ja p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste
2-23-3550 rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
10.Hageja palus hagiavalduses lugeda tühiseks poolte vahel 05.04.2022. a sõlmitud lepingu punkt 10.2, mille kohaselt juhul, kui pooled kokkuleppele ei jõua, kuuluvad vaidlused ja erimeelsused arutusele Vene Föderatsiooni Kaubandus-Tööstuskoja juures asuvas Rahvusvahelises Kaubandusarbitraažikohtus.
11.Riigikohus on 15.04.2004. a lahendis nr 3-2-1-34-04 punktis 20 selgitanud, et „vahekohtu kokkuleppe korral tuleb kontrollida tehingu kehtetuse eeldusi, muuhulgas vorminõuet, lähtudes seejuures mh 10.06.1958. a sõlmitud välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise New York"i konventsiooni art-st 2. Ringkonnakohus on küll analüüsinud vahekohtu kokkulepet, kuid jätnud põhjalikumalt analüüsimata Riigikohtu viidatud konventsiooni art 2 sisu. Nimetatud artikli p 3 kohaselt, kui ühe lepinguosalise riigi kohtu menetluses on asi, mille kohta poolte vahel on sõlmitud leping selle artikli tähenduses, laseb see kohus neil ühe poole taotlusel pöörduda vahekohtu poole, kui ta ei leia, et nimetatud leping on kehtetu, ei toimi või seda ei ole võimalik täita. See säte väljendab rahvusvaheliselt tunnustatud vahekohtu kokkuleppe iseseisvuse põhimõtet, mis tähendab seda, et põhilepingu tühisus ei too reeglina iseenesest kaasa vahekohtu kokkuleppe tühisust. Vastasel korral saaks pool vabaneda vahekohtu kokkuleppest sel teel, et palub kohtul tuvastada põhilepingu tühisust. Näiteks ei tohiks vahekohtu kokkuleppe tühisust kaasa tuua väidetav asjaolu, et põhileping sõlmiti pettuse tõttu või et põhilepingu täitmine on võimatu. Küll võib vahekohtu kokkuleppe sel alusel iseseisvalt tühistada. Vastupidise näitena, mil vahekohtu kokkulepe võib olla tühine, võib välja tuua juhtumi, mil vahekohtu kokkulepe eirab avalikku korda (ordre public)“.
12.Hagiavalduses ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et poolte kohtualluvuse kokkulepe on tühine. See, et kostja esindaja veenis hagejat selles, et kirjutada lepingusse sisse punkt 10.2. ja hageja esindaja sellega nõustus, ei muuda vahekohtu alluvuse kokkulepet tühiseks. Vahekohtu kohtualluvuse kokkulepete puhul on tegemist rahvusvahelises ettevõtluses levinud tavapärase praktikaga. Leping oli sõlmitud 05.04.2022. a, so ajal, mil Ukraina sõda oli juba alanud ja hageja pidi lepingu sõlmimise ajal seda teadma, kuid ikkagi sõlmis lepingu koos Venemaal asuva arbitraažikohtu kohtualluvuse kokkuleppega.
13.Tehingu tühisuse alused on loetletud TsÜS § 86 ja 87 sätetes (vastuolu heade kommete või avaliku korraga või seadusest tuleneva keeluga), kuid poolte lepingu p 10.2 suhtes sellised tühisuse alused puuduvad. Hageja ei ole ka esile toonud asjaolusid, et tehing on tehtud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul (TsÜS § 92, § 94 ja § 96). Tehingut ei ole ka nendel alustel tühistatud vastavalt TsÜS § 90 ja § 98 sätestatule.
14.Kohus leidis, et hagiavalduses ei ole toodud esile ka selliseid asjaolusid vastavalt TsMS § 106 lg p-le 5, millest nähtuks, et üks pooltest on hea usu põhimõtte vastaselt jäetud ilma Eesti kohtualluvusest. Pooled on juriidilised isikud ja sõlminud vahekohtu kokkuleppe vaidluses, mis on seotud poolte majandus – või kutsetegevusega. Hageja on aprillis 2022 ise sõlminud kokkuleppe, et poolte vaidlused lahendatakse Rahvusvahelises vahekohtus Venemaa Föderatsiooni Kaubandus-Tööstuskoja juures.
15.Tsiviilseadustiku kommentaaride kohaselt TsMS § 106 lg 1 p 5 sätte kohaldamisvõimalust on praktikas raske ette näha 3 põhjusel: 1) esiteks reguleerib kommenteeritav punkt rahvusvahelisi kohtualluvuse kokkuleppeid, mille kehtivust hinnatakse üldjuhul rahvusvahelistes vaidlustes kohtualluvust reguleerivate välislepingute või Euroopa Liidu
2-23-3550 määruste alusel, mille kõrval kommenteeritavat punkti kohaldada ei saa; 2) TsMS § 104 lg 1 annab Eesti kohtule õiguse vaidluse lahendamiseks kohtualluvuse kokkuleppe järgi üksnes juhul, kui kohtualluvuse kokkulepe on sõlmitud Eesti kohtu kasuks. Kuskilt TsMS-st ei tulene aga Eesti kohtule vajadust hinnata sellise kohtualluvuse kokkuleppe tühisust, mis on sõlmitud mõne muu riigi kohtu kasuks; 3) Juhul kui poolt on kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks survestatud, tegelevad sellise puudusega kokkuleppele kohaldatava materiaalõiguse eksimuse, sunni, ähvarduse jms sellise kohta käivad ning eraldi hea usu põhimõtte rikkumisele tuginemine ei ole seega eelduslikult vajalik (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I osa, kommenteeritud väljaanne, Juura kirjastus, 2017, lk XX, punkt 3.2.6).
16.Kohus juhtis tähelepanu, et juhul kui vahekohtu kokkulepe ka oleks tühine, siis arvesse võttes, et kostja asub Venemaal, tuleks kohaldada Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni 1993.a. lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, mille artikkel 21 p 1 järgi on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elu- või asukoht. Sama lepingu art 1 p 1 järgi ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. See käib ka vastavalt kummagi lepingupoole seadusandlusele moodustatud juriidiliste isikute kohta. Seega, kui kohaldada Eesti seadusandlust ja lähtuda TsMS § 79 lg-s 1 sätestatud üldisest kohtualluvusest, tuleks hagi esitada kostjaks oleva juriidilise isiku asukoha järgi Venemaa kohtule.
17.TsMS § 89 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib lepingust tuleneva või lepingu tühisuse tuvastamise hagi esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi, kusjuures vallasasja müügilepingu puhul loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses kohustuse täitmise kohaks kohta, kus vallasasi anti ostjale üle või pidi üle antama, teenuse osutamise lepingu puhul kohta, kus teenus osutati või kus seda pidi osutatama. Muul juhul loetakse kohustuse täitmise kohaks käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses võlgniku tegevuskohta, selle puudumisel eluvõi asukohta. Arvesse võttes, et poolte vahelise lepingu objektiks oli vallasvara (kasesaematerjal), mis tuli lepingu punkt 7.1. järgi vastu võtta müüja laos foto- ja videosalvestusega või ostja esindaja juuresolekul, kohalduks ka TsMS § 89 lg 1-2 alusel lepingu täitmise koha järgi kostja asukoha järgne kohtualluvus.
18.Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes TsMS § 371 lg 1 p-st 2 ning § 371 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatust, keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest, kuna avalduses esitatud faktiliste asjaolude alusel puudub avaldajal võimalus avaldusega taotletud eesmärki saavutada ja avaldus tuleb selle perspektiivituse tõttu tagastada. Kuna hagiavaldust vahekohtu kokkuleppe tühisuse nõude perspektiivituse tõttu menetlusse võtta ei saa, siis lepingust tulenevat rahalist nõuet ei saa menetlusse võtta, kuna nõue ei kuulu läbivaatamisele Eesti kohtus. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
19.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
20.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu kaebaja maakohtu seisukohaga. Kohtu põhjendused on ebaõiged ja vastuolus Eesti seadusandlusega. TsMS § 89 lg 2 kohaselt loetakse vallasasja müügilepingu puhul käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses kohustuse täitmise kohaks kohta, kus vallasasi anti ostjale üle või pidi üle antama, teenuse osutamise lepingu puhul kohta, kus teenus osutati või kus seda pidi osutatama.
21.Maakohus tõlgendas ebaõigesti TsMS § 89 lg-t 2, viidates sellele, et pooled leppisid kokku toodangu kättesaamise kohta vastustaja laost Venemaal ja seetõttu kohustuse täitmise kohaks
2-23-3550 on Venemaa territoorium. 05.04.2022. a lepingu p. 7.1 kohaselt on ilmne, et toodangu saajaks on kaebaja, kes asub Eestis ja tarnitav toodang peab olema kätte toimetatud kaebaja tegutsemiskohta. Kaebaja ostis metsamaterjalid vastustajalt nimelt selle toodangu kasutamiseks oma tegevuseks Eesti territooriumil. Sellele asjaolule viitab ka lepingu p. 4.2 (viimane lause), milles märgitakse, et tarnimise kuupäevaks loetaks kuupäev, mis on märgitud CMR-sse transpordivahendi saabumise fakti alusel ostja lattu. Seega on ilmne, et vastustaja kohustuse täitmise kohaks on kaebaja lao asukoht Pärnumaal. See tähendab, et poolte kokkuleppele laieneb samuti Eesti TsMS § 89 lg 1, mille kohaselt lepingust tuleneva või lepingu tühisuse tuvastamise hagi võib esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi, s.t. Eestis.
22.Pooled sõlmisid kokkuleppe, mis põhjendamatult piirab kaebaja kohtualluvust. Kaebaja leiab, et ta on hea usu põhimõtte vastaselt jäetud ilma Eesti kohtulluvusest. Ajal, mil pooled allkirjastasid lepingu, so 05.04.2022. a, olid Euroliidu poolt Vene Föderatsiooni suhtes kohaldatud ulatuslikud sanktsioonid, mis mõjutasid mh ka poolte lepingulisi suhteid. Juba kokkuleppe sõlmimisel asus kaebaja tingimustes, kus ta ei oleks saanud lahendada vaidlust Vene Föderatsiooni territooriumil vahekohtus, sest vähemalt nõude esitamise eest pidi ta maksma olulise summa riigilõivu, mida ei olnud võimalik teha, sest sanktsioonid ühendasid lahti Vene Födertasiooni pangasüsteemi Euroliidu pankadest. Lisaks laiendati pärast lepingu sõlmimist Vene Föderatsiooni vastaseid sanktsioone Euroliidu poolt oluliselt. Seega sattus kaebaja nimetatud lepingu sõlmimisega enda jaoks äärmiselt kahjulikesse tingimustesse, kus ta peab lahendama vaidlust Vene Föderatsiooni territooriumil, samas kui kaebaja võimalused on piiratud nii Vene Föderatsiooni piiri ületamiseks ning ka oma kulude tasumiseks vaidluse läbivaatamiseks Venemaal on välistatud, kuna sularaha viimine Venemaale on Eesti tollis piiratud 200 euroga. Lisaks on kaebajal probleem ka Vene Föderatsiooni viisa saamisega. Lõpuks tekib olukord, kus on ilmne, et kaebaja, kel on täielik õigus oma vahendite tagasisaamiseks vastustajalt, peab taotlema oma õiguse taastamist Venemaa territooriuumil, kuigi selline õigus oli tal Eesti territooriumil. Kokkuleppe tulemusel sai võlgnik põhjendamatult eelise, mis pidi võlausaldajal..
23.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse tühistamiseks alust. TsMS § 667, § 659, § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb muuta kohtumääruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega osas, milles neid ei muuda ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lgtest 5 ja 6 käesolevas lahendis neid ei korda. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
25.Määruskaebuse esitaja väitel on maakohus põhjendamatult keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohtu hinnangul eelnev maakohtule etteheidetav ei ole.
26.Maakohus tuvastas tsiviilasja materjalide põhjal õigesti, et pooled on kokku leppinud kohtualluvuses, mille kohaselt kuuluvad nende vahel sõlmitud lepingust tulenevad vaidlused ja erimeelsused arutusele Vene Föderatsiooni Kaubandus-Tööstuskoja juures asuvas Rahvusvahelises Kaubandusarbitraažikohtus. Maakohus järeldas nimetatud kokkulepet ja hageja poolt esitatud hagiavalduses esile toodud asjaolusid hinnates õigesti ka seda, et poolte
2-23-3550 vaheline kohtualluvuse kokkulepe ei ole tühine ega tühistatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas kõigi maakohtu põhjendustega ning neid ei korda. Maakohtust vastupidisele seisukohale ei võimalda jõuda ka määruskaebuses esile toodud uued asjaolud.
27.Käesoleval juhul ei ole tegemist tüüptingimustel sõlmitud tarbijalepinguga, vaid selle on sõlminud majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad äriühingud, mis võimaldab tugineda eeldusele, et hageja on lepingu tingimusi saanud mõjutada ja need ka läbi rääkida. Asjaolu, et hageja oli juba lepingu sõlmimise ajal teadlik nii sellest, et Euroopa Liidu poolt olid Vene Föderatsiooni suhtes Ukraina sõja tõttu kohaldatud ulatuslikud sanktsioonid ja võimaliku vaidluse puhul oleks hageja pidanud nõude esitamise eest tasuma riigilõivu, mida ei oleks sanktsioonide tõttu olnud võimalik teha pangaülekandega või sularahas, kui ka sellest, et hageja esindajal võivad tekkida probleemid Vene Föderatsiooni viisa saamisega, ei tee poolte kohtualluvuse kokkulepet TsMS § 106 lg 1 p 5 mõttes tühiseks nagu leiab ekslikult hageja.
28.Ringkonnakohus on seisukohal, et kirjeldatud tingimustes lepingut sõlmides on hageja ise võtnud teadliku riski, et vaidluste lahendamine kostjaga tema asukohariigis võib kujuneda problemaatiliseks. Hageja kirjeldatud asjaolude pinnalt ei ole ringkonnakohtul võimalik tuvastada, et kostja on hagejaga lepingut sõlmides käitunud hageja suhtes hea usu põhimõtte vastaselt ja tema õigusi rikkudes ta Eesti kohtualluvusest ilma jätnud. Kui hageja eeltoodud asjaolusid ja lepingu sõlmimise järgselt Vene Föderatsiooni vastaste sanktsioonide laiendamist arvestades siiski leiab, et on kostjaga kohtualluvuse kokkulepet sõlmides teinud seda ennast kahjustavalt, võib tõusetuda küsimus hagejat lepingu sõlmimisel esindanud isiku vastutusest.
29.Ringkonnakohus nõustub siiski selle määruskaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti tõlgendanud TsMS § 89 lg-t 2. Maakohtu eksimus seisneb selles, et kohus asus poolte vahelist lepingut tõlgendades hindama seda, kas hagejal on TsMS § 89 lg-le 1 tuginedes õigus pöörduda Eesti kohtusse või mitte. TsMS § 89, millele tugineb hageja, reguleerib lepingu tätimise koha järgse kohtualluvusega seonduvat. Tegemist on valikulist kohtualluvust reguleerivate sätetega. Nimetatud kohtualluvuse liik käesolevas asjas aga kõne alla tulla ei saa, arvestades et hageja esitatud asjaoludel ei ole poolte vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppe tühisuse tuvastamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määruse õiguslikest põhjendustest välja jätta TsMS §-ga 89 seonduvad käsitlused ja järeldused.
30.Ringkonnakohtu eelnevaid seisukohti arvestades on maakohus õigesti leidnud nii seda, et hageja nõue tuvastada kohtualluvuse kokkuleppe tühisus on õiguslikult perspektiivitu, kui ka seda, et sellest tulenevalt ei allu hageja rahaline nõue Eesti kohtule. Maakohus on õigesti TsMS § 371 lg 2 p-le 2 ja § 371 lg 1 p-le 2 tuginedes hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud, mida on kohtupraktikas perspektiivitute hagite puhul peetud ka menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas olevaks (vt nt RKTKm 27.11.2019. a, 2-17-18531, p 19).
31.Kuivõrd hageja soovitud eesmärgi saavutamine seoses kohtualluvuse kokkuleppe tühisuse tuvastamise nõudega ei ole hageja esitatud asjaoludel saavutatav, tuleb vaidlustatud määruse põhjendustest välja jätta ebaõige tuginemine TsMS § 371 lg 2 p-le 1. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja menetluses on osalenud üksnes hageja, mitte kostja, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 172 lg 2 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu puudub vajadus nende kindlaks määramiseks.
2-23-3550
33.Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 372 lg 5 esimesest lausest.