OK Incure OÜ hagi A M vastu põhivõlgnevuse 738,97 eurot, intressi 102,29 eurot, viivise 191,54 eurot ja võla sissenõudmiskulude 40,00 eurot väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1072,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, aadress XXX 10617), hageja lepinguline esindaja Anu Volmer (epost XXX ) Kostja: A M (isikukood xxx, elukoht avalduses ja registris: xxx, e-post xxx) Menetlemise viis/ hagimaterjalide Kirjalik menetlus, kostjale hagimaterjalid kättetoimetatud kättetoimetamine 16.09.2023 elektrooniliselt TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel. Juhindudes VÕS § 76 lg.1, § 82 lg.1, §101 lg.1 p.1,6, § 113 ja
RESOLUTSIOON
TsMS § 163 lg.1, § 407 lg.1, § 415, § 422
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi A M vastu.
2.Välja mõista kostja A M ́ilt hageja OK Incure OÜ kasuks kostja A M ja BB Finance OÜ vahel 26.04.2021 sõlmitud laenulepingust nr 2102067881 ja selle lisalaenulepingutest nr. 2102070590, nr. 2102070638 ja nr. 2102074253 ning nõude hagejale 26.08.2022 loovutamisest tulenevalt põhivõlgnevus 738,97 eurot, intress summas 102,29 eurot, alates 26.08.2023 kuni hagi esitamiseni 29.03.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 39,44 eurot ja sissenõudekulu 40,00 eurot, kokku võlgnevus summas 920,70 eurot (üheksasada kakskümmend eurot ja 70 senti).
3.Jätta menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, so 85,82 % ulatuses kostja A M ́i kanda ja 14,18 % ulatuses hageja enda kanda (alus: TsMS § 163 lg 1).
4.Määrata OK Incure OÜ poolt käesolevas tsiviilasjas kantud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 320,00 eurot (so hagilt tasutud riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kohtutäituri tasu 40 eurot - alus TsMS § 174). 1 (5)
2-22-141720
5.Välja mõista kostja A M ́ilt hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskulud vastavalt menetluskulude jaotusele summas 274,62 eurot (kakssada seitsekümmend neli eurot ja 62 senti).
6.Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda OK Incure OÜ kasuks menetluskuludelt (otsuse tegemise seisuga 274,62 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodule vastav, otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 12,00 % aastas) (TsMS § 177 lg 4).
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
8.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib asjas menetluse taastamiseks esitada kohtule kaja avalduse tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. (TsMS § 415-416). Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302
(SWIFT:
NDEAEE2X)
Luminor Bank või a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, asja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu seisukoht, kohtuotsuse õiguslik põhjendus
1.Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1 õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjale on hagimaterjalid TsMS § 314.1 lg 2-3 alusel kättetoimetatud 16.09.2023 elektrooniliselt kostja poolt kasutatud e-postil xxx ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid 2 (5)
2-22-141720 asjaolusid antud asjas ei esine. Tagaseljaotsus ei või olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKL nr 3-21-21-17 p 17). TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.
2.Põhinõue. Hageja põhinõue on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel järgmiselt: kostja ei ole täitnud kostja A M ja BB Finance OÜ vahel 26.04.2021 sõlmitud laenulepingust nr 2102067881 ja selle lisalaenulepingutest nr. 2102070590/02.05.2021, nr. 2102070638/02.05.2021 ja nr. 2102074253/16.05.2021 tulenevaid kohustusi, lepingud on rikkumise tõttu ennetähtaegselt 10.08.2022 ülesöeldud VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel ja nõue on 26.08.2022 hagejale loovutatud. Hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmisena põhivõlgnevuse tasumist summas 738,97 eurot.
3.Intress ja võla sissenõudmiskulud. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 108 lg 1 ja § 397 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisena intressi kokkulepitud määras, so 47% aastas alates 10.06.2022 tasumata jäänud graafikujärgsest tagasimaksest kuni lepingu ülesütlemiseni kokku summas 102,29 eurot. Kostjalt kuulub välja mõistmisele 16.05.2021 lepingus kokkulepitud tingimuste, VÕS § 1132 lg 2 p 2 ja VÕS § 115 alusel võla sissenõudmiskulu summas 40,00 eurot.
4.Viivise nõue. Kohus leiab, et õiguslikult ei ole põhjendatud täielikult rahuldada hageja poolt tarbijast kostja vastu esitatud viivisenõuet summas 191,54 määraga 43,80 % päevas (periood 26.08.2022 – 29.03.2023). Viivise nõude alusena hageja viitab laenulepingu lisaks oleva üldtingimuste punktile 12.2.1 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3, mille kohaselt pooled on kokku leppinud viivise määras 43,80% aastas tasumata summalt. Hageja nõuab hagiavalduses perioodi 26.08.2022 – 29.03.2023 eest, so kuni hagiavalduse vormis nõude kohtule esitamiseni lepingulises määras sissenõutavaks muutunud viivist summas 191,54 eurot. Edasiulatuvat viivist hageja ei nõua.
5.Kohus selgitab viivise määra osas Riigikohtu praktikat ning seda, et hagiavalduses märgitud viivisemäära kokkulepe kui tüüptingimus tarbijalepingus on tühine ja antud juhul tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohus leiab, et viivisemäära kokkuleppe puhul on tegemist VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.
6.Riigikohus on 16.11.2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (ka varasemalt 10.05.2016. a lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus 3 (5)
2-22-141720 kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ja sel juhul on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Antud juhul hagiavalduse asjaolude kohaselt poolte vahelistes laenulepingutes on kokkulepitud viivisemäär 43,80% aastas.
7.Seaduslik viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 teisest lausest ja VÕS §-st 94 ning alates 01.07.2016 kuni 31.12.2022 oli see 8,00 % aastas ja alates 01.01.2023 – 30.06.2023 oli seadusjärgse viivise määr 10,5 % aastas. Seaduse kohaselt on viivisesumma väljaarvutamise aluseks viivitusintressi aastane määr. Seega kolmekordne seadusjärgne viivisemäär oli maikuus 2021 lepingute sõlmimise ajal 24% aastas ning märtsikuus 2023 hagi esitamise ajal 31,50% aastas. Hagiavalduses nõude alusena viidatud, laenulepingutest tulenev aastane viivisemäär 43,80% ületab oluliselt kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kuna lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, on see tühine algusest peale ning sellist viivist ei saa hageja ühepoolselt ka vähendada, vaid kohaldada saab seadusjärgset viivise määra vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele.
8.Kohtu hinnangul on hageja näidatud määras laenulepingutes sisalduv viivise kokkulepe kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning viivisemäära kokkulepe on seega tühine. Kuna lepingus märgitud viivisemäär on tühine, rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses, so VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuivõrd lepingus sätestatud viivisemäära kokkulepe on tühine, siis moodustab hagiavalduses nõutud perioodil 26.08.2022 – 29.03.2023 põhivõla 738,97 eurot tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivise summa 39,44 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 738,97 eurot, intress 102,29 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 40,00 eurot ja seisuga 29.03.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 39,44 eurot, kokku 920,70 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
9.TsMS § 173 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt peab kohus hagi osalise rahuldamise korral otsustama, kas pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades või jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, so võrreldes hagis nõutuga 85,82 % ulatuses (hagi esitamisel nõue 1072,80 €, rahuldatud 09.10.2023 seisuga summas 920,70 eurot). Kohus leiab, et mõistlik on jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk kostja kanda jätta 85,82 % menetluskuludest ja hageja enda kanda jätta 14,18 % menetluskuludest.
10.TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus kohtuotsuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja taotleb hagiavalduse punktis 4 hüvitada menetluskuludena hagiavalduse eest tasutud riigilõivu 280,00 eurot ja menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kohtutäituri tasu 40,00 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud täielikult. Hagiavalduse esitamiselt vastavalt hagihinnale seadusega ettenähtud suuruses tasutud riigilõiv 280 eurot on menetluskuluna vältimatu kulutus nõude esitamisel, samuti on mõistlik kulutus kohtumenetluses nõude kättetoimetamisega seotud kohtutäituri tasu 40 eurot. Kokku moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 320 eurot (riigilõiv 280 eurot + täituri tasu 40 eurot). Seega kuulub menetluskulude jaotuse alusel kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vajalikest menetluskuludest, so 320 eurost 85,82 % summas 274,62 eurot. 4 (5)
2-22-141720
11.TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.