Rae vald, Vaida alevik, Piibelehe tn 6 korteriühistu avaldus XX vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Rae vald, Vaida alevik, Piibelehe tn 6 korteriühistu (registrikood 80246933; asukoht Piibelehe 6, Vaida alevik, Rae vald 75302 Harjumaa); Avaldaja lepinguline esindaja: advokaat Janika Pajula (Advokaadibüroo Premium OÜ; [email protected]); Puudutatud isik: XX (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post: xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Rae vald, Vaida alevik, Piibelehe tn 6 korteriühistu avaldus XX vastu võla nõudes.
2.Mõista puudutatud isikult XX välja Rae vald, Vaida alevik, Piibelehe tn 6 korteriühistu kasuks majandamiskulude põhivõlgnevus summas 2 031,30 eurot (arved ajavahemiku september 2020 kuni mai 2023 eest).
3.Mõista puudutatud isikult XX välja Rae vald, Vaida alevik, Piibelehe tn 6 korteriühistu kasuks viivis põhivõlgnevuselt (1 846,41 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.06.2023 kuni põhivõlgnevuse (1 846,41 eurot) täieliku tasumiseni.
4.Mõista puudutatud isikult XX välja Rae vald, Vaida alevik, Piibelehe tn 6 korteriühistu kasuks viivis põhivõlgnevuselt (184,89 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2023 kuni põhivõlgnevuse (184,89 eurot) täieliku tasumiseni.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud puudutatud isiku XX kanda. 5.2 Määrata kindlaks ja välja mõista puudutatud isikult XX avaldaja Rae vald, Vaida alevik, Piibelehe tn 6 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 1 217 eurot.
2-23-110513 5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ( 1 217 eurot) tuleb puudutatud isikul XX tasuda Rae vald, Vaida alevik, Piibelehe tn 6 korteriühistule käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK, AVALDAJA SEISUKOHAD JA NÕUE
1.Rae vald, Vaida alevik, Piibelehe tn 6 korteriühistu esitas 12.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XX 1 328,17 euro saamiseks. Kohus tegi 14.03.2023 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik XX esitas 16.05.2023 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis Rae vald, Vaida alevik, Piibelehe tn 6 korteriühistu nõue XX vastu 1 328,17 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Rae vald, Vaida alevik, Piibelehe tn 6 korteriühistu esitas 09.06.2023 (koos 24.07.2023 täpsustustega) Harju Maakohtule avalduse XX ́i vastu võla nõudes. Avalduse kohaselt XX, A ja B on Harju maakonnas Rae vallas Vaida alevikus Piibelehe tn 6 kinnistul asuva korteriomandi nr xx ühisomanikud, kes omandasid korteriomandi pärimise teel. Ühistele omanikele kuulub 635/6252 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr xx (üldpind 63,5 m2). Korterit kasutab kinnistusraamatusse sisse kantud isikliku kasutusõiguse alusel ühisomanike vanaema Y. Avaldaja on omanike ja vanaema soove arvestades väljastanud majandamiskulude arveid selliselt, et osa kuludest kuulub tasumisele korterit kasutava vanaema poolt ja osa kuludest ühisomanike poolt. Korterit kasutav vanaema on temale väljastatud arved tasunud, samuti on tasunud A ja B ühisomanikele väljastatud arvetest n-ö nendele langeva osa arvetest ehk kokku ca 2/3. Puudutatud isik seevastu ei ole korteriühistule majandamiskulusid tasunud, mistõttu on korteriühistu otsustanud nõude esitada just puudutatud isiku vastu.
3.Avaldaja on ühisomanikele perioodil september 2020 kuni mai 2023 esitanud arved summas 6 159,49 euro ulatuses ning võlgnevus on 2 031,30 eurot. KÜ majandamiskulud, mille kohta on KÜ liikmetele arved väljastanud, on vaidlusalusel perioodil september 2020 kuni mai 2023 kokku 78 097,81 eurot. Sealhulgas on korteri nr xx majandamiskulud olnud kokku 8 055,43 eurot, sh on ühisomanike osa korteri nr xx majandamiskuludest olnud 5 668,00 eurot.
4.Majandamiskulud koosnevad vahendatud teenustest ja KÜ üldkoosoleku poolt kinnitatud majanduskava alusel tehtavatest maksetest (remondifond, halduskulu ja majahooldus) ning jagunevad korteriomanike vahel järgmiselt: küte soojusenergia ja arvestusteenus - 09.2020 kuni 11.2022 m2 põhine arvestus, alates 12.2022 osaliselt m2 põhine arvestus, osaliselt andurite alusel tarbimispõhine arvestus; vesi ja kanalisatsioon, korterites tarbitav vesi - korterites tarbitav vesi arvesti alusel; üldvesi - krt, s.o 1/12 kogukulust; üldelekter - krt, s.o 1/12 kogukulust; prügivedu - elanike arv korteris/krt xx = 1 elanik; Korto (korteriyhistu.net) - OÜ Tarkvaralabor - krt, s.o 1/12 kogukulust; pangalaen - m2 põhine arvestus; KÜ kindlustus - m2 põhine arvestus, majandusaasta aruande koostamine - krt, s.o 1/12 kogukulust; ummistuse likvideerimine - krt, s.o 1/12 kogukulust; kindlustus - m2 põhine arvestus; remondifond - m2 põhine arvestus; remondifond - m2 põhine arvestus; halduskulu, sh juhatuse liikme tasu (koos
2-23-110513 maksudega), raamatupidamine, kompensatsioonid, lisatasud, kantseleikaubad, Korteriyhistu.net - krt, s.o 1/12 kogukulust; majahooldus, sh lambid, pirnid, tööriistad ja vahendid, soojasõlme hooldus, niiduk, bensiin jne - m2 põhine arvestus.
5.Korteriühistu põhikirja p 2.2.9 kohaselt on omanik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud kululiikide eest ühistu arvele makseid. Arvestuse aluseks võetakse: 2.2.9.1. üldelekter – jagatuna korteriomandite arvule; 2.2.9.2. vesi ja kanalisatsioon – vastavalt liikme poolt esitatud näidule. Andmete esitamata jätmisel määratakse kulud vastavalt juhatuse otsusele; 2.2.9.3. üldvesi – jagatuna korteriomandite arvule; 2.2.9.4. remondifond – korteriomandi 1m2 kohta;
6.Avaldaja tugineb nõude esitamisel 2020, 2021, 2022 ja 2023 majanduskavadele, millega on ette nähtud KÜ liikmetelt kogutava KÜ halduskulu, hoolduskulu ja remondifondi maksete suurused. 2020 majanduskava: halduskulud (jagamine vastavalt korterite arvule) 16,30 eurot/kuus, sh juhatuse liikme tasu koos maksudega 11 eurot, raamatupidamine 2,75 eurot, kompensatsioonid, lisatasud 1,60 eurot, kantseleikaubad 0,20 eurot, korteriyhistu.net 0,75 eurot; hooldus ja heakord (jagamine vastavalt kaasomandi osa suurusele m2) 0,10 eurot/kuus, sh kütte, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi hooldus, üldhooldus, erinevad vahendid; majandusaasta aruande revideerimine (jagamine korteri põhiselt) vastavalt teenusepakkuja arvetele; remondifond (jagamine vastavalt kaasomandi osa suurusele m2) 2,40 eurot/kuus.
7.2021 majanduskava: halduskulud (jagamine vastavalt korterite arvule) 16,30 eurot/kuus, sh juhatuse liikme tasu koos maksudega 11 eurot, raamatupidamine 2,75 eurot, kompensatsioonid, lisatasud 1,60 eurot, kantseleikaubad 0,20 eurot, korteriyhistu.net 0,75 eurot; hooldus ja heakord (jagamine vastavalt kaasomandi osa suurusele m2) 0,10 eurot/kuus, sh kütte, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi hooldus, üldhooldus, erinevad vahendid; majandusaasta aruande revideerimine (jagamine korteri põhiselt) vastavalt teenusepakkuja arvetele; remondifond (jagamine vastavalt kaasomandi osa suurusele m2) 2,40 eurot/kuus. 2022 majanduskava: halduskulud (jagamine vastavalt korterite arvule) 16,30 eurot/kuus, sh juhatuse liikme tasu koos maksudega 11 eurot, raamatupidamine 2,75 eurot, kompensatsioonid, lisatasud 1,60 eurot, kantseleikaubad 0,20 eurot, korteriyhistu.net 0,75 eurot; hooldus ja heakord (jagamine vastavalt kaasomandi osa suurusele m2) 0,10 eurot/kuus, sh kütte, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi hooldus, üldhooldus, erinevad vahendid; majandusaasta aruande revideerimine (jagamine korteri põhiselt) vastavalt teenusepakkuja arvetele; remondifond (jagamine vastavalt kaasomandi osa suurusele m2) 2,10 eurot/kuus.
8.2023 majanduskava: halduskulud (jagamine vastavalt korterite arvule) 19,10 eurot/kuus, sh juhatuse liikme tasu koos maksudega 13 eurot, raamatupidamine 3 eurot, kompensatsioonid, lisatasud 1,60 eurot, kantseleikaubad 0,50 eurot, korteriyhistu.net 1 eurot; hooldus ja heakord (jagamine vastavalt kaasomandi osa suurusele m2) 0,10 eurot/kuus, sh kütte, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi hooldus, üldhooldus, erinevad vahendid; majandusaasta aruande revideerimine (jagamine korteri põhiselt) vastavalt teenusepakkuja arvetele; remondifond (jagamine vastavalt kaasomandi osa suurusele m2) 2,29 eurot/kuus.
9.Avaldaja tugineb järgnevatele KÜ üldkoosoleku otsustele. 07.07.2020 üldkoosoleku otsus, millega otsustati muu hulgas teostada korterelamu säilitamiseks ja ajakohastamiseks renoveerimistööd vastavalt otsuse p-dele a) – m) (p 1); kinnitada KÜ 2020.a majanduskava (p
2-23-110513 8); volitada KÜ juhatust korraldama ehitusettevõtete ja omanikujärelevalve teenuse osutajate vahel hankeid renoveerimistööde läbiviimiseks; volitada juhatust valima välja KÜ jaoks parimad pakkumised ning sõlmima vastavad töövõtulepingud (p 9); volitada KÜ juhatust sõlmima Panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsiga korterelamu kaasomandi kindlustus laenulepingus toodud tingimustel (p 10); juhatuse liikme lisakulude kompenseerimine vastavalt aruannetele.
10.19.09.2021 üldkoosoleku otsus, millega otsustati muu hulgas: taotleda Swedbank AS-lt nimetatud renoveerimistööde (sh kaasnevate projekteerimis- ja omanikujärelevalvega seotud kulude) finantseerimiseks laenu maksimaalselt 230000.- euro suuruses summas, tähtajaga kuni 25 aastat ja laenumaksete graafikuga kuni 25 aastat. Volitada korteriühistu juhatust sõlmima pangaga laenu- ja tagatislepingud (p 1); kinnitada uueks remondifondi suuruseks 2.10.eurot/m2 kohta, mille arvelt toimub laenumaksete tasumine pangale (p 4). 18.10.2022 üldkoosoleku otsus, millega otsustati muu hulgas: kinnitada 2021.a majandusaasta aruanne ja kinnitada 2023.a eelarve (p 1); kütte arvestuse aluseks võtta andurite põhine lugemine, protsentuaalselt 60% andurid ja 40% üldküte. Ühtlasi vajalikud toimingud teha, et arvestust teostada saaks (p 3); mitte muuta hetkel põhikirja, kütte arvestuse põhjal, vajadusel hiljem kas uuesti hääletada või muuta (p 4). 19.03.2023 kaasomanike elektrooniliselt koosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsus, millega otsustati muuta MESA küttekulude jaoturite arvestuse põhimõtteid (andurid/üldküte) – senise 60/40 põhimõtte asemel arvestada küttekulusid 70/30 põhimõttel.
11.Igakuistele majandamiskuludele lisandub vana pangalaenu jäägi tasumise nõue (korterelamu küttesüsteemi rekonstrueerimiseks võetud laen, laenulepingud nr LEP 08-268539JI ja nr LEP 08-284065-JI), sh korteri nr xx laenujääk summas 491,49 eurot, millest tasumata on 163,79 eurot. Uue, 2022.a korterelamu rekonstrueerimiseks taotletud laenu saamiseks pakkus laenuandja Swedbank AS välja 2 varianti. Variant, mille poolt korteriomanikud korteriyhistu.net keskkonnas hääletasid ja lepingu (laenuleping nr 22-016015-JI) sõlmisid, sisaldas nõuet tasuda enne uue laenu saamist vanade laenude jäägid. Korteriühistu tasus laenuandjale vanade laenude jäägi summas 5 383,34 eurot 14.03.2022, misjärel esitas korteriomanikele laenujäägi tasumiseks arved vastavalt sellele, kui palju korteriomanikel laenujääki tasuda tuli.
12.Kolmest ühisomanikust kaks on kumbki tasunud ca 1/3 ulatuses arvetel esitatud kogusummast. KÜ on esitanud korteri nr xx ühismanikele arveid kogusummas 6 159,49 euro ulatuses, mis tähendab, et igal ühisomanikul oleks kohustus tasuda 2053,16 eurot (6159,49/3= 2053,16 eurot). Kahe ühisomaniku (A ja B poolt on avalduse esitamise seisuga tasutud kokku 4037,34 eurot (A 2072,63 eurot ja B 1964,71 eurot), mis teeb kummagi ühisomaniku kohta keskmiseks summaks 2018,67 eurot (4037,34/2=2018,67). Avaldaja nõuab puudutatud isikult avalduse esitamise seisuga võlgnevust summas 2031,30 eurot, mis moodustab ca 1/3 ühisomanikele väljastatud arvetest.
13.Avaldaja arvestab ühisomanike poolt laekunud makseid järgnevalt: igakuiste majandamiskulude eest tasutud maksetega on kaetud esmajärjekorras vanimad võlgnevused alates 30.09.2020 arvest. Sellise arvestuse korral saab ühisomanike poolt laekunud maksetega tasutuks lugeda 2020 septembri kuni 2022 juuli arved ning 2022 augusti arvest nr 22088/1 summas 161,72 eurot saab lugeda tasutuks 160,44 eurot. 2022 augustikuu arvest nr 22088/1 on tasumata seega 1,28 eurot (161,72-160,44=1,28). Ülejäänud majandamiskulude arved (väljastatud 30.09.2022 kuni 31.05.2023) on täies ulatuses tasumata. Vana pangalaenujäägi
2-23-110513 tasumiseks on väljastatud 07.10.2022 arve nr 2022068 summas 491,49 ning sellest on tasutud 2x163,85 eur (kokku 327,70 eur) ehk tasumata on 163,79 eur.
14.Avaldaja taotleb mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevus 2 031,30 eurot, viivis põhivõlgnevuselt (1 846,41 eurot) alates avalduse esitamisest 09.06.2023 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja viivis põhivõlgnevuselt (184,89 eurot) alates 01.07.2023 kuni põhivõlgnevuse (184,89 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
15.Kohus on avalduse koos selle lisade ja täiendustega ning menetlusse võtmise määrusega toimetanud puudutatud isikule kätte 25.08.2023, kuid puudutatud isik ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks avaldusele vastanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.
17.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldaja esitatud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on puudutatud isik XX Piibelehe tn 6, Vaida alevik, Rae vald, Harju Maakond ühisomanik (dtl 34) ja Rae vald, Vaida alevik, Piibelehe tn 6 korteriühistu liige korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 1 lg 4 mõistes. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.
18.Vastavalt täpsustatud avalduses esitatule nõuab avaldaja puudutatud isikult majandamiskulude põhivõlgnevuse tasumist summas 2 031,30 eurot (arved ajavahemiku september 2020 kuni mai 2023 eest, puudutatud isikule langevas osas). KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama sätte lg 2 kohaselt võib korteriühistu põhikirjaga ette näha lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest
2-23-110513 sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
19.Puudutatud isikule esitatud arved hõlmavad järgmiseid kululiike: halduskulu, Korteriyhistu.net, küte, remondifond, pangalaen, ummistuste likvideerimine, kindlustus, majandusaasta aruanne, kaughaldus, tehnohooldus, küttesüsteemi renoveerimise laenu jäägi tagasimakse ühistule (dtl 36-71). Puudutatud isikule esitatud arvetel määratud majandamiskulude aluseks on avaldaja 31.07.2019 põhikiri (dtl 73-78), 18.10.2022 üldkoosoleku protokoll (dtl 434), 2020 majanduskava (dtl 436), 2021 majanduskava (dtl 437), 2022 majanduskava (dtl 438), 2023 majanduskava (dtl 439), 07.07.2020 üldkoosoleku protokoll (dtl 440-444), 19.09.2021 üldkoosoleku protokoll (dtl 446), 19.03.2023 üldkoosoleku protokoll (dtl 447), tarbitud teenuste eest avaldajale esitatud arved (dtl 144-345), kulutšekid (dtl 398-433). Kohus leiab, et avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid. Samuti on kohtule esitatud laenujäägi tagasimakse arvestus (dtl 72), tõend teiste ühisomandike poolt tehtud maksete kohta (dtl 79-86), tõend puudutatud isiku tehtud makse kohta (dtl 87), majandamiskulude jaotuse ülevaated (dtl 111-143).
20.Avaldaja põhikirja p 2.2.9 kohaselt on omanik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud kululiikide eest ühistu arvele makseid. Arvestuse aluseks võetakse: 2.2.9.1. üldelekter – jagatuna korteriomandite arvule; 2.2.9.2. vesi ja kanalisatsioon – vastavalt liikme poolt esitatud näidule. Andmete esitamata jätmisel määratakse kulud vastavalt juhatuse otsusele; 2.2.9.3. üldvesi – jagatuna korteriomandite arvule; 2.2.9.4. remondifond – korteriomandi 1m2 kohta;
2.2.9.7.halduskulud (maja valitsemine, haldamine, palgad jms.) - jagatuna korteriomandite arvule; 2.2.9.8. kindlustus – korteriomandi 1m2 kohta; 2.2.9.9. küte – korteriomandi 1m2 kohta (dtl 74). Kuni novembrini 2022 toimus küttekulu arvestamine vastavalt kaasomandi osa suurusele ehk m2 põhiselt. Korteriomanikud otsustasid 18.10.2022 minna üle küttekuluarvesti põhisele jaotusele. Kohtule nähtub, et 18.10.2022 koosoleku protokolli p 3 alusel otsustati kütte arvestuse aluseks võtta andurite põhine lugemine, protsentuaalselt 60% andurid ja 40% üldküte (dtl 434).
21.Kohus loeb tuvastatuks, et 2020 majanduskava järgi otsustati jagada halduskulud vastavalt korterite arvule 16,30 eurot/kuus, sh juhatuse liikme tasu koos maksudega 11 eurot, raamatupidamine 2,75 eurot, kompensatsioonid ja lisatasud 1,60 eurot, kantseleikaubad 0,20 eurot, korteriyhistu.net 0,75 eurot; hooldus ja heakord 0,10 eurot/kuus, sh kütte, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi hooldus, üldhooldus, erinevad vahendid; majandusaasta aruande revideerimine vastavalt teenusepakkuja arvetele; remondifond 2,40 eurot/kuus (dtl 436). Kohus loeb tuvastatuks, et 2021 majanduskava järgi otsustati jagada halduskulud 16,30 eurot/kuus, sh juhatuse liikme tasu koos maksudega 11,00 eurot, raamatupidamine 2,75 eurot, kompensatsioonid, lisatasud 1,60 eurot, kantseleikaubad 0,20 eurot, korteriyhistu.net 0,75 eurot; hooldus ja heakord 0,10 eurot/kuus, sh kütte, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi hooldus, üldhooldus, erinevad vahendid; majandusaasta aruande revideerimine vastavalt teenusepakkuja arvetele; remondifond 2,40 eurot/kuus (dtl 437).
22.Kohus loeb tuvastatuks, et 2022 majanduskava järgi otsustati jagada halduskulud 16,30 eurot/kuus, sh juhatuse liikme tasu koos maksudega 11 eurot, raamatupidamine 2,75 eurot, kompensatsioonid, lisatasud 1,60 eurot, kantseleikaubad 0,20 eurot, korteriyhistu.net 0,75 eurot; hooldus ja heakord 0,10 eurot/kuus, sh kütte, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi hooldus,
2-23-110513 üldhooldus, erinevad vahendid; majandusaasta aruande revideerimine vastavalt teenusepakkuja arvetele; remondifond 2,10 eurot/kuus (dtl 438). Kohus loeb tuvastatuks, et 2023 majanduskava järgi otsustati jagada halduskulud 19,10 eurot/kuus, sh juhatuse liikme tasu koos maksudega 13 eurot, raamatupidamine 3 eurot, kompensatsioonid, lisatasud 1,60 eurot, kantseleikaubad 0,50 eurot, korteriyhistu.net 1 eurot; hooldus ja heakord 0,10 eurot/kuus, sh kütte, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi hooldus, üldhooldus, erinevad vahendid; majandusaasta aruande revideerimine vastavalt teenusepakkuja arvetele; remondifond 2,29 eurot/kuus (dtl 439).
23.Kohtule nähtub, et 07.07.2020 üldkoosoleku otsusega otsustati mh teostada korterelamu säilitamiseks ja ajakohastamiseks renoveerimistööd, kinnitada 2020 majanduskava, volitada KÜ juhatust korraldama ehitusettevõtete ja omanikujärelevalve teenuse osutajate vahel hankeid renoveerimistööde läbiviimiseks; volitada juhatust valima välja KÜ jaoks parimad pakkumised ning sõlmima vastavad töövõtulepingud, volitada KÜ juhatust sõlmima panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsiga korterelamu kaasomandi kindlustus (dtl 440-441). 19.09.2021 üldkoosoleku otsusega otsustati taotleda Swedbank AS-lt nimetatud renoveerimistööde (sh kaasnevate projekteerimis- ja omanikujärelevalvega seotud kulude) finantseerimiseks laenu maksimaalselt 230000.- euro suuruses summas, tähtajaga kuni 25 aastat ja laenumaksete graafikuga kuni 25 aastat. Volitada korteriühistu juhatust sõlmima pangaga laenu- ja tagatislepingud; kinnitada uueks remondifondi suuruseks 2.10.- eurot/m2 kohta, mille arvelt toimub laenumaksete tasumine pangale (dtl 446). 18.10.2022 üldkoosoleku otsusega otsustati kinnitada 2021 majandusaasta aruanne ja kinnitada 2023 eelarve; kütte arvestuse aluseks võtta andurite põhine lugemine, protsentuaalselt 60% andurid ja 40% üldküte. Ühtlasi vajalikud toimingud teha, et arvestust teostada saaks. Mitte muuta hetkel põhikirja, kütte arvestuse põhjal, vajadusel hiljem kas uuesti hääletada või muuta (dtl 434). 19.03.2023 üldkoosoleku otsusega otsustati muuta küttekulude jaoturite arvestuse põhimõtteid (andurid/üldküte) – senise 60/40 põhimõtte asemel arvestada küttekulusid 70/30 põhimõttel (dtl 447).
24.Avaldaja tugineb asjaolule, et kolmest ühisomanikust kaks on kumbki tasunud ca 1/3 ulatuses arvetel esitatud kogusummast. Avaldaja on esitanud korteri nr xx ühisomanikele arveid kogusummas 6 159,49 euro ulatuses, mis tähendab, et igal ühisomanikul oleks kohustus tasuda 2053,16 eurot (6159,49/3=2053,16 eurot). Kahe ühisomaniku (A ja B poolt on avalduse esitamise seisuga tasutud kokku 4 037,34 eurot A 2072,63 eurot ja B 1964,71 eurot), mis teeb kummagi ühisomaniku kohta keskmiseks summaks 2018,67 eurot (4037,34/2=2018,67). Avaldaja nõuab puudutatud isikult avalduse esitamise seisuga võlgnevust summas 2 031,30 eurot, mis moodustab ca 1/3 ühisomanikele väljastatud arvetest. Puudutatud isik esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, mille kohaselt Yl on kaks hooldajat Q ja W (tütar ja poeg) ning seadus ütleb et lapselapsed ei pea enda vanavanemaid ülal pidama. Puudutatud isik leidis, et kuna Y on üürnik Vaida korteris piibelehe 6-xx, on avaldajal kui korteri omanikul õigus nõuda edaspidi üürnikult korteri ühistu laenumakseid.
25.KrtS 15 lg 2 järgi korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Korteriomandist tulenevad kohustused, sh majandamiskulude tasumise kohustus, on korteriomanike solidaarkohustused VÕS § 65 lg 2 järgi (KrtS § 15 lg 2), mida korteriühistu võib VÕS § 65 lg 1 järgi nõuda kõigilt korteriomandi ühistelt omanikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kui puudutatud isik täidab korteriühistu ees kohustuse, läheb talle VÕS § 69 lg 2 järgi üle korteriühistu nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2023 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-133675, p 17). Käesoleval juhul ei lahenda kohus puudutatud isiku nõudeid korteri väiddetava üürniku vastu. Puudutatud isiku
2-23-110513 poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväide ei ole käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades põhjendatud ega anna alust avalduse rahuldamata jätmiseks. Kohus leiab, et avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid. Muuhulgas on avaldaja tõendanud majandamiskulude suurust ning asjaolusid, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (RKTKo 3-2-1-181-12, p 15). Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud põhinõude arvestusele vastu ei ole vaielnud ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused. Puudutatud isik ei esitanud kohtule määratud tähtajaks tõendeid, millest nähtuks, et puudutatud isik oleks teinud võlgnevuse tasumiseks makseid.
26.Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Avaldaja esitatud viivisenõudele kohaldub KrtS § 42 lg 1, mille kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega avaldaja saab nõuda edasiulatuvat viivist.
27.Avaldaja palub mõista puudutatud isikult viivist 31.05.2023 arve nr 23058/1 (täpsustatud summa 184,89 eurot) tasumisega viivitamise eest alates arve sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 01.07.2023 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud võlgnevuselt 1 846,41 eurolt (2 031,30 – 184,89= 1 846,41) palub avaldaja mõista viivise välja alates avalduse esitamisest 09.06.2023 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtule nähtub, et arve nr 23058/1 maksetähtaeg oli 30.06.2023 (dtl 69).
28.Kohus rahuldab Rae vald, Vaida alevik, Piibelehe tn 6 korteriühistu avalduse XX vastu võla nõudes. Kohus mõistab puudutatud isikult XX avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 2 043,80 eurot (arved ajavahemiku september 2020 kuni mai 2023). Samuti mõistab kohus puudutatud isikult XX välja Rae vald, Vaida alevik, Piibelehe tn 6 korteriühistu kasuks viivise alates 01.07.2023 kuni põhivõlgnevuse (184,89 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning ülejäänud võlgnevuselt 1 846,41 eurolt (2 031,30 – 184,89= 1 846,41) viivise alates avalduse esitamisest 09.06.2023 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
29.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kogu võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
2-23-110513
30.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1, määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Avaldaja palub määrata avaldaja poolt kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks tsiviilasjas nr 2-23-110513 õigusabi eest 2 340 eurot. Lisaks on avaldaja tasunud avalduselt riigilõivu 350 eurot. Kokku on avaldaja näidatud menetluskulude maht 2 690 eurot (dtl 454-460).
31.Riigilõivu seaduse § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. TsMS § 172 lg 9 järgi asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 65 eurot, mis tuli tasuda maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel. Kohtule nähtub, et avaldaja tasus avalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu summas 285 eurot. Avaldajal on õigus esitada kohtule TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel taotlus enamtasutud ulatuses (285 eurot) riigilõivu tagastamiseks.
32.Avaldajale osutatud õigusabi osas leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud avaldaja lepingulise esindaja ajakulu kõikide käesolevas menetlusega seoses tehtud toimingutele kokku (sh materjalidega tutvumine ja analüüs, dokumentide koostamine ja kliendisuhtlus) 8 h ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Kohus leiab, et advokaadist esindaja pidi olema suuteline käesoleva asja kohtusse esitama mitte rohkem kui ühe täispika tööpäeva ajakuluga (arvestades ka asjaolu, et puudutatud isik avaldusele vastuväiteid ei esitanud, seega asjas ei tekkinud tavapäraseid vaidlusega seotud lisakulusid). Lisaks võtab kohus arvesse, et avaldaja esindaja pidi oma avaldust kohtu nõudel täiendama. Kohus märgib, et nõuetekohane avalduse koostamine ja kohtule esitamine on avaldaja ülesanne ning olukorras, kus kohus jätab avalduse käiguta selles sisalduvate puuduste tõttu, ei ole põhjendatud eelnimetatud toimingute eest tekkinud kulu täies mahus puudutatud isikult välja mõista. Kohus leiab samuti, et avaldajale osutatud õigusabi tunnitasu hind on käesolevas menetluses ülemäärane (arvestades asjaolu, et tegemist on hagita menetlusega). Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa koos käibemaksuga 144 eurot. Avaldaja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa arvestada tagasi kuludelt tasutud käibemaksu, seega kuuluvad avaldaja menetluskulud puudutatud isiku poolt hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 1 152 eurot (144 x 8). Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 217 eurot (1152+65) eurot ning menetluskuludelt (1 217 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
33.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
2-23-110513
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.