Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 22.09.2023, Tallinn 2-23-124660 HOOVI Rental OÜ hagi FF Group OÜ, X vastu võla nõudes 6 450 eurot Hageja: HOOVI Rental OÜ (registrikood 16020217; asukoht Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Päivi Margna (Advokaadibüroo LMP; e-post: [email protected]); Kostja I: FF Group OÜ (registrikood 14607800; asukoht Kalda tn, 7c, 11625 Tallinn; e-post: [email protected]; seaduslik esindaja X (isikukood xxxxxxxxxxx)); Kostja II: X (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post: xxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista solidaarselt kostjatelt FF Group OÜ ja X hageja HOOVI Rental OÜ kasuks võlgnevus summas 3 300,88 eurot, millest põhinõue moodustab 2 806,87 eurot ja 05.07.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 494,01 eurot.
3.Välja mõista kostjatelt FF Group OÜ ja X solidaarselt hageja HOOVI Rental OÜ kasuks viivis määraga 0,4% päevas põhinõudelt (2 806,87 eurot) alates 06.07.2023 kuni põhinõude (2 806,87 eurot) täitmiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega (494,01 eurot) mitte enam kui 3 643,13 euro ulatuses.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 4.2 Välja mõista kostjatelt FF Group OÜ ja X solidaarselt hageja HOOVI Rental OÜ kasuks menetluskulud summas 1 052,80 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 052,80 eurot) tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-23-124660 Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.HOOVI Rental OÜ esitas 13.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt FF Group OÜ ja X 3 103,88 euro saamiseks. Võlgnikud X ja FF Group OÜ esitasid 30.06.2023 nõudele vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis HOOVI Rental OÜ nõue FF Group OÜ ja X vastu 3 103,88 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.HOOVI Rental OÜ (hageja) esitas 10.07.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse FF Group OÜ (kostja I) ja X (kostja II) vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi 09.08.2023 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja nr 2-23-124660 lihtmenetluses (kirjalikus menetluses), mille kohta on täpsemad selgitused antud Harju Maakohtu 10.07.2023 kohtumääruses, millega kohus hagi menetlusse võttis.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt laenuandja HOOVI Rental OÜ ja laenusaaja FF Group OÜ sõlmisid 28.07.2022 krediidilepingu nr 2022-07-28-1120690331. Krediidilepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 3 225 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 28.07.2022, arvestades Laenulepingu p 1.3 kohaselt laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 225 eurot. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige X sõlmisid 28.07.2022 laenusaaja Krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja II laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 6450 eurot (lepingu p 1.1.1 ja p 1.3).
4.Krediidilepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 28.07.2024 (lepingu p 3.1). Laenusaaja laenu koos intressiga eeltoodud tähtajaks ei tagastanud. Kuna laenusaaja rikkus korduvalt Krediidilepingut siis ütles laenuandja Krediidilepingu erakorraliselt üles alates 22.01.2023. Laenusaaja oli osaliselt või täielikult
2-23-124660 viivituses mistahes Laenu Tagasimakse tasumisega rohkem kui 10 päeva (3.3.a) ning Laenusaaja rikkus mõnda lepingulist kohustust ja ei heastanud rikkumist 10 päeva jooksul vastava nõude saamist (3.3.d). Ülesütlemisavalduse edastamisel kostjatele oli laenusaaja võlgnevus hageja ees kokku 441,06 eurot (laenumaksed summas 189,83 eurot, intress summas 228,9 eurot ja viivis summas 22,33 eurot) ning vaatamata laenuandja nõudele ei tasunud laenusaaja ega käendaja 10 päeva jooksul tekkinud võlgnevust. Hageja saatis nii kostjale I kui kostjale II teatise Krediidilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning selgitas, et kui kostjad ei tasu maksegraafikus ettenähtud võlgnevust hiljemalt 22.01.2023, loeb hageja Krediidilepingu ennetähtaegselt ülesöelduks. Kostjad tekkinud võlgnevust ei tasunud. Seega on kogu Krediidilepingust tulenev kohustus muutunud sissenõutavaks.
5.Pärast vaidlusaluse Krediidilepingu ülesütlemist toimus poolte vahel läbirääkimised Krediidilepingust tulenevate kohustuste refinantseerimiseks ning hageja saatis 26.01.2023 kostjatele uued lepingud tutvumiseks. Samuti selgitas hageja, et lepingu jõustumiseks tuleb lepingud allkirjastada ning tasuda lepingutasu summas 113,84 eurot. 26.01.2023 tasuski kostja I hageja poolt väljatoodud lepingutasu (teadmata põhjustel summas 114 eurot), kuid refinantseerimiseks vajalikku uut krediidilepingut ega käenduslepingut kostjad ei allkirjastanud. Samas näeb krediidilepingu punkt 7.10 ette, et leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud (lepingu p 7.10). Sarnaselt krediidilepingule näeb ka käendusleping ette, et see jõustub alles selle allkirjastamisest käendaja poolt (lepingu p 3.1). Kuivõrd kostjad vastavaid lepinguid ei allkirjastanud, siis poolte vahel läbirääkimistel arutatud refinantseerimise krediidileping ei jõustunud ning pooltel tuli edasises lähtuda Krediidilepingu erakorralisest ülesütlemisest tulenevatest kohustustest ja õigustest.
6.Krediidilepingu p-st 5.2 lähtuvalt kui Laenusaaja tasutud summadest ei jätku kõigi Lepingust tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse tasutud summade arvelt esimeses järjekorras täidetuks viivise maksmise kohustus, seejärel muud Laenusaaja Lepingu alusel maksmisele kuuluvad edaspidi nimetamata summad, seejärel Intressi maksmise kohustus, ja ülejäänud summad arvestatakse Laenu põhiosa tagasimaksmise kohustuse täitmiseks. Antud juhul on laenusaaja tasunud Krediidilepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 1 420 eurot, millest 418,13 eurot on laenusaaja tasunud põhinõude katteks, 690,91 eurot intressi katteks ning 85,96 eurot viivise katteks. Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja Krediidilepingust tulenev võlgnevus kokku 3 300,88 eurot, millest põhinõue moodustab 2 806,87 eurot ja 05.07.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 494,01 eurot (viivis alates 29.12.2023 kuni 05.07.2023).
7.Käenduslepingu p-de 1.1, 1.1.1, 2.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda Krediidilepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist ka kostjalt II. Olgugi, et kostjale II on kooskõlas Käenduslepingu p-ga 2.1 edastatud lepingu täitmise nõue, ei ole kostja II Krediidilepingust tulenevat võlgnevust tasunud. Seetõttu on hagejal VÕS § 100 ja § 101 lg 1 p 1 kohaselt õigus nõuda kostjalt II Käenduslepingu alusel Krediidilepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist. Kostjad vastutavad Krediidilepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt kuni 6 450 euro ulatuses (kostja II kui käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma ulatuses).
8.Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja võlgnevus summas 3 300,88 eurot, millest põhinõue moodustab 2 806,87 eurot ja 05.07.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 494,01 eurot. Samuti taotleb hageja kostjatelt täiendava viivise väljamõistmist 0,4 % põhinõude (2 806,87 eurot) tasumata osalt päevas alates 06.07.2023 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 3643,13 eurot.
2-23-124660
KOSTJATE VASTUVÄITED
9.Kostjad esitasid 23.08.2023 vastuse hagile, mille kohaselt FF Group OÜ (kostja I) tunnistab võlgnevust ning X (kostja II) antud võlgnevust ei tunnista.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
11.Vaidlus puudub ja kohus loeb asjas esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et hageja ja kostja I vahel on 28.07.2022 sõlmitud krediidileping nr 2022-07-28-1120690331 (dtl 42-45). Krediidilepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 3 225 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi (dtl 42). Kostja I ei vaidlustanud laenu kättesaamist. Krediidilepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 28.07.2024 (dtl 45). Hageja väitel laenusaaja rikkus korduvalt krediidilepingut. Hageja saatis nii kostjale I kui kostjale II teatise krediidilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning selgitas, et kui kostjad ei tasu maksegraafikus ettenähtud võlgnevust hiljemalt 22.01.2023, siis ütleb hageja lepingu üles (dtl 51). Kostjad ei vaidlustanud kostja I poolset laenulepingu rikkumist ega laenulepingu erakorralist ülesütlemist hageja poolt. Samuti ei seadnud kostjad hagimenetluses kahtluse hageja väiteid seoses asjaoluga, et kostja I ei allkirjastanud laenu refinantseerimislepingut (dtl 53-57) ning kostja II ei allkirjastanud refinantseerimislepingu tagatiseks olevat käenduslepingut (dtl 59-61), mistõttu hageja, kostja I ja kostja II eelnimetatud uute lepingute sõlmimiseni ei jõudnud.
12.Krediidilepingu p 5.2 kohaselt kui laenusaaja tasutud summadest ei jätku kõigi lepingust tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse tasutud summade arvelt esimeses järjekorras täidetuks viivise maksmise kohustus, seejärel muud laenusaaja lepingu alusel maksmisele kuuluvad edaspidi nimetamata summad, seejärel intressi maksmise kohustus, ja ülejäänud summad arvestatakse laenu põhiosa tagasimaksmise kohustuse täitmiseks (dtl 43). Hageja väitel on kostja I tasunud krediidilepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 1 420 eurot, millest 418,13 eurot on laenusaaja tasunud põhinõude katteks, 690,91 eurot intressi katteks ning 85,96 eurot viivise katteks. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja I krediidilepingust tulenev võlgnevus kokku 3 300,88 eurot, millest põhinõue moodustab 2 806,87 eurot ja 05.07.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 494,01 eurot (viivis alates 29.12.2023. a kuni 05.07.2023). Kostja I vastuses hagile tunnistas võlga hageja ees, sh ei esitanud vastuväiteid võlgnevuse arvestusele.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 on sätestatud, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuivõrd hageja on kostjaga I sõlmitud krediidilepingu nr 2022-07-284
2-23-124660 1120690331 erakorraliselt üles öelnud, on hageja nõue kostja I vastu laenu tagastamiseks muutunud sissenõutavaks. Nõude aluseks on VÕS § 108, mille kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 1 regulatsioon ei ole imperatiivne, mistõttu võivad pooled kokku leppida seaduslikust viivisemäärast kõrgemas viivisemääras. Käesoleval juhul on hageja ja kostja I krediidilepingu nr 2022-07-28-1120690331 p-s 5.1 leppinud kokku, et juhul kui laenusaaja ei täida krediidilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist 0,4% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas (dtl 43). Kostja I ei ole põhivõlgnevuse ja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud, vaid tunnistas võlgnevuse olemasolu, mistõttu kuulub hageja põhi- ja viivisenõue kostja I vastu rahuldamisele.
14.Käenduslepinguga kohustub käendaja VÕS § 142 järgi kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest VÕS § 145 lg 2 järgi täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kostja II kui käendaja vastu käenduslepingust tuleneva nõude esitamine VÕS § 145 lg 1 mõttes eeldab, et hageja ja kostja II vahel on kehtiv käendusleping, hagejal eksisteerib käenduslepinguga tagatud nõue ja käendaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma (vt ka Riigikohtu tsiviilasja nr 32-1-119-16 p 14).
15.Kohus loeb hageja dokumentaalse tõendi järgi tuvastatuks, et hageja ja kostja II sõlmisid 28.07.2022 laenusaaja krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu (dtl 47-49). Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja II kostja I poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 6 450 eurot (käenduslepingu p 1.1.1 ja p 1.3) (dtl 47).
16.Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et hageja on kostjaga I sõlmitud krediidilepingu nr 202207-28-1120690331 üles öelnud, mille osas kostja I vastuväiteid ei esitanud ning tunnistas võlga, siis muutusid sellega sissenõutavaks ka hageja nõuded kostja II vastu tulenevalt käenduslepingust. Käenduslepingu p 2.1 kohaselt juhul, kui tagatavate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning põhivõlgnik on jätnud nimetatud kohustused võlausaldaja ees täitmata, võib võlausaldaja nõuda kohustuste täitmist oma äranägemisel kas käendajalt või põhivõlgnikult. Käendaja on kohustatud täitma põhivõlgniku poolt võlausaldaja kasuks täitmata rahalised kohustused 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul arvates sellekohase kirjaliku teate saamisest (dtl 47). Hageja väitel on ta kostjale II kooskõlas käenduslepingu p-ga 2.1 edastatud lepingu täitmise nõue ning kostja II ei ole krediidilepingust tulenevat võlgnevust tasunud. Täitmisnõude kättesaamist pole kostja II vaidlustanud. Kuna kostja I ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud, siis on täitmata kohustuste eest solidaarselt vastutav ka kostja II.
17.Kuigi kostja II võlgnevust ei tunnistanud, siis ei esitanud kostja II kohtule mistahes sisulisi vastuväiteid tema vastu esitatud nõudele (sh võlgnevuse arvestusele). Kohus on 25.08.2023 määruses selgitanud kostjale II, et tema vastuväited hagile on paljasõnalised ja need ei saa olla aluseks hagi rahuldamata jätmisele (dtl 87). TsMS § 436 lg 2 on sätestatud, et kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui hageja esitab tõendid enda väidetud asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Samas ei ole
2-23-124660 hagi rahuldamata jätmine põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esile toodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (vt Riigikohtu 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 13 ja 13. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564/52, p 17). Kohus andis kostjale II tähtaja vastuväiteid kinnitavate tõendite esitamiseks (dtl 87). Kostja II pole kohtule vastanud ega esitanud mistahes tõendeid, millest nähtuks, et hageja nõuded kostja II vastu oleksid põhjendamatud.
18.Kohtu hinnangul on hageja võlgnevuse kujunemist piisavat selgitanud ning esitanud selle kohta ka vastava võlaarvestuse (dtl 62-64). Hageja täpsustas 14.07.2023 menetlusdokumendis viivise arvestust. Nimelt on hageja arvestanud viivist selliselt, et 6. osamaksega osaliselt võlgnevusse jäädud summalt 28,44 eurot on viivist arvutatud viivisemääraga 0,4% päevas alates selle sissenõutavaks muutumisest (29.12.2022) kuni võlaarvestuse koostamiseni (05.07.2023). Ülejäänud põhivõlalt summas 2 778,43 eurot on hageja viivist arvestanud alates krediidilepingu erakorralisest ülesütlemisest (23.01.2023) kuni võlaarvestuse koostamiseni (05.07.2023), kuid nõude esitanud vaid osaliselt. Kuivõrd poolte vahel olid läbirääkimised refinantseerimise krediidilepingu sõlmimiseks, siis peatas hageja läbirääkimiste ajaks viivise arvestamise oma arvutisüsteemis, mis muidu tavapäraselt arvestab viivise automaatselt. Seetõttu on viivist arvestatud põhivõlalt alates lepingu erakorralisest ülesütlemisest kuni võlaarvestuse koostamiseni vaid osaliselt. Kostja II ei ole põhinõude ega viivise arvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud ning kohus ei ole arvutusvigu tuvastanud. Käenduslepingu p 1.3 kohaselt käendaja vastutuse maksimumsumma on 6 450 eurot (dtl 47). Hageja palub kostjatelt välja mõista viivis protsendina põhinõudest hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni, arvestades seejuures käenduslepingus käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat (6 450 eurot).
19.Kuna antud juhul ei ole kostjad oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjatelt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 103 lg 1 alusel tuleb eeldada, et kostjate poolne kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. Kostjad pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostjate või kolmanda isiku poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude rahuldamata jätta. Eelnevalt kohtu poolt tuvastatud asjaolusid arvestades kuulub hagiavaldus täies ulatuses rahuldamisele. Kohus mõistab välja kostjatelt FF Group OÜ ja X solidaarselt hageja HOOVI Rental OÜ kasuks võlgnevuse summas 3 300,88 eurot, millest põhinõue moodustab 2806,87 eurot ja 05.07.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 494,01 eurot, lisaks edasiulatuv viivis 0,4 % põhinõude (2 806,87 eurot) tasumata osalt päevas alates 06.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (494,01 eurot) mitte rohkem kui 3643,13 eurot.
20.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna kohus tegi otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostjate kanda solidaarselt.
2-23-124660
21.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas 16.08.2023 ja 02.09.2023 maakohtus tekkinud menetluskulude nimekirja kogusummas 1 094,80 eurot, sh riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulud 464,80 eurot koos käibemaksuga. Hagejale on osutatud õigusabi mahus 2 tundi 46 minutit, mis koosneb järgmistes toiminguteist: hagiavalduse koostamine 1 tund 30 minutit, puuduste kõrvaldamine 15 minutit, kohtumäärusega tutvumine 10 minutit, menetluskulude nimekirja koostamine 29 minutit, 02.09.2023 menetlusdokumendi koostamine 22 minutit. Hageja märkis, et hagejale osutatakse õigusabi tunnitasuga 140 eurot. Hageja kinnitas kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Kostjad ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
22.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 630 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1115-14 p 14). Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja lepingulisest esindajast advokaadi tunnihind 140 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul kõik hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingud, v.a hagiavalduse puuduste kõrvaldamine, olid vajalikud ja põhjendatud. Kohus leiab, et nõuetekohase hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine on hageja ülesanne ning on põhjendamatu jätta seoses hagiavalduse puuduste kõrvaldamisega tekkinud menetluskulu (15 minutit, s.t 35 eurot + km) kostjate kanda. Eeltoodud alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks kokku 422,80 eurot (2 tundi 31 minutit x 140 + km). Kokku koos riigilõivuga on kohtu hinnangul põhjendatud hageja menetluskulu (630 + 422,80) 1 052,80 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 052,80 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt summas 1 052,80 eurot tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
23.Kuna menetluskulud jäävad kostjate kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostjate menetluskulude rahalist suurust. Menetluskulude tekkimisele pole kostjad ka tuginenud.
24.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.