Võlaõigus › Töövõtulepingud

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

kaasnes lisavajadus transpordi ja ehitusprahi utiliseerimise järele (3 – 4 tundi). Kokku võttis transporditeenused ja materjalide tõstmine objektile aega ca 20 tundi tunnihinnaga 31 eurot. Tööde ebakvaliteetsuse või tegemata jätmise kohta esitatud vastuväitele vastas hageja järgmist. -

Hageja teavitas kostjat, et on töötanud varem teise tootja mikrotsemendiga ja näitas kostjale oma tehtud töid. Hageja hinnangul ei ole vaja isegi kommentaare, sest piltidelt on selgelt näha, et seinad ei ole siledad ning nurgad ei ole sirged, kuid mikrotsemendi puhul ei pea olema pind sile ja nurgad teravad, sest see ei ole värv, kips ega betoon. Hageja teavitas kostjat, et ei anna kostja valitud mikrotsemendiga tehtud tööle garantiid, kuna ei ole sellega varasemalt kokku puutunud. Hagejale anti kostja valitud mikrotsemendi müügikohast suuliseid juhiseid, kuid ei näidatud ühtegi näidist, milline peaks lõpptulemus välja nägema. Hageja tegi kostjale enne mikrotsemenri seintele paigaldamist kipsplaadile näidise ja kostja jäi näidisega rahule. Hageja kandis mikrotsementi seinale mitu kihti, iga kihiga saadud tulemust nägi kostja ise ja oli tulemusega rahul. Mikrotsemendile võib peale kanda lakki, mis silendab tulemust, kuid kostja seda ei soovinud. Kostja soovib, et seinad lihvitaks, kuid seda käsitleb hageja juba lisatööna. Hageja hinnangul tehti töö kvaliteetselt, tööde lõpetamise ajal ei olnud seintes pragusid, need ilmusid poole aasta jooksul ning hagejale ei ole teada, mis seal poole aasta jooksul toimus.

-

Silikoon on halli värvi ja sobib plaatidega kokku.

-

Kuna segisti komplektist puudus vajalik detail, millest kostjat teavitati. Hageja oli valmis paigaldama segisti, kuid kostja pidi ostma vajaliku detaili. Seega segisti jäi paigaldamata detaili puudumise tõttu.

-

Põrandaplaadid ei olnu ühtlase paksusega, millest samuti kostja hagejat eelnevalt teavitas. Põrandaplaatide ebaühtlane paksus on põhjustanud põranda ebatasasuse. Ettevalmistatud pinnad olid sirged.

-

Põranda kõrgus vannitoas ja WC-s on madalam nende kõrval olevast koridori põrandast, sest muidu ei oleks saanud järgida sisekujundusprojekti, millest kostjat teavitati. Kusjuures „märgade“ ruumide põrand peabki olema madalam kõrval olevate ruumide põrandast, sest siis ei valgu üleujutuse korral vesi teistesse ruumidess.

-

Seinaplaadid on paigaldatud normide järgi ja kostja oli tulemusega väga rahul. Kostja probleem plaatidega tekkis siis kui oli vaja tasuda tehtud töö eest.

-

Kostja oli rahul ka uste paigaldusega, sellest probleemist ei ole hagejat enne teavitatud.

Kostja vastuväited

Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja selgitas, et pooled leppisid lepingu lisas 1 kokku töödes, millele lisandus ka väikese koridori põranda renoveerimine. Tööde käigus asendati mitmetel seintel seinaplaadid mikrotsemendiga, pvc-paneelid pinglaega. Hageja nõuab tööde vastuvõtmist ja arvete maksmist, kuid kostja keeldub tööde vastuvõtmisest ja arve maksmisest, kuna 1) tööd on teostatud ebakvaliteetselt, 2) lisatud on töid, milles ei oldud enne kokku lepitud ja 3) hageja esitatud arve ületab varem kokkulepitud summat. Kostja teavitas 25.07.2021 hagejat, ei saa töid vastu võtta põhjusel, et need on teostatud ebakvaliteetselt. Samas kirjas palus kostja hagejal tööd parandada ja teatas, et tasub pärast tööde parandamist. Hageja teavitas kostjat 27.07.2021, et keeldub tööde parandamisest kuni arve nr 1068 on tasutud. Kostja hinnangul on hageja rikkunud lepingu punkte 2.2, 2.4, 6.1, 6.2 ja 8.3. Ebakvaliteetselt või on jäetud tegemata järgmised tööd:

-

-

Seinte lihvimine ei ole lõpetatud; seinte pind on kriimustusi täis ja ebatasane (peaksid olema siledad); nurgad ümmargused ja kõverad (peaksid olema sirged, teravad, 90o); Ruumides on kasutatud läbipaistvat silikooni, kuigi kostja palus kasutada värvilist; silikoon on paigaldatud lohakalt; Valamu segisti jaoks on tehtud seina sisse vale suurusega auk, pesumasin ja kuivati on paigaldamata; Seina- ja põrandaplaadid on paigaldatud jõnklikult ja ebatasaselt; seinaplaatide vuugivahed on kõverad; renoveeritud ruumide põranda tase on 2,2 cm madalam suure koridori põrandast (kostja palus teha põranda suure koridori põrandaga sama kõrguseks, ilma künniseta); Vannitoa uks ei sulgu, selle alumine osa on takistatud ukse piidaga; Seintele on ilmunud suured praod.

Summad, mis ületavad varem kokkulepitud summat ja alusetud lisatööd on: -

-

-

Lisasõidud ehituspoodi ja kauba kohaletoimetamine 500 eurot – lepingus on kokku lepitud 120 eurot. Kuna tööde muudatused nõudsid täiendavaid lisasõitusid, on kostja valmis tasuma täiendavalt 120 eurot; Lisatööna torutööd 100 eurot – sisseehitatud sanitaartehnika (sisseehitatud dušš, segisti ja WC olid projektis olemas) ja eraldi valamu oli esialgselt planeeritud. Veefiltri paigalduse pakkus hageja ise välja. Kostja maksis sanitaartööde eest 400 eurot ja kuskil ei olnud öeldud, et see on esimene osa sanitaartöödest ja sellele lisandub veel 100 eurot; Plaatide paigaldamine seintele ja põrandatele hind 380 eurot – plaadid on paigaldatud ainult põrandale, mille pind on 3,8m2. Kokkulepitud hind oli 25 eurot ruutmeeter, mistõttu on kostja nõus tasuma 95 eurot (3,8 x 25).

Kostja tõi välja, et on tasunud hagejale 1 524,60 eurot, millest 500 eurot on makstud sularahas sanitaarkabineti demonteerimine, sh vanade plaatide eemaldamine seintelt ja põrandalt, sanitaaresemete eemaldamine, ehitusjäätmete äravedu ja kõrvaldamine, põranda demonteerimine koridoris, ehitusprahi eemaldamine ja kõrvaldamine) ja 1 024,60 eurot (arve nr 1066 – elektritööd, uued kipsplaadist seinad ja ettevalmistus plaatimiseks, veevarustus, põranda ettevalmistamine, tasandus, ostud, materjali tarnimine ja tõstmine). Juba tasutud tööde osas kostjal pretensioone ei ole. Kostja ei vaielnud vastu, et hageja ei oleks tema korteris töid teinud, kuid leidis lepingu muudatused tööde mahus ja hindades peavad olema vormistatud kirjalikult. Hageja ei ole aga esitanud ühtegi lisakokkulepet vms, mis tõendaks, et pooled on muutnud esialgseid lepingu tingimusi. Kostja esitas ka 30.03.2022 protsessuaalse tasaarvestuse avalduse, milles palub hagi võimaliku rahuldamise korral tasaarvestada hageja nõue kostja kahju hüvitamise nõudega, mille aluseks on kostjale tekitatud kahju valesti paigaldatud mikrotsemendi tõttu. Kostja on sunnitud tööd uuesti tellima, milleks tuleb osta materjal uuesti. Materjali hinnaks on 1 182,48 eurot, millises summas palub kostja hageja nõudega tasaarvestada. 01.04.2023 täpsustuse kohaselt rikkus hageja lepingut ega täitnud kohustust, kuna paigaldas mikrotsementi raske hooletusega, olles selleks mittepädev. Seetõttu vastutab hageja täitmata kohustuse eest. Kuna hageja keeldus enda kulul töid parandamast, on ainukeseks kahju hüvitamise võimaluseks uute tööde tellimine, milleks tuleb soetada uus materjal. Kahju tekkis ajast, millal hageja keeldus tööde parandamisest. Kostja hinnangul on ilmselge ka põhjuslik seos hageja tegevuse ja tekitatud kahju vahel. Maakohtu otsus ja põhjendused

Poolte vahel puudub vaidlus sellest, et:

-

hageja ja kostja sõlmisid 10.02.2021 demonteerimise- ning remondi- ja viimistlustööde lepingu, mille sisuks olid lepingu lisas nr 1 (tlk 29 ja 29 pöördel) nimetatud tööd korteris asukohaga XXX alates 01.06.2021 kuni 01.07.2021 (tlk 11-14).

-

osad lepingu Lisas 1 nimetatud tööd asendati ning hageja teostas täiendavaid töid, mida ei ole lepingu Lisas 1 nimetatud.

-

Hageja esitas 21.07.2021 arve nr 1068 maksetähtajaga 24.07.2021 (tlk 14 pöördel ja 15).

-

Kostja ei ole arvet tasunud.

Pooled vaidlevad teostatud tööde kvaliteedi üle ning kas kostja põhjendamatult ei võta tehtud töid vastu, kas kostja on hagejalt täiendavaid töid tellinud ning kui jah, siis millise hinnaga, kas kostjal on kohustus arve nr 1068 tasuda.

seejärel hinnata, kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (RKTKo 28.10.2008 nr 3-2-1-80-08, p 16).

Arvel nr 1068 (tlk 15) on välja toodud järgmised tööd: - Põranda demonteerimine koridoris, ehitusprahi eemaldamine ja kõrvaldamine 200 eurot; - Põranda ettevalmistamine koridoris, tasanduskiht, plaatide paigaldamine (3,75m2 x 60 eurot), kokku 225 eurot; - Lisasõidud ehituspoodi ja kauba kohaletoimetamine kokku 500 eurot;

- Seinte mikrotsement (25m2x30 eurot) kokku 750 eurot; - Plaatide paigaldamine seintele ja põrandale (9,5m2x40 eurot) kokku 380 eurot; - Torutööd 100 eurot; - Seinte ja põranda hüdroisolatsioon (34,56m2x5 eurot) kokku 172,82 eurot; - Uste ja piitade paigaldus (2x100 eurot) kokku 200 eurot; - Sanitaartehnika, pesumasina ja kuivati paigaldus 150 eurot; - Ettemaks – 17,40 eurot.

Lisatööd

Lisatöödeks loetakse töid, mis ei kuulu töövõtulepingu eseme hulka ja selliste tööde tegemiseks peavad pooled sõlmima eraldi kokkuleppe. Selline kokkulepe on sisuliselt lepingu muutmise kokkulepe. Kuigi kostja on leidnud, et hageja nõuab tasu tööde eest, milles ei oldud varem kokku lepitud, on kostja kinnitanud, et lepingu lisas 1 loetletud töödele lisandus töö väikese koridori põranda renoveerimiseks (tlk 26 pöördel, p 1.3). Selles osas on kostja olnud veidi vastuoluline, sest ühest küljest on ta eitanud täiendavates tööde kokkuleppe puudumist, kuid samas on kinnitanud, et hageja täiendavaid töid hageja soovil teostas. Arvestades kostja enda kinnitusi, olid seega koridoriga seotud tööd lisatööd ning hoolimata sellest, et selle kohta ei olnud pooled eraldi kirjalikku kokkulepet sõlminud, olid pooled nimetatud tööde osas saavutanud vähemalt suulise kokkuleppe VÕS 11 lg 1 mõttes. 14.1 Koridori põranda demonteerimine, ehitusprahi eemaldamine ja kõrvaldamine Kostja on leidnud, et tasus sularahas sanitaarkabineti demonteerimise, sh vanade plaatide eemaldamise seintelt ja põrandalt, sanitaarseadmete eemaldamise, ehitusjäätmete äraveo ja kõrvaldamise eest 500 eurot (tlk 27, p 1.8, tlk 96 pöördel, p 2 tabel) ja tööd on tehtud. Tuginedes eeltoodule ning võrreldes lepingu lisas 1 loetletud töid, on kostja seega tasunud lepinguga kokkulepitud sanitaarkabineti demonteerimise, sh vanade plaatide eemaldamise seintelt ja põrandalt, sanitaarseadmete eemaldamise, ehitusjäätmete äraveo ja kõrvaldamise eest 500 eurot, kuid arvel nr 1068 esimesel real kajastatud demonteerimine, ehitusprahi eemaldamine ja kõrvaldamine olid seotud koridori töödega ehk lisatöödega. Lepingujärgsed samalaadsed tööd on kostja vastu võtnud ning tasunud. Kostja on vastuses hagile märkinud, et kuna plaadid oli paigaldatud üksnes põrandale ning koridori põranda pind oli 3,8m2, on ta nõus tasuma üksnes 95 eurot, s.o kokkulepitud ruutmeetri hinna järgi, milleks oli 25 eurot ruutmeetri eest (tlk 27, p 1.7.3). Sellest võib järeldada, et kostjal koridori põrandale plaatide paigaldamise osas vastuväiteid ei ole ning töö on ka tehtud nõuetekohaselt. See tähendab, et järelikult teostas hageja ka eelnevalt koridoris põranda demonteerimise, eemaldas ehitusprahi ja kõrvaldas selle. Samas, kuna tegemist oli siiski lisatöödega, siis ei kohaldu nimetatud tööle lepingujärgne hind. Riigikohus on asunud seisukohale, et põhimõtteliselt on võimalik, et pooled jõuavad kokkuleppele lisatööde tegemises, kuid makstavas tasus kokkulepet ei saavutata, mistõttu on sellisel juhul tegemist lahtise tingimusega VÕS § 26 tähenduses. Lisatööde tegemise kohta kirjaliku kokkuleppe kirjalikus vormis sõlmimata jätmine ei välista iseenesest töövõtja õigust nõuda hiljem faktiliselt tehtud lisatööde eest tasu maksmist (RKTKo 19.12.2017 nr 2-15-15662, p 23, 24). Riigikohus on selgitanud, et kokkuleppeta tehtud lisatööde eest ei saa töövõtja nõuda tasu lepingu alusel, kuid kokkuleppe puudumisel võib olla tellijal kohustus hüvitada tehtud kulutused ja tasuda töö eest käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel juhul, kui töövõtja tahtis neid töid tehes tegutseda tellija kasuks (käsundita asjaajamise sätete alusel peab lisatööde tegemine vastama VÕS § 1018 lg 1 tingimustele). Nõudeid ei saa VÕS § 1018

lg 1 ning § 1023 lg-te 1 ja 2 alusel esitada siis, kui isikul puudus tahe tegutseda teise isiku kasuks või kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist (RKTKo 08.02.2019 nr 210-12908, 15.1). Kui töövõtja tegutses lisatööde tegemisel küll tellija kasuks tegutsemise tahtlusega, kuid ei esine ühtegi VÕS § 1018 lg 1 nimetatud eeldust, siis võib töövõtjal olla kulutuste hüvitamise nõue tellija vastu VÕS § 1024 lg 4 ja § 1042 alusel (RKTKo 18.10.2017 nr 2-14-61664/48, p 29; 07.06.2011 nr 3-2-1-44-11, p 34; 02.12.2015 nr 3-2-1-51-15, p 19). Samas võib VÕS § 1018 lg 1 sätestatule mittevastav lisatööde tegemine olla õigustamatu ja pahauskne VÕS § 1020 lg 1 järgi, mis välistab hageja alusetust rikastumisest tulenevad hüvitisnõuded VÕS § 1024 lg 4 järgi (RKTKo 08.02.2019 nr 2-10-12908/156, p 15.3). Kohus leiab, et käesolevalt ei ole täidetud VÕS § 1018 lg-s 1 sätestatud eeldused töötasu nõudmiseks käsundita asjaajamise sätete alusel, sest tööde teostamiseks oli poolte vahel siiski suuline kokkulepe ning hageja ei asunud koridoris remonti tegema ilma, et kostja ei oleks talle selleks õiguse andnud. VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Tuginedes Riigikohtu seisukohtadele makstavas tasus kokku leppimata jätmise osas ning arvestades, et kostja on kinnitanud lisatööna koridori põranda plaatimisega seonduva töö teostamist, mis ilmselgelt hõlmas endas ka koridori põranda demonteerimist, ehitusprahi eemaldamist ja kõrvaldamist, on kostjal kohustus ka maksta tehtud töö eest VÕS § 637 lg 1 tähenduses mõistlik hind. Hageja on arvel märkinud koridori põranda demonteerimise, ehitusprahi eemaldamise ja kõrvaldamise tasuks 200 eurot. Kostja on oma 25.07.2021 e-kirjas kinnitanud, et võtab vastu koridoris põranda eemaldamise ja prahi eemaldamise töö summas 200 eurot ja 2 ukse paigalduse summas 200 eurot (tlk 50-51). Seega on hageja nõue koridori põranda eemaldamise ja ehitusprahi eemaldamise ja kõrvaldamise eest summas 200 eurot muutunud sissenõutavaks 25.07.2021. Kuna kostja on töö vastu võtnud, siis saab eeldada, et nimetatud töö vastas lepingule. Kostja ei ole vastupidist tõendanud, mistõttu puudub kohtu hinnangul kostjal ka õiguslik alus keelduda õiguskaitsevahendina kohustuse täitmisest. 14.2 Koridori põranda ettevalmistamine, tasanduskiht, plaatide paigaldamine Kohus kordab, et kuna kostja on vastuse p-s 1.7.3 märkinud, et on nõus koridori põrandale plaatide paigaldamise eest tasuma 95 eurot, saab sellest järeldada, et kostjal ei olnud tehtud töö osas pretensioone ja kostjal puudus mõistlik põhjendus nimetatud töö mittevastuvõtmiseks. Seega loetakse VÕS § 638 alusel töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kuigi töövõtja ei ole tõendanud VÕS 638 teise lause eelduste esinemist tasunõude sissenõutavaks muutumise kontekstis, kuigi kohus on sellele oma 11.08.2022 selgitavas kirjas tähelepanu pööranud, olid täiendavad tööd valmis arve esitamise ajaks ning need vastasid lepingule. Kohtu hinnangul on hagiavalduse esitamise ajaks mõistlik aeg töö vastuvõtmiseks möödunud ning hagejal oli õigus tasule töö eest. Lepingu lisa 1 järgi oli plaatide paigaldamine seintele ja põrandale 25 eurot/m2. Koridori põranda plaatimise kui täiendava töö eest on hageja arvestanud ruutmeetri hinnaks 60 eurot. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks selline kokkulepe, on kohtu hinnangul mõistlik hind koridori põranda plaatimise eest 95 eurot (3,8x25=95).

14.3 Lisasõidud ehituspoodi ja kauba kohale toimetamine Sarnaselt punktides 14.1 ja 14.2 tuvastatule asub kohus seisukohale, et kokkuleppe puudumisel on mõistlik hind ehituspoodi lisasõitude ja kauba kohale toimetamise eest 120 eurot ehk sama hind, milles pooled olid lepingus lepingujärgsete tööde teostamiseks kokku leppinud. 14.4Kokkuvõtlikult, kohus tuvastas punktides 14.1-14.3, et hageja nõue on nende tööde osas muutunud sissenõutavaks alates 25.07.2021 ning kostjal lasub kohustus tasuda täiendavate tööde eest hagejale kokku 415 eurot (200+95+120=415).

Lepingus on pooled leppinud kokku, et töövõtja kohustub teostama kõik lepingu lisas 1 nimetatud tööd iseseisvalt, kasutades tellija materjale (p 1.3). Lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustub töövõtja tegema lisas nr 1 täpsustatud tööd kvaliteetselt. Teostatud tööde kvaliteedi tagamiseks oli punktis 5.1 lepitud kokku, et garantiiajaks on määratud 12 kuud ning garantiiaja jooksul vastutab töövõtja avastatud puuduste eest, välja arvatud defektide eest, mis on tekkinud eseme normaalse kulumise, kokkutõmbumise, tellija enda või tema poolt paigaldatud kolmandate isikute poolt tehtud ebaõigete võtetega ja materjalidega teostatud remonditööde tõttu. Tellija on kohustatud need omal kulul kõrvaldama 28 päeva jooksul. Sellisel juhul pikeneb garantiiaeg defektide kõrvaldamise ajaks. Kuna lepingus on pooled leppinud kokku lihtsalt, et töö tuleb teostada kvaliteetselt, tuleb üldjuhul töövõtjal töö tegemisel arvestada laiemate kohustustega, kui konkreetselt töövõtulepingusse märgitud. Muu hulgas peab töövõtja tegema oma tööd, lähtudes kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest, et tagada töö vastavus keskmisele kvaliteedile. Töövõtja kui professionaali kõrgem hoolsusstandard tuleneb ka VÕS § 641 lg-st

kvaliteedile. Lisaks visuaalse vaatluse tulemusel tehtud järeldusele, on töö ebakvaliteetsust jaatanud ka hageja töötaja tunnistajana, sh on pooled seda käsitlenud omavahelises sõnumivahetuses. Seetõttu ei ole kostjal kohustust mittekohast tööd vastu võtta ning sellest tulenevalt ei ole muutunud hageja tasunõue summas 750 eurot sissenõutavaks (vaidlusaluse arve rida nr 4). 15.2 Plaatide paigaldamine seintele ja põrandale Vaidlusaluse arve järgi paigaldas hageja plaadid seintele ja põrandale mahus 9,5m2 summas 40 eurot/m2, kokku 380 eurot. Kostja on märkinud, et töö on teostatud ebakvaliteetselt, sest seinaplaatide vuugivahed on kõverad. Ka 25.07.2021 e-kirjas on kostja puudustele tähelepanu juhtinud. Seina plaatimise kohta on kostja esitanud kaks fotot (tlk 44 pöördel ja 45). Kuigi nendelt kahelt fotolt ei nähtu visuaalsel vaatlusel, et fotole jäävas ulatuses ei vastaks seina plaatimine lepingule, oli hageja kohustus tõendada, et plaaditud sein kogumis vastas lepingutingimustele. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on kiitnud plaatimise kvaliteeti tööde teostamise ajal (tlk 67 pöördel), kuid siiski tuleb arvesse võtta, et kostja andis omapoolse hinnangu osale tehtud tööst. See aga ei tähenda, et pärast kogu seina plaatimist, oleks töö vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile. Kohtu hinnangul saigi töö vastavust lepingutingimustele, s.t vastavust vähemalt keskmisele kvaliteedile hinnata alles pärast töö täielikku valmimist. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kogu plaaditud sein vastas lepingutingimustele ja oli vähemalt keskmise kvaliteediga, ei ole kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et hageja tasunõue on seinte plaatimise eest muutunud sissenõutavaks. Kuna aga vaidlusalusel arvel kuulus plaatimise alla ka põranda plaatimine, siis kohus analüüsib ka nimetatud töö vastavust lepingule. Kostja on hagejale heitnud ette, et pind on jõnklik, ebatasane, renoveeritud ruumide põranda tase on 2,2 cm madalam suurema koridori põranda tasemest, kuigi kostja soovis, et põrandad oleksid samal tasemel. Hageja ei ole iseenesest eitanud, et põrandate kõrgus on erinev. Hageja on vastanud pooltevahelises kirjavahetuses kostjale, et põrand on madalam seetõttu, et sisekujunduse projekti mõõtude tõttu põranda kõrgus muutus (tlk 67). Samas menetluses on hageja väitnud, et koridori põrand pidigi olema kõrgem kui vannitoa põrand, sest seda nägi ette sisekujunduse projekt ja 2) märgade ruumide põrand peabki olema madalam, et üleujutuse korral ei satuks vesi ülejäänud eluruumidesse. See tähendab, et hagejale oli teada, et kostja soovis, et põrandad oleksid samal tasemel ning kuna väidetavalt põrandate pinna erinevus tekkis pärast väidetava sisekujunduse projekti muudatusi, siis puudub kohustus, et märgade ruumide põrand peabki olema madalam eluruumide põrandatest. Kohus on ka hageja tähelepanu sellele pööranud ning selgitanud, et hagejal tuleb oma väiteid tõendada, hageja seda teinud ei ole. Seega ei ole hageja tõendanud, et vannitoa põrand peabki selles valdkonnas kehtivate normide järgi olema madalam teiste ruumide põrandast ning hageja on sellest kostjat teavitanud. Samuti ei ole hageja toonud kohtu ette tõendeid, et hageja oleks pärast sisukujunduse projekti saamist ja pärast selle töödele sobivuse kontrollimist kostjat teavitanud, et selle tulemusel ei ole põrandad samal tasapinnal (VÕS § 641 lg 3). Kohus leiab, et seetõttu oleks pidanud hageja järgima kostja sellekohast soovi. Seega ei ole kohtu hinnangul teostatud tööl kokkulepitud omadust ning kostjal puudus kohustus selle vastuvõtmiseks. Kohus lisab seoses põranda plaatide ebaühtluse osas, et asja materjalidest nähtub, et hageja on kostjale kirjutanud, et kuna plaadid on reljeefsed, siis paksus on mõnes kohas 11 mm, muidu on paksus 10mm. See tähendab, et kostjale olid plaatidega seotud iseärasused teada. Kuna aga puudus on juba ainuüksi põranda kõrguse osas tuvastatud, siis ei vasta tööd põrandaga terves ulatuses tingimustele ning kostjal puudub kohustus ka üksnes põranda plaatimise eest tasuda. Kohus lisab, et kuivõrd vaidlusalusel arvel on põrandate ja seinte plaatimine ühel real (rida nr 5, tlk 15) ning hageja ei ole esile toonud, millises ulatuses oleks kostja pidanud seinte plaatimise

ja/või põrandate plaatimise töö vastu võtma, siis tuleb kohtu arvates lugeda kõik plaatimise tööd ebakohaselt täidetuks ning kostjal on õiguslik alus nende vastuvõtmata jätmiseks. Sellest tulenevalt ei ole hageja nõue seinte ja põrandate plaatimise tööde osas muutunud sissenõutavaks.

tasunud. Kostja on nimetanud ise santehnilisi, sh torutöid lisatöödeks (vt tlk 59, p 2) ja märkinud, et lisandus santehniliste liitumiste arv ning vastavate santehniliste liitumiste arv ning vastavate santehniliste elementide paigaldus. Esialgselt oli planeeritud paigaldada tavaline vannisegisti, valamusegisti, valamukapp, vann, WC- pott. Kostja muudetud projekti järgi tekkis sisseehitatud valamusegisti, sisseehitatud dušš, eraldi vannisegisti, valamu koos segistiga ja käsidušš ja käsidušši segisti WC-s. Hagejal tuli paigaldada planeeritud konstruktsiooniga torustikust keerulisema konstruktsiooniga torustik, veemõõtjad ja veefiltrid. Tööde maht ja keerukus suurenes (tlk 83 pöördel, p 4.2). Hageja ei ole tõendanud, et torutööde osas oleks lisandunud täiendavad tööd ning pooled oleksid nendes töödes kokku leppinud. Ühtlasi ei ole hageja toonud kohtu ette asjaolusid, milliste konkreetsete torutööde eest ta tasu summas 100 eurot nõuab. Sellest tulenevalt ei ole täidetud ka eeldused, et kostja kohustuks hüvitama tehtud kulutused või tasuma tehtud töö eest käsundita asjaajamise sätet alusel. 16.3 Sanitaartehnika, pesumasina ja kuivati paigaldus Lepingu kohaselt oli sanitaartehnika, pesumasina ja kuivati paigalduse (segistuskraanid, valamu, vann, WC) hinnaks 150 eurot (tlk 29, 29 pöördel). Vaidlusalusel arvel on real nr 9 märgitud „Sanitaartehnika, pesumasina ja kuivati paigaldus: tk 150 eurot, kokku 150 eurot;“. Kostja on menetluses toonud välja, et ei ole nimetatud töö eest tasu maksnud, sest töö on teostatud osaliselt ja kvaliteet on halb (tlk 96 pöördel tabel). Kostja on selgitanud, et valamu segisti jaoks on tehtud vale suurusega auk seina. See koht vajab parandamist nii, et see vastaks antud segisti paigaldusjuhendile. Pesumasin ja kuivati ei ole paigaldatud. Hageja on menetluses selgitanud, et kostja ei ole hagejat vajaliku detailiga varustanud (tlk 59 pöördel, p 6). Tunnistaja M. M. on selgitanud, et kostja ostis segistid ning tema ainult paigaldas. Tunnistaja rääkis, et ta pööras kostja tähelepanu sellele, et üks segisti oli kandiline ja teine ümmargune. Tunnistaja oli palunud tal minna poodi ja vahetada ümmargune segisti kandilise vastu, sest mikrotsemendi jaoks ümmargune segisti ei sobi. Kostja sõnul oli ta käinud, kuid aga ei suutnud neljakandilist segistit leida ja seetõttu tuleb paigaldada ümmargused. Kuna hageja paigaldas selle, mis oli, s.t ümmarguse, siis kraani ja käepideme vahele tekkis pilu – segisti paigaldati seina ja selle vahele tekkis pilu (tlk 153). Tunnistaja lisas, et seinas olid juba varem segistid paigaldatud ning hageja töötaja M. M. tegi augu vana segisti järgi. Siis hiljem selgus, et tuleb umbes vahetada kandiliste vastu. Augu tegemise ajaks oli segisti olemas ja juhend selle paigaldamiseks (tlk 153 pöördel, 154). Kostja esitas tunnistaja poolt viidatud juhendi (tlk 165 pöördel) ning märkis, et hageja tegi suurema augu (tlk 43) kui tarvis ning juba sellega rikkus töö kvaliteeti. Pooltevahelises sõnumivahetuses on hageja selgitanud kostjale, et segisti ümmargune raam tuleks vahetada välja kandilise raami vastu. Lepingu kohaselt pidi töö tegema tellija materjale kasutades (p 1.3). Kuigi kostja pidi tooma vajaliku materjali ning kuigi juhend võimaldas paigaldada seina nii ümmarguse kui ka kandilise segisti, oleks hageja pidanud siiski antud töö tegemisel enne augu tegemist saama kostjalt juhise segisti valiku osas, mitte otsustama tellija/kostja eest. Seega lepingu tingimustele oleks vastanud kandilise segisti paigaldamine. Juhul, kui hagejale ei olnud lepingutingimustele vastava töö täpne sisu selge, oleks ta pidanud selle välja selgitama. Kuna hageja seda ei teinud, ei ole hageja tehtud töö kohtu hinnangul ka lepingule vastav, mistõttu oli/on kostjal õigus keelduda selle vastuvõtmisest ning hagejal puudub õigus nõuda selle eest tasu maksmist. Kohus lisab, et kuna hageja ei ole tõendanud, et oleks paigaldanud pesumasina ja kuivati, ei saa tervenisti osaliselt puudustega ning tegemata töö eest ka tasu nõuda. 16.4

Seinte ja põranda isolatsioon

Lepingu järgi leppisid pooled kokku, et seinte ja põrandate hüdroisolatsioon maksab 172,80 eurot. Töö ulatuseks oli 34,56m2 hinnaga 5 eurot/m2. Hageja on nimetatud töö kajastanud

vaidlusalusel arvel. Kostja on alles menetluse käigus (30.03.2022 kostja vastuses hageja 14.03.2022 seisukohale) toonud välja, et töö on teostatud osaliselt (26,6m2) ning ebakvaliteetselt (tlk 97, p 6). Kostja ei ole täpsustanud, milles ebakvaliteetsus seisnes. Arvestades, et kostja tõi eelkirjeldatud napisõnalise kirjelduse puudusest välja alles 30.03.2022 menetlusdokumendis, ei ole kohtu hinnangul teatanud kostja nimetatud puudusest seaduses sätestatud aja jooksul (VÕS § 644 lg 1 teine lause). Kohus ei ole käesolevalt tuvastanud ka 645 lg 1 p-des 1 ja 2 eelduste esinemist, milliste korral on tellijal õigus tugineda lepingutingimustele mittevastavusele sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostjal puudus/puudub õiguslik alus keelduda töö vastuvõtmisest ning hageja tasunõue muutus sissenõutavaks alates 25.07.2021. Kohus lisab, et käesolevalt puudub kostjal alus ka keelduda töö eest 172,80 euro tasumisest, sest ta ei ole tõendanud, et töö ei vastanud lepingutingimustele. 17 Kokkuvõtvalt tuginedes eeltoodule rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 687,80 eurot. 18 Viivisenõude osas ei ole kostja sisulisi vastuväiteid esitanud. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Pooled on leppinud lepingus kokku, et lepingu alusel hilinenud maksete korral vastutab tellija töövõtja ees rahaliselt ja tasub trahvi 0,2% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kuna aga kohus tuvastas, et osad tööd olid täiendavad tööd, mille osas tasukokkuleppeid ei olnud ning kohus ei tuvastanud, et pooled oleks täiendavate tööde osas ka kokku leppinud viivisemääras, siis arvestab kohus täiendavate tööde eest tasumisele kuuluvalt summalt viiviseid seaduses sätestatud ulatuses. Täiendavate tööde osas mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 415 eurot. Hageja on palunud viivise mõista välja alates 05.09.2021. Seega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 05.09.2021 põhinõudelt 415 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 415 eurot täitmiseni. Lepingujärgsete tööde eest mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 272,80 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise määraga 0,2% päevas alates 05.09.2021 põhinõudelt summas 272,80 eurot kuni põhinõude 272,80 eurot täitmiseni. 19 Kostja esitas 30.03.2022 tasaarvestuse vastuväite ning palus tasaarvestada hageja nõude kostja 1 182,48 euro suuruse kahju hüvitamise nõudega (tlk 98, p 19). VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpetavad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Tasaarvestuse esmaseks eelduseks on, et on tasaarvestuse õiguse tekkimine ehk tasaarvestuse olukorra eksisteerimine. Tasaarvestuse õigus tekib juhul, kui kahe isiku vahel eksisteerivad vastastikused samaliigilised nõuded VÕS § 197 lg-s 1 kirjeldatud viisil. Tasaarvestuse õiguse tekkimiseks ei piisa aga üksnes lg 1 kohaselt aktiiv- ja passiivnõude olemasolust tasaarvestuse poolte vahel, sest tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. See tähendab, et nõue, millega tasaarvestatakse, peab olema sissenõutav VÕS § 82 lg 7 tähenduses. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kostja on leidnud, et kuna hageja keeldus mikrotsemendiga seotud tööd parandamast, tuleb kostjal muretseda uus mikrotsement ning teha nimetatud töö uuesti. Uue materjali ostmine maksab 1 182,48 eurot. Kostja nõue olevat muutunud sissenõutavaks alates sellest kui hageja keeldus töid parandamast. VÕS § 646 lg 1 ja 5 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks ise teinud uue töö või parandanud seda või lasknud uue töö teha või seda parandada ka kellelgi teisel, ei ole kohtu hinnangul antud juhul täidetud kostja kahju hüvitamise nõude eeldused. Samuti leiab kohus, et kuna tasaarvestuse eelduseks on nõude sissenõutavaks muutumine, ei ole käesolevalt täidetud ka tasaarvestuse eeldused. Kohus asub seisukohale, et kostjal ei ole tasaarvestatavat nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 20 TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 alusel kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte enda kanda. Kuigi kohus rahuldab üksnes osaliselt, jättes seejuures kostja tasaarvestuse avalduse rahuldamata, peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud poolte enda kanda. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kädi Vaker kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.