lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-10151/4

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-10151/4
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Eeltõendamismenetlus
Kuulutamise aeg
13.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1268
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 13. september 2023

Tsiviilasja number

2-23-10151

Tsiviilasi

Marti Kuusiku avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. augusti 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marti Kuusiku määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Marti Kuusik (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Märt Mürk

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 18. augusti 2023 määrus ja saata Marti Kuusiku avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Marti Kuusik (avaldaja) esitas maakohtule 17.07.2023 taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt avaldas veebilehe pidaja enda veebilehel artikli „Marti Kuusikut sadistiks tembeldanud kirjamees rahalisest karistusest: jään vist nälga, see on mu nelja kuu pension“. Artikli juurde on postitatud viis kommentaari, mis kahjustavad avaldaja au ja head nime. Avaldajal on õigus nõuda kommentaarides avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamist ja ebakohaste väärtushinnangute õigusvastasuse tuvastamist. Avaldajale ei ole ebaõigeid väiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud isikute andmed hagi esitamiseks teada ning tal puudub seaduslik võimalus omal käel nende andmete kindlakstegemiseks. Veebilehtede pidaja ja telekomiettevõtted ei väljasta neid avaldajale. Google’i konto kasutajanimed ei ole võrdsustatavad reaalsete samanimeliste isikutega. Veebilehe domeen www.delfi.ee kuulub AS-le Delfi Meedia (endise ärinimega AS Ekspress Meedia). Seega on ta isik, kes valdab avaldaja nõutavaid andmeid. Avaldaja taotleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 244 lg 1 alusel eeltõendamismenetluses veebilehe pidajatelt ja vajadusel sideettevõtjatelt vastavate andmete väljanõudmist. Pärast andmete selgumist saab avaldaja esitada hagi kostja(te) vastu. Avaldaja palub kohtul välja nõuda IP-aadresse kogunud veebilehtede pidajatelt IP-aadressid (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid) ning telekomiettevõtetelt IP-aadresside omanike andmed. Kui veebilehe pidaja(te)l on muid IP-aadresside tuvastamist võimaldavaid andmeid, siis ka ülejäänud andmed (nt kasutajatunnused, nimi, telefon, e-post). Nõutud andmed kustuvad ühe aasta jooksul pärast andmete loomist või töötlemist (elektroonilise side seaduse § 1111 lg 3 p 3, lg 4). Välismaiste andmete valdajate (nt Google) andmed võivad kustuda oluliselt kiiremini. Andmete kustumine muudab avaldaja õigusi riivavate kommentaaridega tekitatud kahju hüvitamist nõudva hagi esitamise võimatuks. Andmete tuvastamine võimaldab vältida kohtuvaidlust. Kui avaldaja saab talle õigusvastaselt kahju tekitanud isikute andmed teada, on avaldajal võimalik jõuda laimaja(te)ga kohtuvälisele kokkuleppele ja avaldaja ei pea esitama hagi.

MAAKOHTU LAHEND

2.Viru Maakohus keeldus 18. augusti 2023 määrusega TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast M. Kuusiku 17. juulil 2023 esitatud avaldust:
1.1.kohustada AS-i Delfi Meedia (e-post [email protected]) väljastama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis veebilehel: https://www.delfi.ee/artikkel/120178342/martikuusikut-sadistiks-tembeldanud-kirjamees-rahalisest-karistusest-jaan-vist-nalga-see-on-munelja-kuu-pension/kommentaarid asuva artikli kommenteerimise alale kirjutanud isiku(te) tuvastamist võimaldav olemasolev teave, muu hulgas vähemalt kommentaari autori(te) IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid), nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon alljärgnevate kommentaaride kohta: - EKRE puutub siia niimoodi, et kõik Kuusikut puhtaks poisiks nimetavad tegelased on ekreiidid. Kuusik ju EKRE liige ning minister. Samuti terroriseerisid Kuusiku naist EKRE ministrid Mart Helme ja Marti Kuusik kui nad Jüri Ratase juuresolekul helistasid Kuusiku

naisele jutuga, et ütle nüüd peaminisrrile, et Marti sind ei peksa. Väga debiilne olukord, mille peale tulevad ainult ekreiidid... - Tõsi, naisele tehtud psühhoanalüüs oleks näidanud, et tegemist on madala enesehinnanguga, allaheitliku ning hirmunud inimesega ning just selliseid valivad endale elukaaslasteks psühhopaadid - Kusiku keisi kohta võib vanasõnu ikka tsiteerida. Õige hõlma ei hakka keegi. Või siis kus suitsu, seal tuld. - kusik vist elabki ainult nõuetest - Aga tegelikult ta ju ikkagi lõi naise käeluu taburetiga puruks.

1.2.Kui AS-lt Delfi Meedia laekunud vastused ei võimalda kostja(te) isikut (või isikuid) üheselt tuvastada, siis neilt vastuse laekumise järgselt koguda vastava(te)lt sideettevõtja(te)lt andmed selle kohta, kellele kuulub kommentaari autori IP-aadress ning nõuda sideettevõtjalt välja resolutsiooni p-s 2 loetletud kommentaaride autorite tuvastamist võimaldavad andmed, sh vähemalt nimi, isikukood, aadress, võimalusel ka e-post ja telefon. Avaldaja menetluskulud jäeti tema enda kanda. Määruse kohaselt on kohtupraktika järgi võimalik eeltõendamismenetluse raames taotleda teha kindlaks isikud, kelle vastu nõuet esitada, kuid selle menetluse seadusega lubatud eesmärk ei ole see, et isiku vastu esitatakse nõue kõigepealt kohtuväliselt ja tekitada seeläbi olukord, kus kohtumenetlust ei järgnegi (vt RKTKm 09.05.2022, 2-21-5736 eriarvamuse p 5). Avaldaja on avalduse p-s 14 selgelt deklareerinud, et andmete tuvastamine võimaldab vältida kohtuvaidlust, ta pöördub laimajate poole kohtuväliselt ja ei pea esitama hagi. TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses on seega andmete kogumiseks esitatud avalduse näol tegemist nõudega, millele riik ei pea andma õiguskaitset, kuna eeltõendamismenetlus toimub kas juba käimasoleva või esitatava kohtumenetluse jaoks, avaldaja on aga kinnitanud, et vajab andmeid kohtuvälise nõude esitamiseks ja hagi esitamise/kohtumenetluse vältimiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.M. Kuusik esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 18. augusti 2023 määruse tühistamist ja asja saatmist tagasi maakohtule menetlusse võtmise ja eeltõendamismenetluse algatamise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtupraktikas leitud, et eeltõendamismenetlust võib läbi viia mh avaldaja õigusi kahjustanud isiku tuvastamiseks. Maakohtu seisukoht, et eeltõendamismenetluse seadusega lubatud eesmärk ei ole see, et isiku vastu esitatakse nõue kõigepealt kohtuväliselt ja tekitada seeläbi olukord, kus kohtumenetlust ei järgnegi, tugineb riigikohtunik T. Tampuu eriarvamusele Riigikohtu 09.05.2022 määruse kohta tsiviilasjas nr 221-5736. Mõistlik on lähtuda Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu seisukohast (viidatud määruse p 22), mille kohaselt mõjuv põhjus TsMS § 244 lg 1 esimese lause ning § 236 lg 2, § 278 ja § 279 lg 2 tähenduses isiku õigusi väidetavalt kahjustava internetipostituse autori kindlakstegemiseks vajalike dokumentide või teabe saamiseks võib esineda, kui kasutajanimi või muud postituses sisalduvad andmed ei võimalda postituse tegija ees- ja perekonnanime kindlaks teha. Riigikohtu määruses nr 2-21-5736 toodud eeltõendamismenetluse algatamise eeldused on täidetud. Avaldaja ei ole ka soovinud eeltõendamismenetlust algatada ainult selleks, et kohtuväliseid nõudeid esitada. Avaldaja on avalduse p-s 6 selgelt väljendanud valmidust kostjate vastu kohtusse pöörduda. Põhjendamatu oleks jätta eeltõendamismenetlus algatamata üksnes põhjusel, et avaldaja on valmis kohtuväliseid läbirääkimisi pidama. Olukord, et avaldaja peab juhul, kui ta soovib tema õigusi kahjustanud isikuid tuvastada, nende vastu kohtusse pöörduma

(ja tekitama menetluskulusid) isegi siis, kui asi oleks võimalik lahendada kohtuväliselt, ei oleks seadusandja tahte ega tsiviilkohtumenetluse eesmärkidega kooskõlas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja M. Kuusiku avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
5.Maakohus keeldus M. Kuusiku avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt ei pea riik andma õiguskaitset eeltõendamismenetluse algatamise avaldusele, mille eesmärgiks on kohtuvälise nõude esitamise ja kohtumenetluse vältimine. Muid põhjuseid avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks määrusest ei nähtu. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu, kuna M. Kuusiku poolt maakohtule esitatud avaldusest selliseid asjaolusid ei nähtu. Avalduse p-st 6 nähtub selgelt, et pärast ebaõigeid väiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud isikute andmete teadasaamist soovib ta kohtusse pöörduda. Üksnes sellest, et avalduse p-s 14 on M. Kuusik kinnitanud võimalust saavutada kahju tekitanud isikutega kohtuväline kokkulepe, ei saa järeldada, et avaldus on esitatud kohtumenetluse vältimiseks. Riigikohus on 09.05.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-21-5736 asunud seisukohale, et andmete väljanõudmise ja edastamise eesmärk on tagada taotlejale võimalus kasutada õigust pöörduda kohtusse (PS § 15) oma väidetavalt rikutud õiguste (PS §-d 17, 26, 31) kaitseks ja vajaduse korral kahju hüvitamiseks (PS § 25). Avalduse menetlusse võtmise otsustamisel peab maakohus lisaks eeltõendamismenetluse avalduse eesmärgile tegema kindlaks ka selle, kas on täidetud TsMS § 244 lg 1 esimeses lauses sätestatud eeldused.
6.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.