C hagi Q, Z ja F vastu laenulepingutest tuleneva võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.11.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
F apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
44 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Janika Drobot Kostja I Q (isikukood XXXXXXXXXXX) (ei osale apellatsioonimenetluses) Kostja II Z (isikukood XXXXXXXXXX) (ei osale apellatsioonimenetluses) Kostja III F (isikukood XXXXXXXXX), vandeadvokaat Vahur Kivistik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 08.11.2021 otsuse resolutsiooni otsustusega, et rahuldamata jääb F taotlus määrata kindlaks otsuse täitmise viis selliselt, et F täidab kohtuotsusest tulenevad kohustused C ees perioodiliste maksetena kolme aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
2.Ülejäänud osas jääb Harju Maakohtu 08.11.2021 otsuse resolutsioon muutmata, v.a Q ja Z puudutavas osas, millises ulatuses on maakohtu otsus jõustunud.
5.1.Rahuldada C hagi Q, Z ja F vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise solidaarselt väljamõistmiseks.
5.2.Välja mõista Q-lt, Z-lt ja F-lt solidaarselt C kasuks laenulepingute nr 20160805/01 ja nr 20161105/01 alusel tagastamata laen 40 000 eurot ning Q-lt ja Z-lt solidaarselt C kasuks 20.03.2017 sõlmitud laenulepingust tagastamata laen 11 000 eurot.
5.3.Välja mõista Q-lt, Z-lt ja F-lt C kasuks solidaarselt viivised laenulepingute nr 20160805/01 ja nr 20161105/01 alusel saadud laenu tagastamisega viivitamise eest 4000 eurot; Q-lt ja Z-lt solidaarselt C kasuks viivised 20.03.2017 sõlmitud laenulepingu alusel saadud laenu tagastamisega viivitamise eest seisuga 19.08.2019 sissenõutavaks muutunud ulatuses 2026,81 eurot, ning Q-lt ja Z-lt solidaarselt C kasuks viivised 20.03.2017 sõlmitud laenulepingu alusel saadud laenu tagastamisega viivitamise alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnetava summa lõpliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.4.Jätta rahuldamata F taotlus määrata kindlaks otsuse täitmise viis selliselt, et F täidab kohtuotsusest tulenevad kohustused C ees perioodiliste maksetena kolme aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
5.5.Menetluskulud maakohtus jätta Q, Z ja F kanda solidaarselt.
5.6.Apellatsioonimenetluse kulud jätta F kanda.
5.7.Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.C (hageja) esitas 22.08.2019 Harju Maakohtule Q (kostja I), Z (kostja II) ja F (kostja III) (kostjad I–III ühiselt kui kostjad) vastu hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 40 000 eurot ja viivised 4000 eurot. Kostjatelt I ja II palus hageja mõista solidaarselt välja põhivõla 11 000 eurot, seisuga 19.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 2026,81 eurot ja viivise alates hagi esitamisest (22.08.2019) kuni põhivõla (11 000 eurot) tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 toodud määras.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 05.08.2016 laenulepingu nr 20160805/01 (05.08.2016 laenuleping), mille alusel laenas hageja samal päeval kostjatele ühiselt sularahas 20 000 eurot SkyHummer OÜ äri laiendamiseks. Laenuleping sõlmiti tähtajaga kolm kuud,
2-19-12554 s.o 05.11.2016 ning kostjate kohustusega tasuda viivist 0,5% päevas tähtaegselt tagastamata laenusummast või selle osast, kuid mitte rohkem kui 10% tähtaegselt tagastamata laenusummast või selle osast. Sularahas laenu andmise kohta väljastati akt, mille kostjad allkirjastasid.
1.2.Hageja ja kostjad sõlmisid 05.11.2016 laenulepingu nr 20161105/01 (05.11.2016 laenuleping), mille alusel laenas hageja samal päeval kostjatele ühiselt sularahas 20 000 eurot SkyHummer OÜ äri laiendamiseks. Laenuleping sõlmiti tähtajaga kolm kuud, s.o 05.02.2017 ning kostjate kohustusega tasuda viivist 0,5% päevas tähtaegselt tagastamata laenusummast või selle osast, kuid mitte rohkem kui 10% tähtaegselt tagastamata laenusummast või selle osast. Sularahas laenu andmise kohta väljastati akt, mille kostjad allkirjastasid.
1.3.Hageja ning kostjad I ja II sõlmisid 20.03.2017 laenulepingu (20.03.2017 laenuleping), mille alusel laenas hageja samal päeval kostjatele I ja II ühiselt 11 000 eurot. Laenuleping sõlmiti tähtajaga 30.04.2017.
1.4.Kostjad ei tagastanud hagejale laenusid.
1.5.Hageja loovutas 2018. a juunis nõuded kostjate I ja II vastu JB Maritime Consulting Defendo OÜ-le. Kuna JB Maritime Consulting Defendo OÜ ei tasunud hagejale nõuete eest, taganes hageja nõuete loovutamise lepingust. JB Maritime Consulting Defendo OÜ on 12.08.2019 kinnitanud, et loovutas nõuded kostjate I ja II vastu tagasi hagejale. Samuti kinnitas JB Maritime Consulting Defendo OÜ, et kostjad I ja II ei tagastanud JB Maritime Consulting Defendo OÜ-le laenusid.
2.Vastuseks kostjate I ja II vastuväidetele märkis hageja, et pooled on allkirjastanud aktid raha üleandmise kohta, milles kostjad kinnitasid, et on raha kätte saanud. Kostja II on teinud hagejale ka ettepaneku laenu tagastamiseks osade kaupa. Kuna kostjad said laenu ühiselt, vastutavad nad ka laenu tagastamise eest ühiselt. Hageja viivise nõue on piiratud 10%-ga laenu tagastamata põhisummalt. See summa on saavutatud juba laenu tagastamisega viivitamisel 20 päeva.
3.Vastuseks kostja III vastuväidetele märkis hageja, et kostja III etteheited puudutavad solidaarvõlgnike vahelisi suhteid ning ei ole asjakohased. Hagejal on õigus nõuda laenu tagastamist ka kostjalt III. Kostja III on 05.08.2016 laenulepingu ja 05.11.2016 laenulepingu pooleks. Laenulepingud on sõlmitud kostja III emakeeles (s.o vene keeles). Laenu kasutamise eesmärk „OÜ SkyHummer majandustegevuse laiendamine“ lisati laenulepingutesse poolte kokkuleppel, sest see oleks andnud hagejale VÕS § 399 lg 1 p 3 alusel õiguse nõuda laenu ennetähtaegset tagastamist. Hageja ei ole soovinud investeerida SkyHummer OÜ majandustegevusse. Kostjate I ja II vastuväited
4.Kostjad I ja II palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.1.Kostjate I ja II vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et ta andis laenulepingute alusel kostjatele I ja II üle laenusummad üle.
4.2.Hageja ei ole selgitanud ja tõendanud, et kostjate vastutus oleks solidaarne.
4.3.Viivise määr ei saa olla suurem, kui 0,5% aastas. Viivise määr 0,5% päevas oleks vastuolus Riigikohtu senise praktikaga. Kostjad I ja II taotlevad viivise vähendamist mõistliku ja põhjendatud suuruseni.
2-19-12554 Kostja III vastuväited
5.Kostja III palus jätta hagi tema suhtes läbi vaatamata.
5.1.Kostja III vastuväidete kohaselt töötas ta koos kostjatega I ja II SkyHummer OÜ-s. SkyHummer OÜ tegeles ehituse töövõttudega. SkyHummer OÜ asutasid kostjad ja W. W ülesandeks oli otsida objektid, kasutades selleks oma sidemeid ja mainet. Kostjad I ja II pidid tegema objektide majandusanalüüsi ja ventilatsioonitöid. Kostja III ülesanne oli leida töötajad, teha maalritöid ja tegeleda poega, kus osapooled kavatsesid hakata müüma Poola ettevõtte „Merkor“ tuletõrjeklappe. Kostjal III ei olnud juurdepääsu SkyHummer OÜ rahalistele vahenditele ja ta ei saanud neid käsutada, kuigi kostja III oli SkyHummer OÜ juhatuse liige. SkyHummer OÜ rahalistele vahenditele oli juurdepääs kostjatel I ja II. Kuna SkyHummer OÜ arenguks ja tööde tegemiseks oli vaja käibevahendeid, küsis kostja III hagejalt võimaluse kohta leida SkyHummer OÜ-le investor, kes annaks SkyHummer OÜ-le laenu. Hageja pakkus, et laenab ise raha, kuna soovis SkyHummer OÜ-sse investeerida. Hageja palus kostjal III anda tunnistajana allkiri kõikidele dokumentidele, mille alusel anti SkyHummer OÜ-le rahalised vahendid üle, mida kostja III ka tegi.
5.2.05.08.2016 laenuleping ja 05.11.2016 laenuleping ei vasta poolte tegelikele kokkulepetele ning on näilikud tehingud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 järgi. Hageja andis tegelikult laenud SkyHummer OÜ-le, mitte kostjatele, ning laenu intress oli 12%. 05.08.2016 laenulepingu tähtaja saabumisel tasuti 05.11.2016 laenulepingu alusel saadud raha arvelt 05.08.2016 laenulepingu järgsed intressid. SkyHummer OÜ-le anti 05.11.2016 laenulepingu alusel raha intressi (12% ehk 2400 euro) võrra väiksemas summas ehk 17 600 eurot. Laenud on kajastatud SkyHummer OÜ raamatupidamises.
5.3.2017. aasta aprilli lõpus otsustasid kostjad I ja II ning W, et kostja III peab SkyHummer OÜ-st lahkuma. Kostjad I ja II ning W kavatsesid jätta hagejale laenud tagastamata. Seejärel asutasid kostjad I ja II ning W Leverd OÜ, mille juhatuse liikmed olid kostjad I ja II. Kostja I registreeris Varomax OÜ, mis tegeleb ehituse töövõttudega, enda abikaasa R nimele.
5.4.Kostja III võõrandas enda osaluse SkyHummer OÜ-s. Kostjale III lubati töötasu välja maksta ning öeldi, et kostja III ei kanna kohustusi investorite ees. Kostjale III hüvitisi ei tasutud. Kostja III hoiatas hagejat, et talle ei soovita laene tagasi maksta.
5.5.Kostja III ei vastuta rahaliste vahendite tagastamise eest, mida ta ei ole saanud. Hagi on kostja III osas esitanud ebaõige isiku vastu. Kostja III oli üksnes tunnistaja SkyHummer OÜ-le rahaliste vahendite üleandmisel. Laenude eest vastutavad kostjad I ja II ning W, kes rahalisi vahendeid kasutasid.
5.6.SkyHummer OÜ on praeguseks võõrandatud ja sellel on maksuvõlg. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 08.11.2021 otsusega hagi ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 05.08.2016 laenulepingu ja 05.11.2016 laenulepingu alusel tagastamata laenu 40 000 eurot ning viivise 4000 eurot. Samuti mõistis maakohus solidaarselt kostjatelt I ja II hageja kasuks välja 20.03.2017 laenulepingu alusel tagastamata laenu 11 000 eurot ning seisuga 19.08.2019 sissenõutavaks muunud viivise 2026,81 eurot ning viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnetava summa tasumiseni VÕS §-s 113 sätestatud määras. Menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda.
2-19-12554
6.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel sõlmitud 05.08.2016 laenulepinguga tõendatud, et hageja andis kostjatele laenu 20 000 eurot. Laenuraha üleandmisevastuvõtmise akt tõendab, et laenusumma anti kostjatele sularahas ning kostjad kinnitasid allkirjadega aktil laenulepingus märgitud 20 000 euro kättesaamist. Kostjad kohustusid tagastama kogu laenu 05.11.2016.
6.2.Poolte vahel sõlmitud 05.11.2016 laenulepinguga on tõendatud, et hageja andis kostjatele laenu 20 000 eurot. Laenulepingu lisana sõlmitud rahaliste vahendite üleandmise akt tõendab, et laen anti kostjatele sularahas ja laenusumma üleandmisel kinnitasid kostjad allkirjadega raha kättesaamist. 05.11.2026 laenulepingu alusel kohustusid kostjad tagastama laenu 05.02.2017.
6.3.Hageja ning kostjate I ja II vahel sõlmitud 20.03.2017 laenulepinguga on tõendatud, et hageja andis kostjatele I ja II laenu 11 000 eurot. Kostjad I ja II kohustusid 20.03.2017 laenulepingu alusel laenu tagastama 30.04.2017.
6.4.Nõude loovutamise dokumentidega on tõendatud, et hageja loovutas 2018. a juunis nõuded kostjate I ja II vastu JB Maritime Consulting Defendo OÜ-le ning et hageja taganes nõude loovutamise lepingust. 12.08.2019 kinnituse kohaselt on JB Maritime Consulting Defendo OÜ loovutanud laenulepingutest kostjate I ja II vastu tulenevad nõuded tagasi hagejale. Kostjad I ja II ei ole JB Maritime Consulting Defendo OÜ-le võlgnevuse katteks midagi tasunud.
6.5.Kostjad ei ole tõendanud laenuks saadud rahasummade tagastamist hagejale. Vastuväide, et kostjad kasutasid laenuks saadud raha SkyHummer OÜ tegevuse rahastamiseks, ei välista nende kohustust hagejalt saadud laenusummad tagasi maksta. Seadusest ei tulene piiranguid laenuks saadud raha kasutamise kohta. Kostjatega sõlmitud laenulepingutest ja raha üleandmise aktidest ei saa järeldada, et hageja soovis laenu anda kostjate asemel SkyHummer OÜ-le või et tegemist oleks näilike, tühiste kokkulepetega TsÜS § 89 lg 1 ja lg 2 mõttes. Vastupidi, pooled on raha kasutanud kooskõlas 05.08.2016 laenulepingu ja 05.11.2016 laenulepinguga. Asjakohased ei ole kostja III vastuväited, et ta ei omanud SkyHummer OÜ rahalistele vahenditele juurdepääsu ning seda kasutasid kaaskostjad. Tegemist on kostjate ja SkyHummer OÜ vahelise sisesuhtega. Kuna laenulepingud olid sõlmitud hageja ja kostjate vahel, siis ei ole SkyHummer OÜ hageja ees võlgnikuks ka mitte seetõttu, et raha kasutati ettevõtte arendamiseks.
6.6.Kuna 05.08.2016 laenulepingu ja 05.11.2016 laenulepingu alusel anti laen kõikidele kostjatele ühiselt, siis tuleb osundatud laenulepingute alusel antud laen kokku 40 000 eurot välja mõista kostjatelt solidaarselt. 20.03.2017 laenulepingu alusel tuleb kostjatele I ja II antud laen 11 000 eurot välja mõista solidaarselt kostjatelt I ja II.
6.7.Hagejal on tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6, § 113 lg-st 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 367 õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral kostjatelt viivist.
6.7.1.05.08.2016 laenulepingu ja 05.11.2016 laenulepingu p-st 4.1. nähtuvalt lepiti kokku kostjate kohustuses tasuda viiviseid 0,5% tähtaegselt tagastamata summast, kuid viivisenõude suurus piirati maksimummääraga 10% tähtaegselt tagastamata laenusummast. Kuna hagi esitamise ajaks oli laenulepingute alusel antud laenult viivised muutunud 10% ulatuses sissenõutavaks, siis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivised kokku 4000 eurot.
6.7.2.20.03.2017 laenulepingu puhul tuleb viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates laenusumma 11 000 euro sissenõutavaks muutumisest kuni põhisumma
2-19-12554 tasumiseni. Seisuga 19.08.2019 on kostjad I ja II viivituses laenu tagastamisega 841 kalendripäeva, mis teeb viivise summaks 2026,81 eurot.
6.7.3.05.08.2016 laenulepingu ja 05.11.2016 laenulepingu p-des 4.1. kokkulepitud viivise määr ei ole ülemäära suur ega kostjaid põhjendamatult kahjustav. Tegemist on füüsiliste isikute vahelise laenusuhtega, millele ei laiene kutsetegevuses laenu andvate ettevõtjate ja tarbijate vaheliste laenusuhete põhimõtted. Apellatsioonkaebus
7.Kostja III esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi kostja III vastu ning mõistis kostjalt III hageja kasuks välja 05.08.2016 laenulepingu ja 05.11.2016 laenulepingu alusel 40 000 eurot ja viivised 4000 eurot, ning jättis menetluskulud kostja III kanda. Kostja III palub ringkonnakohtul vaidlustatud osas teha uue otsuse, millega jätta hagi kostja III vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus alusetult rahuldamata kostja III taotluse tema vande all ülekuulamiseks. Seetõttu jäid asja lahendamiseks olulised asjaolud piisavalt tuvastamata ja see tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse. Poolte vahel suuliselt sõlmitud kokkuleppeid ja nendega seotud asjaolusid on võimalik tõendada üksnes kostja III vande all antavate ütlustega. SkyHummer OÜ 2016. a majandusaasta aruandest nähtub, et SkyHummer OÜ-l on lühiajalisi laenukohustusi 73 925 euro ulatuses. Kostja III saab üksnes enda ütlustega tõendada, et poolte tahe oli laenu andmine SkyHummer OÜ-le, ning et hageja soov oli investeerida ja teenida kasumit SkyHummer OÜ majandustegevuse arvelt.
7.2.Maakohus jättis tähelepanuta kostja III põhjendused ja väited seoses laenulepingute näilikkusega. Laenulepingud ei vasta poolte tegelikele kokkulepetele ning need on TsÜS § 89 lg 1 kohaselt näilikud. Hageja soovis tegelikult anda laenu SkyHummer OÜ-le, mitte kostjatele.
7.3.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja III ei rikastunud hageja antud rahasummade arvelt ning hageja raha läks kostjate I ja II käsutusse. Seetõttu puudub hagejal alus kostja III vastu nõude esitamiseks.
7.4.Maakohus jättis lahendamata ka kostja III 27.09.2021 kohtuistungil esitatud taotluse otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks. Vastustaja seisukoht
8.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja III kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel täiendada otsustusega otsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluse kohta. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, kuid kostja III kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
10.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse on vaidlustanud üksnes kostja III osas, milles hagi tema suhtes rahuldati ja
2-19-12554 menetluskulud jäeti solidaarselt muu hulgas kostja III kanda. Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes kostjat III puudutavas osas.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus menetlusõiguse normide vastu, kui jättis kostja III taotluse tema vande all ülekuulamiseks rahuldamata – vaatamata sellele, et maakohtu põhjendused taotluse lahendamisel ei olnud asjakohased. Maakohus jättis kostja III taotluse rahuldamata, märkides ennatlikult, aga ka ebaõigesti, et vande all antavad ütlused ei saaks kummutada kirjalikke tõendeid, ning et see oleks täiendav ajakulu kohtule ja menetlusosalistele (tl 154, ajamärk 00:11:03).
11.1.TsMS § 267 lg 1 järgi võib pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. TsMS § 268 kohaselt võib kohus vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Kuna hageja ei nõustunud kostja III vande all ülekuulamisega, ei olnud maakohtul võimalik kostja III taotlust TsMS § 268 alusel rahuldada.
11.2.TsMS § 2681 reguleerib poole ülekuulamist kohtu algatusel ja selle kohaselt võib kohus sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlemad pooled, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Kohus võib omal algatusel poole vande all üle kuulata ka juhul, kui tõendama kohustatud pool soovib anda vande all seletuse, kuid vastaspool sellega ei nõustu. Maakohtul ei olnud alust rahuldada kostja III taotlust ka TsMS § 2681 alusel. Poole vande all ülekuulamist reguleerivatest sätetest (TsMS §-d 267–2681) nähtub, et pool saab teise poole nõusolekuta taotleda kohtult mitte enda, vaid vastaspoole vande all ülekuulamist. Lisaks on kohtul õigus kuulata pool üle ka sõltumata taotlusest, kuid poolel ei ole õigust nõuda, et kohus seda teeks (vt RKTKo 05.06.2019, 2-17-17217, p 18). TsMS § 2681 mõtteks ei ole võimaldada poolel vande all kinnitada tema enda poolt tõendamisele kuuluva asjaolu esinemist. Kohtu algatusel poole vande all ülekuulamise esimene eeldus on, et kõik muud tõendid, mida asjas on esitatud või mille kogumist on taotletud, on uuritud ja kohtul ei ole sellest hoolimata tekkinud kindlat veendumust, kuidas faktivaidlus lahendada (TsMS I komm (2017) § 2681, p 3.2). Siinses asjas ei tekkinud maakohtu menetluses olukorda, kus varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei oleks maakohtul olnud võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluvate asjaolude tõepärasuses. Maakohtule esitati vaidlusalused laenulepingud ja aktid laenuna antud rahasummade üleandmise kohta (tõlked tl 7–8 ja 13–14), mida maakohus sai otsuse tegemisel hinnata.
11.3.Ülaltoodust tulenevalt ei eksinud maakohus, kui jättis kostja III taotluse tema vande all ülekuulamiseks rahuldamata. Hageja ei nõustunud kostja III vande all ülekuulamisega ja TsMS §-s 2681 sätestatud eeldusi ei esinenud.
12.Maakohus ei jätnud tähelepanuta kostja III väiteid seoses laenulepingute väidetava näilikkusega. Maakohus on otsuses kostja III asjaomaseid väiteid hinnanud ja leidnud, et kostjatega korduvalt sõlmitud laenulepingutest ja raha üleandmise aktidest ei saa mingil moel järeldada, et hageja soovis laenu anda kostjate asemel SkyHummer OÜ-le (tl 159 pöördel–160, p 16).
2-19-12554
13.Hageja on menetluses väitnud, et ta andis 05.08.2016 laenulepingu ja 05.11.2016 laenulepingu alusel laenu kostjatele ühiselt. Seega on ebaõige kostja III väide, nagu ei oleks poolte vahel olnud vaidlust selles, et osundatud laenulepingute alusel said raha üksnes kostjad I ja II. Kostja III on kahel aktil kinnitanud, et ta on koos kostjatega I ja II võtnud hagejalt vastu kokku 40 000 eurot (= 20 000 + 20 000), tal ei ole hageja vastu pretensioone ja et lepingust tulenev kohustus laenusumma üle anda on kohaselt täidetud (vt tõlked eesti keelde tl 8 ja 14, p-d 1–3). Seega ei ole kostja III mitte üksnes allkirjastanud 05.08.2016 laenulepingut ja 05.11.2016 laenulepingut, kus on selgelt pooltena märgitud hageja ja kostjad, vaid kostja III on täiendavalt kinnitanud, et hageja on laenulepingud muu hulgas tema ees täitnud. Kostja III ei ole millegagi selgitanud, miks ta allkirjastas aktid laenulepingute täitmise kohta, kui väidetavalt anti laenu hoopis SkyHummer OÜ-le.
14.See, kuidas kostjad omavahel laenuraha kasutasid, ei oma suhetes hagejaga tähtsust. Kostjatel (sh kostjal III) tuleb hageja ees täita 05.08.2016 laenulepingust ja 05.11.2016 laenulepingust tulenevad kohustused. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2).
15.Kostja III esitas maakohtu 27.09.2021 istungil taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et kostja III täidab kohustused hageja ees perioodiliste maksetena kolme aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest (tl 154 pöördel, ajamärk 00:34:12 ja tl 155). Kuigi maakohus on jätnud istungi protokollis vastuolus TsMS § 50 lg 1 p-ga 6 kajastamata kostja III taotluse täpsema sisu, ei kajastanud maakohus kostja III taotlusest hoolimata kohtuistungi protokollis kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramise taotluse sisu. Samuti jättis maakohus kostja taotluse kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks kohtuotsuses lahendamata. Ringkonnakohus saab maakohtu minetused parandada, lahendades kostja III taotluse kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks (tl 155).
15.1.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kuivõrd maakohus rahuldas hagi, tulnuks otsuse resolutsioonis lahendada ka kostja III taotlus kohtuotsuse viisi ja korra kindlaksmääramiseks.
15.2.TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja III taotleb hagi rahuldamisel tasuda väljamõistetud summa osamaksetena kolme aasta jooksul. Ringkonnakohus jätab kostja III taotluse otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks rahuldamata. Hageja sellise kohtuotsuse täitmise viisiga ei nõustunud. Kohus ei saa otsuse täitmist kindlaks määrata kostja III taotluses toodud tingimustel, sest kostja III taotlus kohtuotsusega väljamõistetud summa tasumiseks osamaksetena lükkab otsuse täitmise tähtaja kolmeks aastaks edasi. Hagejal on õigus saada õiguslikult põhjendatud ja sissenõutavaks muutunud nõude kohta täitedokument. Kostja III taotletud viisil otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine riivab oluliselt hageja õigusi ja huve. TsMS § 445 alusel saab täitmist ajatada ainult väga erandlikel asjaoludel. Kostja III ei ole selliseid asjaolusid esile toonud.
15.3.Ka täitemenetluses kehtiva nn üldise õiglusklausli ja erandnormi, s.o täitemenetluse seadustiku §-i 45, puhul on Riigikohus olnud seisukohal, et võla ajatamine või täitemenetluse peatamine on erandlik ega saa olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks (RKTKm 12.06.2012, 3-2-1-79-12, p 11).
2-19-12554
16.Kokkuvõtvalt täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni otsustusega jätta rahuldamata kostja III taotlus määrata otsuse täitmise kord ja viis. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata.
18.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 mõtte kohaselt kostja III kanda. Kostja III olukord ei parane ringkonnakohtu otsuse tulemusel. Maakohtu otsus jääb sisuliselt muutmata. Maakohtu otsuse resolutsioonis tehtud menetlusliku vea parandamine ei mõjuta hagi sisulise rahuldamise ulatust. Tervikuna on ka apellatsioonimenetluse tulemusena hageja saavutanud selle tulemuse, mida ta taotles kohtusse pöördudes. Sellises olukorras on põhjendatud ja õiglane jätta ringkonnakohtu menetluskulud kostja III kanda.
19.Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.