Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Kaire Pullerits 04.09.2023, Jõhvi 2-23-116306 Aktiva Finance Group OÜ hagi N. S. vastu võlgnevuse nõudes 2268,80 eurot Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood: 10746479 A. Weizenbergi tn 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja, e-posti aadress: [email protected] Kostja: N. S., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi N. S. vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad ja kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik 1(5)
asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda poolelt hagihinnalt riigilõiv, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused
1.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-116306 OÜ Aktiva Finance Group hagis N. S. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Viru Maakohtu 10.07.2023 puuduste määruses jättis kohus hagi käiguta. Kohus kohustas hagejat esitama asjaolud/tõendid, mis puudutavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, kuna kostja ja OÜ Aktiva Finance Group vahel sõlmitud võlatunnistustest nr 278259, 278257 ja 278258 tulenevad nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingutest. Samuti tuli hagejal esitada krediidilepingud ning lepingute seotud asjaolud. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt tuli hagejal hagiavalduses esile tuua sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse arvestus (so viivisemäär, põhinõue, viiviseperiood; vt hagi p 3.4 viivis 4,21 eurot, hagi p 3.5 viivis 6,70 eurot, hagi p 3.6 viivis 9,90 eurot).
3.24.07.2023 menetlusdokumendis ei nõustunud hageja asjaoluga, et võlatunnistused on sõlmitud tüüptingimustel ja võlatunnistus ei ole vastuolus imperatiivsete sätetega (VÕS § 113 lg 6). Hagejal ei ole vaja esitada muid tõendeid peale võlatunnistuste ja hageja ei pea esitama tõendeid konstitutiivsete võlatunnistuste aluseks olevate asjaolude kohta, sest kostja kaotab õiguse esitada võla olemasolu suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta mistahes vastuväiteid, mida oleks võinud esitada algse võlgnevuse osas. Võlatunnistustega tunnistatud aluskohustuse olemasolu puudumine või kehtetus ei oma võlatunnistuste kehtivusele mõju. Võlatunnistustega seonduvat ei reguleeri tarbijakrediidisätted ning hagejale ei kohaldu vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kohustused ja hageja ei pea vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisega seonduvaid tõendeid esitama, sest hageja ei ole krediidiandja ja ei ole võlatunnistuste alusel andnud kostjale laenu/krediiti.
4.26.07.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale TsMS § 322 lg 3 alusel 11.08.2023 kätte toimetatud. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 25.08.2023 hagile vastust esitanud.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et 2(5)
hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
6.Kostja ja hageja on 10.11.2022 sõlminud võlatunnistused nr 278259, 278257 ja 278258. Kohus ei nõustu hageja poolt 24.07.2023 esitatud selgitustega.
7.Kohus on seisukohal, et hageja nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal ehk antud juhul hagejal.
8.Kohus ei nõustu hageja poolt 24.07.2023 menetlusdokumendis esitatud seisukohtadega, mille kohaselt hageja väidab, et tegemist on konstitutiivsete võlatunnistustega nr 278259, 278257 ja 278258, milliste puhul on välistatud tarbijakrediidi sätete kohaldamine võlasuhtele.
9.Riigikohus on 03.06.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-5601 selgitanud, et tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (vt nt Riigikohtu 2. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-1334922/124, p 12.2; 2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 36; 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 24). Konstitutiivse võlatunnistusega on tegemist siis, kui vaidlusaluse võlatunnistuse tõlgendamise teel selgub, et hoolimata poolte lepingudokumendis kasutatud sõnastusest oli poolte eesmärk luua senistest võlasuhetest sõltumatu (abstraktne) kohustus. Tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, mis oli poolte ühine tahe lepingudokumendi koostamise ajal (vt VÕS § 29). Kui sellist abstraktse kohustuse loomise tahet ei tuvastata, tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt nt Riigikohtu 2. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-1334922/124, p 12.2; 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15; 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 20). Riigikohus on 3. juuni 2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-5601 selgitanud, et kui võlatunnistus tehinguna kehtib ning võlgnik oli loobutavatest vastuväidetest teadlik või pidi neist teadma ja sai loobumise tagajärjest aru (vt Riigikohtu
18.detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 24), on võlatunnistusega määratud vastuväidetest loobumine lõplik ning võlgnik saab võlale esitada üksnes neid vastuväiteid, millest teda ei loeta võlatunnistuse andmisega loobunuks. Missugustest vastuväidetest on deklaratiivse võlatunnistusega loobutud, tuleb kohtutel välja selgitada iga üksikjuhtumi puhul eraldi, võttes arvesse eelkõige võlatunnistuse sisu, ulatust, poolte huve ja lepingu sõlmimise eesmärki.
10.Võlatunnistustes nr 278259, 278257 ja 278258 on märgitud, et: „Käesolev võlatunnistus on konstitutiivne võlatunnistus võlaõigusseaduse § 30 lg 1 tähenduses ning selle alusel tekib uus iseseisev kohustus, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda tunnistatud kohustuse täitmist üksnes käesoleva võlatunnistuse alusel ning võlgnik kaotab õiguse esitada võlgnevuse 3(5)
olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta mistahes vastuväiteid, mida võlgnik võinuks esitada algse võlgnevuse suhtes enne käesoleva võlatunnistuse andmist, sõltumata mistahes varasematest asjaoludest“. Kohus on seisukohal, et poolte ühiseks tahteks, eelkõige kostja kui võlgniku tahteks, ei saanud olla luua iseseisev algsest võlasuhtest sõltumatu kohustus, millega kostja oleks ennast asetanud oluliselt kehvemasse olukorda ja loobunud kostjale kui tarbijale seadusega sätestatud tarbijakrediidilepingu imperatiivse regulatsiooni kaitsest. Ükski mõistlik isik ei asetaks end vabatahtlikult seadusega ettenähtud raamistikust oluliselt kehvemasse olukorda. Võlatunnistuse tõlgendamisel tuleb arvestada VÕS § 29 lg 5 p-s 1 sätestatut ning arvestades, et kõik asjas esitatud võlatunnistused on koostatud hageja poolt ja puuduvad tõendid, et võlatunnistuste tingimused oleksid poolte vahel läbi räägitud. Kohtul puudub alus kahelda, et võlatunnistused on tüüptingimustega VÕS § 35 tähenduses. Kohus leiab, et kostja on võlatunnistuste allkirjastamisel olnud olukorras, kus tal oli juba eelnevalt tähtaegselt tasumata võlgnevused ja kohtu hinnangul põhinevad võlatunnistustes näidatud võlanõuded krediidilepingutel (nt võlatunnistustes kajastuvad intressi-, lepingutasude nõuded). Kohus osundab, et võlatunnistused on sõlmitud täielikult hageja tingimustel ja kostja (isik, kes ei oma õigusteadmisi) pidas võlatunnistuste sõlmimist soodsamaks ning mõistlikumaks lahenduseks, mõistmata hageja eesmärke.
11.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.
12.Võlatunnistustega on krediidiandja ühemõtteliselt soovinud välistada tarbijakrediidilepingute regulatsiooni kohaldamise võlasuhetele, mis algselt tulenevad tarbijakrediidilepingutest. Eelnevale viitas ka hageja oma 24.07.2023 seisukohas, kus hageja märkis, et võlatunnituste sõlmimisest tulenevalt ei ole hagi aluseks tarbijakrediidilepingud, vaid VÕS § 30 mõttes konstitutiivsed võlatunnistused. Kohus leiab, et hageja on tüüptingimuste kasutajana soovinud ümber kujundada pooltevahelist õigussuhet viisil, mis kahjustab oluliselt tarbijast krediidivõtjat ning seda olukorras, kus tarbijakrediidilepingu regulatsioon on imperatiivne (VÕS § 421). Kohus selgitab siinjuures, et konstitutiivse võlatunnistuse regulatsiooni eesmärk ei ole ega saanud kunagi olla välistada imperatiivsete sätete kohaldamist, kasutades ära tarbija teadmatust. Seda eesmärki toetab üheselt VÕS § 421 teises lauses sätestatu, mille kohaselt kohalduvad imperatiivsed tarbijakrediidisätted ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastusega.
13.Kohus on seisukohal, et tüüptingimustega lepinguna sõlmitud konstitutiivsed võlatunnistused, mille eesmärgiks oli välistada tarbijakrediidilepingu regulatsiooni kohaldumine, on käsitletav VÕS § 421 teises lauses nimetatud kokkuleppena. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja vahelisele õigussuhtele kohaldub tarbijakrediidilepingu regulatsioon, sealhulgas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus. Kohus tuvastab samuti, et ülaltoodud asjaolusid arvestades ei ole kostja loobunud vastuväidetest, millised on kostjale kui tarbijale VÕS § 421 alusel tagatud tulenevalt sätete imperatiivsest iseloomust. Isegi kui lugeda, et kostja tahe oli suunatud vastuväidetest loobumisele, on mistahes seadusest kostja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe, mida vastuväidetest loobumine vaieldamatult on, VÕS § 421 4(5)
alusel nii või teisiti tühine. Kohus leiab, et võlatunnistused nr 278259, 278257, 278258 on tühised.
14.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. 10.07.2023 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse esile tuua ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole asjaolusid hagis esile toonud ning krediidilepinguid, sh kostja krediidivõimelisust kinnitavad tõendeid ei ole esitatud, mille alusel saaks järeldada, et krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja (hageja) on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
15.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus andis 10.07.2023 puuduste määruses hagejale võimaluse ümber arvestada oma nõue lähtuvalt VÕS 4034 lg-s 7 sätestatust ja täpsustada viivisenõudeid, kuid hageja ei ole kohtu määratud ajaks ümberarvestust esitanud ja viivisenõudeid ei ole täpsustatud. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses toodud nõuded on ebaselged. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
16.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
17.Kuna hageja ei ole 10.07.2023 puuduste määrusest tulenevalt esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal asjas menetluskulusid ei esine, mistõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.