1.Kinnitada Hxxx Äxxxxx ja Hxxxxx Äxxxxx ühiselt esitatud võlgade ümberkujundamiskava Holm Bank AS, Aktiva Finance Group OÜ, Julianus Inkasso OÜ, PlusPlus Capital AS, Eesti Energia AS, OK Incure OÜ, Omega Invest OÜ, OÜ GS Core ning kohtutäiturite Anne Böckler, Oksana Kutšmei, Raigo Pärs, Natalja Malahhova ja Rita Lohu nõuete ümberkujundamiseks alljärgnevatel tingimustel: Võlausaldaja
2.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.
3.Hxxx Äxxxxxxxja Hxxxxx Äxxxxxx on kohustus esitada iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule ja võlausaldajatele aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule hiljemalt 29.septembriks 2024. a ja edaspidi iga aasta 29.septembriks.
4.Toimetada määrus kätte võlgnikele ja võlausaldajatele ning edastada usaldusisikule.
5.Teha määrus avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Määrus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
1.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgnike Hxxx Äxxxxx ja Hxxxxx Äxxxxx kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.
2.Määrata usaldusisiku Annika Rau tasu suuruseks 1035 eurot.
3.Usaldusisiku tasu summas 880 eurot maksta välja Avitase OÜ (registrikood 12683613) arvelduskontole nr EE761010220233760220 kohtu deposiitkontole võlgnike poolt selleks tasutud vahenditest.
4.Sata määrus resolutsiooni punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
5.Puudujäävas osas, s.o summas 155 eurot mõista usaldusisiku tasu välja võlgnikelt HxxxxÄxxxxxxxxja HxxxxxxxÄxxxxxxx mis tasuda solidaarse kohustusena Avitase OÜ (registrikood 12683613) arvelduskontole nr EE761010220233760220. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hxxx Äxxxx esitas 05.01.2023. a kohtule maksejõuetusavalduse (I kd, tl 1-5). Võlgnik taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnik on abielus ning abikaasadel on 2 last, kellest üks on täisealine. Mõlemad lapsed õpivad. Võlgnikul on põhiharidus ning alates 12.06.2018. a töötab OÜ-s Axxxxxx puidutöötlejana. Võlgniku abikaasal on samuti makseraskused, kuid abikaasad soovivad oma võlgnevustega tegeleda eraldi. Varana on märgitud kinnisasi asukohaga xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx Kinnisasja hinnanguline väärtus on 40 000 eurot ning kinnisasja kasutab perekond eluasemena. Võlgniku igakuised sissetulekud on 880 eurot, sh töötasu 720 eurot ning peretoetused 160 eurot. Väljaminekud on 780 eurot ning võlgnevuste tasumiseks jääv summa on 100 eurot. Muud sissetulekud perekonnal puuduvad (abikaasal sissetulek puudub). Võlgnikul on rahalised kohustused 7 võlausaldaja ees kogusummas 23 109 eurot. Võlgnik esitas taotluse täitemenetluste peatamiseks. Võlgnik toob välja, et hindas rahalisi kohustusi võttes oma maksevõimet üle. Laene võeti perekonna elamistingimuste parandamiseks (sh kodumasinate soetamiseks). Seejärel võeti uusi laene eelmiste laenude tasumiseks. Võimaluste piires on võetud kohustusi täidetud. Eluaset soovitakse panna sundmüüki ning võlgnik soovib seda vältida. Võlgnikul on stabiilne töökoht ja ka sissetulek. Uusi kohustusi enam ei võta. Võlgnik on pöördunud võlanõustaja poole. 5(3)
Tasutud on riigilõiv 10 eurot.
2.Kohus nimetas 01.02.2023. a määrusega (I kd, tl 138-139) Hxxx Äxxxxx usaldusisikuks Ester Saagi. Kohus määras, et usaldusisikul tuleb kohtule esitada võlgnike vara- ja võlanimekiri. Kohus peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused ja võimalikud sundtäitmised. Lisaks määras kohus, et võlgnikel tuleb tasuda usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 660 eurot ning seda kolme osamaksega.
3.Kohus pidas tsiviilasjas 15.02.2023. a kohtuistungi võlgniku, tema abikaasa ning usaldusisiku osavõtul.
4.Ester Saagi hinnangul on tegemist pigem maksejõuetusega ning võlgade ümberkujundamise menetlus ei pruugi õnnestuda. Usaldusisik ei näe perspektiivi, et võlad saaksid mõistlikus ulatuses tasutud ning seejuures säiliks ka eluase. Võlgniku maksevõime juures- 200 eurot kuuskujuneb kohustuste täitmise tähtaeg 9 aastat. Sellist ooteaega ei saa võlausaldajatelt nõuda. Võlgnik soovib kodu säilitada. Kohus andis võlgnikule tähtaja otsustamaks, kas ta jääb esitatud avalduse juurde.
5.26.02.2023. a saabus kohtusse abikaasade Hxxx Äxxxxx ja Hxxxxx Äxxxxx ühine maksejõuetusavaldus (I kd, tl 146-150). Lisaks juba esitatud avaldusele, on toodud lisaks, et Hxxxxx Äxxxxxx on samuti põhiharidus. Viimati (kuni 2016. a) töötas Hxxxxx Äxxxx OÜ-s Axxxx Auto autolukksepana ning lahkus töölt omal soovil. Seejärel teinud juhutöid, mis pole aga taganud stabiilset sissetulekut ega olnud ka piisav elamiskulude katmiseks. Leibkonna sissetulek on 900 eurot ning võlgnevuste tasumiseks jääv summa on 200 eurot. Abikaasade eesmärk on kodu (xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx) säilitamine. Hxxxxx Äxxxxxx on rahalisi kohustusi kogusummas 5887,95 eurot. HxxxxxxÄxxxx hakkab saab eelpensioni ligikaudu 380 eurot.
6.Kohus lõpetas 21.03.2023. a määrusega (I kd, tl 155-157) Hxxx Äxxxxx maksejõuetusavalduse menetlemise ning vabastas Ester Saagi usaldusisiku kohustustest. Kohus võttis menetlusse abikaasade ühise maksejõuetusavalduse ning nimetas usaldusisikuks Annika Rau. Kohus määras, et usaldusisikul tuleb kohtule esitada võlgnike vara- ja võlanimekiri. Kohus peatas võlgnike vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused ja võimalikud sundtäitmised ning kohaldas käsutuskeeldu võlgnike vara suhtes. Lisaks määras kohus, et võlgnikel tuleb tasuda usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 880 eurot ning seda nelja osamaksega.
7.Usaldusisik Annika Rau esitas 19.04.2023. a kohtule hinnangu Hxxx Äxxxxx ja Hxxxxx Äxxxxx maksejõuetusmenetlusele koos võlgnike vara- ja võlanimekirjaga (I kd, tl 166-184). Usaldusisiku andmetel on Hxxx Äxxxxxx kohustusi summas 28 138,75 eurot, millest põhinõuded 22 064,86 eurot ning kõrvalnõuded 6073,89 eurot. Põhinõuete hulka on arvestatud ka kohtutäiturite tasud 5022 eurot ning kohtukulud. Võlgnik abikaasal on kohustusi kokku 4419,33 eurot, millest põhinõuded 4241,39 eurot ja kõrvalnõuded 177,94 eurot. Põhinõuete hulka on arvestatud kohtutäiturite tasud 1329,69 eurot ning kohtukulud. Võlgnik ei tunnista võlga Emajõe Veevärk AS ees, kuna on tasunud selle otse võlausaldajale. Võlausaldaja usaldusisikule vastanud ei ole. Kaks Hxxxxx Äxxxxx nõuet on aegunud, s.o Vinni Vallavalitsuse nõue ning Vazzabi IT OÜ nõue. Nõuete hulgas on Politsei- ja Piirivalveameti tehtud rahatrahv (44 eurot), mis ei kuulu ümberkujundamisele. Nõuete hulka kuuluvad solidaarvõlgnevusena abikaasaga kohtukulud 850 eurot. Abikaasade koguvõlgnevus kokku on 32 558,08 eurot. Abikaasade vara hulka kuulub kinnistu hinnangulise väärtusega 35 000 eurot. Hxxx Äxxxxx arvelduskontol oli seisuga 25.03.2023. a raha 77,91 eurot ning abikaasa arvelduskontol 0 eurot. Hxxxxx Äxxxxxxx kuulub lisaks 4 sõidukit, mille väärtus kokku on 0 eurot. Sõidukid on lammutatud varuosadeks ning ei ole võlgniku omanduses. HxxxxÄxxxxxxsissetuleku
6(3)
moodustab töötasu 750 eurot ning lisanduvad peretoetused 160 eurot. Hxxxxx Äxxxxxx sissetulekud puuduvad. Alates 2023. a augustist hakkab Hxxxxx Äxxxx saama eelpensioni ligikaudu 380 eurot kuus. Igakuiselt jätkuks abikaasadel kohustuste tasumiseks 200 eurot. Abikaasa eelpensionile jäämise korral oleks aga tasumisele kuuluv summa 400 eurot kuus. Võlgniku ja tema abikaasa üldine elatusmiinimum (kummalgi) aastal 2023 on 966,67 eurot. Pankrotimenetluse korral saaks kõik nõuded rahuldatud eeldusel, et kinnisvara müügist laekuks 35 000 eurot. Abikaasad soovivad kodu säilitada. Eluaseme üürimisel suureneksid perekonna igakuised kulud veelgi. Hxxx Äxxxxxja Hxxxxx Äxxxx on usaldusisiku hinnangul makseraskustes. Algatada võlgade ümberkujundamise menetlus, et aidata võlgnikel makseraskused ületada.
8.Kohus pidas 17.05.2023. a kohtuistungi Hxxx Äxxxxx, Hxxxxx Äxxxxx ning usaldusisiku osavõtul.
9.Kohus algatas 25.05.2023. a määrusega (II kd, tl 10-12) Hxxx Äxxxxx ja Hxxxxx Äxxxxx võlgade ümberkujundamise menetluse. Kohus määras võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtaja. Kohus tühistas Hxxx Äxxxxx maksejõuetusmenetluses tema pangakonto arestimise, samuti Hxxxxx xxxxxx maksejõuetusmenetluses tema pangakonto arestimise.
10.24.07.2023. a esitati kohtule võlgade ümberkujundamise kava (II kd, tl 20-22). Esitatu kohaselt on ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus 24 137,06 eurot, millest põhivõlgnevused on 17 885,23 eurot. Kava tuleb täita 5 aasta jooksul. Kohtutäiturite nõuete osas on kohustuste põhiosana arvestatud täitemenetluse alustamise tasu, täitemenetluse kulusid ning põhitasu võrdeliselt sissenõutud summaga (KTS § 32 lg 5). Kavas on eristatud võlausaldajate nõuded järgmiselt: kuni 40 eurosed nõuded täidetakse 3 kuuga, 40-100 eurosed nõuded 6 kuuga ning nõuded alates 101 eurost täidetakse 60 kuuga. Kava on koostatud selliselt, et esimesed 2 kuud tasuvad võlgnikud ligikaudu 200 eurot ja alates 3ndast kuust (kui lisandub Hxxxxx Äxxxxx eelpension) ligikaudu 400 eurot. Võlausaldajate nõuded on grupeeritud järgmiselt: nõuded summas 100-2000 eurot, tasutakse esimesed 2 kuud 5 eurot, alates 3ndast kuust jääk jagatuna 58 kuuga; nõuded summas 2001-2600 eurot, tasutakse esimesed 2 kuud 5 eurot, 3ndal kuul 29 eurot ja alates 4ndast kuust jääk jagatuna 57 kuuga; nõuded alates summas 2601 eurot, esimesed 2 kuud tasutakse 5 eurot, 3ndal kuul 29 eurot, 4ndal-5ndal kuul 39 eurot, 6ndal kuul 41 eurot ja alates 7ndast kuust jääk jagatuna 54 kuuga. Seejuures on arvestatud Hxxx Äxxxxx sissetulekut 750 eurot, lisanduvad peretoetused 160 eurot. Hxxxxr Äxxxx hakkab alates 2023. a oktoobris saama eelpensioni ligikaudu 380 eurot kuus. Abikaasadele kuulub ühisvarana kinnisasi hinnangulise väärtusega 35 000 eurot, mida soovitakse säilitada. Seega vara realiseerimist planeeritud ei ole. Kava koostamisel on lähtutud võlgnike sissetulekutest ja elatusmiinimumist (kummalgi võlgnikul 1208,33 eurot). Abikaasad vastutavad solidaarselt kava täitmise eest. Eraisiku pankroti korral on oodatav tulu võlgnike igakuised maksed sissetulekust ning vara müügist saadav tulu (ca 35 000 eurot). Võlgnikud peaksid võlausaldajate nõuete katteks teostama vabatahtlikke makseid, kuna nende sissetulekud jäävad alla elatusmiinimumi. Pankroti menetluse korral toimuks kohustuste tagasi maksmine võlgnike poolt umbes 30 kuud. Esimesed 6 kuud ei laekuks pankrotipessa midagi. Kohustustest vabastamise menetluses oleks tuluks võlgnike vabatahtlikud maksed, mis ei pruugi olla järjepidevad. Pankrotivara müügi puhul tekivad lisakulud ning müügihind ei ole prognoositav. Võlgade ümberkujundamise menetluses tasuksid võlgnikud koguvõlgnevusest 100%, s.o 24 137,06 eurot, säilitades seejuures perekonna eluaseme. Kavast välja jäänud kohustuste hulka kuuluvad Vinni Vallavalitsuse nõue summas 1065,76 eurot, AS Emajõe Veevärk nõue 392,89 eurot, Politsei- ja Piirivalveamet 44 eurot, Vazzabi IT
11.Võlgade ümberkujundamiskavale esitas tähtajaliselt seisukohad 5 võlausaldajat, kes nõustusid kavaga. Kohtutäitur Natalja Malahhova nõustus, et nõue on tasutud otse sissenõudjale. Samas on ümberkujundamiskavale lisatud tabelis kohtutäituri nõue märgitud õigesti 133,76 eurot, kuid tabelis tagasimakstav summa ekslikult 76,46 eurot. Usaldusisik põhjendab, et kohtutäiturile makstav summa on õigesti märgitud 76,46 eurot. Kui sissenõudja nõuet täitemenetluses ei rahuldata, on kohtutäituril õigus võlgnikult nõuda põhitasu proportsionaalselt juba tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga, kuid mitte rohkem, kui 50% tasu täismäärast (Riigikohus määruses 3-2-1-36-16 p.13). Usaldusisik on kavas vähendanud kohtutäituri põhitasu 50%. Võlausaldajat on kavas koheldud õiglaselt vastavalt seadustele ning kohtupraktikale. Summa 76,46 eurot on korrektne. Teised võlausaldajad tähtajaliselt avaldusi ega seisukohti ei esitanud. Seega on enamus võlausaldajaid, s.o 85,71% nõustunud ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruste ja ümberkujundamise viisidega.
KOHTU SEISUKOHT
12.FiMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Käesoleval juhul kolmeteistkümnest võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite üks võlausaldaja, s.o kohtutäitur Natalja Malahova. FiMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 5 võlausaldajat, s.o Holm Bank AS, OK Incure OÜ, Omega Invest OÜ, GS Core OÜ ja Emajõe Veevärk AS. Teised võlausaldajad, s.o Aktiva Finance Group OÜ, Julianus Inkasso OÜ, PlusPlus Capital AS, Eesti Energia AS ning kohtutäiturid Oksana Kutšmei, Raigo Pärs ja Rita Lohu avaldusi ega ka seisukohti ei esitanud. Seega võib kohus FiMS § 26 lg 2 alusel Hxxx Äxxxxx ja Hxxxxx Äxxxxx võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohalda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat (käesolevalt kohtutäitur Natalja Malahhova) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
13.Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on põhjendatud, arvestades seejuures poolte õigustatud huve ja õigusi ning esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnikud taotlevad FiMS § 21 lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule seaduse alusel vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks.
8(3)
Hxxx Äxxxxxl ja Hxxxxx Äxxxxxx on ümberkujundamiskava kohaselt rahalisi kohustusi 13 võlausaldaja ees kokku 24 137,06 eurot, millest 17 885,23 eurot on põhinõuded. Võlgnike selgituste kohaselt on makseraskuste tekke põhjuseks rahaliste kohustuste võtmisel oma maksevõime ülehindamine. Laene võeti eelkõige perekonna elamistingimuste parandamiseks (remont, kodumasinate välja vahetamine jms), kuid laenuraha on kulunud ka igapäevaste kulutuste katteks ning eelmiste laenude tasumiseks. Seega vastutavad Hxxx Äxxxx ja Hxxxxx Äxxxx kohustuste täitmise eest ühiselt. Kava järgi tasuvad võlgnikud koguvõlgnevuse (100%) 60 kuu ehk 5 aasta jooksul. Kavas on eristatud võlausaldajate nõuded järgmiselt. Kuni 40 eurosed nõuded täidetakse 3 kuuga, 40-100 eurosed nõuded 6 kuuga ning nõuded alates 101 eurost täidetakse 60 kuuga. Esimesed 2 kuud tasuvad võlgnikud ligikaudu 200 eurot ja alates 3ndast kuust (kui lisandub Hxxxxx Äxxxxx eelpension) ligikaudu 400 eurot. Võlausaldajate nõuded on grupeeritud järgmiselt: nõuete summas 100-2000 eurot puhul tasutakse esimesed 2 kuud 5 eurot, alates 3ndast kuust jääk jagatuna 58 kuuga; nõuete summas 2001-2600 euro puhul, tasutakse esimesed 2 kuud 5 eurot, 3ndal kuul 29 eurot ja alates 4ndast kuust jääk jagatuna 57 kuuga; nõuete puhul alates summast 2601 eurot tasutakse esimesed 2 kuud 5 eurot, 3ndal kuul 29 eurot, 4ndal-5ndal kuul 39 eurot, 6ndal kuul 41 eurot ja alates 7ndast kuust jääk jagatuna 54 kuuga. Keskmiselt on võlgnike igakuine makse 404,88 eurot (1.-2.kuul 201,30 eurot, 3.kuul 396,69 eurot, 4.-5.kuul 397,02 eurot, 6.kuul 405,07 eurot, 7.-59.kuul 412,85 eurot ning 60.kuul 413,63 eurot). Võlgniku Hxxx Äxxxx ja Hxxxxx Äxxxx tasuvad esitatud kava kohaselt 60 kuu jooksul võlausaldajatele kokku 24 137,06 eurot, s.o 100% koguvõlgnevusest. Kuna kõigile võlausaldajatele tasutakse kõik võlgnevused täies ulatuses, puudub alus väita, et mõnd võlausaldajat on koheldud teistest halvemini. Aeg, mille jooksul võlausaldajatele nõuded tasutakse, erineb võlausaldajate nõuete suuruse järgi. Selliselt on ühetaoliste nõuetega võlausaldajaid koheldud ühetaoliselt. Et võlgnikel on tegelik soov oma kohustusi täita, osutabki asjaolu, et nad on pöördunud seadusest tuleneva võimaluse poole FiMS-s ettenähtud avaldust esitades. AS Emajõe Veevärk on kinnitanud (II kd, tl 25), et seisuga 24.07.2023. a on Hxxxxx Äxxxxx jooksev saldo 0. Seega on HxxxxxxÄxxxxxx kõik arved tasutud ning võlgnevust ei ole. Kohtutäitur Natalja Malahhova 11.07.2023. a esitatu (II kd, tl 34) kohaselt on võlgniku Hxxxxx Äxxxxx suhtes algatatud täitemenetlus. Algatamise aluseks on Pärnu Maakohtu 16.06.2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-8563 ning sissenõudjaks on AS Emajõe Veevärk avaldus. Nõude sisu on võlgnevus summas 392,89 eurot. Summa tasutud otse sissenõudjale. Kohtutäitur toob välja, et nõude suurus 133,76 eurot koosneb kohtutäituri tasust 114,60 eurot (KTS § 28) ja täitemenetluse algatamise tasust 19,16 eurot. Ümberkujundamiskavas on märgitud nõudesummaks aga 76,46 eurot. Seega saab esitatud andmetest üheselt järeldada, et nõue on tasutud otse sissenõudjale, s.o AS-le Emajõe Veevärk. KTS § 41 lg 2 sätestab, et kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summa järgi. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-36-16 (p 14) selgitanud, et asjaolu, et võlg on tasutud otse sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, annab alust kohtutäituri põhitasu vähendamiseks KTS § 41 lg 2 järgi. KTS § 41 lg-s 2 sätestatud kohtutäituri tasu vähendatud ulatust kohaldatakse juhtudel, mil võlgnikule vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg on möödunud ning kohtutäitur on teinud võla sissenõudmiseks täitetoiminguid.
9(3)
Usaldusisik on kavas vähendanud kohtutäituri põhitasu 50%. Seega on täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot ning 50% põhitasust on 57,30 eurot, kokku nõue 76,46 eurot. Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et võlausaldajat on koheldud õiglaselt ning kooskõlas kehtivate seadustega.
14.FiMS § 2 lg 3 sätestab, et võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Sellisest seadusesõnastusest tuleneb et seadusega loodud menetluse eesmärgiks on vältida võlgniku pankrotimenetlust. Võlgniku pankrotimenetlusest saab aga rääkida juhul, kui tegemist on maksejõuetu võlgnikuga. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega eristamine, kas võlgnik on makseraskustes või maksejõuetu, põhineb peaasjalikult ajalisel faktoril - makseraskused on ajutine nähtus, maksevõimetuse puhul ei ole makseraskused enam ajutised, vaid suutmatus tasuda võlgasid ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesoleval juhul on abikaasadest võlgnikel vara umbes 35 000 euro väärtuses (kinnisasi) ja lisaks sellele peavad nad võimalikuks tasuda võlausaldajate nõudeid oma sissetulekust nii, et kõik võlad kogusummas 24 137,06 eurot saavad tasutud. Võlgade ümberkujundamiskava ongi koostatud nii, et kõik kohustused saavad tasutud ettenähtava 60 kuu jooksul. Seega ei ole tegemist PankrS § 1 lg.2 nimetatud olukorraga ehk võlgnike maksejõuetusseisundiga, vaid võlgnikud on makseraskustes. Võlgade ümberkujundamiskava on koostatud viisil, et võlgnike makseraskused on võimalik ületada, vältides seejuures pankrotimenetlust. Seejuures on igakülgselt arvestatud võlausaldajate huve, kuna kõik nende nõuded saavad tasutud. See tähendab, et võlgade ümberkujundamise menetlus on võlgnike makseraskuste ületamiseks sobiv menetluse liik FiMS § 18 lg.1, lg.2 mõttes.
15.Kohus otsustab ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgnike ja võlausaldajate huve kaaludes. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu seletuskirjas on leitud, et võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa vähemalt üldjuhul lugeda võlast tervikuna vabastamist. Kuigi esmajoones peaks kõne alla tulema (intressivaba) maksetähtaja edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma esmajoones kõrvalnõuete (kulud, intress, sh viivis) arvel, on seletuskirja kohaselt nii võlgnikule kui kohtule siin jäetud iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele (FiMS § 2 lg 3), on siinjuures oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab seletuskirjast nähtuvalt, et esmajoones ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega). FiMS § 26 lg 4 alusel hindab kohus, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid pankrotimenetluses võrreldes võlgade ümberkujundamiskavas ettenähtuga. Käesoleval juhul on kava koostamisel järgitud võlausaldajate huve. Nõuded rahuldatakse tervikuna (100%). Usaldusisik on võlgade ümberkujundamiskavas välja toonud, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses saaks võlgnike tuluna arvestada nende sissetulekuga ning lisandub vara
10(3)
müügist saadav tulu (prognoosi kohaselt 35 000 eurot). Seega peaksid võlgnikud pankrotimenetluses praeguseid sissetulekuid arvestades igakuiselt võlausaldajatele nõuete katteks teostama vabatahtlikke makseid, kuna nende sissetulekud jäävad alla elatusmiinimumi ja alla TMS § 132 lg.1, lg.2 järgi arestitavat määra. Arvestada tuleb asjaoluga, et võlgnike ülalpidamisel on üks alaealine. Pankroti- ja kohustustest vabastamise perioodi (üldjuhul 3 aastat) jooksul toimuks võlgnike poolt tagasi maksmine umbes 30 kuud. Esimesed 6 kuud, mil kestab pankrotimenetlus, ei laekuks võlgnike sissetulekuid ja elatusmiinimumi arvestades pankrotipessa midagi. Kohustustest vabastamise menetluses oleks tuluks võlgnike vabatahtlikud maksed, mis ei pruugi olla järjepidevad. Ka vara müügist saadav tulu ei ole täpselt prognoositav. Pankrotivara müügi puhul tekivad lisakulud, mille võrra väheneb võlausaldajatele väljamakstav summa. Näiteks oleks pankrotihalduri tasu (PankrS § 651 lg.1 järgi 6027,88 eurot. Olulisem on aga, et praegusel juhul ei ole võlgnikest abikaasad maksejõuetud, mistõttu pankroti väljakuulutamist PankrS § 31 lg.1 ei võimalda.
Käesoleval juhul tuleb arvestada võlgniku soovi säilitada xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx asuv kinnisasi eluasemena. Kohtule esitatud andmetest saab järeldada, et mõlemad võlgnikud koos oma lastega kasutavad kinnistut oma koduna. Perekond on viidatud kinnistut kasutanud oma eluasemena ligikaudu 20 aastat. Võlgnikud on nõus täitma ümberkujundamiskava ning maksma igakuiselt võlgnevuste käteks keskmiselt 404,88 eurot ning nende soov on just kodu säilitamine. Võlgnikel peab kava täitmisel säilima huvi selle vastu, et vältida enda pankrotimenetlust ning ümberkujundamiskava tähtaeg peab olema selline, mis motiveeriks võlgnikke võlgade ümberkujundamist eelistama pankrotile ja ka täitma. Kui kehtiva seaduse kohaselt tekib võlgnikul üldjuhul kolme aasta möödumisel vastava avalduse esitamisest pankrotimenetluses võimalus võlgadest vabaneda, siis antud juhul on võlgnikud nõustunud viie aasta jooksul elama tavapärasest oluliselt väiksema sissetulekuga, et rahuldada võlausaldajate nõuded. Kohus märgib, et võlausaldajad ei saa maksejõuetusmenetlustes nõuete tervikuna täitmist eeldada. Nõuete vähendamise ulatus ei ole seadusega piiratud ja isegi võlgniku kohustuste suures ulatuses vähendamine ei pruugi olla vastuolus võlausaldajate õigustatud huvidega, kui ümberkujundamiskava kinnitamisel saavad võlausaldajate nõuded rahuldatud vähemalt sama suures ulatuses kui võlgniku pankroti korral. Kohtu hinnangul on käesolevalt igati põhjendatud anda võlgnikele võimalus eluaseme säilitamiseks. Seega arvestab kohus võlausaldajate õigustatud huve (nii kõrvalkohustuste ja põhinõuete vähendamisel kui võlausaldajatele juba tasutud intressi kas osaliselt või täielikult põhinõude tasumisena lugemisel) ning võlausaldajaid ei seata võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral.
15.FiMS § 27 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FiMS § 26 lgtes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kohus leiab võlgnike varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud võlgnike maksevõimest (nende sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on kohaldatud FiMS § 21 lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikele jõukohane. Kava kohaselt tuleb võlgnikel igakuisest sissetulekust (käesolevalt 750+160 eurot ning lisandub 380 eurot) võlausaldajate pandiga tagamata nõuete katteks tasuda kokku keskmiselt 404,88 eurot kuus. Kuumaksed suurenevad aja jooksul järgmiselt: 1.-2.kuul 201,30 eurot, 3.kuul 396,69 eurot, 4.-5.kuul 397,02 eurot, 6.kuul 405,07 eurot, 7.-59.kuul 412,85 eurot ning 60.kuul 413,63 eurot. Kava koostamisel on arvestatud ka asjaoluga, et Hxxxxx Äxxxs hakkab 2023. a oktoobris saama eelpensioni suurusega ligikaudu 380 eurot.
11(3)
Võlgade ümberkujundamiskava koostamisel lähtutakse võlgnike varalisest seisundist võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise ajal. Võlgnike varalise seisu oluline paranemine või halvenemine tulevikus õigustada ümberkujundamiskava muutmist (FiMS § 36) või tühistamist (FiMS § 41).
16.Kohus rahuldab Hxxx Äxxxxx ja Hxxxxx Äxxxxx maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab FiMS § 26 lg 2 alusel võlgnike ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel.
17.FiMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FiMS § 35 lg 1). Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 29.septembriks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (FiMS § 35 lg 3). Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 29.09.2024. a. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FiMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FiMS § 35 lg 4).
18.Kohus selgitab, et FiMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. Menetluskulude jaotus
19.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg-test 1, 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022. a määruse nr 124 kohaselt on alates 01.01.2023. a kuupalga alammäär 725 eurot. Seega halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 145 eurot. See kehtib juhul, kui usaldusisiku tasu on võlgniku kanda (analoogia PankrS § 23 lg-ga 3). FiMS § 8 lg 3 järgi võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Kui võlgnik on jätnud usaldusisiku tasu katteks deposiidina selleks ettenähtud summa tasumata, siis võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata (FiMS § 19 lg 3 p 6). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).
12(3)
Usaldusisik Annika Rau esitas tasutaotluse koos tasu arvestusega (II kd, tl 37). Usaldusisik taotleb tasu 11,5 tunni eest määraga 90 eurot tund, kokku 1035 eurot. Kohus peab tunnitasu 90 eurot põhjendatuks ja vastavaks käesoleva menetluse keerukusele ning mahule. Kohus hindab, et taotletud tasu vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ega ületa FiMS § 54 lg-s 5 ettenähtud piirmäära. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu saab pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused, teostanud selleks päringuid, samuti suhelnud võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja varanimekirjad, samuti võlgade ümberkujundamise kava. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1035 eurot. Kohus kohustas Hxxx Äxxxxx ja Hxxxxx Äxxxxt tasuma solidaarselt usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 880 eurot ning seda nelja osamaksega. Hxxx Äxxxx ja Hxxxxx Äxxxx on nõutud summa kandnud kohtu deposiidikontole. Usaldusisiku tasu summas 880 eurot tuleb kanda võlgnike poolt FiMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Puudujäävas osas, s.o 155 eurot tuleb Hxxx Äxxxxxx ja Hxxxxx Äxxxxxx solidaarselt tasuda Avitase OÜ arvelduskontole nr EE761010220233760220. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
13(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.