Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna Ringkonnakohus Aleksandr Kondrašov, Ele Liiv, Siret Siilbek 08.12.2025, Tallinn 2-25-9627 M.R-i hagi S.Y ja AS-i Postimees Grupp vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.09.2025 määrus Kaebuse esitaja ja liik M.R-i määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja M.R (isikukood XXX) esindajad ringkonnakohtus Kostja I S.Y (isikukood XXX) Kostja II AS Postimees Grupp (registrikood 10184643) Menetluse liik Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde M.R-i 18.09.2025 määruskaebuse lisana esitatud tõend (Eesti Töötukassa 06.06.2025 otsus töövõime hindamise kohta).
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Tühistada Harju Maakohtu 10.09.2025 määrus ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule. Asjaolud ja menetluse käik
1.M.R (hageja) esitas 18.06.2025 Harju Maakohtule S.Y (kostja I) ja AS-i Postimees Grupp (kostja II) vastu hagi (täpsustatud 12.08.2025), milles palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitise 1 000 000 eurot. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on kostjad alates 2022. a jaanuarist kuni praeguse ajani avaldanud kokku 25 artiklit ja teinud hagejat puudutavaid saateid. Kostja II on võimaldanud kostjal I avaldada portaalis ELU24 artikleid, mis sisaldavad hagejat puudutavaid valeväiteid, kallutatud hinnanguid ja eraelulisi detaile ilma hageja nõusolekuta. Kostja I on korduvalt hagejat solvanud (nt tsiviilasja nr 2-23-9110 istungil nimetas kostja I hagejat „prostituudiks“) ning kostjate tegevuse tõttu on hagejale saadetud solvavaid ja ähvardava sisuga e-kirju. Kostjad on saatnud oma toimetajad ilma loata hagejat puudutavatele kohtuistungitele filmima ja pildistama. Kostjate tegevuse tõttu on hageja kaotanud ettevõtte, töö, koostööpartnerid, sõbrad, kodu, abielu, tulevikuplaanid endise abikaasaga ja talle on tekkinud mainekahju. Kostjate tegevus on olnud pahatahtlik, hageja eraellu tungiv ja hageja tervist kahjustav. Kostjate tegevuse tõttu on hagejal stressist ja pikaajalisest sotsiaalsest survest tekkinud tervisekahjustus psüühikale. Kostjad on oma
tegevusega tekitanud hagejale püsiva terviserikke, mille tõttu määrati hagejale viieks aastaks osaline töövõimetus. Hageja palus kohtul mõista kostjatelt solidaarselt välja mittevaralise kahju hüvitise 1 000 000 eurot (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja 4). Hageja hinnangul on tema kahjuhüvitise nõue riigilõivuvaba riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p-i 12 järgi, kuna hageja taotleb tervisekahju hüvitamist.
2.Maakohus andis 08.08.2025 ja 29.08.2025 määrustega hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu tasumiseks. Hageja hagiavalduselt riigilõivu ei tasunud. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus keeldus 10.09.2025 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuna hageja ei ole tasunud hagiavalduselt riigilõivu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 10). Maakohus viitas VÕS § 1045 lg 1 p-dele 2 ja 4, § 134 lg-dele 2 ja 5 ning märkis, et praeguses asjas ei ole hagi esitamine riigilõivuvaba RLS § 22 lg 1 p-i 12 järgi. Hageja tervisekahjustus ei ole kvalifitseeritav õigusvastaselt tekitatud tervisekahjuks VÕS § 1045 lg 1 p-i 2 mõttes, sest see ei ole tekkinud teatava kostjate poolse füüsilise mõjutuse tulemusena, vaid hagejaga seotud artiklite ja saadete avaldamisega ehk hageja isiklike õiguste rikkumise tulemusel (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Hagejal tekkinud tervisekahju ei ole tervisekahju, millise nõude esitamisel ei tuleks RLS § 22 lg 1 p-i 12 järgi riigilõivu tasuda. Määruskaebus
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus kohaldanud RLS § 22 lg 1 p-i 12 liiga kitsalt. RLS § 22 lg 1 p 12 tuleb kohaldada ka juhtudel, kus terviserike avaldub psüühilise tervise häirena (stress, ärevus, unehäired, depressioon), mitte ainult füüsilise vigastusena. Tervisekahju mõiste hõlmab nii füüsilist kui ka vaimset tervist. Kostjate tegevuse tõttu tekkisid hagejal pikaajalised psüühilised häired ning hagejale määrati osaline töövõimetus. Menetluse edasine käik
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 ls 2 alusel tühistada ning saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
7.Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel, mille järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
8.Hageja on esitanud hagi tervise kahjustamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamiseks. Oma nõudes tugineb hageja kostjate järgmistele tegudele: 2
– kostjad on alates 2022. a jaanuarist kuni praeguse ajani avaldanud kokku 25 artiklit ja teinud hagejat puudutavaid saateid, mis sisaldavad hagejat puudutavaid valeväiteid, kallutatud hinnanguid ja eraelulisi detaile; – kostja I on korduvalt hagejat solvanud; – kostjad on saatnud oma toimetajad ilma loata hagejat puudutavatele kohtuistungitele filmima ja pildistama. Hageja väitel on kostjate tegevus kahjustanud tema psüühikat, hagejal on tekkinud tervisehäired, tema töövõime on osaliselt vähenenud.
9.Hageja peab kostjate tegevust õigusvastaseks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-de 2 ja 4 järgi. Ringkonnakohus märgib, et kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 ls 1 järgi seotud hageja esitatud õiguslike väidetega. Kui hageja on esitanud hagi alusena asjaolude kogumi, on sellele õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) kohtu ülesanne ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (RKTKo 11.12.2024, 2-19-13673/134, p 22).
10.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole poolte vahel lepingulisi suhteid olnud, mistõttu tuleb kostjate tegevust hinnata kahju õigusvastasuse tekitamise (delikt) sätete alusel. Delikti üldkoosseisul põhineva nõude maksmapanekuks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse (RKTKo 25.04.2007, 3-2-1-30-07, p 10; 13.11.2020, 2-15-505/180 p 20.1.2).
11.Kui hageja etteheited kostjatele vastavad tõele, võib kostjate tegevus olla kvalifitseeritav VÕS § 1045 lg 2, 4 või 8 järgi. Need sätted ei välista teineteist ja kostjad võisid oma tegevusega kõigi kolme sätte koosseisu täita. Kui hageja nõudeid saab kvalifitseerida mitme õigusliku aluse järgi, peab kohus välja selgitama, kas hageja soovib tugineda oma nõudes mõlemale õiguslikule alusele või ta valib neist välja vaid ühe, ning kas ta esimesel juhul taotleb kohtult nõuete hindamist järjekorras või jätab kohtu valida, missugust nõude õiguslikku alust esimesena kontrollida (RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-61-15, p 9).
12.Hageja ülesandeks on tõendada (eeldusel, et kostjad hageja väiteid vaidlustavad), et kostjad on etteheidetud teod toime pannud. Seejärel peaks hageja tõendama, et need teod on talle kahjuliku tagajärje tekitanud. Siinses asjas väidab hageja, et kostjad on oma tegevusega hageja tervist kahjustanud.
13.Tsiviilõiguslikult mõistetakse tervisekahjustust kui inimorganismi (seesmise) seisundi negatiivset mõjutamist (RKKKo 12.11.2019, 1-18-7833, p 21). Erialakirjanduses on selgitatud, et kehavigastus või tervisekahjustus on isiku kehalise või vaimse heaolu seisundi rikkumine. Siia alla kuulub inimese normaalsetesse kehalistesse, vaimsetesse, aga ka hingelistesse eluprotsessidesse sekkumine, mille tagajärjeks on inimese kehalise või vaimse heaoluseisundi häiritus. Tervisekahjustusega on tegemist juhul, kui kehalist terviklikkust kui sellist ei rikuta, kuid esineb muu, nt viirusest, bakterist vms põhjustatud organismi seesmine patoloogiline seisund (nt kopsupõletik, psüühikahäire; VÕS I komm (2016), § 129, p 4.2). Õiguskirjanduses märgitakse ka seda, et tervisekahjustuse tekitamine tähendab isiku kehalise või vaimse heaolu seisundi halvendamist. Tervisekahjustuseks saab lugeda mistahes hälbe tekitamist inimorganismi normaalse ja tavapärase seisundiga võrreldes. Tervisekahjustuseks võib seetõttu lisaks füüsilise mõjutusega isiku kehalise terviklikkuse rikkumise tagajärjel tekkivale organismi talitluse häirele pidada ka organismi seesmisi patoloogilisi seisundeid, mis võivad olla põhjustatud ka inimese psüühika mõjutamisest (VÕS IV komm (2020), § 1045, p 3.3). 3
14.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja väidetud tervisekahjustus ei ole kvalifitseeritav õigusvastaselt tekitatud tervisekahjuks VÕS § 1045 lg 1 p 2 mõttes, sest see ei ole tekkinud teatava kostjate poolse füüsilise mõjutuse tulemusena. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui kahju tekitaja sekkub teatud tegudega kannatanu normaalsetesse kehalistesse, vaimsetesse või hingelistesse eluprotsessidesse, mille tagajärjeks on kannatanu kehalise või vaimse heaoluseisundi patoloogiline häiritus (nt psüühikahäire), võib kahju tekitaja oma käitumisega kannatanule tervisekahjustuse põhjustada. Tervisekahjustuse tekitamine tähendab isiku kehalise või vaimse heaolu seisundi halvendamist, mis võib olla põhjustatud ka ainult inimese psüühika mõjutamisest (vt VÕS IV komm (2020), § 1045, p 3.3). Hageja esile toodud asjaoludest nähtuvalt mõjutas kostjate tegevus hageja psüühikat, mis omakorda rikkus või halvendas tema kehalist ja/või vaimset heaolu. Seega võisid kostjad hagejale tervisekahjustuse põhjustada. Vaidluse korral peaks hageja oma väiteid tõendama.
15.VÕS § 134 lg 2 järgi isiku tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Tervisekahjustuse tekitamise korral tuleb mittevaralise kahju (st füüsilise ja hingelise valu) tekkimist eeldada ning mittevaralise kahjuhüvitise saamiseks ei pea kannatanu tõendama muud, kui seda, et kahju tekitaja vastutab talle tervisekahjustuse tekitamise eest (VÕS I komm (2016), § 128, p 4.4 ja § 134, p 4.2.1; RKTKo 22.10.2008, 3-2-1-85-08, p-d 11–13, RKTKo 20.06.2013, 3-2-1-73-13, p 13).
16.Kostjad võisid hagejale tervisekahjustuse tekitada sõltumata sellest, kas nende tegevus oleks õiguslikult kvalifitseeritav kannatanule tervisekahjustuse tekitamisena (VÕS § 1045 lg 1 p 2), kannatanu isikliku õiguse rikkumisena (VÕS § 1045 lg 1 p 4) või heade kommete vastase tahtliku käitumisena (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Eeltoodu ei tähenda aga, et kostjad peaksid igal juhul kahju hüvitama. Kostjate kohustus kahju hüvitada võib olla välistatud siis, kui rikutud kohustuse või säte eesmärgiks ei olnud kaitsta hagejat tekkinud kahju eest. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 127 lg-t 2 tuleb kohaldada ka lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise juhtudel. See tähendab, et vaatamata põhjusliku seose olemasolule kostja teo ja hageja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4), ei pruugi kostja kahju tekitamise eest lõppkokkuvõttes deliktiõiguslikult vastutada juhul, kui õigusvastase teo tegemise keelu eesmärgiks ei olnud sellise kahjuliku tagajärje ärahoidmine, nagu hagejal esines. Seejuures tuleb keelu eesmärgi kindlakstegemisel muuhulgas arvestada sellega, kuivõrd ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule (RKTKo 26.09.2006, 3-2-1-53-06, p 13; 26.10.2021, 2-19-7379/61, p 19). Kostjad ei peaks kahju hüvitama ka siis, kui kahju ei olnud kostjatele ettenähtav. Riigikohus on märkinud, et kuigi VÕS § 127 lg 3 ei kohaldu deliktilise vastutuse juhtudel, võib kahjuliku tagajärje ettenähtavus õigusvastase teo toimepanemise ajal omada tähtsust delikti üldkoosseisul põhineva (s.o süülise) vastutuse korral (VÕS §-d 1045–1050). Nimelt saab õigusvastase teo toimepannud isik vastutusest vabanemiseks VÕS § 1050 lg-te 1 ja 2 järgi muu hulgas tõendada, et talle ei saa hooletut käitumist ette heita, kuivõrd mõistlikult võttes ei olnud tal võimalik ette näha põhjuslikku seost oma teo ja kahju vahel (RKTKo 26.09.2006, 3-2-1-53-06, p 13; 26.10.2021, 2-19-7379/61, p-d 18.4).
17.Kuivõrd hageja nõuab kostjatelt tervisekahjustuse tõttu tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist, kohaldub hageja nõudele RLS § 22 lg 1 p 12, mis sätestab, et riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamine.
18.Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks välja tuua, et kohtupraktikas on näiteks peetud RLS § 22 lg 1 p-i 12 kohaselt riigilõivuvabaks hagi, mis esitati töökiusust tuleneva terviserikkega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks (TrtRnKo 24.03.2025, 2-24-1587, p 20). Niisamuti on Riigikohtu halduskolleegium viidanud, et RLS § 22 lg 1 p 12 järgi on riigilõivuvaba 4
kaebus, milles nõutakse mittevaralist kahju seoses tervise halvenemisega üksikvangistuses viibimise tõttu (RKHKm 09.10.2019, 3-18-976, p-d 10 ja 11). RLS § 22 lg 1 p 12 ei erista tervise kahjustamisega tekkinud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid (TrtRnKm 15.08.2018, 2-18-7244, p 6; RKKKm 12.05.2009, 3-1-1-41-09, p 13).
19.Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
20.Ringkonnakohus võtab hageja määruskaebuse lisana esitatud tõendi (Eesti Töötukassa 06.06.2025 otsus töövõime hindamise kohta) asja materjalide juurde (TsMS § 662 lg 3).
21.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele.
22.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.