3.2.Mõista Janis Viksilt Jüri Pallo kasuks välja kahjuhüvitis 384 eurot.
3.3.Mõista Janis Viksilt Jüri Pallo kasuks välja otsuse tegemise aja seisuga (14. aprill 2023) kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivis 42 eurot 4 senti.
3.4.Mõista Janis Viksilt Jüri Pallo kasuks välja viivis kahjuhüvitise (s.o 384 eurolt) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15. aprillist 2023 kuni kahjuhüvitise tasumiseni.
3.5.Jätta menetluskulud Janis Viksi kanda.
4.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Janis Viksi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus pärast tsiviilasjas tehtud lõpplahendi jõustumist. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Jüri Pallo (hageja) esitas 19. augustil 2022 Tartu Maakohtule hagi Janis Viksi (kostja) vastu kahjuhüvitise 384 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 19 euro 19 sendi ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19. augustist 2022 kuni nõude täitmiseni väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Hagiavalduse kohaselt rahuldas maakohus tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-22-5746 hageja hagi kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kostja rikkus hageja au ja head nime, avaldades Facebook’is Kuuuurija seinal jagatud postituse. Hageja pöördus kostja poole
16.detsembri 2021. a nõudekirjaga, milles pakkus kohtuvälist kompromissivõimalust ning teatas kostjale enda nõuetest. Kostja on nõudekirja kätte saanud. Kohtueelseid kulusid ei oleks olnud, kui kostja ei oleks hageja mainet kahjustanud. Seega esitas hageja täiendava nõude tsiviilasjale nr 2-22-5746 eelnenud ja kohtueelselt tekkinud varalise kahju hüvitamiseks.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kui lepingulise esindaja kulud on jõustunud otsusega välja mõistetud, ei saa neid enam teist korda nõuda. Kostjal ei ole teavet selle kohta, mille eest on tagaseljaotsusega lepingulise esindaja kulud välja mõistetud. Tagaseljaotsuses on menetluskuludena märgitud 768 eurot nelja tunni eest. Nõudekiri on sisult sama nagu hagiavaldus. Hagi koostamise eest on lepingulise esindaja kulu välja mõistetud. Selliselt nõuab hageja kulusid ühe ja sama töö eest kahekordselt.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 14. aprilli 2023. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 384 eurot, kohtuotsuse tegemise aja seisuga kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivise 42 eurot 4 senti, viivise kahjuhüvitise (384 eurolt) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15. aprillist 2023 kuni kahjuhüvitise tasumiseni ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja kahju on 16. detsembri 2021 nõudekirja (dtl 9–13) koostamisega seotud õigusabikulud 384 eurot, mis on tsiviilasjale nr 2-22-5746 eelnenud ja kohtueelselt tekkinud õigusabikulu. Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine on võimalik VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel. Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (Riigikohtu 9. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29). Maakohus leidis, et kohtuvälise õigusabi kasutamine hageja poolt oli mõistlikult vajalik. Kostja teo ja hageja kahju (kohtueelsed õigusabikulud) vahel on olemas põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja ei oleks hageja kohta kommentaari kirjutanud ja tema mainet kahjustanud, poleks hageja pöördunud lepingulise esindaja poole nõudekirja koostamiseks ja hagejal ei oleks kohtueelseid õigusabikulusid tekkinud. Praeguses asjas nõuab hageja kohtueelseid õigusabikulusid 16. detsembri 2021. a nõudekirja koostamise eest. Kohtule on tõenditena esitatud nii nõudekiri, kui ka selle koostamise eest hagejale esitatud arve. On loomulik, et kohtueelselt esitatud nõudekirja ja hagiavalduse sisu on mõnevõrra kattuv. Eelnev ei tähenda aga seda, et kui kohus on hagiavalduse koostamise eest õigusabikulud kostjalt välja mõistnud, ei saaks hageja nõuda kostjalt kohtueelseid õigusabikulusid. Hageja kohtueelsed õigusabikulud 384 eurot (2 t x 160 eurot / t + käibemaks) on mõistliku suurusega. Hageja nõudis viivist 19 eurot 19 senti alates 3. jaanuarist 2022 kuni 18. augustini 2022. Kostja ei ole hageja viivise arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Alates 19. augustist 2022 kuni
14.aprillini 2023 on viivis 22 eurot 85 senti. Eelneva tõttu on otsuse tegemise aja seisuga (14. aprill 2023) sissenõutavaks muutunud viivis kokku 42 eurot 4 senti (19,19 + 22,85). Üldjuhul jäävad menetluskulud hagi rahuldamise korral TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Samas võimaldab TsMS § 162 lg 4 jätta kohtul menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest ja mõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (Riigikohtu 26. jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10).
Tsiviilasjas nr 2-22-5746 esitas hageja hagi kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Nii tsiviilasjas nr 2-22-5746 esitatud hagi, kui ka sellele eelnenud nõudekiri, millega seotud kohtueelseid õigusabikulusid hageja praeguses tsiviilasjas kostjalt nõuab, olid seotud sama episoodiga. Kostja avaldas Facebook’is Kuuuurija seinal 27. septembril 2021 jagatud postituse „Võrumaa mees pandi kirikuvande alla“ kommentaariumis hageja au ja head nime rikkuva kommentaari. Menetlusökonoomia ja mõistlikkuse põhimõtet arvestades oleks olnud põhjendatud esitada mõlemad nõuded (mittevaraline kahju ja kohtueelsed õigusabikulud) samas menetluses. Kohtueelsete õigusabikulude nõude esitamine eraldi menetluses koormab kohut ja pooli ebamõistlikult, tekitades tarbetuid menetluskulusid. Kohtu hinnangul oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane olukord, kus tsiviilasjas nr 2-22-5746 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot ja menetluskulud 768 eurot, ning praeguses asjas oleks kostjalt hageja kasuks välja mõistetud kohtueelsed õigusabikulud 384 eurot ja menetluskulud (hageja menetluskulude nimekirja kohaselt 1324 eurot). Eelneva tõttu jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja menetluskulud kostja kanda, kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist ning jätta ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt tuli seaduses ette nähtud kulude jaotusest kõrvale kaldumine pooltele üllatusena. TsMS § 162 lg 4 rakendamisel tuleb lähtuda mh VÕS § 140 lg 1 suhtes kujunenud kohtupraktikast ning kohus võib kulusid vähendada ilma kulude kandmiseks kohustatud isiku taotluseta, kuid see ei tohi tulla pooltele üllatusena (Riigikohtu 25. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-15, p 12). Kostja ei tuginenud menetluses sellele, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda ega toonud esile põhjendusi, miks oleks kulude kanda jätmine kostja suhtes TsMS § 162 lg-le 4 tuginedes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Pooled said TsMS § 162 lg 4 kohaldamisest teada alles kohtuotsusest. Maakohus ei selgitanud eelmenetluses, et kohus kaalub või võib kaaluda nimetatud sätte kohaldamist ja seega ei saanud menetlusosalised avaldada ka oma seisukohti. Menetluskulude täies ulatuses kostja kanda jätmine ei oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. TsMS § 162 lg-t 4 saab kohaldada üksnes siis, kui ebaõiglus on äärmine, st üksnes erandlikel juhtudel. Menetluskulude kostja kanda jätmine olukorras, kus kostja põhjustas oma tegevusega hagejale kohtueelsed õigusabikulud ning mille hüvitamiseks pidi hageja pöörduma kohtusse, ei ole kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja oli teadlik nende kulude hüvitamise kohustusest, kuid jättis kulud hüvitamata. See, et kulud olid seaduslikud ja põhjendatud, on tuvastatud maakohtu otsusega. Kohtusse pöördumine ning seetõttu menetluskulude kandmine oli tingitud sellest, et kostja kohtuväliselt hagejale tekkinud õigusabikulusid ei hüvitanud, kuigi hageja esitas sellekohase nõude juba nõudekirjas. Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude puhul on tegemist iseseisva kahju hüvitamise nõudega (mitte näiteks kõrvalnõudega) ning sellise nõude esitamine eraldi nõudena ei ole vastuolus seaduse ega hea usu põhimõttega. Seadusega pole nõude esitamist ajaliselt ega arvuliselt piiratud. Kuna seaduses ega kohtupraktikas ei ole piiratud eraldiseisvate nõuetega kohtusse pöördumise arvu (nagu Riigikohus piiras sissenõutavaks muutunud viivise sissenõudmise kordade arvu), siis kasutas hageja õiguspäraselt põhiseaduses sätestatud õigust esitada kohtusse ka varalise kahju hüvitamise nõue. Kohtusse pöördumine oli ka hagejale kulukas ning ta oleks pidanud tasuma suurema riigilõivu ja kandma ühel ajal suuremaid kulusid.
Sel põhjusel võis hageja kooskõlas seadusega antud võimalustele esitada nõuded kahes erinevas menetluses ning selle õiguse realiseerimine ei anna alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Ainult menetlusökonoomiale tuginemine ei anna alust teha järeldust, et menetluskulude kostja kanda jätmine on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt on hagiavalduse sisu kattuv kohtueelselt esitatud võlanõudega, vähemalt sarnased on nõude esemeks olevad asjaolud. Hagi on mahukam dokument kui võlanõue. Kuna võlanõude sisu on üle kantud hagiavaldusse, siis pole kostjal ega ka kohtul võimalik ette näha, et hageja soovib ka kohtuväliste kulude, s.h. kahjunõude esitamisega seotud kulude hüvitamist eraldi menetluses. Etteheide kostjale, et ta ei nõudnud menetluskulude vähendamist on asjakohatu. Kostja on hagi vastuses palunud jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja on kohtuväliste kulude eraldi hagemisega kahjustanud kostja huve. Eraldi hagi esitamisega kaasnesid hagejale menetluskulud. Seega saab hageja käitumist lugeda kostja suhtes pahausklikuks, sest teadlikult on tegutsetud eesmärgiga koormata kostjat täiendavate kuludega. Pooled peavad menetlusõigusi täitma heas usus ja mitte kahjustama vastaspoole huve. Hageja on seda nõuet eiranud. Hageja väidab, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue on iseseisev kahju hüvitamise nõue ning sellise nõude esitamine eraldi nõudena ei ole vastuolus seaduse ega hea usu põhimõttega. Hageja väide võiks olla õige, kui selline õigusabikulu tekiks asjas, kus vaidlus ei jõua kohtumenetlusse. Kohtuväliste õigusabikulude nõude esitamine põhimenetluses oleks välistanud uute ja täiendavate menetluskulude tekkimise.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning maakohtu otsus tuleb menetluskulude jaotuse osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud maakohtus kostja kanda (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kostja kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidlustata apellatsioonkaebuses maakohtu otsust hagi rahuldamise osas. Maakohtu otsus on vaidlustamata osas TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.
8.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda, leides, et menetlusökonoomia ja mõistlikkuse põhimõtet arvestades pidanuks hageja esitama mõlemad nõuded (mittevaraline kahju ja kohtueelsed õigusabikulud) ühes menetluses. Maakohus leidis, et kohtueelsete õigusabikulude nõude esitamine eraldi menetluses koormab kohut ja pooli ebamõistlikult, tekitades tarbetuid menetluskulusid. Kohtu hinnangul oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane olukord, kus tsiviilasjas nr 2-22-5746 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot ja menetluskulud 768 eurot, ning praeguses asjas oleks kostjalt hageja kasuks välja mõistetud kohtueelsed õigusabikulud 384 eurot ja menetluskulud (hageja menetluskulude nimekirja kohaselt 1324 eurot).
Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebusega, et praegusel juhul puudub alus TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Hagimenetluse menetluskulud jagatakse üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lõike 4 rakendamisel tuleb lähtuda muu hulgas ka VÕS § 140 lg 1 suhtes kujunenud kohtupraktikast. Eelkõige tuleneb sellest, et kantavate kulude vähendamise aluseks olevate asjaolude korral võib kohus vähendada kulusid ilma kulude kandmiseks kohustatud isiku taotluseta, kuid see ei tohi tulla pooltele üllatuslikult. Kohus peab vajaduse korral juba eelmenetluses selgitama, kas ja kui palju oleks poolte hinnangul põhjendatud kulude kandmist vähendada, ning andma vajadusel kulude kandmiseks kohustatud isikule võimaluse kahjuhüvitise vähendamiseks esiletoodud asjaolusid tõendada. Maakohus andis pooltele 8. märtsi 2023. a kirjaga (tl 64) tähtaja menetluskulude nimekirjade ning seisukohtade vastaspoole menetluskulude kohta esitamiseks, kuid ei selgitanud, et kohus kaalub TsMS 162 lg 4 kohaldamist. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamine tuli pooltele üllatusena alles kohtuotsuses. Maakohus ei ole pooltega TsMS § 162 lg 4 kohaldamist arutanud. Ainuüksi kostja taotlust jätta menetluskulud hageja kanda põhjusel, et kostja vaidles hagile tervikuna vastu, ei saa lugeda kulude vähendamise aluseks olevate asjaolude väljatoomisena.
9.Kuigi TsMS § 162 lg 4 kohaldamine on kohtu diskretsiooniõigus, tuleb selle kohaldamist põhjendada. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Lõike 4 kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega, et selliseks erandlikuks asjaoluks praegusel juhul saab pidada olukorda, kus hagejal oli võimalik panna oma õigused maksma ühes menetluses, esitades nii mittevaralise kahju nõude, kui ka kohtueelsete õigusabi kulude hüvitamise nõude ühes menetluses tsiviilasjas nr 2-22-5746. Kuigi kohtueelsete õigusabikulude nõude esitamine põhiasjas nr 2-22-5746 oleks olnud mõistlik, oli hagejal võimalik esitada nõue ka eraldi menetluses. Maakohus on nõude ka käesolevas asjas rahuldanud. Tegemist on hageja iseseisva nõudega ning hageja on vaba otsustama, kas ning kui jah, siis millal, ta nõude esitab. Seadusega lubatud nõude esitamist ei saa hagejale ette heita ega lugeda seda kostja suhtes äärmiselt ebaõiglaseks. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, kas kohtueelsete õigusabikulude nõude esitamine koos mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisega võis hoida kokku menetluskulusid ja vähem koormata menetlusosalisi, omab tähtsust väljamõistetavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel.
10.Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Ringkonnakohtu otsusega muudeti maakohtu menetluskulude jaotust. Seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise tervikuna maakohtu otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras (Riigikohtu 28. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-13-37940, p 14.2; 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj). (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.