nende HAGEJA OÜ GS Core, rk 16183586, asukoht Roseni 7, Tallinn, lepinguline esindaja Priit Pööbo
KOSTJA
E. P., ik xxxx, elukoht xxxx Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt E. P. hageja OÜ GS Core kasuks 22.09.2017 E OÜ-ga sõlmitud võrgulepingust nr xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 227,08 eurot ja 21.08.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 69,28 eurot.
3.Välja mõista kostjalt E. P. hageja OÜ GS Core kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis põhivõlgnevuse (227,08 euro) jäägilt alates 22.08.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
Jätta menetluskulud 92% ulatuses kostja E. P. kanda ja 8% ulatuses hageja OÜ GS Core kanda ning välja mõista kostjalt E. P. hageja OÜ GS Core kasuks menetluskulude katteks 184 eurot.
6.Välja mõista kostjalt E. P. hageja OÜ GS Core kasuks viivis menetluskuludelt (184 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded
1.OÜ GS Core esitas 06.04.2023 Viru Maakohtule hagi E. P. vastu võlgnevuse nõudes ning 05.06.2023 täiendatud hagiavalduse. 07.07.2023 määrusega on kohus määranud hagi lahendamise kirjalikus menetluses.
2.Hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmisid võrguettevõtja E OÜ ja kostja E. P. 22.09.2017 võrgulepingu nr xxxx (elektrienergia müüja E OÜ esindaja on E AS, L.p.8), mis jõustus 21.09.2017. Lepingu alusel müüs esialgne võlausaldaja elektrienergiat ja osutas võrguteenust kostjale tarbimiskohas xxxx. Leping oli sõlmitud tähtajatult. Kostja ei ole lepingu lõpetamise soovi avaldanud. Elektrituruseaduse (ELTS) § 12 lg 1 järgi on tarbija elektrienergiat oma tarbeks kasutav isik. ELTS § 91 lg 6 järgi võib tarbija tähtajalise või tähtajatu võrgulepingu üles öelda, kui ta on sellest vähemalt 30 päeva ette teatanud. Kostja vastavat tahteavaldust teinud ei ole. Esialgne võlausaldja esitas kostjale elektrienergia, võrguteenuse, taatuvenegia tasu ja elektriaktsiisi eest arved. Kostja ei ole võrguteenuse kasutamisest tulenevat kohustust täitnud ja on jätnud tasumata elektrienergia, taastuvenergia ja aktsiisi ning võrguteenuse tasu. Kostja on jätnud tasumata arved alates detsembrist 2018. Leping kostjaga lõpetati esialgse võlausaldaja poolt 13.09.2020. Kostja esialgsele võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega GS Core OÜ-le 30.08.2021. Hageja nõuab kostjalt põhinõude 248,37 euro ja viivitusintresside (seaduslik viivis arvestusega 0,022% päevas) summas 65,64 eurot tasumist järgmiselt: Arve maksetähtaeg
Viivitatud kuni
Viivitatud päevi
Summa
Viivise %
Viivise summa
Arve nr.
Arve kp
924497628787
31.07.2019 19.08.2019 06.04.2023
36,65
0,022
10,69
924640828360
31.08.2019 18.09.2019 06.04.2023
25,02
0,022
7,13
924267775501
30.09.2019 18.10.2019 06.04.2023
24,54
0,022
6,83
924569689629
31.10.2019 18.11.2019 06.04.2023
28,44
0,022
7,73
924181897770
30.11.2019 18.12.2019 06.04.2023
33,88
0,022
8,98
924916329341
31.12.2019 20.01.2020 06.04.2023
32,38
0,022
8,35
924634286090
31.01.2020 19.02.2020 06.04.2023
28,96
0,022
7,28
924327087861
29.02.2020 19.03.2020 06.04.2023
5,50
0,022
1,35
924008995493
31.03.2020 20.04.2020 06.04.2023
5,50
0,022
1,31
924513730930
30.04.2020 21.05.2020 06.04.2023
5,50
0,022
1,27
924772914701
31.05.2020 19.06.2020 06.04.2023
5,50
0,022
1,24
924139597043
30.06.2020 20.07.2020 06.04.2023
5,50
0,022
1,20
924633385562
31.07.2020 19.08.2020 06.04.2023
5,50
0,022
1,16
924491880341
31.08.2020 21.09.2020 06.04.2023
5,50
0,022
1,12
KOKKU:
248,37
65,64
Edaspidi nõuab hageja seadusjärgset viivist tasumata põhinõudelt 248,37 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 07.04.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja märgib hagi tekstis, et nõuab kostjalt sissenõudekulude hüvitamist summas 25 eurot, kuid hagi resolutsioonis nimetatud nõue puudub. Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Samuti ei ole hageja arvestanud nimetatud nõudega riigilõivu 100 euro tasumisel, mida tasutakse hagilt hinnaga kuni 350 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja menetluskuludena tasutud riigilõiv, õigusabikulud ning viivise menetluskuludelt. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 08.06.2023. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kätte toimetamisest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. 07.07.2023 määrus hagi lahendamiseks kirjalikus menetluses on TsMS § 322 lg 1 alusel kostjale kätte toimetatud perekonnaliikme vahendusel 17.07.2023. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused,
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus lahendab hagi vastavalt hagiavalduse resolutsioonile. TsMS § 442 lõike
5 ja § 439 kohaselt ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud. Hagi resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-07, punkt 14).
5.Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt.
6.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud 16.03.2023 võrguettevõtja esindaja E AS kinnituse nõude loovutamise kohta 30.08.2021 OÜ-le GS Core (dtl 66).
7.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid võrguettevõtja E OÜ ja kostja E. P. 22.09.2017 võrgulepingu nr xxxx (tarbimiskoht xxxx). Kostja jättis tasumata talle esitatud arved alates 31.07.2019 kuni 31.08.2020 (leping lõpetati 13.09.2020) kokku summas 248,37 eurot. Kohus leiab, et hageja põhinõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Nimelt ei nõustu kohus hageja märgitud 31.07.2019 arve nr. 924497628787 tasumata võlgnevuse suurusega summas 36,65 eurot. Nimetatud arvel on märgitud arve koostamise hetkel tasumisele kuuluvaks summaks 65,36 eurot, mis sisaldab osaliselt ka võlgnevust eelmise perioodi eest. 30.11.2019 arvel nr. 924181897770 on märgitud, et perioodi eest on laekunud arve koostamise, 04.12.2019, hetkeks 50 eurot. Nimetatud summa on esialgne võlausaldaja arvestanud 31.07.2019 arvel märgitud summa katteks ja seega võlgnevus 31.07.2019 arve nr. 924497628787 eest on 15,36 eurot (65,36 – 50), mitte 36,65 eurot. Nimetatut kinnitavad ka E poolt koostatud viivisearvestused järgnevatel kostjale esitatud arvetel, kus märgitakse arve nr. 924497628787 eest tasumata summadeks 13,63 eurot + 1,73 eurot ehk kokku 15,36 eurot.
9.Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 227,08 eurot (248,37 – 21,29) ning rahuldamata jääb hageja põhinõue summas 21,29 eurot.
10.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 0,022% päevas alates iga arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni 06.04.2023 kokku summas 65,64 eurot. Seoses asjaoluga, et kohus rahuldas hageja põhinõude osaliselt, tuleb teha ümberarvestused ka eelnimetatud arve eest nõutava viivise (10,69 eurot) osas. 30.11.2019 arvel nr. 924181897770 nähtuvast viivisearvestusest on kostja tasunud osaliselt võlgnevust 04.11.2019. Seega kuulub 31.07.2019 arve nr. 924497628787 eest tasumisele viivis 0,022% päevas arvestatuna 36,65 eurolt perioodil 20.08.2019 – 04.11.2019 ehk 77 päeva eest 0,62 eurot ning arvestatuna 15,56 eurolt
perioodil 05.11.2019 - 06.04.2023 ehk 1249 päeva eest summas 4,28 eurot (vt viivisekalkulaator.ee), seega kokku 4,90 eurot. Ülejäänud osas kohus nõustub hagis märgitud sissenõutavaks muutunud viivise arvestusega ning seega kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 06.04.2023 seisuga kokku summas 59,85 eurot (65,64 – 5,79). Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja viivisenõude summas 5,79 eurot (10,69 – 4,90).
12.Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenev seadusjärgne viivis (alates 01.01.2023 on see 10,5% aastas ning alates 01.07.2023 12% aastas) põhinõudelt 227,08 eurolt perioodil 07.04.2023 kuni 21.08.2023 (k.a) ehk 137 päeva eest moodustab 9,43 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 21.08.2023 seisuga kokku 69,28 eurot (59,85 eurot + 9,43 eurot).
13.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 22.08.2023 edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 227,08 euro tasumiseni. Kohus märgib, et kohtupraktikast lähtudes ei tohi tulevikus sissenõutavaks muutuv viivisenõue koos väljamõistetud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 157,80 eurot (227,08 – 69,28).
14.Kohus lahendas hageja nõuded mis olid hagiavalduse resolutsioonis nõuetena esitatud ja mille eest oli riigilõiv tasutud. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
16.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 314,01 eurot (248,37 + 65,64). Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 27,08 eurot ehk ümmarguselt 8% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 92% ulatuses kostja ja 8% ulatuses hageja kanda.
17.Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv, õigusabikulud 120 eurot (s.h. 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu) ning viivise menetluskuludelt. Summad ei sisalda käibemaksu.
18.Hageja märgib hagis, et on tasunud riigilõivu 140 eurot, millest 65 eurot on tasutud ja 75 eurot veel tasuda. Tegelikkuses on hageja tasunud hagi esitamisel 06.04.2023 riigilõivu 100 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 92% ulatuses ehk summas 92 eurot.
19.Hagejale on osutatud õigusabi 1 tunni ulatuses, tunnihinnaga 100 eurot/tund, mis sisaldas nõude asjaolude ja materjaliga tutvumist, hagiavalduse ettevalmistamist (sealhulgas tõendite kogumist ja kliendiga nõupidamist) ja koostamist ning hagi kohtusse esitamist (hagi lisade komplekteerimist). Lisaks palub hageja välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
20.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt on menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
21.Kohus leiab, et esindaja tunnitasu määr 100 eurot/tunnis on mõistlikus suuruses. Samuti peab kohus märgitud ajakulu õigusabi osutamisel mõistlikuks. Kohus ei pea aga põhjendatuks hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu nõuet summas 20 eurot (TsMS § 144 p 7, § 4842), kuivõrd käesolev tsiviilasi ei ole kohtusse tulnud maksekäsu kiirmenetlusest.
22.Seega on hageja õigusabikulud põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele vastavalt menetluskulude jaotusele summas 92 eurot (92% 100 eurost).
23.Kokkuvõttes kuuluvad kostja poolt hüvitamisele hageja menetluskulud summas 184 eurot (92 + 92).
24.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad.
25.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
26.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.