Pankrotiõigus

Vara Võlgnikul puudub registreeritud vara. Võlgniku kasutuses on olnud sõiduk MERCEDESBENZ C 270 CDI registreerimismärgiga xxxxxx. Sõiduki kasutamisega seoses on osaühingut trahvitud. Samas liiklusregistri andmetel võlgnikule sõidukeid pole kuulunud. Võlgnik omas tühja arvelduskontot, millel toimingud alates 16.05.2018 puudusid ning mis suleti 15.03.2022. Kohustused: - Politsei ja Piirivalveamet 30 eurot (ülejäänud kolm trahvinõuet on aegunud); - Kohtutäitur Jane Rumjantseva 270 eurot (66+84+120); - Kohtutäitur Taive Peedosaar 66 eurot; - Äriseadustiku alusel tehtud trahv (19.05.2022 määrus Ä 50012466 / M5) 300 eurot. Kokku 666 eurot. Pankrotiavalduse kohaselt on Magic Money OÜ-l nõue võlgniku vastu 10 euro suuruses. Ajutine haldur tegi võlausaldajale päringu, millele Magic Money OÜ ei vastanud. Ajutisel halduril puuduvad tõendid, et selline nõue eksisteeriks. 29.10.2020 võlgniku osaniku otsusega otsustati määrata xxxxx xxxx ülesannete täitmise tasuks 1000 eurot kuus ning sõlmida osaniku Laguna Madre OÜ-ga laenuleping summas 5000 eurot intressiga 15% aastas ja viivitusintressiga 0,2% päevas. Laenu tagastamise tähtaeg on 29.11.2020. Ajutine haldur ei tuvastanud, et võlgnik oleks 5000 eurot laenu saanud. Ajutine haldur ei näe võimalusi võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning muutus selliseks hiljemalt 2019.a veebruaris politsei poolt trahvide määramisega. Maksejõuetuks muutus võlgnik Axx Pxxxx tegevuse tulemusena. Maksejõuetus süvenes 300 eurose trahvi määramise tagajärjel. Ajutine haldur esitas enda seisukoha Pxxxt Jxxx tegevusele, leides, et Pxxxx Jxxx ei ole oma tegevuses võlgniku juhatuse liikmena olnud osaühingule lojaalne ning jätnud olulises osas täitmata osaühingu juhatuse liikme kohustusi, nt jätnud võlgniku raamatupidamise korraldamata, endale sobival ajal juhatuse liikmeks olemise piiramine, milline tegevus on olnud massiline. Pxxxx Jxxxx on kehtiv seos 58 äriühinguga, millest enamus on enampakkumistel omandatud äriühingud. Osad neist on nüüdseks likvideerimisel või pankrotis. Äriühingud omandatakse selleks, et esitada hagid endiste juhatuse liikmete ja/või osanike vastu, nt kahju, sisse maksmata osakapitali, tagasivõitmise vms nõudes. Ka Rxxx Kxxxxxxo vastu oli esitatud hagi 2500 euro ja viiviste nõuetes (tsiviilasi nr 2-20-141250), mis jäeti rahuldamata. Ajutine haldur avaldas, et avalikus huvis on anda hinnang Pxxxx Jxxx äritegevusele ning tuleks kaaluda võlgniku pankrotimenetluse läbiviimist avaliku uurimisena. Ajutine haldur ei tuvastanud võimalusi vara tagasivõitmiseks. Kohus määras 30.06.2023.a määrusega deposiiti makstava summa suuruse ja tähtaja. Keegi ei maksnud deposiiti. 19.07.2023 tegi kohus Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada kohtule avaldus võlgniku suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 03.08.2023 teatas Konkurentsiamet, et ei kavatse esitada avaldust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 666 euro ulatuses ja vara nende täitmiseks puudub. Tagasivõidetavad nõuded puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul vara puudub ja selle suurendamiseks ei ole võimalusi ette näha, on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna ei võlgnik ise, ükski võlausaldaja ega ka keegi kolmas isik ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et puuduvad isikud, kes oleks valmis pankrotimenetlust rahastama. Pankrotti pole võimalik välja kuulutada ka põhjusel, et maksejõuetuse teenistus ei esitanud avaldust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena Eeltoodust tulenevalt ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti ja lõpetab menetluse raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 29 lg 8 laused 1-3 sätestavad, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku registrist kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Eeltoodust tulenevalt peab ajutine haldur likvideerima juriidilise isiku seaduses sätestatud tingimustel. Kohus määrab kindlaks ka võlgniku dokumentide hoidja, kelleks tuleb määrata võlgniku praegune juhatuse liige Pxxxx Jxxx. Menetluskulude jaotus Ajutine pankrotihaldur esitas raugemise (kui maksejõuetusteenistus avaldus ei esita) korral taotluse tasu osaliseks määramiseks summas 870 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega

taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja Alates 01.02.2021.a kehtiv PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022.a määruse nr 124 § 1 alusel on 2023.a kuutasu alammääraks 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 145 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 10h 40min, kokku tasu 1100 eurot, mis teeb tunnitasuks 105,76 eurot. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu määr ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 märgitud ülemmäära. Ajutine haldur palus määrata oma tasu osaliselt summas 725 eurot, kohtu hinnangul on see võimalik. Kohus määrab seega ajutise halduri tasuks 725 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 145 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 870 eurot. Ajutine haldur on palunud raugemise korral (kui maksejõuetusteenistus avaldus ei esita) enda tasu välja mõista riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Nagu kohus eelpool märkis, on 2022.a kehtestatud töötasu alammääraks 725 eurot, millele saab lisada käibemaksu 145 eurot. Seega on võimalik riigi vahenditest ajutise halduri tasu täies ulatuses hüvitada. Riigi vahenditest tasu määramise välistuseks on PankrS § 23 lg 5, mis sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Käesolevalt ei ole deposiidina keegi kohtu määratud summat tasunud. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 lg 1 ja 2 lg 1 kohaselt arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni ning tasu peab olema 33 eurot poole tunni kohta. Ajutise halduri taotletav riigi eelarvest väljamõistetav summa on võimalik (33€/pooltund x 21 pooltundi = 725 eurot) ja see vastab seadusele. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu, kokku summas 870 eurot (sh käibemaks), välja riigi vahenditest. Ajutise halduri

taotlusel ja vastavalt PankrS § 23 lg-le määrab kohus, et tasu tuleb maksta ajutise halduri poolt nimetatud büroole. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.