hageja: OK Incure OÜ (rk 11542046; aadress Mustamäe tee 16, Tallinn), lepinguline esindaja: A. V. (e-post XXX)
R.
K.
u
vastu
võla
kostja: R. K. (ik XXX; viimased teadaolevad aadressid XXX ja XXX; e-post XXX) Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt: välja mõista R. K. ult põhivõlg 465,15 eurot, viivis 16,71 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot, kokku 496,86 eurot OK Incure OÜ kasuks.
2.Jätta hagi rahuldamata põhivõla 44,85 euro, intressi 44,21 euro, viivise 28,40 euro ja sissenõudmiskulu 35 euro osas.
4.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 76% kostja ja 24% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
6.Välja mõista R. K. ult menetluskulu 133 eurot OK Incure OÜ kasuks.
7.R. K. ul tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt OK Incure OÜ-le käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja
sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ (hageja) hagi R. K. u (kostja) vastu põhivõla 510 euro, intressi 44,21 euro, viivise 45,11 euro ja sissenõudmiskulu 50 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ (BB Finance) XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX laenusummaga 485,05 eurot ja intressimääraga 14,1% aastas. Krediidi kulukuse määr 50,75% aastas tulenes järgmisest: 485,05 eurot laenati seitsmeks kuuks fikseeritud intressimääraga 14,1% aastas, lepingutasu 40,05 eurot, tagasimakstav kogusumma 508,13 eurot, seitse tagasimakset. Laenusumma 445 eurot kanti XX.XX.XXXX kostja kontole. Kostja ei ole lepingu katteks tagasimakseid teinud. XX.XX.XXXX sõlmisid kostja ja BB Finance väljamakseta refinantseerimislepingu nr XXX , milles lepiti kokku laenusummas 519,80 eurot (refinantseeritava lepingu nr XXX põhiosa jääk 485,05 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 10 eurot ja lepingutasu 24,75 eurot) ja intressimääras 21,81% aastas. Krediidi kulukuse määr 24,99% aastas tulenes järgmisest: 519,80 eurot laenati 60 kuuks fikseeritud intressimääraga 21,81% aastas, lepingutasu 24,75 eurot, muud kaasnevad kulud 0 eurot, tagasimakstav kogusumma 872,64 eurot, 60 tagasimakset. Hageja lähtub nõude esitamisel ja põhjendamisel XX.XX.XXXX lepingust. Krediidiandaja lähtus kostja krediidivõimelisuse hindamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg-st 2. Limiidi arvutusel võeti aluseks kostja esitatud nelja kuu pangakonto väljavõte, mille alusel saadi tema keskmiseks netosissetulekuks 1599 eurot, finantskohustusteks 0 eurot ja muudeks kohustusteks 221 eurot. Kostja krediidilimiidiks ehk igakuiseks maksevõimeks määrati 1279 eurot (puhvriks jäi veel 79 eurot). Lisaks teostas krediidiandja kontrolli krediidiregistrist, politsei finantssanktsioonidest, riikliku taustaga isikutest (Pep), krediidiinfost (puudusid maksehäired), Ametlikest Teadaannetest, rahvastikuregistrist. Lepingujärgsest maksegraafikust tulenev igakuine makse 72,59 eurot oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane. XX.XX.XXXX lepingu puhul kostja krediidivõimelisust uuesti ei kontrollitud, sest tegemist oli väljamakseta refinantseerimislepinguga, seega ei olnud takistust sõlmida leping igakuiselt väiksema osamaksega 14,53 eurot. Kostja tegi graafikujärgseid tagasimakseid kokku 34,97 eurot, millest arvestati põhiosa katteks 9,80 eurot, intressi katteks 18,80 eurot, viivise katteks 0,06 eurot, 22.06.2022 meeldetuletuskirja tasu katteks 5 eurot, refinantseeritava laenu intresside katteks 0,78 eurot, refinantseeritava laenu viiviste katteks 0,52 eurot.
2/6
Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevat kohustust kohaselt, mistõttu edastas BB Finance kostjale 22.06., 22.07., 21.08. ja 14.09.2022 teatised võla kohta. Kuna kostja võlga ei tasunud, edastas BB Finance talle 14.09.2022 teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles andis täiendava tähtaja võla likvideerimiseks ja kokkuleppe saavutamiseks, hoiatades, et täiendava tähtaja möödumisel loetakse leping üles öelduks. Kuna kostja ei likvideerinud võlga hiljemalt 28.09.2022 ja oli täielikult viivituses 15.07., 15.08. ja 15.09.2022 osamaksete tasumisega, ütles BB Finance 29.09.2022 lepingu nr XXX üles ja teavitas 30.09.2022 kostjat nõuete loovutamisest hagejale. Hageja intressinõue koosneb refinantseeritava laenu tasumata intressist 12,18 eurost ning XX.XX.XXXX lepingu tasumata graafikujärgsetest intressimaksetest 32,03 eurost (9,27 + 9,18 + 9,09 + 4,49). Viivist on hageja arvestanud ja nõuab 45,11 eurot – tasumata põhivõlalt 510 eurolt (519,80 - 9,80) 21,81% aastas 30.09.2022–23.02.2023 eest. VÕS § 1132 lg 1 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3 alusel nõuab hageja lepingu kehtivuse ajal tekkinud sissenõudmiskulu 15 eurot (3 * 5 eurot). Kostjale on saadetud tasuta meeldetuletuskirjad 16.07., 18.08., 14.09.2022 ning tasulised tasumata võlateatised 22.07., 21.08. ja 14.09.2022. VÕS § 1132 lg 2 p 2 ja § 115 lg 1 alusel nõuab hageja sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist 35 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses erinevaid toiminguid – võlamenetleja töö, tasulised päringud, 21. ja 31.10. ja 08.11.2022 pretensioonid (vastavalt 20 eurot, 5 eurot, 5 eurot), 18.11.2022 hagihoiatus (5 eurot). Kulutused tekkisid hageja enda tegevuse tulemusel, kuid olukorras, kus võlgnik ei täitnud oma kohustusi kohaselt.
2.Kohus toimetas kostjale hagiavalduse, menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 järgi avaldamisega 21.06.2023 Ametlikes Teadaannetes; avaliku kättetoimetamise põhjendused on märgitud 21.06.2023 määruses, mh ei õnnestunud kostjale toimetada dokumente kätte e-toimiku ja kättetoimetamise portaali kaudu ega tähitud kirjadega, samuti ei kinnitanud kostja dokumentide kättesaamist e-kirjaga. Menetlusdokumendid tuleb lugeda kostjale TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks avaldamisest 15 päeva möödumisel, seega 07.07.2023. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi selles osas tagaseljaotsusega rahuldada ja teha selles osas otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta.
4.Kostjalt tuleb mõista tagaseljaotsusega hageja kasuks välja põhivõlg 465,15 eurot (510 - 18,80 - 24,75 - 1,30; vt p 5.2), viivis 16,71 eurot (45,11 - 28,40; vt p 5.3) ja sissenõudmiskulu 15 eurot (50 - 35; vt p 5.4), kokku 496,86 eurot.
5.Hagi tuleb jätta rahuldamata põhivõla 44,85 euro, intressi 44,21 euro, viivise 28,40 euro ja sissenõudmiskulu 35 euro osas.
5.1.Hagiavalduse kohaselt lähtub hageja nõude esitamisel ja põhjendamisel üksnes XX.XX.XXXX refinantseerimiselepingust. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes. Antud juhul kohustus majandustegevuses tegutsev krediidiandja andma krediiti füüsilisest isikust kostjale, tehing ei seondunud kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5, § 402 lg 1, Riigikohtu 28.02.2007 otsus 3/6
kohtuasjas nr 3-2-1-1-07, p 22). VÕS § 401 lg 2 järgi võib olla krediidilepingu esemeks ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel.
5.2.VÕS tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL 28.04.2008 direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb VÕS-i sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega konformselt. Direktiivi preambuli p 26 kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse hinnanguta ning liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad. VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS § 4034 lg 13 järgi vaidluse korral tõendama krediidiandja. Siiski on Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18). Ka Tartu Ringkonnakohus leidis 19.12.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-22-118076, et kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet. Kohus selgitas hagejale 08.02.2023 määruses mh seda, et hagejal tuleb välja tuua asjaolud, millest nähtub, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ja veendunud, et kostja on krediidivõimeline. Kohus märkis ka, et kui hageja ei esita asjaolusid, millest nähtub, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, eeldab kohus, et seaduses nõutud kohustusi ei ole täidetud. Hageja on toonud välja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad asjaolud XX.XX.XXXX laenulepingu kohta. XX.XX.XXXX refinantseerimislepingu puhul kostja krediidivõimelisust uuesti ei kontrollitud. Ekslik on hageja seisukoht, et kostja krediidivõimelisust ei olnudki vaja kontrollida, sest tegemist oli väljamakseta refinantseerimislepinguga ja ei olnud takistust sõlmida leping igakuiselt väiksema osamaksega 14,53 eurot. VÕS § 403 lg 21 järgi kohaldatakse VÕS § 22. peatüki 2. jaos sätestatut ka varem sõlmitud tarbijakrediidilepingu muutmise kokkuleppele, millega kaasneb maksetähtaja tasuline edasilükkamine või täiendavate tasude maksmine. Seega tuli laenuandjal ka XX.XX.XXXX lepingu puhul järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet, omandades vajaliku teabe ja hinnates kostja krediidivõimelisust vastavalt VÕS §-le 4034. Asjaolule, et kostja ei pruugi olla krediidivõimeline, viitab mh varasemast lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine. Hagiavalduses on selgelt märgitud, et kostjaga XX.XX.XXXX lepingu sõlmimisel ei järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 I ja II lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § § 4034 lg 7 III lause järgi peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli alates refinantseerimislepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022 aastas 0%. Seega on hageja refinantseerimislepingust tulenev intressinõue 4/6
32,03 eurot põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Lisaks on põhjendamatult arvestatud kostja graafikujärgselt tasutud rahast intressi katteks 18,80 eurot. Nimetatud summat tuleb käsitada VÕS § 411 tähenduses krediidi ennetähtaegse tagasimaksena ja vähendada selle võrra põhivõlga. Samuti ei võlgne kostja hagejale põhivõlas sisalduvat lepingutasu 24,75 eurot. Hagiavalduses nähtuvalt on kostja tasutud rahast loetud makstuks ka refinantseeritava laenu intress 0,78 eurot ja viivis 0,52 eurot, lisaks sisaldub intressinõudes refinantseeritud laenu intress 12,18 eurot. Hagiavalduse kohaselt tugineb hageja nõuet esitades vaid XX.XX.XXXX lepingule. Hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu ega selgitust XX.XX.XXXX lepingust tuleneva viivise- ja intressinõude kujunemise ja aluseks olevate asjaolude kohta. Seega ei saa esitatu põhjal pidada nimetatud nõudeid põhjendatuks. Põhjendamatult tasutuks loetud summat 1,30 eurot (0,78 + 0,52) tuleb käsitada VÕS § 411 tähenduses krediidi ennetähtaegse tagasimaksena ja vähendada selle võrra põhivõlga. Intressinõue 12,18 eurot tuleb jätta rahuldamata.
5.3.Kuna VÕS § 4034 lg 7 I lausest tulenevalt loetakse XX.XX.XXXX lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, ei ole hagejal õigus nõuda ka viivist VÕS § 113 lg 1 III lause alusel lepingus kokkulepitud intressimääras 21,81% aastas. Lähtuda tuleb VÕS § 113 lg 1 II lauses toodud viivisemäärast, milleks on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Seega on hagejal õigus nõuda viivist tasumata põhivõlalt 465,15 eurolt (510 - 18,80 - 24,75 - 1,30) 30.09.2022– 23.02.2023 eest 16,71 eurot (8% aastas 30.09.–31.12.2022 ja 10,5% aastas 01.01.– 23.02.2023). Viivisenõue on põhjendamatu 28,40 euro ulatuses (45,11 - 16,71).
5.4.Hageja palub VÕS § 1132 lg 2 p 2 ja § 115 alusel mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu pärast lepingu lõppemist 35 eurot. Hageja on viidanud VÕS § 1132 lg 2 p-le 2, kuid arvestades eespoolt toodud seisukohti nõude osalise põhjendamatuse kohta, on iseenesest asjakohane VÕS § 1132 lg 2 p 1, sest nõude suurus on alla 500 euro. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, Õiguskirjanduses on selgitatud, et VÕS §‐s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. VÕS § 1132 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kandnud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K Sein. Tallinn 2016, lk 580, 581; VÕS I). Rohkem kui kolme tasulise meeldetuletuskirja saatmine ei ole lubatud (VÕS I, lk 582). Hageja ei ole kohtu 08.02.2023 selgitustele vaatamata toonud välja sissenõudmiskulude arvestust ega selle kujunemise aluseks olevaid konkreetseid asjaolusid. Piisav ei ole üldine viide VÕS § 1132 lg-le 2 ning võlamenetleja tööle, päringute tegemisele ja kirjade saatmisele. Hageja on küll märkinud iga kirja kohta teatud summa, kuid ei ole selgitanud, millel see tugineb. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude 35 euro hüvitamise nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
6.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
5/6
Menetluskulud tuleb jaotada järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 76% kostja ja 24% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus hagi rahuldamise ulatust ning asjaolu, et hagi osaline rahuldamata jätmine ei ole seotud kostja vastuväitega.
7.Hageja nimekirja järgi on tema menetluskuluks riigilõiv 175 eurot. Riigilõiv 175 eurot on hagihinda ja riigilõivuseaduse § 59 lg-t 1 ja lisa 1 arvestades põhjendatud. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hüvitada hagejale sellest 76%, s.o 133 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.