Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

2-20-11124

26.07.2019 sõlmisid hageja, Nordecon AS ja võlgnik GlasCon OÜ fassaaditööde lepingu ülevõtmise kokkuleppe (kolmepoolne ülevõtmise leping), millega hageja andis kõik fassaaditööde lepingust tulenevad hageja õigused ja kohustused üle Nordecon AS-le. Sisuliselt astus Nordecon AS võlgnikuga sõlmitud fassaaditööde lepingusse tellijana hageja asemel. Fassaaditööde lepingust tulevad õigused ja kohustused läksid Nordecon AS-le üle 04.07.2019. Kolmepoolne ülevõtmise lepingu p-s 4.1. andsid hageja ja võlgnik mh kinnituse, et võlgnik ja hageja on kuni ülevõtmise päevani (so 04.07.2019) täitnud oma fassaaditööde lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning ei ole nimetatud kohustusi rikkunud, eelkõige on võlgnik teostanud kõik ehituslepingu objektiks olevad tööd nõuetekohaselt ning tähtaegselt, võlausaldaja on muuhulgas täitnud kõik oma fassaaditööde lepingust tulenevad maksekohustused ning muud kohustused tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Kolmepoolne ülevõtmise lepingu p-s 4.2. lepiti kokku, et eelnevalt nimetatud kinnituse tegelikkusele mittevastavuse korral kohustuvad kinnituse andnud isikud taastama Nordecon AS nõudel ülevõtja suhtes olukorra, mis eksisteerinuks juhul, kui kinnitus oleks vastanud tegelikkusele või hüvitama sellise olukorra taastamiseks vajalikud kulutused. Kolmepoolse ülevõtmise lepingu p 3.4. kohaselt tuli hagejal Nordecon AS-le tasuda seoses ülevõetavate fassaaditöödega täiendavalt veel 474 817.71 eurot (ilma käibemaksuta), mis kujutas endast lepingu summa jääki, mis hagejal oli enne ülevõtmist võlgnikule tasumata. Nimetatud summa pidi võlgnikule tööde teostamise eest pärast hageja kohustuste ülevõtmist välja maksma Nordecon AS, kui uus tellija suhetes võlgnikuga. Pärast kolmepoolse ülevõtmise lepingu sõlmimist asus Nordecon AS seisukohale, et enne 04.07.2019 võlgniku poolt fassaaditööde lepingu alusel teostatud, akteeritud ja hageja poolt tasutud fassaaditöödel esinevad märkimisväärsed puudused. Koos seni veel tegemata ja fassaaditööde lepingu alusel tegemist vajavate töödega tuleb Nordecon AS hinnangul teha fassaadi valmimiseks kulutusi kokku summas 2 196 448 eurot (koos käibemaksuga). Nordecon AS hinnangul kulub suur osa sellest summast enne kolmepoolse ülevõtmise lepingus kokku lepitud kuupäeva (04.07.2019) võlgniku poolt tegemata või puudusega tehtud tööde puuduste kõrvaldamiseks. Nordecon AS on seisukohal, et nende tööde eest, mis pidid fassaaditööde lepingu kohaselt olema lepingutingimustele vastavalt tehtud enne 04.07.2019, tema ei vastuta ja nende tööde parandamise või tegemise eest tuleb tasuda hagejal või võlgnikul. Nordecon AS teatas 06.02.2020 edastatud kirjaga nr 20-111 ja 27.02.2020 e-kirjaga, et hageja, Nordecon AS ja võlgniku vahel sõlmitud kolmepoolse ülevõtmise lepingu alusel esitab Nordecon AS hageja vastu nõude summas 1 355 555.58 eurot (ilma käibemaksuta). Nõude sisuks on fassaaditööde lepingus ette nähtud tööde tegemisega Nordecon AS-le kaasnevad täiendavad kulud. Nordecon AS on nõude summas 1 355 555.58 eurot (ilma käibemaksuta) arvutanud järgnevalt: Nordecon AS hinnangul kulub fassaaditööde lepingus ette nähtud kõigi tööde lõpetamiseks veel 2 196 448 eurot (koos käibemaksuga), millest tuleb maha arvata hageja poolt kolmepoolse ülevõtmise lepingu p 3.4. alusel Nordecon AS-le tasutud / tasutav summa 569 781.25 eurot (koos käibemaksuga). Arvutuslikult: 2 196 448 eurot - 569 781.25 eurot = 1 626 666.75 eurot, ilma käibemaksuta 1 355 555.58 eurot. Hageja ei nõustunud Nordecon AS esitatud nõudega summas 1 355 555.58 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja oli seisukohal, et nimetatud summa ulatuses fassaaditööde tegemise kulud peab kandma Nordecon AS või vastutab Nordecon AS ees fassaaditööde lepingu kohaselt võlgnik ning Nordecon AS peab ise enda nõude võlgniku vastu maksma panema. Nõudeavalduse esitamise hetkeks ei olnud teada, kas ja millises summas tegelikult Nordecon AS-l on nõue hageja vastu. Seda seisukohta väljendas ka hageja 27.02.2020 seisukoht Nordecon AS-le. Samas oli 28.02.2020 nõuete esitamise tähtaeg pankrotimenetluses. Seetõttu esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses tingimusliku nõudeavalduse, märkides, et kui tulevikus selgub, et Nordecon AS-l on eelnevaga seotud lepingust tulenev nõue hageja vastu kulutuste hüvitamist fassaaditööde eest, siis soovib

2-20-11124

hageja esitada nende kulutuste hüvitamise nõude võlgniku vastu. Võlgniku kohustus hüvitada hagejale kulud, mis hagejale tekivad seoses Nordecon AS nõude rahuldamisega, rajaneb kolmepoolse ülevõtmise lepingu p-del 4.1. ja 4.2 ning enne 07.07.2019 toime pandud fassaaditööde lepingu rikkumisel. Kokkuvõtvalt esitaski hageja võlgniku pankrotimenetluses PankrS § 94 ja § 98 alusel edasilükkava tingimusega nõude summas 1 355 555.58 eurot. Edasilükkav tingimus saabub, kui ilmneb, et Nordecon AS-l on hageja vastu eelnevaga seotud rahaline nõue. Sellisel juhul omab vastavas ulatuses võlgniku vastu nõuet ka hageja, sest võlgnik rikkus sellisel juhul nii kolmepoolses ülevõtmise lepingus antud kinnitusi (sh p-i 4.1.4 ja 4.1.7) kui ka puudustega töö tegemisega fassaaditööde lepingut ajal, mil fassaaditööde lepingu tellijaks oli hageja. Hageja nõue võlgniku vastu tuleneb eelnimetatud rikkumistest. Võlgniku poolt fassaaditööde lepingu alusel teostatud, akteeritud ja hageja poolt tasutud fassaaditöödel esinevad märkimisväärsed puudused, mille kõrvaldamiseks tuleb kanda täiendavaid kulusid. Võlausaldaja nõue summas 1 355 555.58 eurot ei ole tagatud pandiga. Seega taotleb hageja oma nõude tunnustamist PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnustada Porto Franco OÜ nõuet GlasCon OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 1 355 555.58 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus ning menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel jätta kõik menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning välja mõista Porto Franco OÜ menetluskulud menetluskulude nimekirjale. II Kostja I vastuväited

2-20-11124

järgnevalt: „... juhime tähelepanu, millised piirangud võivad kahjutasude nõudmisel tekkida, kui nõude Glasconi vastu esitab kehtivat lepingut mitteomav osapool“ ning et „Nordeconi poolne nõude mitteesitamine pankrotipesa vastu võib raskendada ka kriminaalmenetluse algatamist, kuivõrd Porto Francol puudub Glasconiga töövõtusuhe...“. Lisaks eeltoodule väidab hageja esindaja MS järgnevat: „...vastavalt peatöövõtulepingule ja Glasconi ülevõtmise lepingule vastutab fassaaditööde kulude suurenemise eest Nordecon kui peatöövõtja.“ Kostja I leiab, et antud vestlusest on selgelt välja loetav, et Porto Franco OÜ ei näe endal olevat õigust taolises menetlusel osaleda. Hageja loeb oma töövõtu suhet GlasCon OÜ-ga (pankrotis) lõppenuks ja väljendab nördimust, et Nordicon AS oma rahalise nõudega ise ei tegele. Kostja I on seisukohal, et hageja on esitanud nõude GlasCon OÜ (pankrotis) vastu halvas usus, st hageja on esitanud teadlikult alusetu hagi. Hageja eesmärgiks ei ole saada kohtumenetluse kaudu rahuldust õiglasele ja põhjendatud nõudele vaid tegeleb nö. „kalastamisega“ – hageja on esitanud teadlikult alusetu kuid see-eest suure ja keerulise haginõude lootuses, et kohtu kaudu rahuldatakse hagi vähemasti osaliselt. Hageja ei ole enam 06.06.2018 sõlmitud töövõtuleping nr 06.06.2018 (lepingul kuupäevaks 01.06.2018 ja lepingu numbriks 01.06.18) pooleks, st hageja pole pooleks kahepoolses lepingulises õigussuhtes ega lepinguga õigustatud või kaitstud isikuks vastavalt VÕS § 79 ja § 80. Hageja andis seisuga 26.07.2019 kehtiva ja seadusliku lepingu ülevõtmise kokkuleppega kõik fassaaditööde lepingust tulenevad lepingupoole õigused ja kohustused üle teisele isikule - Nordecon AS-ile. Järelikult puudub Porto Franco OÜ-l GlasCon OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõue GlasCon OÜ (pankrotis) vastu summas 1 355 555.58 eurot. Kostja I on seisukohal, et GlasCon OÜ (pankrotis) vastu võib teoreetiliselt esineda töövõtulepingust tulenev nõue ainult Nordicon ASil ja mitte hagejal. Kostja I hinnangul ei ole ka tõendamist leidnud lepingulise nõude summas 1 355 555.58 eurot olemasolu. Kostja I leiab, et Porto Franco OÜ ei ole tõendanud oma kahju hüvitamise nõuet GlasCon OÜ (pankrotis) vastu summas 1 355 555.58 eurot. Porto Franco OÜ algse nõudeavalduse ja Porto Franco OÜ hagiavalduse kohaselt tuleneb Porto Franco OÜ väidetav nõue pankrotivõlgniku GlasCon OÜ (pankrotis) vastu summas 1 355 555.58 eurot Porto Franco OÜ kui tellija ja GlasCon OÜ (pankrotis) kui töövõtja vahel 06.06.2018 sõlmitud töövõtulepingust nr 06.06.2018 (lepingul kuupäevaks 01.06.2018 ja lepingu numbriks 01.06.18) Porto Franco ehitusobjektil fassaaditööde teostamiseks. Nõude sisuks on väidetavalt fassaaditööde lepingus ette nähtud tööde tegemisega Nordecon AS-le kaasnevad täiendavad kulud. Kosja I hinnangul ei nõudeavalduses ega hagiavalduses pole täpsustatud, milles täiendavad kulud seisnevad või millest tulenevalt kohustub GlasCon OÜ (pankrotis) neid hüvitama, väidetavate kulude tekkimise (olemasolu) ja kandmise kohta pole ka ainsatki tõendit esitatud. Lisaks kirjutas hageja esindaja MS ise oma 27.02.2020 ekirjaga Nordecon AS-ile, et „...vastavalt peatöövõtulepingule ja Glasconi ülevõtmise lepingule vastutab fassaaditööde kulude suurenemise eest Nordecon kui peatöövõtja.“ Seega leiab kostja I eeldusel, et mingid lisakulud fassaaditööde lepingu alusel ka tekkisid, siis (1) esiteks on kõik pooled olnud arusaamisel, et võimalik kahju on tekkinud Nordecon AS-il mitte hagejal; (2) teiseks pole Nordecon AS kulude hüvitamist kostjalt I nõudnud; (3) kolmandaks pole mitte keegi tõendanud kulude tekkimist ega isegi selgitanud, kuidas need tekkisid või kes ja millisel alusel nende eest vastutab ning (4) neljandaks hageja kinnitab, et fassaaditööde kulude võimaliku suurenemise eest vastutab peatöövõtja ise. Kolmepoolse ülevõtmise lepingu p-s 4.1. andsid hageja ja GasCon OÜ mh kinnituse, et võlgnik ja hageja on kuni lepingu ülevõtmise päevani (so 04.07.2019) täitnud oma fassaaditööde lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning ei ole nimetatud kohustusi rikkunud, eelkõige on võlgnik teostanud kõik ehituslepingu objektiks olevad tööd nõuetekohaselt ning tähtaegselt, võlausaldaja on muuhulgas täitnud kõik oma fassaaditööde lepingust tulenevad maksekohustused ning muud kohustused tähtaegselt ja nõuetekohaselt.

2-20-11124

Kostja I leiab, et VÕS § 179 kohase lepingu ülevõtmise kokkuleppega võttis Nordecon AS üle kõik Porto Franco OÜ kui lepingupoole õigused ja kohustused, mis tulenevad muuhulgas tööde üleandmisest-vastuvõtmisest kahepoolselt Porto Franco OÜ ja GlasCon OÜ (pankrotis) vahel (allkirjastatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel). Lepingu ülevõtmise hetkeks olid kõik GlasCon OÜ (pankrotis) poolt teostatud tööd Porto Granco OÜ poolt vastu võetud (üleandmise vastuvõtmise aktid olid tellija poolt kinnitatud). Kui tellija võtab töö vastu, ilma et ta tooks vastuvõtmise käigus (nt vastuvõtmise aktis) esile tööl esinevad puudusi, kehtib VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldus, et töövõtuleping on kohaselt täidetud ning et vastu võetud töö vastas lepingu tingimustele. Tsiviilasjas nr 2-14-61484 Riigikohtu poolt 18.04.2018 tehtud kohtuotsuse p 18 kohaselt eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija – antud juhul Nordecon AS Kostja I leiab, et halduril ei ole võimalik isiklikult tuvastada väidetavaid puudujääke GlasCon OÜ (pankrotis) teostatud töödes, seega igal juhul on kõikvõimalike lepinguliste nõuete tõendamise kohustus hagejal. Kostja I hinnangul hageja ei ole esitanud paraku ainsatki tõendit oma kahjunõude olemasolu kinnitamiseks ning kui hageja ei esita kohtule ja menetlusosalistele vajalike tõendeid, ei ole kohtul võimalik vastavalt TsMS §-i 5 lg 3 hagi lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitada. Kostja I nõustub kostjaga II selles, et hageja ei ole välja toonud ega ära tõendanud kahju hüvitamise nõude eelduseks olevaid faktilisi asjaolusid. Hageja pole välja toonud millised väidetavad puudused esinesid GlasCon OÜ (pankrotis) teostatud, tellijale üleantud ning kirjalikult akteeritud ja aktsepteeritud töödes, samuti ei olnud neid puuduseid piisavalt täpselt kirjeldatud, samuti ei olnud GlasCon OÜ-le (pankrotis) antud mistahes võimalust puuduste kõrvaldamiseks ja väidetava rikkumise heastamiseks. PankrS § 94 lg 1 sätestab, et nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Hageja ei lisanud oma nõudeavaldusele tõendavaid dokumente ning ei lisanud neid ka oma hagiavaldusele. Kostjal I jääb üle vaid eeldada, et selliseid dokumente ei eksisteeri kuna kahjunõuet ei ole tekkinud. Kostja I toob välja, et VÕS § 643 väljendab tellija kohustust tellitud töö kohe üle vaadata või lasta vaadata kui tegemist on majandus- või kutsetegevuse alase tellimusega, mida allkirjastatud üleandmisevastuvõtmise aktide põhjal ka seisuga 04.07.2019 tehti. Vastavalt VÕS § 644 lg 1 on tellijal õigus reeglina töö mittevastavusele tugineda siis, kui ta on puudustest mõistliku aja jooksul teatanud. Fassaaditööde teostamise töövõtuleping sõlmiti 06.06.2018, tööd said üleandmisaktide kohaselt teostatud 04.07.2019, Nordecon AS pöördus võimalike probleemidega seoses Porto Franco OÜ poole seisuga 06.02.2020. Kostja I leiab, et hagile lisatud materjalide põhjal pole aga mitte keegi pöördunud vaegtööde osas GlasCon OÜ poole, kes töid teostas. Seega kostja I hinnangul pole võlgnikku mõistliku aja jooksul töö mittevastavusest ega muu kahju tekkimisest teavitatud. VÕS § 644 lg 3 ütleb selgesõnaliselt, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Hageja ei ole kordagi maininud vabandavate asjaolude esinemist. Seega leiab kostja I, et tellija ei saa antud asjaolude põhjal toetuda lepingutingimuste mittevastavusele ning kuigi VÕS § 645 lubab eelnevale paragrahvile erandeid, ei kehti neist ükski senise menetluse jooksul esitatud asitõendite põhjal. Kostja I on seisukohal, et kui hageja soovib mõnda erisust kohaldada, peab hageja kõigepealt muutma oma meelt asitõendite esitamise kohustuse osas. Kuni Porto Franco OÜ ei ole tõendanud oma õigust esitada GlasCon OÜ (pankrotis) vastu 06.06.2018 sõlmitud töövõtulepingust nr 06.06.2018 tulenevaid nõudeid,

2-20-11124

väidetava kahju tekkimist ja selle kandmist, ega ka õigust tellitud töö mittevastavusele endiselt tugineda, ei ole kostja I hinnangul asjakohased ka hageja väited solidaarvõlast ja nõudmised solidaarsusvõlgnike staatusest tulenevatest kahjunõuetest. Eeltoodust tulenevalt palub kostja I jätta täies ulatuses rahuldamata Porto Franco OÜ hagiavaldus GlasCon OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Terje Eipre ja GC Install OÜ vastu nõude tunnustamiseks GlasCon OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 1 355 555.58 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud teise (2.) järgu nõudena; jätta kõik menetluskulud (sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud) täies ulatuses Porto Franco OÜ kanda, määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ning Porto Franco OÜ-lt välja GlasCon OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre menetluskulud (menetluskulude nimekirja esitame vastavalt seadusele) ning kohustada Porto Franco OÜ-d tasuma GlasCon OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile Terje Eipre hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt vastava menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi nõuetekohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. III Kostja II vastuväited

2-20-11124

Teiseks on GC Install OÜ hinnangul oluline rõhutada, et Porto Franco OÜ nõudeavalduse ja Porto Franco OÜ hagiavalduse kohaselt asus Nordecon AS pärast 26.07.2019 allkirjastatud kolmepoolse ülevõtmise lepingu sõlmimist väidetavalt seisukohale, et enne 04.07.2019 GlasCon OÜ (pankrotis) poolt fassaaditööde lepingu alusel teostatud, akteeritud ja Porto Franco OÜ poolt tasutud fassaaditöödel esinevad märkimisväärsed puudused summas 1 355 555.58 eurot. Oluline on aga GC Install OÜ hinnangul rõhutada, et VÕS § 179 kohase lepingu ülevõtmise kokkuleppega võttis Nordecon AS üle ka kõik Porto Franco OÜ kui lepingupoole õigused ja kohustused, mis tulenevad muuhulgas tööde vastuvõtmisest kahepoolselt Porto Franco OÜ ja GlasCon OÜ (pankrotis) vahel allkirjastatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel, st vastavalt kehtivatele materiaalõiguse normidele ja menetlusõiguse normidele on tööde vastuvõtmise õiguslikuks tagajärjeks VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldada, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kostja II leiab, et lisaks sellele, et VÕS § 179 kohase lepingu ülevõtmise kokkuleppega võttis Nordecon AS üle kõik Porto Franco OÜ kui lepingupoole õigused ja kohustused, mis tulenevad tööde vastuvõtmisest kahepoolselt Porto Franco OÜ ja GlasCon OÜ (pankrotis) vahel allkirjastatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel, siis on 26.07.2019 Porto Franco OÜ, Nordecon AS ja GlasCon OÜ (pankrotis) vahelise lepingu ülevõtmise kokkuleppega teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid veelkordselt osapoolte poolt allkirjastanud ja teostatud tööd on veelkordselt osapoolte poolt aktsepteeritud. 26.07.2019 lepingu ülevõtmise kokkulepe lisaks on kaaskiri, milles on ülevõtja poolt märgitud, et seni teostatud, akteeritud ja tasutud fassaaditöödes esineb puuduseid, milles osad olid välja toodud kaaskirja lisas nr 1. GC Install OÜ hinnangul ei olnud ei algses Porto Franco OÜ nõudeavalduses ega hilisemas Porto Franco OÜ hagiavalduses menetlusõiguse normide kohaselt välja toodud ega ära tõendatud kahju hüvitamise nõude eelduseks olevad faktilised asjaolud, millised väidetavad puudused esinesid GlasCon OÜ (pankrotis) teostatud ja akteeritud töödes, samuti ei olnud neid puuduseid piisavalt täpselt kirjeldatud, samuti ei olnud GlasCon OÜ-le (pankrotis) antud mistahes võimalust puuduste kõrvaldamiseks ja väidetava rikkumise heastamiseks, PankrS § 94 lg 1 sätestab, et nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. GC Install OÜ hinnangul ei vastanud Porto Franco OÜ nõudeavaldus nimetatud seadusest tulenevatele imperatiivsetele formaalsetele nõetele. GC Install OÜ hinnangul menetlusõiguse normide kohaselt võistlevas kohtumenetluses eelkõige poole otseseks oluliseks menetluslikuks kohustuseks oma kirjalikes menetlusdokumentides selgelt ja õigeaegselt (st võimalikult aegsasti) välja tuua oma peamised väited, vastuväited ja nende aluseks olevad faktilised asjaolud. Teiseks on võistlevas kohtumenetluses eelkõige poole kohustuseks tõendada kõiki oma väidete või vastuväidete aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, mis on seaduse kohaselt vajalikud tema väidete või vastuväidete tunnustamiseks ja rahuldamiseks. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule selgelt ja õigeaegselt viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool selgelt ja õigeaegselt välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb. Järelikult juhul, kui Porto Franco OÜ väidab, et Porto Franco OÜ omab GlasCon OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses kahju hüvitamise nõuet GlasCon OÜ (pankrotis) vastu summas 1 355 555.58 eurot, siis on vastavat faktilist asjaolu kohustatud menetlusõiguse normide kohaselt tõendama. Eeltoodust tulenevalt palub kostja II jätta täies ulatuses rahuldamata Porto Franco OÜ hagiavaldus GC Install OÜ ja GlasCon OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Terje Eipre vastu nõude tunnustamiseks GlasCon OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 1 355 555.58 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2

2-20-11124

sätestatud teise (2.) järgu nõudena ning jätta kõik menetluskulud (sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud) täies ulatuses Porto Franco OÜ kanda, määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ning Porto Franco OÜ-lt välja mõista GC Install OÜ menetluskulud (menetluskulude nimekirja esitame vastavalt seadusele). III Kohtu põhjendused

2-20-11124

PankrS § 106 lg 1 (07.05.2020 – 31.12.2020 kehtinud redaktsioon) sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 107 (07.05.2020 – 31.12.2020 kehtinud redaktsioon) kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul.

2-20-11124

Kohus selgitab seejuures esmalt, et kohtu hinnangul ei välista asjaolu, et pankrotihaldur võttis Porto Franco OÜ 28.02.2020 nõudeavalduse vastu ja selles mingeid puudusi ei leidnud (PankrS § 94 lg 3 võimaldab halduril anda puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva, kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud) hilisemat pankrotihalduri õigust esitada nõuete kaitsmise koosolekul nõudele vastuväite. Pankrotihaldur peab vasta PankrS § 56 lõikes 1, 3 või 4 sätestatud nõuetele ning tal on seadusest tulenev kohustus vastava aluse esinemisel esitama nõuete kaitsmise koosolekul nõudele vastuväide. PankrS § 101 lg 1 (07.05.2020 – 31.12.2020 kehtinud redaktsioon) sätestab, et haldur on kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. PankrS § 82 lg 3 (07.05.2020 – 31.12.2020 kehtinud redaktsiooni) kohaselt, kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Kohus selgitab eeltoodust tulenevalt, et menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt ei pruukinud pankrotihaldur kohtupraktika kohaselt pidada põhjendatuks enne nõuete kaitsmist nõudele vastuväite esitamist.

2-20-11124

nõudel ülevõtja suhtes olukorra, mis eksisteerinuks juhul, kui kinnitus oleks vastanud tegelikkusele või hüvitama sellise olukorra taastamiseks vajalikud kulutused. Kolmepoolse ülevõtmise lepingu p 3.4. kohaselt tuli hagejal Nordecon AS-le tasuda seoses ülevõetavate fassaaditöödega täiendavalt veel 474 817.71 eurot (ilma käibemaksuta), mis kujutas endast lepingu summa jääki, mis hagejal oli enne ülevõtmist võlgnikule tasumata. Nimetatud summa pidi võlgnikule tööde teostamise eest pärast hageja kohustuste ülevõtmist välja maksma Nordecon AS, kui uus tellija suhetes võlgnikuga. Pärast kolmepoolse ülevõtmise lepingu sõlmimist asus Nordecon AS seisukohale, et enne 04.07.2019 võlgniku poolt fassaaditööde lepingu alusel teostatud, akteeritud ja hageja poolt tasutud fassaaditöödel esinevad märkimisväärsed puudused. Koos seni veel tegemata ja fassaaditööde lepingu alusel tegemist vajavate töödega tuli Nordecon AS hinnangul teha fassaadi valmimiseks kulutusi kokku summas 2 196 448 eurot (koos käibemaksuga). Nordecon AS hinnangul kulub suur osa sellest summast enne kolmepoolse ülevõtmise lepingus kokku lepitud kuupäeva (04.07.2019) võlgniku poolt tegemata või puudusega tehtud tööde puuduste kõrvaldamiseks. Nordecon AS on seisukohal, et nende tööde eest, mis pidid fassaaditööde lepingu kohaselt olema lepingutingimustele vastavalt tehtud enne 04.07.2019, tema ei vastuta ja nende tööde parandamise või tegemise eest tuleb tasuda hagejal või võlgnikul. Nordecon AS teatas 06.02.2020 edastatud kirjaga nr 20-111 ja 27.02.2020 e-kirjaga, et hageja, Nordecon AS ja võlgniku vahel sõlmitud kolmepoolse ülevõtmise lepingu alusel esitab Nordecon AS hageja vastu nõude summas 1 355 555.58 eurot (ilma käibemaksuta). Nõude sisuks on fassaaditööde lepingus ette nähtud tööde tegemisega Nordecon AS-le kaasnevad täiendavad kulud. Nordecon AS on nõude summas 1 355 555.58 eurot (ilma käibemaksuta) arvutanud järgnevalt: Nordecon AS hinnangul kulub fassaaditööde lepingus ette nähtud kõigi tööde lõpetamiseks veel 2 196 448 eurot (koos käibemaksuga), millest tuleb maha arvata hageja poolt kolmepoolse ülevõtmise lepingu p 3.4. alusel Nordecon AS-le tasutud / tasutav summa 569 781.25 eurot (koos käibemaksuga). Arvutuslikult: 2 196 448 eurot – 569 781.25 eurot = 1 626 666.75 eurot, ilma käibemaksuta 1 355 555.58 eurot. Hageja ei nõustunud Nordecon AS esitatud nõudega summas 1 355 555.58 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja oli seisukohal, et nimetatud summa ulatuses fassaaditööde tegemise kulud peab kandma Nordecon AS või vastutab Nordecon AS ees fassaaditööde lepingu kohaselt võlgnik. Nordecon AS peab ise enda nõude võlgniku vastu maksma panema. Nõudeavalduse esitamise hetkeks ei olnud teada, kas ja millises summas tegelikult Nordecon ASl on nõue hageja vastu. Seda seisukohta väljendas ka hageja 27.02.2020 seisukoht Nordecon ASle, kuid samas oli 28.02.2020 nõuete esitamise tähtaeg pankrotimenetluses. Seetõttu esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses tingimusliku nõudeavalduse, märkides, et kui tulevikus selgub, et Nordecon AS-l on eelnevaga seotud lepingust tulenev nõue hageja vastu kulutuste hüvitamist fassaaditööde eest, siis soovib hageja esitada nende kulutuste hüvitamise nõude võlgniku vastu. Võlgniku kohustus hüvitada hagejale kulud, mis hagejale tekivad seoses Nordecon AS nõude rahuldamisega, rajaneb kolmepoolse ülevõtmise lepingu p-del 4.1. ja 4.2 ning enne 07.07.2019 toime pandud fassaaditööde lepingu rikkumisel. Hageja leiab, et eelnevalt viidatud kolmepoolses lepingus osalevad hageja ja võlgnik Nordecon AS suhtes solidaarvõlgnikena VÕS § 65 tähenduses, kuna Nordecon AS saab kolmepoolse lepingu p 4.1 ja 4.2 alusel nõuda kulutuste hüvitamist omal valikul kas hagejalt või vahetult tööde teostajalt, ehk tänaseks pankrotistunud võlgnikult. Hageja hinnangul on ilmselge, et sellise valiku korral esitab isik nõude isiku vastu, kes ei ole pankrotis ja kelle majanduslik seisund on hea.

2-20-11124

Kostjate I ja II hinnangul on Porto Franco OÜ ebaõigesti mõistnud lepingu ülevõtmise kokkuleppe õiguslikku sisu, olemust ja tähendust, kuivõrd lepingu ülevõtmise tagajärjel lõppesid kõik Porto Franco OÜ poolsed fassaaditööde lepingust tulenevad lepingupoole õigused ja kohustused ning fassaaditööde lepingu pooleks tellija õigustes muutus Nordecon AS, järelikult oleks ainult Nordecon AS-il olnud seaduse kohaselt õigus esitada mistahes fassaaditööde lepingust tulenevaid nõudeid, sh kahju hüvitamise nõudeid GlasCon OÜ (pankrotis) kui töövõtja vastu.

2-20-11124

andnud isik ei saa keelduda ülevõtja suhtes toimingu tegemisest või sellest hoidumisest, milleks ta oleks olnud kohustatud juhul, kui kinnitus oleks vastanud tegelikkusele. Kohus leiab, et lepingu ülevõtmise tagajärjeks on kõigi lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminek lepingu ülevõtjale, s.t lepingu ülevõtmise tagajärjeks on senise lepingupoole asendumine teise isikuga, mis ei too iseenesest kaasa mingeid muudatusi lepingulise suhte sisus. Samuti ei piirdu lepingu ülemineku tagajärjed üksnes kitsalt lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekuga, vaid toovad endaga kaasa kogu senise lepingupoole lepingulise positsiooni ülekandmise lepingu ülevõtjale. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja enda nõudeavaldusele lisatud e-mailivahetuses (nõudeavalduse lisa 6) ka hageja ise väljendanud arvamust, mille kohaselt ainult Nordicon AS-il kui töövõtulepingu poolel on õigus pöörduda oma võimalike lepinguliste nõuetega võlgniku poole. Hageja on väljendanud end järgnevalt: „...juhime tähelepanu, millised piirangud võivad kahjutasude nõudmisel tekkida, kui nõude Glasconi vastu esitab kehtivat lepingut mitteomav osapool“ ning et „Nordeconi poolne nõude mitteesitamine pankrotipesa vastu võib raskendada ka kriminaalmenetluse algatamist, kuivõrd Porto Francol puudub Glasconiga töövõtusuhe...“. Lisaks eeltoodule väidab hageja esindaja MS järgnevat: „...vastavalt peatöövõtulepingule ja Glasconi ülevõtmise lepingule vastutab fassaaditööde kulude suurenemise eest Nordecon kui peatöövõtja.“ Antud vestlusest on selgelt välja loetav, et Porto Franco OÜ ei näe endal olevat õigust taolises menetlusel osaleda. Hageja loeb oma töövõtu suhet GlasCon OÜ-ga (pankrotis) lõppenuks ja väljendab nördimust, et Nordicon AS oma rahalise nõudega ise ei tegele. Kohus leiab, et VÕS § 179 lg 2 sätestab ühemõtteliselt ja selgelt, et lepingu ülevõtmiselt teiselt isikult kanduvad kõik õigused ja kohustused uuele osapoolele. Kõik osapooled on lepingu ülevõtmiseks oma kirjaliku nõusoleku andnud, seega on kõik lepingu ülevõtmise eeldused täidetud. GlasCon OÜ (pankrotis) vastu võib teoreetiliselt esineda töövõtulepingust tulenev nõue ainult Nordicon ASil ja mitte hagejal. Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul hagejat ja võlgniku nii lepingust, kui seadusest tulenevalt VÕS § 69 lg 2 alusel käsitleda solidaarvõlgnikena.

2-20-11124

Kohtu hinnangul ei ole ka tõendamist leidnud lepingulise nõude summas 1 355 555.58 eurot olemasolu, mille tõendamiskoormus lasus hagejal.

2-20-11124

Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus leiab, et kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb nii hageja kui kostja I ja II menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.