Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-23-6560 Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

2-23-6560 TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Tervisekassa (endise nimega Eesti Haigekassa, registrikood 74000091) esitas 03.05.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse J. P. vastu seoses tervisekahjustuste tekitamisega seotud ravikindlustushüvitiste hüvitamisega ja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 232.47 eurot. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja J. P. 24.12.2020 tervisekahjustusi A ́le ja 29.12.2021 B ́ile, mida tõendab Harju Maakohtu 20.12.2022 otsus nr xxx. Kannatanud vajasid saadud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid, mida neile osutati ning registreeriti kindlustusjuhtumid. Hageja määras kannatanutele tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi, mida tõendavad tervishoiuteenuste osutajate poolt Tervisekassale esitatud järgmised raviteenuste arved: Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA raviteenuste arve seeria/nr RH8028218 alusel 177.89 eurot; Ida- Tallinna Keskhaigla AS raviteenuste arve seeria/nr MP10719338 alusel 11.77 eurot; Ida- Tallinna Keskhaigla AS raviteenuste arve seeria/nr MP10729183 alusel 42.81 eurot. Kannatanud on saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi kokku summas 232.47 eurot. Hageja saatis kostjale 16.01.2023 ja 10.02.2023 väljastusteatega, 13.02.2023 e-postiga ning 07.03.2023 lihtkirjaga nõudeavalduse ravikindlustushüvitiste hüvitamise kohta. Hageja saatis 23.03.2023 kostjale meeldetuletuse nõudesumma tasumiseks, kuid hagiavalduse esitamise seisuga on nõudesumma tasumata. Hageja hinnangul tõendavad hagiavaldusele lisatud otsus ning raviteenuste arved, et kannatanutele tekitas tervisekahjustused kostja ja kannatanutel tekkisid tervisekahjustused ning nende tekitamise ja tekkimise eest vastutavaks ning seeläbi kindlustusjuhtumite toimumise eest vastutavaks isikuks on kostja. Kostja tegevusest (kannatanute löömine) tulenevalt tekkisid kannatanutel tervisekahjustused (A - alalõualuu murd; B - punetus seljal ja vasaku käeluu murd), millest tulenevalt said kannatanud hagejalt ravikindlustushüvitisi (tervishoiuteenuse osutamine) ja hagejal tekkisid kulud. Hageja toob hagiavalduses välja, et ravikindlustushüvitis on ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 25 lõike 1 kohaselt kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS-is sätestatud tingimustel Tervisekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida Tervisekassa on kohustatud RaKS-is sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Tervisekassal on RaKS § 26 lõike 1 kohaselt tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Kannatanud olid ravikindlustuse andmekogu andmetel ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud RaKS-i alusel. Tervishoiuteenuse osutajad olid hageja lepingupartnerid.

2-23-6560 Kannatanule võimaldatud tervishoiuteenused on osutatud meditsiinilisel näidustusel ja kantud tervishoiuteenuste loetellu. Hageja leiab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane VÕS § 1045 lõike 1 punkti 2 kohaselt eelkõige siis, kui kahju tekitati kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Süü vormid on võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 kohaselt hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kahju tekitaja ei vastuta VÕS § 1050 lõike 1 kohaselt kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Hageja hinnangul on kostja tegu õigusvastane, kuna ta tekitas kannatanutele tervisekahjustusi. Õigusvastaselt kahju tekitamise korral õigusvastaselt käitunud isiku süüd eeldatakse VÕS § 1050 lõike 1 sätestatud kahju õigusvastase tekitaja süü presumptsioonist tulenevalt. Kannatanule tervisekahjustuste tekitamine ei ole tavapärases käitumises vajaliku hoolsusega käitumine. Seega on kostja VÕS § 104 mõistes süüdi. Kui kostja ei oleks kannatanutele tervisekahjustusi tekitanud, ei oleks kanntanutele tervisekahjustusi tekkinud ja hageja lepingupartnerid ei oleks pidanud neile tervishoiuteenuseid osutama. Kui ei osutataks tervishoiuteenuseid, puuduks hageja lepingupartneril alus raviarve, retsepti ja töövõimetuslehe koostamiseks ning arve, retsepti ja töövõimetuslehe hagejale esitamiseks ning hageja ei peaks kannatanule võimaldama ravikindlustushüvitisi. Hagejale on esitatud tasumiseks kannatanutele osutatud tervishoiuteenuste eest raviteenuste arved, millised hageja on tasunud ja seeläbi võimaldanud kannatanutele ravikindlustushüvitisi. Hageja hinnangul esineb kostja tegevuse, kannatanutele tekitatud tervisekahjustuste ja hageja poolt kannatanutele võimaldatud ravikindlustushüvitise ja kantud kulutuste ning nõudeõiguse vahel põhjuslik seos. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt J. P. välja võlgnevus 232.47 eurot (kakssada kolmkümmend kaks eurot ja 47 senti) hageja Tervisekassa kasuks ning määrata kindlaks menetluskulud ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja menetlusdokumendid kätte saanud kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu 23.05.2023 kell 15:04. Kostjal tuli kohtule esitada oma seisukoht hagiavalduse osas hiljemalt 06.06.2023. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja esitatud tõendid tõendavad hagiavalduse aluseks olevaid asjaolusid, millest tulenevalt rahuldab kohus hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust lähtudes tuleb kostjalt J. P. hageja Tervisekassa kasuks välja mõista tervisekahjustuste tekitamisega seotud ravikindlustushüvitiste võlgnevus summas 232.47 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-23-6560 Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude 232.47 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud menetluskulud kindlaks määrata, kuid samas on hageja välja toonud, et hagiavalduse esitamise seisuga hagejal menetluskulud puuduvad. Kohus on seisukohal, et kuna hagejal menetluskulusid tekkinud ei ole, puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.