K.K. hagi J.R. vastu alusetult saadu väljamõistmiseks ja kaasomandi säilimiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks ning kaasomaniku nõusolekuta elektrisüsteemi välja vahetamiseks ja uuega asendamiseks
Tsiviilasja hind
146,10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja K.K. (isikukood XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 29. juuni 2023, seejärel kirjalik menetlus
Kostja J.R. (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K.K. hagi J.R. vastu.
2.Välja mõista J.R. K.K. kasuks 10 992,28 eurot.
3.Anda K.K. luba siseneda ja viibida koos elektrikutega ilma J.R. nõusolekuta J.R. kasutusse antud kõikides esimese korruse ruumides asukohaga XXX (registriosa nr XXX), elektrisüsteemi välja vahetamiseks ja uuega asendamiseks ja selleks vajalike tööde teostamiseks.
6.Välja mõista J.R. K.K. kasuks menetluskulud (riigilõiv) 100 eurot.
1 (10)
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.K.K. (hageja) esitas 15. augustil 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse J.R. (kostja) vastu. Hageja täpsustas hagi 20. oktoobril 2022 ja 8. novembril 2022. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus võttis 10. novembri 2022 määrusega menetlusse järgmised hageja nõuded (8. novembril 2022 täpsustatud nõuded): mõista kostjalt hageja kasuks välja 146,10 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja kaasomandi säilimiseks tehtud kulutused 11 252,99 eurot; kohustada kostjat lõpetama hageja huve kahjustav käitumine ja kasutama kaasomandit AÕS § 72 lg 5 põhimõttest lähtuvalt, kõrvaldama ohtliku olukorra enda ruumidest ja muutma need turvaliseks.
2.Kohus selgitas hagejale 26. jaanuaril 2023 toimunud eelistungil, et kohtule tuleb esitada selge nõue elektrijuhtmestiku vahetamise osas.
3.Hageja esitas kohtule 20. veebruaril 2023 täiendatud hagiavalduse. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 10 992,28 eurot, sealhulgas kostjale tasutud 146,10 eurot, 2022. aastal maja ülalpidamisega seotud kulud seoses soojusenergia tarbimisega 474,81 eurot; maja katuse vahetusega tekkinud kulud 10 371,37 eurot. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 10 992,28 eurot. Lisaks rahalistele nõuetele esitas hageja 20. veebruaril 2023 täiendatud hagiavalduses järgmised nõuded: kohustada kostjat tellima pädevalt teostajalt elektripaigaldise audit ja tagama ohutuse auditi tulemuste pinnalt; määrata kohtuotsuse resolutsioonis konkreetne tähtaeg, mille jooksul peab kostja elektrisüsteemi nõuetekohaseks viima; lubada hagejal eemaldada elamu 1. korruse elektrisüsteem vooluvõrgust, kuni ohutus on tagatud, st kuniks kostja on viinud esimese korruse elektrisüsteemi nõuetekohasesse seisukorda. Hageja teatas kohtule 16. märtsil 2023, et võtab hagi 414,53 euro suuruse nõude osas tagasi. Samuti täpsustas hageja, et soovib, et kohus annaks hagejale loa siseneda ja viibida koos elektrikutega ilma kostja nõusolekuta kostja kasutusse antud esimese korruse ruumides asukohaga XXX , elektrisüsteemi välja vahetamiseks ja uuega asendamiseks ja selleks vajalike tööde teostamiseks.
2 (10)
Kohus jättis 20. märtsi 2023 määrusega hageja hagi menetlusse võtmata järgmiste nõuete osas: kohustada kostjat tellima pädevalt teostajalt elektripaigaldise audit ja tagama ohutuse auditi tulemuste pinnalt; määrata kohtuotsuse resolutsioonis konkreetne tähtaeg, mille jooksul peab kostja elektrisüsteemi nõuetekohaseks viima; lubada hagejal eemaldada elamu 1. korruse elektrisüsteem vooluvõrgust, kuni ohutus on tagatud, st kuniks kostja on viinud esimese korruse elektrisüsteemi nõuetekohasesse seisukorda. Kohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata järgmise nõude osas: 414,53 euro väljamõistmiseks kostjalt (katuse vahetusega tekkinud kulude nõue). Kohus võttis menetluse hageja hagi kostja vastu järgmiste nõuete osas: mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja 7,72 eurot (suurendatud nõue; maja ülalpidamisega seotud kulud seoses soojusenergia tarbimisega) ja anda hagejale luba siseneda ja viibida koos elektrikutega ilma kostja nõusolekuta kostja kasutusse antud esimese korruse ruumides asukohaga XXX, elektrisüsteemi välja vahetamiseks ja uuega asendamiseks ja selleks vajalike tööde teostamiseks. Kohtu märkis 20. märtsi 2023 määruses, et kohtu menetluses on järgmised hageja nõuded: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja 146,10 eurot; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja kaasomandi säilimiseks tehtud kulutused 10 846,18 eurot (sealhulgas katuse vahetusega tekkinud kulud 10 371,37 eurot ja maja ülalpidamisega seotud kulud seoses soojusenergia tarbimisega 474,81 eurot); 3) anda hagejale luba siseneda ja viibida koos elektrikutega ilma kostja nõusolekuta kostja kasutusse antud esimese korruse ruumides asukohaga XXX, elektrisüsteemi välja vahetamiseks ja uuega asendamiseks ja selleks vajalike tööde teostamiseks. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku tervikvastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
4.Alljärgnevalt toob kohus välja asjaolud nõuete kohta, mis on kohtu menetluses.
5.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja XXX asuva kinnisasja kaasomanikud ning nende kaasomandi osade suurused on kummalgi 1⁄2. Pooled sõlmisid notariaalse kaasomandi kasutuskorra.
5.1.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista alusetult saadud 146,10 eurot. Elektri- ja kütteleping on olnud kostja nimel, kuid kostja ei ole teenusepakkujatele tasunud. Arveid tasus kinnistul elanud hageja XXX. Kostja on aastate jooksul teinud üksikuid makseid hageja XXX arvele, kuid mitte vastavalt oma mõttelise osa suurusele. Hageja XXX tervis halvenes järsult 2022. aasta jaanuaris ning ta ei suutnud enam ise arvete tasumisega tegeleda. Ta palus, et kostja tasuks arveid ning ta teeb omakorda kostjale ülekanded 1⁄2 arvete ulatuses. Hageja XXX suri XXX märtsis. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja arveid tasunud. 31. jaanuaril 2022 esitas G. küttearve nr XXX summas 274,20 eurot, millest 1⁄2 osa ehk 137,10 eurot tasus hageja oma ema palvel kostja pangakontole. Lisaks tasus hageja kostjale 1⁄2 osa Eesti Energia arvest nr XXX, s.o 9 eurot. Kostja on hageja arvelt 146,10 euro võrra alusetult rikastanud. Küttearve nr XXX ja elektriarve nr XXX tasus hageja hiljem täies mahus teenusepakkujatele. Küttearve nr XXX sisaldus hilisemas arves nr XXX, mille hageja tasus 10.08.2022 ja elektriarve nr XXX sisaldus hilisemas arves, mis tasuti 10.08.2022. Hageja selgitas 20. oktoobril 2022 esitatud vastuses, et hagejale teadaolevalt oli arvete maksmisel kohustatud isikuks kostja. Kuna hageja on 1⁄2 osa kaasomanik, tasus ta 1⁄2 arvetest kostjale, et kostja saaks omakorda tasuda lepingujärgsed summad nii keskkatlamajale kui 3 (10)
elektrifirmale. Kostja ühtegi arvet ei tasunud. Lõpuks tasus hageja kõik arved 100% ulatuses ise. Hageja palub kostjalt välja mõista alusetult saadud 146,10 eurot.
5.2.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista katuse vahetusega seotud kulu 10 371,37 eurot. Kostja ise teavitas hagejat juba mõni aasta tagasi, et katus laseb läbi. Hageja teostas ka katuse inspekteerimise, et seda olukorda hinnata. Selgus, et korstnad on tuleohtlikud ning katus laseb mitmest kohast läbi. Seega oli omandi säilimiseks vajalik teostada tööd. Hageja andis juba 2020. aastal kostjale teada, et katuse- ja elektrisüsteemi vahetus on vara säilimiseks hädavajalikud tööd ning tegi ettepaneku hakata koguma remondifondi. Kostja sellele ei reageerinud. Maja on ehitatud XXX-ndatel aastatel. Ehitisregistri andmetel on elamu kasutuselevõtu aeg XXX, kuid ehitisregistrisse on tehtud märge, et elamu kasutuselevõtu aeg on oletuslik. Üldteada on asjaolu, et mis tahes ehitusmaterjal amortiseerub ja muutub lõpuks kasutuskõlbmatuks. Kivi kestab kauem, kuid katusel kasutatud asbesteterniidi kasutusajaks loetakse XXX aastat. Maja katusekatte vahetas hageja välja seetõttu, et see oli amortiseerunud. Kuna asbesteterniidi elueaks loetakse XXX aastat, siis oli 2022. aastaks katuse ekspluatatsiooniaeg sisuliselt lõppenud või kohe lõppemas. Hageja konsulteeris ka katusekattematerjali vahetust pakkunud A.T. Katust kontrollides selgus lisaks, et elamu korsten on lõhki ja tuleohtlik. Ühest kohast lasi katus ka juba läbi ja ohustas maja kandekonstruktsioone (garaažipealse toa akna kohal on fassaadikahjustused). Hageja leiab, et katusekatte vahetus oli asja säilitamiseks vajalik. Katuse vahetus toimus 2022. aasta augustis. Enne katuse vahetust küsis hageja erinevad pakkumised ja valis välja soodsaima pakkumise. Kirjalikud hinnapakkumised tegid M.O. ja A.T, kolmandalt pakkujalt kirjalikku vastust ei tulnud. Pakkumised olid erinevate katusekattematerjalide kohta. Hageja valis pleki, kuivõrd selle eluiga on pikem ja selle omadused sobisid maja asukohta arvestades paremini. Hageja sõlmis 2022. aasta juulis A.T. lepingu ning töid asuti teostama 2022. aasta augustis ning üleandmise-vastuvõtu akt allkirjastati 2022. aasta septembris. A.T. esitas hagejale arve nr XXX, mille hageja tasus. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista katuse vahetusega tekkinud kulud 1⁄2 osas, mis on 10 371,37 eurot.
5.3.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista soojusenergia tarbimise kulud 474,81 eurot. Hageja on alates 1. jaanuarist 2022 kandnud kõik kaasomandi kulutused, sh kõik kommunaalkulud. Kaasomanikud peavad asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutusi kandma vastavalt oma osa suurusele. Omandi alalhoidmisega seotud kuludest (sh kütteperioodil elamu soojas hoidmise kulu) on kohustatud 1⁄2 osa kandma kostja. Kostja ei ole korduvatest meeldetuletuskirjadest hoolimata tasunud maja ülalpidamiskulusid hagejale ega teenusepakkujale. Hageja tasus 10. augustil 2022 teenusepakkujale arve nr XXX summas 562,25 eurot, 1. detsembril tasus hageja arve nr XXX summas 167,47 eurot, 31. jaanuaril 2023 tasus hageja arve nr XXX summas 219,90 eurot. Hageja on maja soojusenergia tarbimise eest 2022. aastal tasunud teenusepakkujale 949,62 eurot, millest kostja oli vastavalt kaasomandi suurusele kohustatud tasuma 1⁄2, st hageja nõuab kostjalt 474,81 euro hüvitamist. Kuigi hageja ega kostja 2022. aastal majas ei elanud (maja on seisnud tühjana), siis on omaniku kohustus enda vara üleval pidada. Kostja on hagejale väitnud, et ta elab kinnisasjal paiknevas 4 (10)
autokaravanis ja kasutab köögiosa toidu valmistamiseks, seega kasutab ta elektrit ja vett. Samuti kasutab kostja elektrit erinevate tööde tegemiseks. Arvetest nähtuvalt on suvisel ajal arved olnud väga väikeses summas, kõikudes 3-4 euro vahel, külmemal perioodil aga tõusnud hüppeliselt. Hageja leiab, et majas kütte välja lülitamine sügis-talveperioodil oleks hoonele võinud pöördumatuid kahjustusi tekitada (veetorude külmumine ja lõhkemine jm).
5.4.Hageja on esitanud kohtule nõude, milles palub anda hagejale luba siseneda ja viibida koos elektrikutega ilma kostja nõusolekuta kostja kasutusse antud esimese korruse ruumides asukohaga XXX , elektrisüsteemi välja vahetamiseks ja uuega asendamiseks ja selleks vajalike tööde teostamiseks. Kostjale kasutuskorraga määratud ruumides ripuvad ohtlikud elektrijuhtmed. Ruumid ei vasta tuleohutusnõuetele. Kostja seab ohtu kogu vara säilimise. Selline tegevus ei vasta ka kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise kokkuleppele, mille p-st 2.5 nähtuvalt kohustub kaasomanik hoidma tema ainukasutusse jäävad ruumid korras ja tagama nendes turvalisuse. Ruumid on ohtlikud nii kaasomanikule endale kui teistele, samuti kogu kinnistule. Maja on ehitatud XXX-ndatel. Elektrisüsteemis kasutatud materjalide eluiga on varieeruv, kuid üldiselt loetakse XXX aastat vana süsteem amortiseerunuks ja vajaks välja vahetamist. Selleks, et hinnata maja 1. korruse elektrisüsteemi korrasolekut ja nõuetele vastavust, tellis hageja pädevalt elektrikult paikvaatluse, mis toimus 17. veebruaril 2023. Paikvaatlust oli võimalik teostada vaid ruumides, kuhu hagejal on ligipääs kasutuskorrast tulenevalt, st kostja 1. korrusel asuvasse kahte ruumi kööki ja duširuumi/wc-sse (kokku on 1. korrusel neli ruumi ja garaaž). Kostja on varem korduvalt keeldunud lubamast hagejat teistesse ruumidesse. Olukord on elektriku hinnangul mitterahuldav. Harukarpides seintel on pruuniks värvunud plastmassisolatsiooniga alumiiniumkaabliühendused, millest elektrik järeldas, et kaableid on koormatud liiga suure vooluga. Elektrik tõi eraldi välja, et duširuumis on olukord eluohtlik, laest rippusid alla kahesoonelised igat liiki elektrikaablid-juhid, mis ulatusid nii dušisegistini kui ka toetusid pesukuivatusrestini. Elektrik tõi oma arvamuses välja sellegi, et vastavalt seadme ohutuse seaduse nõuetele on need paigaldise kohad nõuetele mittevastavad (juhistike paigaldusviisid, ristlõigete vastavus, juhistike sobivus ja töökindlus, juhistike ristlõike vastavus koormusvoolule ja pingekaole, elektrilöögi vastane kaitse). Paigaldise osa ei tohi selles olukorras kasutada, kuna see kujutab ohtu selle ümbruses toimuvale tegevusele ja isikutele. Hageja teeb elektriku seisukohast järelduse, et majas on hetkel eluohtlik elada, sest 1. korruse elektrisüsteemist võib saada surmavaid elektrilööke ja süsteem on tervikuna tuleohtlik ohustades ka hageja omandit. Kostja vastus
6.Kohus võttis hagi menetlusse 10. novembril 2022 ning täiendavad nõuded 20. märtsil 2023. Kostjale toimetati 4. jaanuaril 2023 hagiavaldus koos lisade, hagiavalduse täpsustuse ning kohtukutse ja menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 325 järgi. Kostja keeldus menetlusdokumentide vastuvõtmisest ning need jäeti tema postkasti. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 3. veebruaril 2023. Kostjale toimetati 18. mail 2023 täiendavate nõuetega hagiavaldus koos lisade ja kohtukutse 29. juuni 2023 kohtuistungile ning 20. märtsi 2023 kohtumäärusega kätte TsMS § 325 järgi. Kostja keeldus menetlusdokumentide vastuvõtmisest ning need tagastati kohtule (Politsei- ja Piirivalveameti selgitused 29. mai 2023 vastuses). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku tervikvastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates kättetoimetamisest. Hagile vastamise 5 (10)
tähtpäev saabus 19. juunil 2023. Kostja hagile ei vastanud. Samuti ei ilmunud kostja kohtuistungile, mis toimus 29. juunil 2023. Menetluse edasine käik
7.Hageja jäi kohtuistungil hagis toodud nõuete juurde. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu 100 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
9.Esmalt selgitab kohus, et hageja nõue alusetult saadud 146,10 euro tagastamiseks kuulub lahendamisele hagimenetluse sätete järgi. Ülejäänud hageja nõuded kuuluvad lahendamisele hagita menetluse sätete järgi TsMS § 475 lg 1 p-i 13 ja § 613 lg-te 2 ja 4 kohaselt (vt ka Riigikohtu XX.XX.XXXX otsus tsiviilasjas nr XXX p 12). Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (TsMS § 477 lg 3). Kohus lahendab asja sisuliselt.
10.Kohus käsitleb esmalt hageja nõuet alusetult saadud 146,10 euro tagastamiseks (I). Edasi käsitleb kohus hageja nõudeid kaasomandi säilitamiseks tehtud kulutusete väljamõistmiseks (II), seejärel elektrisüsteemi välja vahetamisega seonduvat nõuet, ning lõpetuseks otsustab kohus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise üle (III). I
11.Hageja on esitanud kostja vastu nõude alusetult saadud 146,10 euro tagastamiseks. Hageja on välja toonud, et elektri- ja kütteleping on olnud kostja nimel. 31. jaanuaril 2022 esitas G. küttearve nr XXX summas 274,20 eurot, millest 1⁄2 osa ehk 137,10 eurot tasus hageja kostja pangakontole. Lisaks tasus hageja kostjale samal kuupäeval 1⁄2 osa Eesti Energia arvest nr XXX, s.o 9 eurot. Kuna kostja jättis teenusepakkujatele tasumata, siis tasus hageja nimetatud arved ise täies mahus ära 10. augustil 2022. Esitatud asjaoludel on hageja nõude õiguslikuks aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1032 lg 1 esimene lause sätestab, et VÕS § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Hageja ja kostja on XXX asuva kinnisasja kaasomanikud ning nende kaasomandi osade suurused on kummalgi 1⁄2. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Eeltoodust tulenevalt on hagejal ja kostjal seadusest tulenev kohustus kanda kinnisasjaga seotud kulusid vastavalt temale kuuluva osa suurusele. Hageja tegi kostjale 1⁄2 küttearvest ja 1⁄2 elektriarvest ülekanded, et kostja tasuks need arved teenusepakkujatele. Kuna kostja arveid teenusepakkujatele ära ei tasunud, siis tasus hageja arved teenusepakkujatele ise ära. Seega tahtis hageja kostja rikastamiseks täita kohustust, mis langes hiljem ära, sest hageja tasus arved teenusepakkujatele ise ära.
6 (10)
Hageja on tõendanud, et ta on tasunud kostjale 146,10 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue alusetult saadud 146,10 euro tagastamiseks on põhjendatud ning kohus rahuldab selle nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 146,10 eurot. II
12.Hageja on esitanud kostja vastu nõude kaasomandi säilitamiseks tehtud kulutuste – katuse vahetusega tekkinud kulude – 10 371,37 euro hüvitamiseks. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 kohaselt on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest (vt eeltoodud sätete kohaldamise osas ka Riigikohtu 2. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-16, p-d 14 ja 15). Hageja ja kostja on XXX asuva kinnisasja kaasomanikud ning nende kaasomandi osade suurused on kummalgi 1⁄2. Hageja on välja toonud, et kaasomanikele kuuluv maja on ehitatud XXX-ndatel aastatel ning ehitisregistri andmetel on elamu kasutuselevõtu aeg XXX. Katusel kasutatud asbesteterniidi kasutusajaks loetakse XXX aastat. Maja katusekatte vahetas hageja välja seetõttu, et see oli amortiseerunud. Katus lasi läbi ja ohustas maja kandekonstruktsioone, sest garaažipealse toa akna kohal on fassaadikahjustused. Ka kostja ise teavitas hagejat, et katus laseb läbi. Samuti oli korsten lõhki ja tuleohtlik. Kohus leiab, et hageja on välja toonud asjaolud, millest nähtuvalt oli katus amortiseerunud. Elamu katuse vahetus oli vajalik elamu säilitamiseks. Amortiseerunud katuse vahetamist saab lugeda vajalikuks kulutuseks TsÜS § 63 p 1 mõttes. Hageja on esitanud kohtule tõendina kaks hinnapakkumist. M.O. hinnapakkumine katuse vahetuse osas oli 17 700 eurot (sh käibemaks) ning A.T. hinnapakkumine oli 21 571,85 eurot (sh käibemaks). Hageja on selgitanud, et pakkumised olid erinevate katusekattematerjalide kohta. Hageja valis pleki (A.T. hinnapakkumine), kuivõrd selle eluiga on pikem ja selle omadused sobisid maja asukohta arvestades paremini. Hageja on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et hageja sõlmis katuseehitustööde tegemiseks lepingu A.T. ning tasus pärast tööde ülevõtmist arve summas 20 742,74 eurot. Hageja palub kostjalt sellest välja mõista 1⁄2 ehk 10 371,37 eurot. Nimetatud summa vastab kostja kaasomandi osa suurusele, milleks on 1⁄2 kaasomandist. Kohus leiab, et hagejal kaasomanikuna oli õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid (vahetada katus) teise kaasomaniku (kostja) nõusolekuta ning hagejal on õigus nõuda teiselt kaasomanikult (kostjalt), et ta hüvitaks vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel, st võrdeliselt kaasomandiosade suurusega (AÕS § 72 lg 4). Kohus leiab, et hageja nõue katuse vahetusega tekkinud kulude 10 371,37 euro hüvitamiseks on põhjendatud ning kohus rahuldab selle nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 10 371,37 eurot.
7 (10)
13.Hageja on esitanud kostja vastu nõude kaasomandi säilitamiseks tehtud kulutuste – maja ülalpidamisega seotud kulud seoses soojusenergia tarbimisega – 474,81 euro hüvitamiseks. Hageja on välja toonud, et kostja on jätnud tasumata soojusenergia tarbimisega seotud arved, mistõttu pidi need arved hageja ise ära tasuma. Hageja leiab, et tegemist on kaasomandi säilitamiseks tehtud vajalike kulutustega, sest majas kütte välja lülitamine sügis- ja talveperioodil oleks majale võinud pöördumatuid kahjustusi tekitada, sh veetorude külmumine ja lõhkemine. Esitatud asjaoludel on hageja nõude õiguslikuks aluseks AÕS § 75 lg 1 ja § 72 lg 4 ning VÕS § 69 lg 2. Majandamiskulude hüvitamist on võimalik nõuda AÕS § 72 lg 4 alusel, mis sätestab, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Nõudeid kaasomandi suhtes tehtud kulude (sh majandamiskulude) hüvitamiseks saab esitada üksnes see isik, kes selle kulu on kandnud. Omavahelises suhtes kehtivad kaasomanike vahel AÕS § 75 ja VÕS § 69 lg 2, mille kohaselt tekib kohustuse täitnud kaasomanikul teise kaasomaniku vastu tagasinõudeõigus juba täidetud solidaarkohustuse järgi (vt ka Riigikohtu 25. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-11 p 12). Hageja on esitanud kohtule tõendina soojusenergia tarbimise arved (G.T.A. ja A.T.K. arved). Arve nr XXX kohaselt kuulus tasumisele 562,25 eurot, mille hageja tasus 10. augustil 2022 (arve sisaldas ka võlgnevust eelnevatest perioodidest). Arve nr XXX kohaselt kuulus tasumisele 167,47 eurot, mille hageja tasus 1. detsembril 2022 (arve sisaldas ka võlgnevust eelnevatest perioodidest). Arve nr XXX kohaselt kuulus tasumisele 219,90 eurot, mille hageja tasus 31. jaanuaril 2023. Tasumiste kohta on hageja esitanud kohtule konto väljavõtte. Kõik soojusenergia arved on esitatud hagejale või kostjale 2022. aastal. Hageja on välja toonud, et 2022. aastal ei elanud kaasomanikud majas. Kohus leiab, et soojusenergia tarbimisega seotud kulud on kaasomandi säilitamiseks vajalikud ning majas kütte välja lülitamine sügis- ja talveperioodiks võib kaasomandile kahju tekitada, sh veetorude külmumise ja lõhkemise näol. Hageja on tõendanud, et ta on tasunud soojusenergia eest 949,62 eurot. Hageja palub kostjalt sellest välja mõista 1⁄2 ehk 474,81 eurot. Nimetatud summa vastab kostja kaasomandi osa suurusele, milleks on 1⁄2 kaasomandist. Kohus leiab, et hageja nõue majandamiskulude (soojusenergia tarbimisest tekkinud kulude) 474,81 euro hüvitamiseks on põhjendatud ning kohus rahuldab selle nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 474,81 eurot. III
14.Hageja on esitanud kostja vastu nõude, milles palub anda hagejale luba siseneda ja viibida koos elektrikutega ilma kostja nõusolekuta kostja kasutusse antud esimese korruse ruumides asukohaga XXX , elektrisüsteemi välja vahetamiseks ja uuega asendamiseks ja selleks vajalike tööde teostamiseks. Hageja on 26. jaanuari 2023 istungil selgitanud, et kaasomanikud on sõlminud notariaalse kaasomandi kasutuskorra, mille järgi on 1. korruse ruumid kostja kasutuses. Hageja tõi välja, et maja on ehitatud XXX-ndatel. Elektrisüsteemis kasutatud materjalide eluiga on varieeruv, kuid üldiselt loetakse XXX aastat vana süsteem amortiseerunuks ja see vajab välja vahetamist. Hageja leiab, et majas on eluohtlik elada, sest 1. korruse elektrisüsteemist võib saada surmavaid elektrilööke ja süsteem on tervikuna tuleohtlik ohustades ka hageja omandit. Elektrik on teinud kostja kasutusse antud 1. korruse ruumides vaatluse ning elektriku hinnangul on olukord 8 (10)
mitterahuldav. Harukarpides seintel on pruuniks värvunud plastmassisolatsiooniga alumiiniumkaabliühendused. Duširuumis on olukord eluohtlik, sest laest ripuvad alla kahesoonelised igat liiki elektrikaablid-juhid, mis ulatuvad nii dušisegistini kui ka toetusid pesukuivatusrestini. Elektrik tõi välja, et vastavalt seadme ohutuse seaduse nõuetele on need paigaldise kohad nõuetele mittevastavad (juhistike paigaldusviisid, ristlõigete vastavus, juhistike sobivus ja töökindlus, juhistike ristlõike vastavus koormusvoolule ja pingekaole, elektrilöögi vastane kaitse). Paigaldise osa ei tohi selles olukorras kasutada, kuna see kujutab ohtu selle ümbruses toimuvale tegevusele ja isikutele. Hageja on esitanud kohtule tõendina elektriku paikvaatluse protokolli ja fotod. Samuti on hageja esitanud kohtule e-kirja, millest nähtub, et hageja teavitas kostjat elektrisüsteemi väljavahetamise vajadusest juba 2020. aastal. Hageja kirjadest nähtub, et kostja ei reageeri hageja korduvatele kirjadele. Esitatud asjaoludel on hageja nõude õiguslikuks aluseks AÕS § 72 lg 4, mille kohaselt on kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta. Notariaalsest kaasomandi kasutuskorrast nähtub, et kostja kasutuses on 1. korrus ning lisaks garaaž, hageja kasutuses on elamu 2. korrus ning lisaks garaažipealne tuba. Kelder ning hoov on ühiskasutuses (kokkuleppe p-d 2.1.1. – 2.1.3.). Kohus märgib, et kaasomanike kaasomandis on ka ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, sealhulgas elektrisüsteem, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks. Seejuures on ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, sealhulgas elektrisüsteem, mis on üks tervik, kaasomanike kaasomandis vaatamata sellele, et ühiskommunikatsioon läbib kostja kasutusse antud ruume (vt ka Riigikohtu XX.XX.XXXX otsus tsiviilasjas nr XXX, p 11 ja seal viidatud praktika). Seetõttu vastutavad kaasomanikud ühiselt ka elektrisüsteemi korrashoiu eest. Kuna 1. korruse ruumid on notariaalse kasutuskorra kokkuleppega antud kostja valdusesse, siis puudub hagejal ilma kostja nõusolekuta luba 1. korruse ruumidesse sisenemiseks ja seal kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike toimingute tegemiseks. Hageja on välja toonud asjaolud ja tõendanud, et maja elektrisüsteem on amortiseerunud ning see kujutab ohtu kogu majale ning seal viibivatele inimestele. Kohus leiab, et hagejal on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid – vahetada välja elektrisüsteem ja asendada see uuega ning teha selleks vajalikke töid – teise kaasomaniku (kostja) nõusolekuta. Kohus rahuldab hageja nõude ja annab hagejale loa siseneda ja viibida koos elektrikutega ilma kostja nõusolekuta kõikides kostja kasutusse antud 1. korruse ruumides asukohaga XXX , elektrisüsteemi välja vahetamiseks ja uuega asendamiseks ja selleks vajalike tööde teostamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 172 lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus märgib, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 02.06.2008 määrus nr 3-2-1-42-08, p 18). Käesolevas asjas menetleb kohus hageja nõudeid nii hagimenetluse kui hagita menetluse sätete järgi. Kohus rahuldas hageja hagi ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
9 (10)
16.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 100 eurot.
17.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.