lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-145079/7

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 05.07.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-145079/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.07.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2082
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2022-11-14
Vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatuse muutmine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2022-03-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 405 lg 5LihtmenetlusTsMS § 444 lg 2, 4Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 1132 lg 1, 2TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. juuli 2023, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-145079

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi R. P. u vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

130 eurot 16 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja C. K. (PlusPlus Legal OÜ); e-post:XXX Kostja R. P. (isikukood XXX), e-post:XXX

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi R. P. u vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista R. P. ult Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 60 eurot 7 senti ja viivis 12 eurot 68 senti.
3.Mõisa R. P. ult Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt (60 eurot 7 senti) alates 9. märtsist 2023 määraga 0,05% päevas kuni nõude täitmiseni.
4.Jätta hageja menetluskulud 64% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 36% ulatuses hageja kanda.
5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 4842
TsÜS § 69 lg 1Tahteavalduse tegemine
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 186Võlasuhte lõppemise alused
VÕS § 195 lg 1Lepingu korraline ülesütlemine
Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 240 eurot. Mõista R. P. ult välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskuluna 153 eurot 60 senti. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6.Välja mõista R. P. ult Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (153 eurot 60 senti) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

2-22-145079

7.Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte. Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue

1.Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja) 8. märtsil 2023 R. P. u (kostja) vastu esitatud hagist nähtub, et Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid 6. juulil 2021 liitumislepingu nr 853726955, mille alusel Tele2 Eesti AS osutas kostjale sideteenust ning kostja kohustus tasuma lepingu alusel osutatud teenuse eest Tele2 Eesti AS esitatud arvete alusel. Tele2 Eesti AS loovutas 23. mail 2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 76 eurot 12 senti, viiviseid 15 eurot 15 senti, sissenõudmiskulusid 25 eurot ja põhinõudelt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid alates hagiavalduse esitamisest määraga 0,05% päevas. Kostja vastus hagiavaldusele
2.Kuna juba maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada ning isik on politsei poolt tagaotsitav, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult: avaldatud 17. mail 2023 ning kostjale loetakse kättetoimetatuks seega 2. juunil 2023. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 19. juunil 2023).

MAAKOHTU PÕHJENDUSED

3.Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat

2-22-145079 tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

5.Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 4.05.2016 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
6.Hagiavaldusest nähtub, et Tele2 Eesti AS sõlmisid 6. juulil 2021 liitumislepingu koos lisadega (dtl 22-26) mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenused ning kostja kohustus tasuma saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele (dtl 36-46). Kostja jättis lepingutest tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitmata.
7.Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping ning sellele kohaldatakse ESS-s reguleerimata osas võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. Vastavalt VÕS §-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul on hageja ja kostja vahel sõlmitud sideteenuse leping, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale sideteenust ning kostja maksma hagejale selle eest kokkulepitud tasu.
8.Vastavalt tõenditena esitatud arvetele on Tele2 Eesti AS esitanud kostjale arveid sideteenuse osutamise eest summas 60 eurot 7 senti (25,36 + 25 + 9,71). Arvetelt nr 15113842259 (dtl 42) ja 15114305698 (dtl 46) nähtub, et tasu küsiti vastavalt 4 eurot ja 12 eurot meeldetuletuskirjade saatmise eest.
9.Tele2 Eesti AS on sideteenuse lepingust tulenevad kohustused täitnud. Kostja on jätnud kokkulepitud sideteenuste eest tasumata. 23. mail 2022 loovutas Tele2 Eesti AS liitumislepingust nr 853726955 tulenevad nõuded hagejale (dtl 48).
10.VÕS §-s 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjapoolset tasu maksmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuste rikkumisena VÕS § 100 mõttes. VÕS § 101 on sätestatud õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja võib kasutada juhul, kui võlgnik rikub kohustust. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja p-s 3 on ette nähtud võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg-s 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja on rikkunud sideteenuse lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS §-ga 619 summas 60 eurot 7 senti.
11.VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

2-22-145079 kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

12.Tele2 Eesti AS on esitanud kosjale arved võlateatiste eest summas 12 eurot, mida hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevusena. VÕS § 1132 lg 1 kolmanda lause kohaselt võib lepingu kehtivusajal hüvitist nõuda ainult juhul, kui tarbijale on saadetud enne vähemalt üks tasuta meeldetuletus. Hageja ei ole esitanud asjaoludena, et kostjale saadeti tasuta meeldetuletusi. Arvetelt nähtuv 12 euro suurune sissenõudmiskulu ei ole seega põhjendatud.
13.Võlasuhte lõppemise üldised alused on sätestatud VÕS §-s 186. Muu hulgas võib kestvusvõlasuhe VÕS § 186 p 6 järgi lõppeda selle ülesütlemisega ühe poole poolt (RKTKo 07.03.2018 2-16-11889, p 18.1). VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. TsÜS § 69 lg 1 esimene lause sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Lepingu ülesütlemine kui kujundusõigus realiseerub lepingut lõpetada sooviva poole vastava tahteavalduse jõudmisel vastaspooleni (VÕS § 195 lg 1, TsÜS § 69 lg 1 esimene lause) (RKTKo 02.04.2014 3-2-1-190-13, p 23).
14.Hageja ei ole toonud välja, et Tele2 Eesti AS ja kostja vaheline leping oleks üles öeldud. Samuti ei ole hageja esitanud asjaolusid, millest nähtuks lepingu ülesütlemine.
15.VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
16.Hageja nõuab sissenõudmiskulude 25 euro hüvitamist tuginedes VÕS § 1132 lg 2 p-le 1. Hageja nõue ei ole nimetatud sätte alusel põhjendatud, sest säte kohaldub pärast lepingu lõppemist esitatud tasuliste meeldetuletuskirjade kohta. Hageja ei ole toonud faktilise asjaoluna välja lepingu lõppemist. Kohus jätab hageja 25 euro suuruse sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.
17.Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõuded nii hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste suhtes kui ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste osas. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt viiviseid arvelt nr 15113134532 alates 19. detsembrist 2021, arvelt nr 15113372287 alates 19. jaanuarist 2022 ja arvelt nr 15113607777 alates 19. veebruari 2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 8. märtsil 2023 lepingus kokkulepitud määraga 0,05% päevas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena 60 eurot 7 senti, seega tuleb ka viivis välja mõista nimetatud summalt. Sissenõutavaks muutunud viivised on 12 eurot 68 senti. Kohus mõistab sissenõutavaks muutunud viivise 12 eurot 68 senti kostjalt hageja kasuks välja.

2-22-145079

18.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt ka hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutumata viiviste väljamõistmist. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast so 9. märtsist 2023. a kuni põhinõude tasumiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras 0,05% päevas. Kohus rahuldab hageja taotluse põhinõudelt arvestatava viivise väljamõistmiseks ja mõistab kostjalt välja viivise tasumata põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast so 9. märtsist 2023 kuni põhinõude (60 eurot 7 senti) täitmiseni viivisemääraga 0,05% Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Tsiviilasja hind on 130 eurot 16 senti. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, kokku summas 83 eurot 71 senti (põhinõue 60,07 + viivis 12,68 + tuleviku viivis 10,96), seega hageja nõudest rahuldatakse 64%. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 64% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 36% ulatuses hageja kanda.
20.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ja hageja õigusabikulude 420 euro väljamõistmiseks. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
21.Kohtu hinnangul on 420 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi (samalt hagejalt on kohtule esitatud suur hulk sarnaseid hagiavaldusi, milles vahetuvad üksnes kostja nimi, lepingu numbrid ja summad), hagiavalduses esitatud nõuete mittevastavust esitatud faktilistele asjaoludele ning seda, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 120 eurot.
22.Kokku on hageja põhjendatud menetluskuludeks 240 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 120 eurot. Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 153 eurot 60 senti (64% 240-st).
23.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjal menetluses esindajat ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

2-22-145079

24.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja