AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus J P vastu põhivõla 7388,14 euro, viivise 603,80 euro ja alates 28.03.2023 viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
Menetlusosalised
Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ (110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (12831829), esindaja Kadri Ojamaa Puudutatud isik: J P (isikukood xxx)
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada avaldus.
2.Välja mõista J Pilt AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks põhivõlg 7388,14 eurot, viivis 603,80 eurot ja alates 28.03.2023 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud J Pi kanda.
4.Välja mõista J Pilt AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskuluna 410 eurot.
5.J Pil tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Avaldaja nõue ja põhjendused
1.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 esitas AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu Harju Maakohtusse avalduse J P vastu põhivõla 7388,14 euro, viivise 603,80 euro ja alates 28.03.2023 viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx (kodukindlustuse poliis nr xxx). Kindlustusvõtjaks on M R. Kindlustuslepingus kokku lepitud omavastutus on 100 eurot.
3.22.12.2020 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 21.12.2020 xxx korteris kahjujuhtum – kõrval korteris toimus tulekahju. Kahjujuhtumi lühikirjelduse järgi
toimus kõrval korteris tulekahju, kannatanu korteris sai kahjustada uks, terve korter oli tahmane ja sees väga tugev põlemise hais. Korteris ei olnud võimalik elada. Avaldaja esindaja vaatas 29.12.2020 kahjustada saanud korteri üle. Ülevaatuse käigus tuvastati järgmised kahjustused: dušš+WC: sein (kips+keraamiline plaat), lagi (kips+värv+krohv), põrand (keraamiline plaat) kõik tahmased, uks (papp M7) – tahmane, ei sulgu. Köök-elutuba: sein (kips+värv), lagi (kips+värv), põrand (laminaatparkett) – kõik tahmased, el.pliit (keraamiline) - ei tööta, el.kilp (PVC) – tahmane, koridori poolt ühendused, kaablid kahjustatud, metalluks (värv+plekk 87x207) – tahmane, põlengu kahjud, uks (puit 89x207) – tahmane, põlengu kahjud, ei sulgu, el.radiaator tahmane, ei tööta, teler LG (49 tolli) tahmane, ei tööta. Korteri sisustus, mööbel, diivanvoodi jne tahmunud. Korteri nr x puhastamiseks ja siseviimistluse taastamiseks tegi hinnapakkumise S V OÜ summas 6968,14 eurot. S V OÜ puhastas ja taastas korteri nr x siseviimistlusele tekkinud kahjustused ning esitas avaldajale korteri taastamisarve summas 7388,14 eurot. Taastamistööde teostamise ajal selgus lisatööde teostamise vajadus ja seega läks taastamistööde maksumus kallimaks kui oli algne hinnapakkumine. Lisandusid järgmised tööd: koridoris põlenud jõukaabli ja internetikaabli väljavahetus ripplae tagant (käibemaksuta summa 260,00 eurot) ja isiklike asjade pakkimine ja vedu lattu-tagasi (käibemaksuta summa 90,00 eurot). Avaldaja hüvitas korteri puhastamise ja siseviimistluse taastamismaksumuse summas 7388,14 eurot. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale ka kahjustatud koduse vara maksumuse ja ajutise elukoha üürikulu maksumuse ning sealt arvestati maha kindlustusvõtja omavastutus summas 100 eurot. Avaldaja nõuab siseviimistluse taastamistööde eest hüvitist summas 7388,14 eurot. Puudutatud isik oli tulekahju toimumise ajal korteriomandi Xxx maakond (registriosa nr xxx) omanik. Põhjusel, et tulekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitati puudutatud isikule 29.03.2022 kohtuväline kahju hüvitamise nõue hiljemalt 15.04.2022. Puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud. Perioodi 16.04.2022 – 27.03.2023 eest on avaldaja viivisenõue 603,80 eurot. Lisaks taotleb avaldaja edasise viivise välja mõistmist.
8.Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid esitatud nõude osas. Kohtu seisukoht ja põhjendused Asja lahendamine hagita menetluses
9.Esitatud avaldus tuleb läbi vaadata hagita menetluses. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus selgitab lahendis 2-19-19561 p 13, kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja nõudest
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11.Avaldaja on kindlustusandja (KindlTS § 2 lg 3), kes on kindlustanud xxx, Harju Maakond (kodukindlustuse poliis nr xxx, dtl 12-14) korteriomandi ja kindlustuslepingu alusel
hüvitanud kahjustada saanud korteri xxx parandamise kulu summas 7388,14 eurot (dtl 22 ja 23).
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandja, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue asjast puudutatud isikute vastu läinud üle avaldajale.
13.Puudutatud isik oli korteriomandi Xxx maakond (registriosa nr xxx) omanik tulekahju toimumise ajal (dtl 24). Päästeameti 23.02.2021 õiendiga on tõendatud on, et tulekahju sai alguse puudutatud isiku korterist (dtl 19).
14.Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomand- ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KrtS § 31 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1.
15.Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.
16.VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
17.Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15: teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
18.KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. AÕS § 72 viiendas lõikes sätestatakse, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega tulenevalt KrtS § 31 lg 1 p 1 ja AÕS § 72 lg 5 oleks puudutatud isik pidanud vältima teise kaasomaniku (naabri) kahjustamist. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut.
19.Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama avaldaja. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik
tõendab, et kahjustav asjaolu (sh tulekahju) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Avaldaja on tõendanud, et tulekahju on alguse saanud puudutatud isiku korterist.
20.VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu ega vastuta seetõttu VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest.
21.Tõendatud on, et kahjustada saanud korteriomanik teatas 22.12.2020 avaldajale, et 21.12.2020 toimus Tallinnas xxx korteris kahjujuhtum – kõrval korteris toimus tulekahju, mille tõttu sai kahjustada kindlustusvõtja korter (dtl 15).
22.VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik tuvastada avaldajal kahju olemasolu, puudutatud isikul etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos puudutatud isikule etteheidetava rikkumise ja avaldajale tekkinud kahju vahel.
23.KrtS § 31 lg 1 p 1 ning AÕS § 72 lg 5 toodu kohustuse eesmärgiks muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine (vt ka 3-2-1-129-13 p 34). Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles puudutatud isik kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lg 2).
24.Puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et tulekahju korral võivad tuli, suits ja tahm tungida läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku.
25.Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15).
26.Kahjustada saanud korteri vaatas üle avaldaja esindaja 29.12.2020 (dtl 16-17). Kahjustada saanud korteri parandamiseks tegi hinnapakkumise S V OÜ summas 6968,14 eurot (dtl 2021). Hinnapakkumise käibemaksuta summale 5806,78 eurot lisandusid järgmised tööd: koridoris põlenud jõukaabli ja internetikaabli väljavahetus ripplae tagant (käibemaksuta summa 260,00 eurot) ja isiklike asjade pakkimine ja vedu lattu-tagasi (käibemaksuta summa 90,00 eurot). Lisandunud tööd on kirjeldatud arvel 14690 (dtl 22). Avaldaja hüvitas arve nr 14690 alusel kahjustada saanud korteri taastamismaksumuse summas 7388,14 eurot (kahju) (dtl 23). Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
27.Tõendatud on põhjusliku seose olemasolu tekkinud kahju ja puudutatud isiku käitumise vahel. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks tulekahju toimunud, ei oleks ka kahju tekkinud.
28.Avaldaja saatis puudutatud isikule 29.03.2022 kohtuvälise kahju hüvitamise nõue hiljemalt 15.04.2022 (dtl 25). Kuna kahjuhüvitamiseks antud tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 16.04.2022. Puudutatud isikult tuleb välja mõista kahjuhüvitis 7388,14 eurot.
29.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 16.04.2022. Perioodi 16.04.2022 – 27.03.2023 eest on avaldaja viivisenõue 603,80 eurot, mis tuleb avaldajale välja mõista. TsMS § 367 järgi võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja taotlusel alates 28.03.2023 välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
30.TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
31.Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna kohus rahuldas avalduse. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi kindlaks käesolevas määruses.
32.Avaldaja põhjendatud menetluskuluks on avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot, mille peab puudutatud isik avaldajale hüvitama.
33.Lisaks on avaldaja taotlenud õigusabikulu hüvitamist summas 720 eurot. Avaldajale on osutatud taotluse järgi õigusabi 6 tundi, hinnaga 120 eurot tund ilma km.
34.Kohus leiab, et arvestades avalduse keerukust ja mahukust, teostatud õigusabitoiminguid ja neile kulunud aega, esindaja kvalifikatsiooni ja õigusabi tunnihinna suurust, tuleb puudutatud isikul avaldajale hüvitada õigusabikulud 3 tunni eest, so summas 360 eurot. Kohus kohustas avaldajat täpsustama avaldust kolmel korral, sealjuures jättis avaldaja esialgselt kohtunõudele reageerimata. Avaldajal oli võimalik nõue selgelt ja arusaadavalt välja tuua kohe avalduses ja ka koheselt kohtu täpsustavatele küsimustele vastates, mis oleks kohtu hinnangul olnud ajasäästlikum.
35.Kõike arvestades tuleb puudutatud isikul avaldajale hüvitada menetluskuluna 410 eurot (50+360).
36.Avaldaja taotluse alusel tuleb puudutatud isikul välja mõistetud menetluskuludelt tasuda avaldajale viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.