More in Online OÜ, Rebuildmix OÜ, Saueaugu Pesad OÜ, Pääsküla Pesad OÜ, TV Online OÜ, Rebuildmix MG OÜ, XX hagi Tallinn, Nõmme tee 30a korteriühistu vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes
Hagi hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: More in Online OÜ (registrikood 12518914) Hageja II: Remondiklubi OÜ (endise ärinimega Rebuildmix OÜ) (registrikood 12668393) Hageja III: Saueaugu Pesad OÜ (registrikood 14947281) Hageja IV: Iharana Mahendradatta OÜ (endise ärinimega Pääsküla Pesad OÜ) (registrikood 12923980) Hageja V: Hinuib Haigamkab OÜ (endise ärinimega TV Online OÜ) (registrikood 11999981) Hageja VI: Rebuildmix MG OÜ (registrikood 14471884) Hageja VII: XX (isikukood xxxxxxxxxxx) Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Lepikson, e-post: [email protected]
Erik
Kostja: Tallinn, Nõmme tee 30a korteriühistu (registrikood 80239755), asukoht Nõmme tee 30a, 11216 Tallinn, e-post: [email protected] Kostja lepinguline esindaja: advokaat Katrin Paulus, epost: [email protected] Asja läbivaatamine
Eelistung 15.03.2023, selle järgselt kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagejate I, III, IV, V ja VI hagi osaliselt.
Kohustada Tallinn, Nõmme tee 30a korteriühistut (registrikood 80239755) hiljemalt 3 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas tsiviilasjas
Jätta hagejate I, III, IV, V ja VI menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud vastavate hagejate nõuete osas 25% ulatuses hagejate I, III, IV, V ja VI kanda.
Jätta hagejate II ja VIII menetluskulud nende endi kanda ja kostja menetluskulud vastavate hagejate nõuete osas hagejate II ja VII kanda.
Mõista kostjalt hageja I kasuks välja 1 485 * 75% = 1 113,75 eurot. Mõista hagejalt I kostja kasuks välja 482,43 * 25% = 120,61 eurot. Tasaarvestada hageja I ja kostja menetluskulud ja mõista kostjalt hageja I kasuks välja 1 113,75 – 120,61 = 993,14 eurot.
Jätta hageja II menetluskulud tema enda kanda. Mõista hagejalt VII kostja kasuks välja 482,43 eurot.
Määrata kostjalt hageja III kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruseks 1 113,75 eurot. Määrata hagejalt III kostja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruseks 120,61 eurot. Tasaarvestada hageja III ja kostja menetluskulud ja mõista kostjalt hageja III kasuks välja 1 113,75 – 120,61 = 993,14 eurot.
Määrata kostjalt hageja IV kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruseks 1 113,75 eurot. Määrata hagejalt IV kostja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruseks 120,61 eurot. Tasaarvestada hageja IV ja kostja menetluskulud ja mõista kostjalt hageja IV kasuks välja 1 113,75 – 120,61 = 993,14 eurot.
10.Määrata kostjalt hageja V kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruseks 1 113,75 eurot. Määrata hagejalt V kostja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruseks 120,61 eurot. Tasaarvestada hageja V ja kostja menetluskulud ja mõista kostjalt hageja V kasuks välja 1 113,75 – 120,61 = 993,14 eurot.
11.Määrata kostjalt hageja VI kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruseks
936,16 eurot. Määrata hagejalt IV kostja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruseks 120,61 eurot. Tasaarvestada hageja VI ja kostja menetluskulud ja mõista kostjalt hageja IV kasuks välja 1 248,21 – 120,61 = 815,55 eurot.
12.Jätta hageja VII menetluskulud tema enda kanda. Mõista hagejalt VII kostja kasuks välja 482,43 eurot.
13.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb igal menetlusosalisel tasuda teisele menetlusosalisele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hageja esitas kohtule nõuded, mida kohus menetleb hagejate 17.04.2023 menetlusdokumendis esitatud sõnastuses (muudetud kujul menetlusse võetud 16.05.2023 määrusega, tlk 116):
More in Online OÜ, Rebuildmix OÜ, Saueaugu Pesad OÜ, Pääsküla Pesad OÜ, Rebuildmix MG OÜ, TV Online OÜ ja XX kohta esitatud väide „Kuna on ilmnenud, et taas on üks ehitusettevõte käitunud meie, kui oma kliendi suhtes vastutustundetult.“;
−
More in Online OÜ, Rebuildmix OÜ, Saueaugu Pesad OÜ, Pääsküla Pesad OÜ, Rebuildmix MG OÜ, TV Online OÜ ja XX kohta esitatud väide “Ettevõte soovib lohakalt tehtud töö eest vastutusest vabaneda”;
−
More in Online OÜ, Rebuildmix OÜ, Saueaugu Pesad OÜ, Pääsküla Pesad OÜ, Rebuildmix MG OÜ, TV Online OÜ ja XX kohta esitatud väide “Juhatuse liige kasutab selleks tehnilist protsessi kirjeldavaid väiteid, mida meile algselt ei tutvustatud”;
−
More in Online OÜ, Rebuildmix OÜ, Saueaugu Pesad OÜ, Pääsküla Pesad OÜ, Rebuildmix MG OÜ, TV Online OÜ ja XX kohta esitatud väide „Selle hoiatuse edastame, kuna kõik katsed lahendada tekkinud olukorda mõistlikult ja ühises arusaamises on ehitusfirma poolt tähelepanuta jäetud.“
1.2.juhul, kui kohus jätab mõne hageja hagiavalduse rahuldamata, siis palub hageja kostjat kohustada saatma eelnevas punktis toodud tekst ilma nende hagejate nimedeta, kelle hagisid kohus ei rahulda;
1.3.mõista Tallinn, Nõmme tee 30a korteriühistult (registrikood 80239755) XX (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja kahjuhüvitis vastavalt kohtu äranägemisele.
Hagi kohaselt sõlmisid hageja VI ja kostja 2018 suvel töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja VI teostama kostja kinnistul aadressiga Nõmme tee 30a, Tallinn, akende värvimistööd. Hageja VI teostas kokkulepitud tööd ning kostja maksis teostatud tööde eest hagejale VI tasu summas 2 040 eurot.
Aprillis 2020 ehk ligi 2 aastat pärast tööde teostamist võttis kostja ühendust hageja VI juhatuse liikme XXga (hagejaga VII) ning avaldas rahulolematust teostatud tööde kvaliteedi osas. Hageja VII selgitas kostjale, et kõik tööd tehti nõuetekohaselt ning kui värvipinnad on tõepoolest kooruma hakanud nagu kostja väidab, siis on põhjus ilmselt selles, et kostja ei pidanud 2018 vajalikuks enne värvimist tellida täiendavat akende puhastamist ja kruntimist. Ühtlasi märkis hageja VII, et mistahes puuduse olemasolu peab vaidluse korral tõendama kostja ning tegi kostjale ettepaneku vastava ekspertiisi tellimiseks. Kostja keeldus ekspertiisi tellimast ega esitanud ka muid tõendeid väidetava puuduse olemasolu või selle põhjuste kohta. Pooltevaheline kirjavahetus lõppes 21.05.2020.
Kostja juhatuse liige YY saatis 25.05.2020 kell 8:58 e-kirja Eesti Korteriühistute Liidule ja reale teistele adressaatidele. Kõnealune e-kiri oli pealkirjastatud „HOIATUS!“. E-kiri sisaldab alljärgnevaid ebaõigeid faktiväiteid hagejate kohta:
„Kuna on ilmnenud, et taas on üks ehitusettevõte käitunud meie, kui oma kliendi suhtes vastutustundetult.“ – eeltoodu sisaldab väidet, et ehitusettevõte on kostja suhtes vastutustundetult käitunud.
„Ettevõte soovib lohakalt tehtud töö eest vastutusest vabaneda“.
„Juhatuse liige kasutab selleks tehnilist protsessi kirjeldavaid väiteid, mida meile algselt ei tutvustatud.“
„Selle hoiatuse edastame, kuna kõik katsed lahendada tekkinud olukorda mõistlikult ja ühises arusaamises on ehitusfirma poolt tähelepanuta jäetud.“
Kostja soovitas kirja saajatel hoiatust jagada „oma partneritele, klientidele ja foorumite külastajatele, et nad saaksid kindlasti pöörata erilist tähelepanu ning olla ettevaatlikud, kui teevad juba täna või planeerivad tulevikus teha koostööd“ (hagejatega I-VI). Ühtlasi märkis kostja, et hagejate I-VI juhatuse liige on sama inimene ning juhatuse liige kasutab vastutusest vabanemiseks „tehnilist protsessi kirjeldavaid väiteid“.
10.Hagejate hinnangul sisaldab kostja 25.05.2020 e-kiri mitmeid ebaõigeid faktiväited hagejate kohta, mistõttu esitavad hagejad käesolevaga kostja vastu hagiavalduse ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Samuti kahjustab kõnealune e-kiri hageja VII au, väärikust ja head nime ning tekitab mittevaralist kahju, mistõttu esitab hageja VII kostja vastu nõude õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks.
KOSTJA VASTUS HAGILE
11.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
12.Hagejad väidavad hagiavalduses, et hageja VI ja kostja sõlmisid 2018 suvel töövõtulepingu ning kokkulepitud tööd hageja VI ka teostas. Nimetatud väited ei vasta tõele.
13.Tegelikkuses tellis kostja tööd hagejalt II, võttes temalt ka hinnapakkumise. Pärast tööde teostamist väljastas aga arve hageja VI, kellele kostja ka teenuse eest tasus. Hagejat II ja hagejat VI saab pidada VÕS § 178 lg 2 mõttes kohustusega ühinenuks, mille tulemusel on hageja II ja hageja VI solidaarvõlgnikud (VÕS § 178 lg 4). VÕS § 65 kohaselt on kostjal õigus nõuda kohustuse täitmist (tööde teostamist vastavalt kokkuleppele) hagejalt II ja hagejalt VI solidaarselt. Nii hageja II kui hageja VI juhatuse liige on hageja VII. Hageja II nimel tegi hinnapakkumise CC.
14.Tööde sisuks oli Nõmme tee 30a, Tallinn korterelamu akende värvimine.
15.2019 kevadel selgus, et akende värvimine oli ebakvaliteetne. Hiljem edastasid ühistu liikmed ühistu juhatusele ka vastavaid teavitusi. Akendelt hakkas värv maha kooruma, värv oli ebaühtlane. Pärast kostja poolt tööde kvaliteedi kohta pretensiooni edastamist käis CC kohapeal objekti vaatamas. CC kinnitas suuliselt, et tööd on tehtud ebakvaliteetselt, kuna enne värvimist aluspindasid ei puhastatud ega töödeldud hoolikalt või üldse mitte.
16.Pikka aega püüdsid kostja ja hageja II/hageja VI esindaja CC kokku leppida akende värvimistöödel tehtud vigade parandamises, kuid parandustöödega alustamist lükati korduvalt edasi põhjendustega, et tööd on palju, kannatage veidi veel jms.
17.10.04.2020 pöördus kostja hageja II/hageja VI juhatuse liikme poole. Juhatuse liige XX asus seisukohale, et kostja ei tellinudki aluspindade puhastamist ja kruntimist, mistõttu ei olevat hageja II/hageja VI oma kohustusi rikkunud.
18.Kostja hoiatas oma 21.05.2020 e-kirjas hagejat VII, et kui hagejaga VII (või tema ettevõtetega) ei ole võimalik leida kompromissi, siis kostja teavitab situatsioonist Eesti Korteriühistute Liidu ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidu partnereid ja liikmeid. Vaatamata hoiatusele hageja VII, hageja II ega hageja VI rohkem kostjaga ühendust ei võtnud.
19.Kostja juhatuse liige edastas 25.05.2020 hagiavalduses toodud e-posti aadressidele hagi lisana 1 esitatud e-kirja. Kõigest mõned minutid pärast kirja edastamist vastas hageja VII kostjale: „väga tore, nüüd teema hea sõber su vastu ühe korraliku kohtuhagi laimamise ja muu kahju tekitamise eest“.
20.Ülaltoodust nähtuvalt tunnistas hageja II/hageja VI esindaja algselt akende värvimistöödel tehtud vigu, kuid hageja VII hakkas neid hiljem eitama ja püüdis väita, et kostja üldse ei tellinudki akende värvimiseks vajalikke puhastus- ja kruntimistöid. Tegelikkuses ei ole võimalik selliseid eeltöid põhitööst eraldada ning kui hageja II/hageja VI oleks soovinud seda teha, tulnuks välistus selgelt fikseerida. Lisaks ei ole hagejate huviks olnud enne hagi esitamist võimalike ebaõigete faktiväidete ümberlükkamine, vaid üksnes vaidluse jätkamise õhutamine ning kostjalt kahjuhüvitise saamine. Selline hagejate käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.
21.Eelnevast tulenevalt tuleb hagejate hagiavaldus jätta kogu ulatuses rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
22.Hageja nõuded on suunatud ebaõigete andmete ümberlükkamisele ja kostjalt mittevaralise kahju hüvitise saamisele. Nimetatud nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043VÕS § 1045 lg 1 p 4, 7 ja 8, VÕS § 1046 ja VÕS § 1047 lg 4 alusel.
23.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja edastas 25.05.2020 kell 8:58 e-kirja Eesti Korteriühistute Liidule ja veel 21 juriidilisele isikule (valdavalt erinevad ehitusega seotud erialaliidud). Kõnealune e-kiri oli pealkirjastatud „HOIATUS!“. Kohus leiab, et 22 isikule e-kirja saatmisega tehakse sõnum teatavaks kolmandatele isikutele ja
ligipääsetavaks isikute grupile, st avalikuks. Sellist avaldamist tuleb pidada avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses.
24.Avaldatut tuleb võtta sellisena, nagu see on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). Ümberlükatavad on ka kaudsed faktiväited, st selliste väidete ning väärtushinnangute kogum, millest järeldub (mõistlikult võttes) teatav faktiväide (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12).
25.Kohus peab tuvastama, kas avaldatud väited on suunatud hagejatele. Kostja leiab, et ekiri oli umbisikuline ja see ei olnud suunatud otseselt hagejatele – mainitud on „üht ehitusettevõtet“ umbisikuliselt. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kirja lõpus on esitatud loetelu ehitusettevõtetest (vt kiri – tlk 10), on väited suunatavad kõigile neist ettevõtetest (hagejad I – VI), kuivõrd mõistlik lugeja võis neid seostada igaühega neist.
26.Au teotamise puhul eristatakse faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo 3-2-1-5-07, p 27). Kohus jääb 15.03.2023 eelistungil väljendatud hageja nõuete kvalifikatsiooni juurde – kohus kvalifitseeris esimese väite väärtushinnanguna ja ülejäänud väited faktiväidetena.
27.Isiku au teotavad on faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku “väärtustamist“ negatiivse hinnanguga (RKTKo 3-2-1-83-10, p 12). Väärtushinnangu korral peab kohus hindama, kas hinnang oli kohane või ebakohane. Kohus analüüsib alljärgnevalt iga väidet ja annab sellele hinnangu. Avaldatu: „Kuna on ilmnenud, et taas on üks ehitusettevõte käitunud meie, kui oma kliendi suhtes vastutustundetult.“ (väide I)
29.Viidatud lausest järeldub, et üks kirjas märgitud ettevõtetest on käitunud kostja suhtes viisil, mida kostja hindab vastutustundetuks. Selleks, et tuvastada, kas väärtushinnang on põhjendatud, peab kohus esmalt hindama kellega oli kostjal leping ja kas lepingupartner (töövõtja) käitus sellisel viisil, et seda on põhjendatud nimetada vastutustundetuks.
30.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tellis Nõmme tee 30a, Tallinn korterelamu akende värvimise tööd. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli leping ainult hagejaga II või ka hagejaga VI. Kostja on vastuses hagile leidnud, et kostja tellis tööd hagejalt II, võttes temalt ka hinnapakkumise. Pärast tööde teostamist väljastas aga arve hageja VI, kellele kostja ka teenuse eest tasus. Ta leiab, et hagejat II ja hagejat VI saab pidada VÕS § 178 lg 2 mõttes kohustusega ühinenuks, mille tulemusel on hageja II ja hageja VI solidaarvõlgnikud (VÕS § 178 lg 4). Hagejad võtsid asjas toimunud eelistungil omaks väite, et tööd teostas hageja II ning hageja VI ainult esitas tööde eest arve (tlk 60, ajamärk 00:34:07). Kohus leiab, et ainuüksi arve esitamine hageja VI poolt ei muuda teda kohustusega ühinenud isikuks ega solidaarvõlgnikuks VÕS § 178 lg 2 ja 4 mõttes. Kohus tuvastab seega, et kostja tellis akende värvimise tööd hagejalt II ja ta sai nõuda tööde teostamist ning esitada puudustega tööde osas tekkivaid nõudeid ainult hageja II vastu.
31.Hageja II ja kostja vaheline leping on töövõtuleping VÕS 635 lg 1 mõttes. Kostja väidab, et hageja II teostas tööd puudustega. Kostja on tõendanud, et vähem kui aasta peale akende värvimist hakkas sellelt värv kooruma (vt kirjavahetus tlk 31-33). Pooled
vaidlevad selle üle, kas tööde teostaja oleks pidanud kostja poolt akende värvimistööde teostamisel värvitavad pinnad eelnevalt ka kruntima ja puhastama või vähemalt teavitama kostjat nende eeltööde teostamise vajadusest.
32.VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 641 lg 2 p 2 kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 64 lg-s 4 on sätestatud, et tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas tellija ja ebaõige paigaldamine tulenes töövõtja antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta.
33.Üldtuntud asjaoluna eeldab igasugune värvimistöö pinna ettevalmistamist (puhastamine, vajadusel kruntimine). Kostja on esitanud selliste eeltööde vajalikkuse osas ka tõendid (tlk 35-37, 94). Poolte vahel ei ole vaidlust, et akende värvimiseks vajalikke ettevalmistustöid (puhastamine, kruntimine) ei teostatud.
34.Hageja II on poolte vahelises e-kirjavahetuses (tlk 32-33) avaldanud seisukohta, et kostja tellis temalt ainult värvimistööd ja pinna puhastamine (vajadusel ka kruntimine) tema ülesandeks ei olnud. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Selliste eeltööde tegemist värvija poolt saab iga mõistlik tellija eeldada kui töös sisalduvat. Kohtu hinnangul oleks olnud võimalik kokku leppida ka ainult värvimistöödes eeltöödeta (eeldusel, et eeltööd oleks teostanud kostja ise või mõni kolmas isik), kuid ka sellisel juhul pidanuks hageja II kostjat teavitama, et värvimist ei ole võimalik läbi viia või see on ebamõistlik enne kui eeltööd on teostatud (vt ka RKTKo 2-17-12910, p 13). Asja materjalidest ei nähtu, et hageja II oleks kostjat sellest teavitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja II rikkus lepingut. Kostja on tõendanud, et vaatamata korduvatele pöördumistele hageja II töid parandama ega tasu tagastama ei nõustunud (tlk 32-33). Kohus leiab, et sel viisil vastutust vältides ja oma rikkumist kõrvaldamata jättes on hageja II käitunud viisil, mille kohta on kohane kasutada väärtushinnangut „käitus vastutustundetult“. Seega jätab kohus hagi hageja II osas rahuldamata.
35.Kuivõrd asjas ei ole tõendamist leidnud, et hagejad I, III, IV, V ja VI oleksid oma kohustusi kostja ees rikkunud või temaga üldse mistahes suhetes olnud, leiab kohus, et nende hagejate osas on kostja avaldanud ebakohase väärtushinnangu. Kuivõrd väärtushinnangut ei ole aga võimalik ümber lükata, jätab kohus nõude selle väite ümberlükkamiseks hagejate I ja III-VI osas rahuldamata.
36.Kostja e-kirjas 22 adressaadile on eelviimase lausena (peale ehitusettevõtete nimekirja, milles märgitakse ära hageja I – VI nimekirja) märgitud: „Kõikide ülalpool nimetatud ettevõtete juhatuse liige on sama inimene.“
37.Hagejate hinnangul võib sellest järeldada, et hageja VII, olles kõikide nimetatud ettevõtete juhatuse liige, teeb on tööd lohakalt ning soovib seejärel põhjendamatute ettekäänete alusel vastutusest vabaneda. Ta leiab, et kõik kirjas toodud väited on suunatud ka hagejale VII. Kohus sellega ei nõustu.
38.Kohus küll leiab, et hageja VII isik kui „kõikide ülalpool nimetatud ettevõtete juhatuse liige“ oli äriregistrist avalikult kättesaadavate andmete alusel isikuliselt tuvastatav ka selleta, et kirjas oleks välja toodud tema nimi. Samas tuleb kohtu hinnangul eristada äriühingute osas esitatud väiteid hageja VII osas esitatust. Hageja VII osas ei ole e-kirjas märgitud muud kui seda, et ta on teistes hagejates juhatuse liige. Ülejäänud väited ei ole
talle suunatud ja ei diskrediteeri teda ei faktiväidetena ega väärtushinnangutena. Kohus ei saa samastada juhatuse liiget ja tema juhitavaid äriühinguid. Sama ei teeks ilmselt vaidlusalust e-kirja lugev mõistlik kolmas isik. Ühtlasi kordab kohus eelnevalt väljendatud seisukohta, et avaldatu näol oli tegu väärtushinnanguga, mida ei ole võimalik ümber lükata. Kohus jätab hagi hageja VII osas ebaõigete andmete ümber lükkamise nõudes rahuldamata. Avaldatu: „Ettevõte soovib lohakalt tehtud töö eest vastutusest vabaneda.“ (väide II)
39.Eeltoodu sisaldab kahe väidet - tööd on tehtud lohakalt ning väidet, et vastutusest on püütud vabaneda. Kohus kvalifitseerib need faktiväidetena.
40.Kohus nõustub hagejate seisukohaga, et töö tegemine lohakalt tähendab, et töö on kas (osaliselt) tegemata või ei ole tööd tehtud nõuetekohaselt. Samuti nõustub kohus hagejate tõlgendusega, et soov vastutusest vabaneda viitab, et hagejatel peaks justkui olemas kostja ees mingi vastutus ning hagejad soovivad sellest vabaneda. Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et hageja II ei ole teostanud töid nõuetekohaselt ja on keeldunud rikkumist heastamast (vt kostja ja hageja II e-kirjavahetust, tlk 32, 33), on mõlemad väited hageja II osas tõesed – hageja II on teinud tööd lohakalt ja püüdnud vastutusest vabaneda. Seega jätab kohus hagi hageja II osas rahuldamata.
41.Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hagejad I, III, IV, V ja VI oleksid oma kohustusi kostja ees rikkunud või temaga üldse mistahes suhetes olnud. Samuti ei ole kostja viidanud mistahes muudele nende teostatud töödele (mis oleks osutatud kolmandatele isikutele). Seega leiab kohus, et nende hagejate osas tuleb hagi rahuldada – nende osas on mõlemad väited ebaõiged.
42.Hageja VII osas ei ole e-kirjas märgitud muud kui seda, et ta on teistes hagejates juhatuse liige. Ülejäänud väited ei ole talle suunatud ja ei diskrediteeri teda ei faktiväidetena ega väärtushinnangutena. Kohus ei saa samastada juhatuse liiget ja tema juhitavaid äriühinguid. Sama ei teeks ilmselt vaidlusalust e-kirja lugev mõistlik kolmas isik. Kohus jätab hagi hageja VII osas ebaõigete andmete ümber lükkamise nõudes rahuldamata. Avaldatu: „Juhatuse liige kasutab selleks tehnilist protsessi kirjeldavaid väiteid, mida meile algselt ei tutvustatud.“ (väide III)
43.Kohus leiab, et väidet tuleb vaadelda kahes osas (juhatuse liige kasutab tehnilist protsessi kirjeldavaid väiteid, väiteid kostjale algselt ei tutvustatud) ja kvalifitseerib mõlemad faktiväitena.
44.Kohus nõustub hagejate arusaamaga kirjutatu sisust - juhatuse liige kasutab lohaka tööga kaasnevast vastutusest vabanemiseks tehnilist protsessi kirjeldavaid väiteid.
45.Kostja ja hageja II e-kirjavahetusest (tlk 32, 33) nähtub poolte vaidlus selle üle, kas värvimistöödele pidi eelnema aluspinna puhastamine ja kruntimine või mitte. Kostja hinnangul on värvimise sellised etapid „tehniline protsess“. Kohus leiab, et selliste väidete osas väljendi „tehnilist protsessi kirjeldavad väited“ kasutamine on antud kontekstis õigustatud. Seega on poolte e-kirjavahetusega tõendatud, et hageja II kasutas vastuväidete esitamisel ehk vastutusest vabanemisel just tehnilise protsessi kirjeldust (vt tlk 32, 33). Kostja kinnitab, et hageja II ei viidanud kostjale hinnapakkumise esitamisel, et akende värvimine ei sisalda aluspinna puhastamist ja kruntimist (vt tlk 29 – hinnapakkumises välistust ei ole). Hagejad ei ole tõendanud, et kostjale oleks teatatud, et akende värvimisele peaksid eelnema ettevalmistavad tööd või et need tööd ei sisaldu kõik
hinnapakkumises. Seega on kohus seisukohal, et mõlemad väited on hageja II osas tõesed. Seega jätab kohus hagi hageja II osas rahuldamata.
46.Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hagejad I, III, IV, V ja VI oleksid kostjaga suhelnud või mistahes väiteid esitanud. Seega leiab kohus, et nende hagejate osas tuleb hagi rahuldada – nende osas on mõlemad väited ebaõiged.
47.Hageja VII osas ei ole e-kirjas märgitud muud kui seda, et ta on teistes hagejates juhatuse liige. Ülejäänud väited ei ole talle suunatud ja ei diskrediteeri teda ei faktiväidetena ega väärtushinnangutena. Kohus ei saa samastada juhatuse liiget ja tema juhitavaid äriühinguid. Sama ei teeks ilmselt vaidlusalust e-kirja lugev mõistlik kolmas isik. Kohus jätab hagi hageja VII osas ebaõigete andmete ümber lükkamise nõudes rahuldamata. Avaldatu: „Selle hoiatuse edastame, kuna kõik katsed lahendada tekkinud olukorda mõistlikult ja ühises arusaamises on ehitusfirma poolt tähelepanuta jäetud.“
48.Kohus kvalifitseerib avaldatu faktiväitena.
49.Kostja ja hageja II e-kirjavahetusest (tlk 32, 33) nähtuvalt pakkus kostja olukorra lahendamiseks (rikkumise heastamiseks) välja mitmeid võimalusi, mis on kohtu hinnangul kolmanda mõistliku isiku vaatepunktist mõistlikud (vt kostja ja hageja II ekirjavahetust, tlk 32, 33). Hageja II nendega ei nõustunud. Siinkohal oleks kostja poolt korrektne olnud väljendada, et hageja II kostja ettepanekutega ei nõustunud. Samas ei pea kohus ebaõigeks ka sõnakasutust „jättis tähelepanuta“ ja loeb seda sisult samaseks. Seega on väide hageja II osas tõene. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi hageja II osas rahuldamata.
50.Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hagejad I, III, IV, V ja VI oleksid kostjaga suhelnud või mistahes väiteid-vastuväiteid olukorra lahendamiseks esitanud. Seega leiab kohus, et nende hagejate osas tuleb hagi rahuldada – nende osas on väide ebaõige.
51.Hageja VII osas ei ole e-kirjas märgitud muud kui seda, et ta on teistes hagejates juhatuse liige. Ülejäänud väited ei ole talle suunatud ja ei diskrediteeri teda ei faktiväidetena ega väärtushinnangutena. Kohus ei saa samastada juhatuse liiget ja tema juhitavaid äriühinguid. Sama ei teeks ilmselt vaidlusalust e-kirja lugev mõistlik kolmas isik. Kohus jätab hagi hageja VII osas ebaõigete andmete ümber lükkamise nõudes rahuldamata. Hageja VII mittevaralise kahju hüvitamise nõue
52.Kohus leiab, et hageja VII hagi mittevaralise kahju välja mõistmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd puudub kostjale etteheidetav tegu. Hageja VII kohta ei ole vaidlustatud väiteid esitatud. Kostja e-kirjas 22 adressaadile on eelviimase lausena (peale ehitusettevõtete – hageja I – VI nimekirja) märgitud: „Kõikide ülalpool nimetatud ettevõtete juhatuse liige on sama inimene.“ See on ainus hageja VII kohta esitatud väide ja pooled ei vaidle, et see väide vastas avaldamise ajal tõele.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKS MÄÄRAMINE
53.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
54.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi
rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt jaotab kohus vastavalt hagi rahuldamise ulatusele menetluskulud järgnevalt: Kohus rahuldas hageja I, III, IV, V ja VI neljast nõudest kolm (4:3=0,75). Seega tuleb nende menetluskulud jätta 75% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 25% ulatuses hagejate I, III, IV, V ja VI kanda. Kohus jättis hagi hagejate II ja VIII osas kõigis nõuetes rahuldamata. Seega tuleb nende menetluskulud jätta täies ulatuses nende endi kanda ja vastavas ulatuses kostja menetluskulud hagejate II ja VII kanda.
55.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
56.Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusabi tunnihinnaga 170 eurot + km. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ja kohtupraktikas aktsepteeritava tunnitasuga.
57.Hagejad on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt nad on kandnud riigilõivu 450 eurot ja õigusabikulusid 8 287,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nii riigilõivu kulu kui esindajakulu on esitatud ulatuses põhjendatud kontrollinud hagejate menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on asja sisu ja keerukust arvestades märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud.
58.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja õigusabikulud 3 377 eurot, tunnihinnaga 110 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ja kohtupraktikas aktsepteeritava tunnitasuga. Kohus leiab, et esindajakulu on esitatud ulatuses põhjendatud - kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on asja sisu ja keerukust arvestades märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud.
59.Hageja on palunud jagada nii riigilõivu kui õigusabikulud 7-ga, kuivõrd hagejaid oli 7 ning vastavalt välja mõista iga hageja kasuks riigilõivukulu 64,29 eurot iga hageja kohta ning õigusabikulu 1 420,72 eurot hagejate I, III, IV, V ja VII kohta (käibemaksuga) ning 1 183,93 eurot hagejate II ja VIII kohta (käibemaksuta). Kohus leiab, et selline arvestus on põhjendatud ja lähtub sellest.
60.Kohus leiab, et ka kostja menetluskulud tuleb jagada 7-ga, et leida iga hagejaga seotud õigusabikulude osa menetluskuludest, kuivõrd erinevate hagejate osalus menetluses ei ole otseselt eristatav. Seega on igale kostjale langevaks osaks 3 377 : 7 = 482,43 eurot.
61.Kohus määrab menetluskulud kindlaks järgnevalt:
62.Mõista kostjalt hageja I kasuks välja 1 485 * 75% = 1 113,75 eurot. Mõista hagejalt I kostja kasuks välja 482,43 * 25% = 120,61 eurot. Tasaarvestada hageja I ja kostja menetluskulud ja mõista kostjalt hageja I kasuks välja 1 113,75 – 120,61 = 993,14 eurot.
63.Jätta hageja II menetluskulud tema enda kanda. Mõista hagejalt VII kostja kasuks välja 482,43 eurot.
64.Mõista kostjalt hageja III kasuks välja 1 485 * 75% = 1 113,75 eurot. Mõista hagejalt III kostja kasuks välja 482,43 * 25% = 120,61 eurot. Tasaarvestada hageja III ja kostja
menetluskulud ja mõista kostjalt hageja III kasuks välja 1 113,75 – 120,61 = 993,14 eurot.
65.Mõista kostjalt hageja IV kasuks välja 1 485 * 75% = 1 113,75 eurot. Mõista hagejalt IV kostja kasuks välja 482,43 * 25% = 120,61 eurot. Tasaarvestada hageja IV ja kostja menetluskulud ja mõista kostjalt hageja IV kasuks välja 1 113,75 – 120,61 = 993,14 eurot.
66.Mõista kostjalt hageja V kasuks välja 1 485 * 75% = 1 113,75 eurot. Mõista hagejalt V kostja kasuks välja 482,43 * 25% = 120,61 eurot. Tasaarvestada hageja V ja kostja menetluskulud ja mõista kostjalt hageja V kasuks välja 1 113,75 – 120,61 = 993,14 eurot.
67.Mõista kostjalt hageja VI kasuks välja 1 248,21 * 75% = 936,16 eurot. Mõista hagejalt IV kostja kasuks välja 482,43 * 25% = 120,61 eurot. Tasaarvestada hageja VI ja kostja menetluskulud ja mõista kostjalt hageja IV kasuks välja 1 248,21 – 120,61 = 815,55 eurot.
68.Jätta hageja VII menetluskulud tema enda kanda. Mõista hagejalt VII kostja kasuks välja 482,43 eurot.
69.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on pooled vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
70.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.