OÜ Aldani Grupp hagi S. K. vastu 1397,53 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1599,27 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
nende Hageja: Aldani Grupp OÜ (registrikood 10750989), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Simon Kostja: S. K. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepingulised esindajad Vladimir Makarov, Svetlana Malkova Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Aldani Grupp hagi S. K. vastu osaliselt.
2.Mõista S. K.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) OÜ Aldani Grupp (registrikood 10750989) kasuks välja põhinõue summas 700 eurot.
3.Mõista S. K.lt OÜ Aldani Grupp kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 27.06.2023 seisuga summas 52,87 eurot. Samuti mõista S. K.lt OÜ Aldani Grupp kasuks viivis põhinõudelt summas 700 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 28.06.2023 kuni kohustuse täitmiseni.
5.Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista OÜ-lt Aldani Grupp S. K. kasuks välja menetluskulud summas 972 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-23-2973 Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Hageja Aldani Grupp OÜ esitas 22.02.2023 Harju Maakohtule hagi kostja S. K. vastu. Põhinõudena 1 397,53 euro ja lisanduva viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu kostjale kuuluva sõiduki remondis. Sõidukil oli vaja vahetada mootor ja mootori lubas kostja ise tuua. Hageja pakkuda tööde orienteeruvaks hinnaks +/- 800 eurot, selgitas, tegemist on orienteeruva töörahaga ja lõplik hind sõltub kostja poolt toodavast mootorist ja selle seisukorrast ning mida kehvem mootor, seda rohkem on vaja varuosi ja seda kallimaks läheb selle töökorda seadmine.
3.Augusti lõpus 2022 tõi kostja oma sõiduki XXXXXX koos vahetatava mootoriga hageja töökotta. Hageja vaatas mootori üle ja ütles kohe kostjale, et summa läheb suuremaks, kuna mõned süüteküünlad olid ära murdunud ning mootor oli väga õline ja vajas ilmselgelt kõikide tihendite vahetust. Hageja selgitas kostjale, et lõplik hind selgub siis, kui mootor lahti võetakse ja selguvad kõik probleemid, mis esialgsel visuaalsel ülevaatusel jäid varjatuks. Kostja oli tingimustega nõus.
4.Mootoriõli ja filtri tõi kostja hilinenult alles siis, kui hagejal oli kõik juba valmis tehtud.
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidle vastu sellele, et tema auto läks katki ja ta pöördus hageja poole palvega teha hinnapakkumine auto remondiks. Kostja väidab, et kostja toob oma auto hagejale, hageja määrab rikke ja teeb hinnapakkumise. Pärast seda, kui kostja tõi oma auto koos lisamootoriga hagejale, selgitas hageja kostjale, et töö koos varuosadega läheb maksma 700 eurot, võib-olla ka vähem, kui täpse summa saab ta öelda pärast seda kui hagejal on vaba aega autot üle vaadata. Seega rääkisid pooled kogumaksumusest 700 eurot, samuti leppisid pooled kokku, et kostja toob hagejale mootoriõli ja õlifiltri.
6.Kostja ootas hagejalt hinnapakkumist, mistõttu ei kiirustanud ta hagejale oma õli ja filtri toomisega. Kostja tõi 30.08.2022 hagejale oma motoorõli ja filtri ning sai teada, et tema auto on juba remonditud ja maksumus on ligi kaks korda algsest pakkumisest suurem ning et hageja kasutas tööde käigus oma õli ja filtrit.
7.Kostja eitab lepingu sõlmimist hageja nimetatud tingimustel ja maksumuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
2-23-2973
9.Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
10.Kohus leiab, et hagi ei ole kogu nõude ulatuses põhjendatud. Kohus rahuldab hagi osaliselt, 700 euro ulatuses ehk summas, milles kostja lepingutingimustele vastu ei vaidle.
11.Poolte õigussuhe vastab töövõtulepingu tingimustele ja hageja nõue on töövõtulepingu järgse tasu nõue. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
12.VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
13.Kohus selgitas hagejale 09.05.2023 määruses, et olukorras, kus hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu järgi tasu (VÕS § 635 lg 1 ja § 637 lg-d 3 ja 4), tuleb hagejal hagi rahuldamiseks tõendada, et hageja ja kostja olid sõlminud töövõtulepingu, hageja oli teinud kokkulepitud (eelduslikult arvel nr 21132 nimetatud) tööd, tööde tegemise eest oli kokku lepitud hageja nõutavas suuruses tasu ning tasu oli muutunud sissenõutavaks, s.o tööd olid valminud või kostja poolt vastu võetud. kohtupraktika kohaselt tuleb töövõtulepingust tuleneva tasu nõude rahuldamiseks minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 17). Pelgalt arve koostamisest ja esitamisest ei teki tasu maksmise kohustust, seda ka juhul, kui arve saaja on selle kättesaamist kinnitanud (vt Riigikohtu 17. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-15, p 10; 7. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-05, p-d 14–15).
14.Hageja ei ole tõendanud, et pooled on sõlminud töövõtulepingu arvel nr 21132 nimetatud kõikide tööde tegemiseks arvel märgitud maksumuses. Pelgalt arve esitamine kostjale ei tõenda, et vastavates töödes oleks sellises mahus ja maksumuses kokku lepitud ja et vastavad tööd oleksid ka teostatud.
15.Siinkohal ei nõustu kohus hagejaga, et usutavalt ei kõla kostja väide, et pooled leppisid kokku, et 700 eurot on tööraha koos varuosadega. Töövõtulepingud sõlmitakse erinevatel tingimustel ning kostja nimetatud tingimustel lepingu sõlmimine ei ole välistatud. Kuivõrd hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingu täitmise nõude, lasub hagejal oma nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiskoormis vastavalt ülal märgitule ja hagejale menetluses selgitatule. Hageja ei ole, esindatuna vandeadvokaadi poolt ja sõltumata kohtu vastavasisulisest selgitusest, oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud.
16.Kostja ei vaidle vastu, et pooled leppisid kokku, et töö koos varuosadega läheb maksma 700 eurot, võimalik et ka vähem. Kohus loeb tuvastatuks, et pooltevaheline kokkulepe tasu osas on 700 eurot. Kostja ei ole vastu vaielnud faktile, et hageja on remonttööd teostanud, ning on oma menetlusdokumentides kinnitanud, et 30.08.2022 olid remonttööd tehtud.
17.Seega kohus tuvastab, et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks 700 euro ulatuses ja vastavas ulatuses kuulub hagi rahuldamisele. Nimetatud summat ületavas osas ehk 697,53 euro (1 397,53 – 700) ulatuses jääb hagi rahuldamata.
18.Koos põhinõudega esitas hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.09.2022 kuni kohustuse täitmiseni.
2-23-2973
19.Kostja ei ole viivisenõudele vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
20.Hageja on eksinud viivisearvestusega, märkides, et 01.01.2023 kehtima hakanud viivisemäär 10,5% (8% +2,5%) kohaldub juba alates 12.09.2022.
21.Kohus rahuldab hageja nõude 700 euro ulatuses. Hageja põhinõudelt summas 700 eurot on VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise arvestus alates nõude sissenõutavaks muutumisest 12.09.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni 27.06.2023 järgnev. Perioodil 12.09.2022 kuni 31.12.2022 oli kostja viivituses 111 päeva, seadusjärgne viivisemäär on 8% ning viivise summaks 17,03 eurot. Perioodil 01.01.2023 kuni 27.06.2023 oli kostja viivituses 178 päeva, seadusjärgne viivisemäär on 10,5% ning viivise summaks 35,84 eurot. Seega on kokku kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa 52,87 eurot.
22.Hageja taotleb viivise väljamõistmist edasiulatuvalt kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõue on põhjendatud ja kohus rahuldab edasiulatuva seadusjärgse viivisenõude põhinõudelt 700 eurot alates 28.06.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 163 lg 4 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
24.Kohus pakkus 09.05.2023 määruses pooltele kompromissina 700 euro tasumist kostja poolt. Kostja on oma 31.05.2023 menetlusdokumendis kinnitanud, et on valmis tasuma 700 eurot (dtl 78). Hageja nimetatud kompromissiga ei nõustunud. Seega jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 4 kohaselt hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
26.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusteenust 8,1 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) kokku summas 972 eurot. Hagejal kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei ole (dtl 104).
27.Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui ka tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud.
28.Kostja on kokku kandnud põhjendatud menetluskulu summas 972 eurot, milline kuulub hagejalt väljamõistmisele.
29.Kostja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.