2-23-106795/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

9.Toimetada tagaseljaotsus avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale sätestatud nõuded on selgitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 416. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu arvestatuna poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00 eurot ja mitte rohkem kui 2100,00 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu tasuma, on tal õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud menetlustoiming (TsMS § 187 lg 6). Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

menetluskuluna välja riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetlusega seonduva kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks (TsMS § 4842). Sama säte kehtib maksekäsu kiirmenetluses kantud kulude osas ka juhul, kui maksekäsu kiirmenetlus läheb üle hagimenetluseks ja hagi rahuldatakse.1 Kulude tekkimist eeldatakse ja avaldaja ei pea seda tõendama.2 Seetõttu tuleb vajalikuks ja põhjendatud kuluks maksekäsu kiirmenetluses pidada 20 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot tund (ilma käibemaksuta) peab kohus põhjendatuks. Esindajal kulus järgnevatele toimingutele 3,5 tundi: esindustasu kohtumenetluses 2-23106795 – 1,5 tundi; dokumentide komplekteerimine ja analüüs hagiavalduse koostamine ja esitamine – 2 tundi. Kohus peab ajakulu põhjendatuks kokku 1 tunni ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh materjalidega tutvumisele ja lisade komplekteerimisele) lugeda 1 tund. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). KMS § 25 lg 1 kolmanda lause alusel ei ole piiratud maksukohustuslasel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega on hageja põhjendatud menetluskuluks 240 eurot (100 + 20 + 120). Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 240 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik