Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-21-13166 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Torudisain OÜ (hageja) esitas 23.08.2021 kohtule Roovao OÜ (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 63,75 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud suuline töövõtuleping kahe puhasti projekti koostamiseks. Kostja kinnitas 07.10.2020 kirjalikult lepingu sõlmimist. Töövõtulepinguga tellis kostja hageja käest Matkanurme ja Hobunurme kinnistu kanalisatsiooni eelprojektid. Pooled olid töö maksumuseks kokku leppinud 500 eurot koos käibemaksuga. Hageja täitis enda kohustuse ja koostas kinnistute kanalisatsiooni projektid, mis on tellijale üle antud nende üleslaadimisega Ehitisregistrisse. 30.11.2020 saatis kostja esindaja hageja esindajale e-kirja, milles palus hagejal anda teada, kas hageja on valmis projektid lisanud Ehitisregistrisse. Hageja saatis 04.12.2020 kostjale tehtud töö eest arve nr 500 500 euro koos käibemaksuga tasumiseks, nagu pooled olid kokku leppinud. Arve maksetähtaeg oli 11.12.2020 ja viivis 0,05% päevas. Kostja tähtaegselt arvet ei tasunud. Hageja saatis 23.12.2020 ja 18.01.2021 kostjale teatiseid tasumata arve kohta.
3.Kostjal ei pea olema kinnistute, millele projektid tellitakse, omanik. Y palus hagejal koostada projektide eest arve Roovao OÜ-le. Seega tuleb lugeda, et võlgnik on kostja ja Y tegutses kostja juhatuse liikmena. Poolte vahel puudub vaidlus, et Y on kostja seaduslik esindaja. Hageja koostas esialgse arve nr 496 600 euro tasumiseks, kuid muutis seda kostja juhatuse liikme Y palvel. Ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks omal algatusel selgitanud välja kostja andmed ja esitanud arve kostjale. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt 04.12.2020 esitatud arvet nr 500 500 euro tasumiseks. Kui kostja oleks saanud arve nr 500 alusetult, oleks ta pöördunud hageja poole ja sellest teavitanud. Kostja seda teinud ei ole. Kostja möönab 02.12.2021 seisukohas, et esimene arve, mille hageja kostjale esitas, oli tema hinnangul ebakorrektne ning Y palus selle ringi teha. Kostja ei ole esialgset 02.12.2020 arvet nr 496 vaidlustanud. Õige ei ole kostja väide, et hageja tellitud töid ei teinud, kuna kostja on kinnitanud vastava dokumentatsiooni esitamist Saku Vallavalitsusele ja Ehitisregistrile. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
5.Kostjal puudub seos nimetatud kinnistutega. Töövõtulepingu tellijaks on eraisikuna Y. Tellimuse tegemisel kontakteerus Y hagejaga juunis 2020 telefoni teel ja vastavalt telefonis räägitule edastas ta 18.06.2020 isiklikult meiliaadressilt hagejale lähtematerjalid, et saada pakkumine. Tööde tegemise kokkulepe sõlmiti telefoni teel juuni teises pooles. Hageja alustas töövõtulepingu täitmisega juuni lõpus ehk töövõtuleping sõlmiti hiljemalt 27.06.2020. Seda
2-21-13166 kinnitab hageja koostatud dokumentatsiooni tiitelleht. Selleks hetkeks pidi olema hagejal teada, kellega on ta töövõtulepingu sõlminud. Üheski eelnimetatud kirjas, dokumendis ega ka suhtluses ei ole märgitud kostjat.
6.Y soovis teha tellimuse eraisikuna. Hageja on oletustele tuginedes tõlgendanud Y tegevust kui kostja esindamist. Kirjavahetuses lepingu täitmise kohta ei ole märgitud kostjat ega seda, et tellijaks on kinnistute omanikust erinev isik. Hageja koostatud dokumentatsioonis, mille ta esitas Saku Vallavalitsusele ja Ehitisregistrile, on tellijaks Y eraisikuna.
7.Väide, et hageja esitatud arvele ei reageeritud, on eksitav. Y kontakteerus hagejaga ja palus hagejal toimida vastavalt sõlmitud töövõtulepingule. Palve oli, et hageja teeks lõpuni kokkulepitud töö ja annaks üle projektdokumentatsiooni. Hageja teavitas 03.12.2020, et ta keeldub edastamast Y-le projektdokumentatsiooni. Projekti edastamise kohta Ehitusregistrile kokkulepet Y hagejaga ei sõlminud. Hageja tegi parandusi ka arve osas, kuid mitte piisavalt. Samas puudus arve esitamiseks alus, kuna töövõtuleping ei olnud täidetud, s.t projektdokumentatsiooni ei ole üle antud tellijale. Kuna kostja ei ole töövõtulepingu osapooleks, siis töövõtulepingu täitmine ei ole hetkel vaidluse all.
8.Hageja väidab vastuoluliselt, et algne arve oli koostatud Y nimele. Sellist arvet ei ole kostja ega Y näinud. Maakohtu otsus
9.Maakohus rahuldas 15.03.2022 otsusega hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 63,75 eurot ja viivise põhivõlalt alates 24.08.2021 kuni põhivõla tasumiseni seaduses ettenähtud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1885 eurot ja viivise.
10.Vaidlust ei olnud, et hagejalt telliti projekteerimise teenus. Seega on sõlmitud töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1). Pooled vaidlesid selle üle, kes on tellijaks, kas Y on tegutsenud eraisikuna või äriühingut esindades, kas hageja on tellitud töö teinud ja kas tal on õigus nõuda kostjalt tehtud tööde eest tasu.
11.Maakohus tuvastas, et vastavalt Y 18.06.2020 e-kirjale aadressilt XXX pöördus viimane hageja poole hinnapakkumise saamiseks kinnistute Metsanurme ja Hobunurme biopuhasti projektide koostamiseks. Seda, et sõlmitud oli töövõtuleping, kinnitab hageja ja Y vaheline kirjavahetus ning eelprojekt koos seletuskirjaga. Maakohus nõustus hagejaga, et projektide tellija ei pea olema kinnistute omanik. Hageja töövõtjana ei ole kohustatud selgitama, mil moel on tellija seotud kinnistutega.
12.Maakohtu arvates ei ole ebatavaline, et töö tellib eraisik (saadab e-kirju eraisiku e-maili aadressilt), paludes arve vormistada osaühingule. Y on juhatuse liikmena kostja seaduslik esindaja. Hageja esitas tõendid, et ta koostas esmalt kostjale arve nr 496 600 euro tasumiseks. Y palvel, mida ei ole eitanud ka kostja, tegi hageja arve ümber, koostades arvele nr 496 kreeditarve nr 499. Kostja palvel koostas hageja arve nr 500 500 euro tasumiseks. Kostja tunnistas 02.12.2021 vastuses hagile, et hageja tegi arves parandusi, kuid mitte piisavalt. Arvel nr 496, mille Y lasi ringi teha, on märgitud tellijaks kostja ja tellija isiku osas Y vastuväiteid ei esitanud. Kostja ei ole tõendanud, et peale arve saamist oleks ta palunud hagejal arve ümber teha Y nimele. Kohus nõustus hagejaga, et eluliselt ei ole usutav, et hageja koostas omal initsiatiivil arve äriühingule. Hagejal puuduvad teadmised Y äriühingust.
2-21-13166
13.Hageja kinnitas, et ta täitis võetud kohustuse, koostas tellitud projektid ning esitas vastavalt kokkulepitule kostjale arve töö eest tasumiseks. Hageja on tellitud tööd kostjale üle andnud viisil, mis on tavapärane projektide üleandmisele, ehk need on esitatud Ehitisregistrisse ning on tellijale nimetatud keskkonnas kättesaadavad. Kostja kinnitas 02.12.2021 seisukohas, et hageja on Saku Vallavalitsusele ja Ehitisregistrile projektid esitanud. Tõendatud ei ole kokkulepe, et tellija on kohustatud tasuma töö eest peale e-mailile projektdokumentatsiooni saatmist. Dokumentide allalaadimine Ehitisregistrist on võimalik peale ehituslubade ja –teatiste väljastamist ning sellest tulenevalt puudub vajadus vastavate projektide saatmiseks. Hageja on taotlenud vajalikud kooskõlastused ning ehitusteatised ja sellega lepingu täitnud ning tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
14.Usutav ei ole kostja väide, et töö tellijaks on Y eraisikuna, millest tulenevalt ei ole kostja kohustatud hagejale tasuma. Tõendeid kogumis hinnates on kohtu arvates alust arvata, et kostja käitumisest tingituna oli hageja viidud uskumusse, et Y tegutseb kostja nimel (TsÜS § 118 lg 2). Kui Y leiab, et tema oli töövõtulepingujärgne tellija, jääb selgusetuks, miks ta ei ole ka eraisikuna hagi aluseks olevat arvet tasunud. Apellatsioonkaebus
15.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
16.Hagi on esitatud vale kostja vastu. Vaidluse all on küsimus, kas arve tuli esitada kostjale või Y-le. Kostja on endiselt seisukohal, et arve tuli esitada Y-le, kes oli tööde tellija. Y on valmis seda kinnitama, kuid ta ei ole vaidluse pool.
17.Kohus hindas asjaolusid ja tõendeid ebaõigesti. Kohtule on esitatud e-kirjavahetus, millest järeldub, et tellija on Y. Hageja esitatud arve oli vale ja esitatud liiga vara, s.o enne tööde üleandmist.
18.Hageja eksitas kohut, viidates talumisvolitusele. Hageja väited on tellija isiku suhtes vastuolulised.
19.Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja ei ole pärast kostja vastust hagile esitanud arvet õigele isikule. Vastustaja seisukoht
20.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse lõppjäreldus hagi rahuldamise kohta on õige, kuid muuta tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
22.Ringkonnakohus märgib, et tegemist on TsMS § 405 lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse asjaga, milles kohus võib mh kõrvale kalduda tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid.
2-21-13166
23.Hageja väitel on ta pidanud juunis 2020 läbirääkimisi Y-ga, kes on kostja juhatuse liige, Matkanurme ja Hobunurme kinnistute kanalisatsiooni eelprojektide koostamiseks, koostanud projektid ja esitanud kostjale arve töö eest tasumiseks. Kostja töö eest tasunud ei ole. Kostja väitel tellis töö Y eraisikuna. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on esitanud hagi õige kostja vastu, s.t isiku vastu, kellel oli hagejaga sõlmitud leping ja kes on jätnud täitmata oma kohustuse tehtud töö eest tasuda.
24.Maakohus leidis vaidlustatud otsuses ebaõigesti, et Y volitus kostja nimel leping sõlmida tulenes TsÜS § 118 lg-st 2, mis sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kuna Y on juhatuse liikmena kostja seaduslik esindaja (äriseadustik (ÄS) § 180 lg 1), siis oli maakohtu poolt ebaõige Y-l volituste olemasolu hindamine tulenevalt TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud eelduste olemasolust. Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta.
25.TsÜS § 116 lg 1 järgi võib esindaja tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lepingu sõlmimisel ja täitmisel hagejale teada olevatest asjaoludest sai hageja järeldada, et Y on hagejaga sõlminud lepingu kostja esindajana. Õige on see, et lepingu sõlmimise ja täitmisega seonduvalt on Y suhelnud hagejaga aadressilt XXX, kuid kostja meiliaadress on äriregistrist nähtuvalt YYY.Siiski ainuüksi sellest ei saa järeldada, et leping oleks sõlmitud Y-ga. Nii on hageja 08.11.2021 menetlusdokumendis (tl 3132) esile toonud, et 02.12.2020 saatis ta aadressile XXX arve nr 496 (tl 55) 600 euro tasumiseks, millele kostja esitas vastuväite tasu suuruse osas. Hageja tegi pärast seda kreeditarve nr 499 (tl 56) 600 euro ulatuses ja esitas kostjale arve nr 500 (tl 7) 500 euro tasumiseks. Kõigile arvetele on kirjutatud arve saajana ehk isikuna, kes on kohustatud tasuma, kostja. Usutav ei ole kostja väide, et arvet nr 496 ei ole edastatud kostjale ega Y-le. Hageja on esitanud kirjavahetuse, millest nähtub, et 02.12.2020 kell 19.01 on saadetud hageja poolt meiliaadressile XXX arve, millele on saaja kell 22.14 vastanud: „Lubasid saata ka dokumendid. Ma ei leidnud neid meilist. Ja soovin Sinuga ka kohtuda. Millal on Sul selleks ajaline võimalus.“ (tl 5). Hageja on kostjale e-kirjadega teatanud esialgse arve ümbertegemisest ja sellest, et kostja on jätnud töö eest tasumata (tl 6). Eeltoodud kirjavahetusest ei nähtu, et Y oleks hagejale teatanud, et arve on esitatud isikule, kes ei ole lepingu pooleks. Samuti ei ole pärast 04.12.2020 arve nr 500 saamist, mille kättesaamist ei ole kostja eitanud, kostja hagejale teatanud, et arve ei ole esitatud õigele isikule. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eluliselt ei ole usutav, et juhul, kui Y oleks pidanud läbirääkimisi eraisikuna ja soovinud ise ka töö eest tasuda, oleks hageja kirjutanud arvele, et maksjaks on kostja. Lepingu sõlmimisel ja arve väljastamisel sai hageja lähtuda kostja juhatuse liikme Y poolt talle avaldatust. Kostja selgitas, et Y on mitmete juriidiliste isikute esindajaks, mistõttu ei ole ringkonnakohtu arvates usutav, et ilma Y poolt tellija isiku kohta andmete avaldamiseta oleks hageja teadnud arvele märkida tellijaks kostja. Asjaolu, et kinnistud, millele biopuhastid projekteeriti, kuuluvad Y-le, ei tähenda, et kostja poleks saanud tellida biopuhastite projekteerimist. Eeltoodut arvestades on õige maakohtu järeldus, et Y tegutses lepingu sõlmimisel ja täitmisel kostja esindajana (TsÜS § 116), mistõttu on hagi esitatud õige kostja vastu.
26.Maakohtu menetluses väitis kostja, et hageja ei ole tõendanud lepingu täitmist kostjale ega Y-le. Maakohus tuvastas, et hageja on lepingu täitnud, esitades projektid Saku Vallavalitsusele ja Ehitusregistrile, mida on kinnitanud ka kostja 02.12.2021 menetlusdokumendis (tl 63). Alles apellatsioonkaebuses on kostja väitnud, et tehtud töös oli vigu, mida tuli parandada, täpsustamata seda, millised vead tehtud töös olid. TsMS § 652 lg 4 järgi ei ole
2-21-13166 apellatsioonimenetluses üldreeglina võimalik uut asjaolu esile tuua. Apellant ei ole põhjendanud, miks ta esitas vastuväite töö puuduste kohta alles ringkonnakohtule. Lisaks on kostja ringkonnakohtule 04.06.2022 esitatud menetlusdokumendis täpsustanud väiteid puutuvalt kostjale töö üleandmist. 04.06.2022 menetlusdokumendis esitatud seisukohad jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna pärast TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud tähtaega ei ole TsMS § 634 lg 1 järgi enam võimalik apellatsioonkaebust täiendada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Maakohus on õigesti seoses hagi rahuldamisega jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda ja mõistnud kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 125 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1760 eurot. Apellatsioonkaebuses menetluskulude suurust kostja vaidlustanud ei ole.
28.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsiooniastme menetluskulud jätta apellandi (kostja) kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuna maakohus määras hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, teeb seda TsMS § 174 lg 3 alusel ka ringkonnakohus.
30.TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt peab menetlusosaline kulude jaotuse alusel kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitatud taotluse kohaselt on tema menetluskuluks kulu lepingulise esindaja teenusele 870 eurot. Kulu on palutud välja mõista ilma käibemaksuta. Hagejat esindas lepinguline esindaja Marilin Palts ja teenuse tunnihind oli 120 eurot ilma käibemaksuta. Teenust on taotluse kohaselt osutatud 7 tundi ja 15 minutit.
31.Ringkonnakohus leiab, et taotlus menetluskulude hüvitamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu arvates on apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks piisav aeg 2 tundi ja 15 minutit, kuna eelnevalt on esindaja tutvunud kaebusega ja analüüsinud seda ning vastuse sisuline osa on ainult 4 lehekülge pikk. Viimase sõna ja menetluskulude nimekirja koostamiseks peab ringkonnakohus piisavaks 30 minuti. Tegemist ei ole sisulise dokumendiga ja enamus selle mahust on menetluskulude hüvitamisse puutuv. Ülejäänud lepingulise esindaja toimingud on vajalikud ja põhjendatud. Seega on teenuse osutamise aeg, mis kuulub hüvitamisele, kokku 5 tundi. Lepingulise esindaja teenuse tunnihind 120 eurot ilma käibemaksuta on keskmise teenuse hinna piires ja sama tunnihinda on pidanud ka maakohus mõistlikuks. Eeltoodut arvestades kuulub hüvitamisele apellatsiooniastme menetluskulu 600 eurot (5 x 120).
32.Hageja on esitanud TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
33.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
2-21-13166 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.