A ja B hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, hagejate õiguste rikkumisest hoidumise ja kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
Hageja 1 nõuded kostja vastu 7 000,00 eurot Hageja 2 nõuded kostja vastu 10 500,00 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1 A (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja 2 B (isikukood xxxxxxxxxxx) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Oleg Matvejev Kostja Y (Xxxx ID-number xxxxxxxxxxxx, sünniaeg xx.xx.xxxx)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Kohustada kostjat Yt (sünniaeg xx.xx.xxxx) omal kulul avaldama viie (5) päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kasutaja X’i Instagrami sotsiaalvõrgustikus avaldatud postituse all nimega „xxx xxx“ aadressil xxx xxx) alljärgneva sisuga ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus nii eesti kui ka vene keeles:
2.1.„Y AVALDAS A JA B KOHTA VALEANDMEID. Mina, Y, avaldasin xx.xx.xxxx A ja B kohta X Instagrami sotsiaalvõrgustikus avaldatud postituse all nimega „xxx xxx“ ebaõigeid faktiväiteid. Seoses sellega teatan mina, et: I B ei ostnud oma venna kaudu ära politseid. II B ei ole pannud oma esimest naist hullumajja, ei ole tulistanud teda pähe ega esitlenud seda nagu enesetappu. III B ei kasutanud potentsi tõstmise tablette. IV Hageja I ei ole iidse ameti preestrinna.
2.2.Y ОПУБЛИКОВАЛА ОБ A И B ЛОЖНЫЕ ДАННЫЕ. Я, Y, опубликовала xx.xx.xxxx в социальной сети Инстаграм под постом X „xxx xxx“ неверные фактические утверждения. В связи с этим сообщаю, что: I B не покупал через своего брата полицию. II B не клал свою первую женщину в психушку, не стрелял ей в голову и не представлял это самоубийством. III B не пользовался таблетками по поднятию потенции. IV Истец I не жрицей древней профессии“.
3.Jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat Y (sünniaeg xx.xx.xxxx) omal kulul avaldama viie (5) päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kasutaja X’i Instagrami sotsiaalvõrgustikus avaldatud postituse all nimega „xxx xxx“ aadressil xxx xxx) alljärgneva sisuga ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus nii eesti kui ka vene keeles:
3.1.„Y AVALDAS A JA B KOHTA VALEANDMEID. Mina, Y, avaldasin xx.xx.xxxx A ja B kohta X Instagrami sotsiaalvõrgustikus avaldatud postituse all nimega „xxx xxx“ ebaõigeid faktiväiteid. Seoses sellega teatan mina, et: I B ei tellinud endale kergete elukommetega naist ega iidse ameti preestrinnat. II B ei ähvardanud mind, et mulle pistetakse narkootikumid taskusse. III B ei ähvardanud mind, et liikluspolitsei peatab mu kinni, kontrollib ja leiab narkootikumid. IV Hageja I ei ole kergete elukommetega naine.
4.Kohustada Yt edaspidi hoiduma hagejate A ja B õiguste rikkumisest selliselt, et kohustada kostjat Yt edaspidi mitte avaldama kasutaja X Instagrami sotsiaalvõrgustikus (kasutajakonto link: xxx), videosaates „xxx» ja muudes avalikes kanalites ebaõigeid andmeid, kus sisalduksid järgmised faktiväited: I B ei ostnud oma venna kaudu ära politseid. II B ei ole pannud oma esimest naist hullumajja, ei ole tulistanud teda pähe ega esitlenud seda nagu enesetappu. III B ei kasutanud potentsi tõstmise tablette. IV Hageja I ei ole iidse ameti preestrinna.
5.Jätta rahuldamata hagejate nõue kohustada Yt edaspidi hoiduma hagejate A ja B õiguste rikkumisest selliselt, et kohustada kostjat Yt edaspidi mitte avaldama kasutaja X Instagrami sotsiaalvõrgustikus (kasutajakonto link: https: xxx), videosaates „xxx» ja muudes avalikes kanalites ebaõigeid andmeid, kus sisalduksid järgmised faktiväited: I B ei tellinud endale kergete elukommetega naist ega iidse ameti preestrinnat. II B ei ähvardanud mind, et mulle pistetakse narkootikumid taskusse. III B ei ähvardanud mind, et liikluspolitsei peatab mu kinni, kontrollib ja leiab narkootikumid. IV Hageja I ei ole kergete elukommetega naine.
6.Mõista Ylt A ja B kasuks solidaarselt välja mittevaralise kahju hüvitis summas 750 eurot.
7.Jätta menetluskulud 33% ulatuses hagejate A ja B kanda ja 67% ulatuses kostja Y kanda.
8.Määrata solidaarselt A ja B menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 4733,68 eurot (millest 3280,68 eurot on õigusabikulud, 1050 on riigilõiv ja 403 eurot on tõlkekulud). Määrata A õigusabikulude rahalise suurusena kindlaks 3267,20 eurot ja B õigusabikuludena 1693,80 eurot. Määrata kindlaks, et Yl menetluskulud puuduvad.
9.Mõista Ylt A ja B kasuks solidaarselt välja menetluskulud summas 3171,57 eurot.
10.Mõista Ylt A kasuks välja menetluskulud summas 2189,02 eurot.
2(7)
11.Mõista Ylt B kasuks välja menetluskulud summas 1134,85 eurot.
12.Mõista välja Ylt välja mõistetud menetluskuludelt (6495,44 eurot) viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
14.Rahuldada A ja B taotlus otsuse avalikustamise piiramiseks ja asendada jõustunud kohtotsuse arvutivõrgus avaldamisel poolte nimed tähemärgiga ning mitte avalikustada nende isikukoodi ega sünniaega.
15.Toimetada tagaseljaotsus Yle kätte avalikult. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED
1.Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud (TsMS § 407 lg 1 ls 1). Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Tegemist on kohtu õigusega ja mitte kohustusega. Kohus peab tagaseljaotsuse tegemisel hindama, kas hagi on õiguslikult põhjendatud, ning ei tohi rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui asja sisulisel lahendamisel jõuaks kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral osaliselt õiguslikult põhjendatud. Õiguslikult
3(7)
põhjendatud ei ole hagi andmete ümberlükkamise nõue osade faktiväidete osas ja osaliselt rikkumisest hoidumise osas.
2.A ja B esitasid Harju Maakohtule hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, hagejate õiguste rikkumisest hoidumise ja kahju hüvitamise nõudes. Hagejate nõuded tulenevad sellest, et kostja avaldas saates „xxx“ ja X’i Instagrami postituse all nimega „xxx xxx“ aadressil xxx hagejate kohta ebaõigeid faktiväideteid ja väärtushinnanguid.
3.Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Andmete ümberlükkamine
4.Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). VÕS § 1047 lg 4 järgi saab kannatanu nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (RKTKo 2-19-270, p 6).
5.Hagejad on palunud X’i Instagrami postituse all nimega „xxx xxx“ järgnevate faktiväidete ümberlükkamist: I B ei tellinud endale kergete elukommetega naist ega iidse ameti preestrinnat. II B ei ähvardanud mind, et mulle pistetakse narkootikumid taskusse. IV B ei ähvardanud mind, et liikluspolitsei peatab mu kinni, kontrollib ja leiab narkootikumid. IV Hageja I ei ole kergete elukommetega naine.
6.Nimetatud faktiväited on avaldatud saates „xxx“, mitte X’i Instagrami postituse all. Kuna ebaõigete andmete ümberlükkamist saab nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati, jätab kohus hagejate nõude rahuldamata, millega hagejad palusid kohustada kostjat Y (sünniaeg xx.xx.xxxx) omal kulul avaldama viie (5) päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kasutaja X’i Instagrami sotsiaalvõrgustikus avaldatud postituse all nimega „xxx xxx“ aadressil xxx) alljärgneva sisuga ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus nii eesti kui ka vene keeles: „Y AVALDAS A JA B KOHTA VALEANDMEID. Mina, Y, avaldasin xx.xx.xxxx A ja B kohta X Instagrami sotsiaalvõrgustikus avaldatud postituse all nimega „xxx xxx“ ebaõigeid faktiväiteid. Seoses sellega teatan mina, et: I B ei tellinud endale kergete elukommetega naist ega iidse ameti preestrinnat. II B ei ähvardanud mind, et mulle pistetakse narkootikumid taskusse. IV B ei ähvardanud mind, et liikluspolitsei peatab mu kinni, kontrollib ja leiab narkootikumid. IV Hageja I ei ole kergete elukommetega naine.
7.Kuna kohus ei rahuldanud kogu hagejate ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõuet, siis jätab kohus rahuldamata ka hagejate nõude kohustada Yt edaspidi hoiduma hagejate A ja B õiguste rikkumisest selliselt, et kohustada kostjat Yt edaspidi mitte avaldama kasutaja X Instagrami sotsiaalvõrgustikus (kasutajakonto link: xxx), videosaates „xxx» ja muudes avalikes kanalites ebaõigeid andmeid, kus sisalduksid järgmised faktiväited: I B ei tellinud endale kergete elukommetega naist ega iidse ameti preestrinnat. II B ei ähvardanud mind, et mulle pistetakse narkootikumid taskusse. III B ei ähvardanud mind, et liikluspolitsei peatab mu kinni, kontrollib ja leiab narkootikumid. IV Hageja I ei ole kergete elukommetega naine. Mittevaraline kahju
8.Hagejad palusid mõista kostjatelt välja hüvitis ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Hagejad palusid TsMS §
4(7)
366 järgi mõista välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Kostja avaldas hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid.
9.Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043 lg 1). Süü olemasolu eeldatakse ning kostja peab tõendama süü puudumist. Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste rikkumine võib toimuda au teotamisega sh ebakohase väärtushinnangu avaldamisega, isiku kujutise õigustamatu kasutamisega või ebaõigete, mittetäielike või eksitavate faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1). Käesoleval juhul saab isikuõiguste rikkumiseks olla hagejate kohta ebaõigete faktiväidete ja ebakohase väärtushinnangu avaldamine.
10.Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma (VÕS § 1047 lg 1). Teise isiku kohta ebakohase väärtushinnangu avaldamine loetakse õigusvastaseks, v.a kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 1 ja lg 2 ls 1). Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1 ls 2). Teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2).
11.Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja üldjuhul piisab, kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Kohtu hinnangul on kostja avaldatud faktiväited ja väärtushinnangud hagejate au teotavad.
12.Väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (RKTKo nr 3-2-1-19-08, p 13; RKTKo 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24). Mittevaralise kahju hüvitamise eesmärgiks on ka mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, kuid seda erinevusega, et kohus võib isiklike õiguste rikkumise puhul arvesse võtta ka kahju tekitanud isiku varalist seisundit. Hagejate kasuks välja mõistetav hüvitise suurus peab vastama hüvitisele, mis omaks preventatiivset eesmärki vastavalt kostja majanduslikule olukorrale ja hoiaks ära kostja poolt edaspidiselt ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist, mis riivavad isiku au ja väärikust.
13.Kostja avaldas hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid ning ebakohaseid väärtushinnanguid. Faktiväited ja väärtushinnangud avaldati saates „xxx“ ja sotsiaalmeedia platvormil „Instagram“. Saadet on veebileheküljel people.onliner.by vaadatud 40 140 korda ja youtube.com videoportaalis ca 37 100 korda. Reklaami, mida kostja kommenteeris, on vaadatud ca 13 400 korda. Kostja on ka varasemalt avaldanud hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Arvestades käesolevas vaidluses esile toodud asjaolusid, peab kohus õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks hagejatele solidaarselt 750 eurot. Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.– 2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku 200 - 7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot. Seega jääb
5(7)
väljamõistetud hüvitis kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse. Kohtu hinnangul aitab nimetatud summa ära hoida edaspidi ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist. Menetluskulud
14.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS 163 lg 1).
15.Kohus rahuldas hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes täies ulatuses ning osaliselt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes ja hagejate õiguste rikkumisest hoidumise nõudes. Hagejad nõudsid 7 faktiväite ümberlükkamist. Kohus rahuldas hagejate nõude 3 faktiväite osas täielikult ja osaliselt ühe faktiväite osas ehk pool hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudest. Hagejad palusid kohustada kostjat edaspidi mitte avaldama 7-t ebaõiget väidet. Kuna kohus rahuldas faktiväidete ümberlükkamise nõude 3 faktiväite osas täielikult ja osaliselt ühe faktiväite osas, rahuldab kohus pool hagejate õiguste rikkumisest hoidumise nõudest.
16.Seega rahuldas kohus kokku 2/3 ehk 67% hagejate nõuetest. Sellest tulenevalt jaotab kohus menetluskulud selliselt, et 67% menetluskuludest jääb kostja ja 33% menetluskuludest hagejate kanda.
17.Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Hagejad paluvad mõista kostjalt menetluskuluna välja riigilõivu 1050 eurot, lepingulise esindaja kulu 8476,20 eurot ja tõlkekulu 403 eurot, kokku 9929,20 eurot. Arumäe Advokaadibüroo OÜ-ga sõlmitud kliendilepingu alusel on hagejate õigusabikuludeks 3515,20 eurot (käibemaksuga). LEADELL Pilv Advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingu alusel on A õigusabikuludeks 3267,20 eurot (käibemaksuga) ja B õigusabikuludeks on 1693,80 eurot (käibemaksuga).
18.Kuna hagejad ei ole käibemaksukohustuslased, siis taotlevad nad TsMS § 174 lg-st 10 juhindudes menetluskulude hüvitamist käibemaksuga. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).
20.Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega (TsMS § 144 p 4). Menetluskulude nimekirjas välja toodud tõlkekulud summas 403 eurot on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud.
21.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 130-160 eurot tund (ilma käibemaksuta) peab kohus põhjendatuks.
22.Esindajal kulus käesoleva tsiviilasjaga seotud toimingutele kokku 49,66 tundi. Arumäe Advokaadibüroo OÜ-ga sõlmitud kliendilepingu alusel oli ajakuluks 22 h 32 minutit, kus tunni hinnaks oli 130 eurot (käibemaksuta).
23.Kohus tutvus toimiku materjalidega ning leiab, et hagejate õigusabitoimingud ja neile kulunud tööaeg on üldjoontes põhjendatud ja vajalik, menetlusdokumendid olid asjakohased,
6(7)
õiguslikult põhjendatud ning tööaeg on vastavuses menetlustoimingu sisu ja mahuga ning mõistliku ajalise panusega toimingu tegemiseks. Seetõttu ei korda kohus eelnimetatud põhjendusi iga õigusabitoimingu osas ning põhjendab üksnes nende õigusabitoimingute osas, mille osas kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks tööaega vähendada. Kohus ei pea põhjendatuks järgnevaid toiminguid: -
31.02.2020 tõlgitud hagi lisade ülevaatamine, ajakulu 1 tund. Kohtu hinnangul ei kulunud nimetatud toimingule rohkem kui 0,5 tundi.
-
15.04.2020 Xxxx kohtuasja õiguse materjalide ekspertarvamuse uurimine, ajakulu 1 tund. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud toiming põhjendatud, kuna käesolevas kohtuasjas kohaldub Eesti õigus.
24.Kohus peab põhjendatud ajakuluks 21,03 tundi (22,53-1,5). Arumäe Advokaadibüroo OÜ-ga sõlmitud kliendilepingu alusel on põhjendatud õigusabikuluks 3280,68 eurot (21,03hx130€+KM).
25.LEADELL Pilv Advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingu alusel on osutatud Ale õigusabi 17 tundi ja 13 minutit, tunnihinnaga 150-160 eurot (käibemaksuta) ja Ble 9 tundi ja 55 minutit, tunnihinnaga 140-150 eurot (käibemaksuta).
26.Kohus tutvus toimiku materjalidega ning leiab, et hagejate õigusabitoimingud ja neile kulunud tööaeg on põhjendatud ja vajalik, menetlusdokumendid olid asjakohased, õiguslikult põhjendatud ning tööaeg on vastavuses menetlustoimingu sisu ja mahuga ning mõistliku ajalise panusega toimingu tegemiseks.
27.LEADELL Pilv Advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingu alusel on A põhjendatud õigusabikuluks 3267,20 eurot ja B põhjendatud õigusabikuluks 1693,80 eurot.
28.Käesolevas tsiviilasjas puuduvad kostjal õigusabikulud.
29.Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja 67% menetluskuludest ehk 3171,57 eurot, millest 2 198,06 eurot on õigusabikulud, 703,50 eurot on riigilõiv ja 270,01 eurot tõlkekulud. A kasuks mõistab kohus kostjalt välja 67% õigusabikuludest ehk 2189,02 eurot ja B kasuks 67% õigusabikuludest ehk 1134,85 eurot.
30.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.