Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 01.12.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-16986
Kohtuasi
Aktsiaseltsi Baltem hagiavaldus Osaühingu Jarko Auto vastu kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.03.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühing Jarko Auto 28.04.2024 apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Aktsiaselts Baltem (registrikood 10092960), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Osaühing Jarko Auto (registrikood 10691040), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis
Menetluse liik
Istungimenetlus, istung 27.11.2025
2-23-7017 e.menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
3.Harju Maakohus võtis vastu hageja loobumise põhinõudest 3689,23 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest 317,28 eurot ning lõpetas eeltoodud nõuete osas menetlus. 2
2-23-7017 Rahuldas hagi ja mõistis kostjalt OÜ-lt Jarko Auto (registrikood 10691040) hageja AS Baltem (registrikood 10092960) kasuks välja 46 097,83 (nelikümmend kuus tuhat üheksakümmend seitse eurot ja 83 senti) eurot, millest 20 900,40 eurot on remondikulude hüvitise nõue, 1797,43 eurot on remondikulude hüvitise nõudelt sissenõutavaks muutunud viivise ja 23 400 eurot on üüritasust tulenev nõue. Samuti mõistis kostjalt OÜ-lt Jarko Auto (registrikood 10691040) hageja AS Baltem (registrikood 10092960) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivise põhinõuete summalt 44 300,40 eurolt määraga 0,1% põhinõuete summalt päevas kuni põhinõuete kohase tasumiseni, kuid mitte suuremas summas, kui välja mõistetud põhinõuete ulatuses. Jaotas menetluskulud ja määras rahaliselt kindlaks.
4.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub hagi jätta täies ulatuses rahuldamata, menetluskulud poolte kanda.
5.Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse ja kohustas hagejat sellele vastama. Hageja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. 6.Ringkonnakohus määras asjas kohtuistungi 27.11.2025. Pooled saavutasid kohtuistungi käigus peetud läbirääkimiste tulemusena ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille esitasid kinnitamiseks ringkonnakohtule. Pooled avaldasid, et kompromissi sõlmimise õiguslikud tagajärjed on nendele teada. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja tsiviilasja menetluse lõpetamist. Pooled vähendasid edasikaebeõiguse tähtaega.
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus kompromissi kinnitamise tõttu osas, milles hagi rahuldati ja menetluskulude jaotuse ning rahalise kindlaksmääramise osas tühistada, tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. 8.TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. TsMS § 430 lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 9.TsMS § 645 lg 1 kohaselt kuulub kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele. TsMS § 431 lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. 10.Hageja ja kostja on palunud kinnitada kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Hageja ja kostja on kinnitanud, et kompromissi sõlmimise õiguslikud tagajärjed on pooltele teada. 11.Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi osapooled on kinnitanud, et on selle õiguslikest tagajärgedest teadlikud. 3
2-23-7017 12.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 432 alusel kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 13.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 14.Kostja on taotlenud käesolevas asjas apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu pooles ulatuses tagastamist. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse. Pooled leppisid kokku, et hagejale tagastatakse hagi tagamise eelselt tasutud tagatis. 15.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled vähendasid kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.