2-20-19287 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1.Hageja poolt esitatud hagiavalduse kohaselt A.A. (edaspidi Kostja) ja Ronella OÜ (edaspidi Võlausaldaja) on sõlminud 15.03.2017 võlatunnistuse , mille kohaselt Kostja tunnistas võlgnevust Võlausaldaja ees osaliselt tasumata arvete eest kogu summas 9000 eurot. Vastavalt Lepingule kohustus Kostja tasuma võlgnevuse Võlausaldaja pangakontole hiljemalt 31.12.2017. Lepingu kohaselt on Võlausaldajal õigus kohaldada makse mittetähtaegse tasumisel viivist 0,5% päevas. Leping jõustus selle allkirjastamise hetkest ning Lepingu osapooled on kokku leppinud, et kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab pooltevahelise vaidluse Pärnu Maakohus. Kostja on tasunud Lepingu sõlmimise päeval (15.03.2017) Võlausaldajale OÜ Taluprojekt pangakontolt 1,000 eurot ja seega oli nõude sisse nõutavaks muutmisel põhinõude suuruseks 8,000 (kaheksa tuhat) eurot. Kostja on 23.04.2019 oma isiklikult kontolt 500 eurot (LISA, millega vähenes põhinõude jääk 7,500 (seitse tuhat viissada) euroni. Antud kuupäevaks oli viivise nõude suuruseks 19120 eurot (Lisa:Viivise arvutus 01.01.18 kuni 23.04). Võlausaldaja ja Hageja on sõlminud 2019. aasta detsembris võlanõude loovutamise lepingu , millega loovutas Võlausaldaja kõik Lepingust tulenevad Hageja nõuded Hagejale. Nõude loovutamisest on teavitatud Kostjat 06.02.2020 e-kirja teel. Kostja on kinnitanud 02.03.2020 loovutamis teate kätte saamist telefoni teel, mille kohta on Hageja eraldi ka samal päeval saatnud täiendava e-kirja. Kostja ei ole hoolimata Hageja korduvatest palvetest esitanud omapoolseid ettepanekuid võlgnevuse tasumiseks. Hagiavalduse esitamise päeval (31.12.2021) on põhinõude suuruseks 7500 eurot ja kogunenud viivis summas 42 295 eurot (Lisa: Viivise arvutus 01.01.18 kuni 23.04.19 ja Lisa: Viivise arvutus 23.04.19 kuni 31.12.20). Kuivõrd tegemist on tarbijalepinguga nõuab Hageja viivise tasumist üksnes põhinõude (ehk 7,500 euro) ulatuses, mis ei ole Hageja hinnangul ebamõistlikult suur ja seega puudub Kostjal alus viivise nõude vähendamiseks VÕS § 162 lg 1 alusel. Kostja ja Võlausaldaja vahel on 15.03.2017.a sõlmitud Lepingu, mis vastab võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lõikes 1 sätestatud lepingu mõistele. Tulenevalt VÕS-i § 76 lõikest 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS-i § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lähtudes eeltoodust on Kostja, kes on jätnud hagejale Lepingus kokkulepitud summad ilma põhjenduseta tasumata, rikkunud oma Lepingust tulenevat kohustust tasuda Hagejale loovutatud nõue. Hagejale teadaolevalt ei esinenud antud juhul asjaolusid, mis oleksid välistanud Hageja õiguse nõuda Kostjalt rahaliste kohustuste täitmist. Tulenevalt VÕS §-i 113 lg-st 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viidatud punkti viimase lause kohaseks loetatakse kohaldatavaks lepinguga ettenähtud viivisemäär kui see on kõrgem kui seadusjärgne viivisemäär. Vastavalt Lepingule, on kohaldatavaks viivisemääraks 0,5% päevas, mida kohaldatakse võlgnevusele alates 01.01.2018 ehk hetkest kui kohustus muutus sissenõutavaks. Kostjat on teavitatud nõude loovutamisest ning talle on edastatud ka loovutamisdokument ning seega puudub Kostjal õiguslik alus keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale (VÕS § 172). Lepingust tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks 01.01.2018 ning tulenevalt TsÜS §-i 146 lg-st 1 on Lk 2 / 7
2-20-19287 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ja seega pole nõue Kostja vastu aegunud. Hageja palub rahuldada hagi; Välja mõista M.K.’e kasuks A.A.’lt 15000 eurot; Mõista A.A.’lt välja M.K.’e menetluskulud; Jätta A.A. menetlusekulud tema enda kanda. Kostja kirjalikud vastuväited hagile
2.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et Hageja nõude aluseks on Ronella OÜ-lt loovutamisega omandatud nõue, mis tuleneb väidetavalt kostja ja Ronella OÜ vahel 15.03.2017.a sõlmitud võlatunnistusest. Hageja on esitanud kohtule võlatunnistuse valguskoopia, mitte algdokumendi. Kuna kostja valduses ei ole võlatunnistuse originaali ja kostja ei mäleta, et ta oleks sellise dokumendi allkirjastanud, kahtleb ta selle ehtsuses. Riigikohus on enda lahendis selgitanud, et kui pool ei tunnista kohtumenetluses teise poole esitatud dokumendi, millest on esitatud üksnes valguskoopia, olemasolu, peab valguskoopia esitanud pool valguskoopiale vastava dokumendi olemasolu tõendama. Kuna kostja ei tunnista võlatunnistuse olemasolu, peab hageja valguskoopiale vastava võlatunnistuse olemasolu tõendama. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud ja taotleb aegumise kohaldamist. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kuna võlatunnistuse järgi on võla tasumise tähtaeg 31.12.2017.a, aegus hageja nõue kolme aasta möödumisel so. 31.12.2020.a.. Kostja palub jätta hageja nõue aegumise tõttu rahuldamata. Kuna hagejal ei ole kostja vastu põhinõuet, on alusetu ka hageja viivisenõue. Kostja vaidleb vastu hageja viivisenõudele ka põhjusel, et võlakirjas märgitud viivisemäär 0,5% kuus on ebamõistlikult kõrge. Kuna võlakirja järgi on võlgnik füüsiline isik, on sisuliselt tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikest 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist. Seega saab hageja nõuda kostjalt viivist viivisemääraga 8% aastas. Juhul, kui kohus leiab, et VÕS § 415 lg 1 käesoleval juhul ei kohaldu, taotleb kostja VÕS § 113 lg 8 alusel viivise vähendamist kuni mõistliku suuruseni. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Arvestades seda, et kostja on füüsiline isik, kelle majanduslik seisund ei ole hagejaga võrreldes hea, palub kostja kohtul vähendada ebamõistlikult suurt viivisenõuet mõistliku suuruseni. Menetluse käik 3.Hageja kirjalikus seisukohas kostja vastuse kohta leiab, et eluliselt ei ole usutav Kostja väide, et ei mäleta võlatunnistuse allkirjastamist (ning seega kahtleb selle ehtsuses) kuivõrd Kostja on osamaksetena tasunud võlgnevust pärast lepingu allkirjastamist. Viimase osamakse on Kostja teinud isiklikult pangakontolt 23.04.2019. Ronella OÜ on Hagejale kinnitanud, et äriühingul ei olnud Kostja muid rahalisi nõudeid lisaks võlatunnistusele ning on valmis kohtu soovil esitama selle kohta ka allkirjastatud kinnituse. Hageja kinnitab, et tema valduses on ka võlatunnistuse originaal, mis on vajadusel võimalik esitada kohtule. Vastavalt TsÜS § 158 lgle 1 katkeb aegumine ning algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt seisneb võla tunnistamine võlgnetava osalises tasumises. Kostja on tasunud osa võlast 23.04.2019 ja seega on Kostja nõuet tunnistanud ning võlatunnistuse sissenõutavaks muutmisest tulenev aegumine katkenud ja nõue aegub alles 23.04.2022. Juhul kui kohus leiab, et TsÜS § 158 ei kohaldu, palub Hageja siiski jätta Kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata, sest hagi on esitatud 31.12.2020. Vastavalt TsÜS § 160 lg-le 1 peatub nõude aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega. Hageja ei nõustu Kostja seisukohaga, et antud vaidluses on kohaldatavad tarbijakrediidilepingut reguleerivad sätted. Lk 3 / 7
2-20-19287 Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Võlatunnistus on sõlmitud Kostja ja Ronella OÜ, kelle põhitegevuseks on elamute ja hoonete ehitus ning kellel puudub krediidiandja tegevusluba. Võlatunnistuse sõlmimise eesmärgiks oli ära hoida Kostja poolt tasumata arvest tuleneva võlgnevuse aegumine. Tulenevalt eelmainitust palub Hageja jätta kohtul kohaldamata tarbijakrediidilepingu sätted. Hageja ei nõustu Kostja seisukohaga, et nõutav viivisenõue on ebamõistlikult suur kuna Kostja majanduslik seisukord ei ole võrreldes Hagejaga hea. Samuti ei ole Kostja vastuses väljatoodud asjaolusid või andmeid, millele Kostja tugineb. Avalike andmete kohaselt on Kostja registreeritud kui FIE, kelle eelmise aasta maksustav käive oli enam kui 250 000 eurot ning lisaks kuulub kinnitusraamatu kohaselt ka kaks kinnistut. Ka Riigikohus on oma 19.04.2019 otsuses asjas nr 3-2-1-28-17 punktis 13 leidnud, et VÕS §-s 162 tuginedes ei ole võimalik vähendada viivist ainuüksi seetõttu, et võlausaldaja on kohustatud isikust majanduslikult paremas seisus. Hageja juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et hagiavaldusega ei nõuta Kostjalt viivise nõude tasumist täies ulatuses, vaid üksnes võrdelises osas põhinõudega, mis on ka kõrvalnõude ülempiiriks maksekäsu kiirmenetluses. Tulenevalt eelmainitust palub Hageja jätta kohtul rahuldamata Kostja taotlus viivise vähendamiseks. 4.Kohus määrusega 17.02.2023 andis pooltele tähtaja täienduste, tõendite ja taotluste esitamiseks ja teisele poolele vastamise tähtaja. Hageja esitas kohtu poolt määratud tähtajaks täiendavad tõendid ja taotluse tõendite väljanõudmiseks kostjalt. 12.04.2023 kohus võttis hageja poolt esitatud tõendid toimikusse ja andis hagejale tähtaja taotluse täpsustamiseks. 24.04.2023 hageja loobus tõendite väljanõudmise taotluset ja 02.05.2023 määras kohtus kohtuotsuse teatavakstegemise aja. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas
5.Kohus tutvunud kõigi asjas esitatud kirjalike materjalidega ja tõenditega ning hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja A.A. ja OÜ Ronella (reg.kood 11030932) , mida esindab juhatuse liige Margus Tõrva vahel on 15.03.2017 sõlmitud võlatunnistus, milles A.A. kinnitab et on OÜ-le Ronella osaliselt võlgu arve nr.73/12.11.2010 alusel summas 12 015.26 eurot , on tasutud 500 eurot 04.07.2012, 1000 eurot 11.08.2013 ja 1515.26 eurot 06.02.2017. A.A. tunnistab võla jääki summas 9000 eurot. Pooled on kokku leppinud, et A.A. tasub põhivõla 9000 eurot hiljemalt 31.12.2017. Makse tähtaegseks laekumiseks ning kokkuleppe kohaseks täitmiseks loetakse summa laekumist osaühing Ronella arveldusarvele (konto nr. nähtav esitatud arvel) hiljemalt ülalnimetatud tähtpäeval. Makse tähtajaks tasumata arve nr.73 summale arvestatakse viivis 0,5% päevas. Võlatunnistusel on poolte allkirjad (tl.10).
6.VÕS § 164 lg.1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg.2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 järgi kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse , et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. OÜ Ronella on võlatunnistusest tuleneva nõude loovutanud hageja M.K.`ele. Kohtule esitatud 2019 aastal sõlmitud nõude loovutamise leping (tl.7-9). OÜ Ronella juhatuse liige Margus Tõrva on allkirjastanud 14.01.2020 teate A.A.`le nõude loovutamise kohta (tl.6). A.A. on nõude loovutamise teatise kätte saanud hiljemalt Lk 4 / 7
2-20-19287 hagimaterjalide saamisel. Nõude loovutamist ei ole keegi vaidlustanud. Seega on nõude loovutamine kehtiv.
7.Hageja nõuab võlatunnistuse alusel kostjalt põhivõla 7500 eurot ja viivise 7500 eurot tasumist. Kostja väitel hagi on aegunud. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. 15.03.2017 võlatunnistuse kohaselt oli võlgnevuse tasumise tähtajaks 31.12.2017. VÕS § 82 lg.1 järgi kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest , tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. TsÜS § 146 lg.1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg.1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg.2 järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest , mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 135 lg.1 järgi tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva v. sündmuse saabumist , millega määrati kindlaks tähtaja algus , kui seadusest v. lepingust ei tulene teisiti. Kostja pidi võlgnevuse tasuma hiljemalt 31.12.2017 ja nõue muutus sissenõutavaks 01.01.2018 ning hageja esitas hagi kohtule 31.12.2020. Seega nõue ei ole aegunud. Samuti TsÜS § 158 lg.1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg.2 järgi nõude tunnistamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises , tagatise andmises v. muus teos. Hageja on esitanud kohtule tõendid , et kostja on tasunud 05.09.2017 OÜ-le Ronella 1000 eurot ja 14.10.2019 500 eurot (tl.12- 13). Hageja on antud summad ka võlatunnistuse järgsest võlgnevusest 9000 eurot maha arvanud ja nõuab võla jääki 7500 eurot. TsÜS § 158 lg.1 järgi aegumine katkes ja algas uuesti kostja poolt võla osalise tasumisega 14.10.2019. Seega kohus leiab, et nõue ei ole aegunud.
8.Kostja väitel ei ole ta võlatunnistust allkirjastanud. Hageja esitas kohtule võlatunnistuse originaali. Kostja väitel ei mäleta ta antud võlatunnistuse allkirjastamist ning mis asjaoludel võlatunnistus on allkirjastatud ja taotles määrata asjas ekspertiis, et tuvastada kas tema on võlatunnistuse allkirjastanud. Kohus kostja nõudel määras asjas käekirja ekspertiisi ( tl. 72) Kohtuekspertide Helle Randmäe ja Liina Eskor 22.11.2022 kirjaliku arvamuse kohaselt 15.03.2017 kuupäevaga originaaldokumendil võlatunnistus kokkulepe võlgnevuse tasumiseks on dokumendi allservas trükitud teksti A.A. all oleva allkirja tõenäoliselt kirjutanud A.A. (arvamuse skaalal aste + 2). Skaala + 2 tähendab , et vaidlustatud käsikirjalise teksti /allkirja on tõenäoliselt kirjutanud võrdlusmaterjali kirjutanud isik. Tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine, on väga väike. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on mitmeid kokkulangevusi, puuduvad olulised lahkuminekud. Võib esineda materjalist tulenevaid piiranguid (nt. lihtne allkiri v. kirjastiil, võrdlusmaterjali väike hulk v. ajaline erinevus vaidlustatust) (tl.86-89). Ekspertide arvamus ei ole 100%-line , kuid tõenäosus, et allkirja on võlatunnistusele kirjutanud kostja on suur , arvamuse skaala + 2. Samuti võlatunnistusel olev allkiri ja kohtu poolt kogutud võrdlusmaterjalil olevad allkirjad s.o. käekirjaproovide allkirjad on välisel vaatlusel väga sarnased (tl.118-127). 9.Hageja on lisaks võlatunnistusele esitanud kohtule 12.07.2010 A.A. (tellija) ja OÜ Ronella (töövõtja) vahel sõlmitud töövõtulepingu, mille kohaselt A.A. tellis Lauri talu siseviimistlustööd , otsa seinte ja räästakastide lauaga vooderdamise (tl.101- 103); hinnapakkumised 01.07.2010 , 05.07.2010, 14.07.2010 (tl.104-108); OÜ Ronella arve nr.73/12.11.2010 summas 12015.26 eurot , mis on esitatud tasumiseks A.A.`le (tl.109); teostatud tööde akti 12.11.2010 (tl.110-111) ja 01.10.2013 kokkuleppe arve nr.73/12.11.2010 tasumise kohta, mis on kostja A.A. poolt 01.10.2013 digitaalselt allkirjastatud. Võlatunnistusel on selgelt viide arvele nr.73/12.11.2010. VÕS § 30 lg.1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus v. millega Lk 5 / 7
2-20-19287 tunnistatakse kohustuse olemasolu , on võlatunnistus. Kohus leiab, et 15.03.2017 võlatunnistus on deklaratiivne võlatunnistus ja hageja on esitanud kohtule ka algsed dokumendid , mille alusel võlg on tekkinud ja võlatunnistus sõlmitud ning kohus leiab, et asjas esitatud ja eelpoolnimetatud tõenditega on usaldusväärselt tõendatud, et kostja A.A. on antud võlatunnistuse allkirjastanud. 9.1 Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks on, et võlatunnistuse andmisega loobub võlgnik tunnistatud võlale vastuväidete esitamisest, millega lihtsustatakse võlausaldaja jaoks nõude maksmapanekut. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-149-14 p.12, 3-2-1146-13 p.24. Samuti on võlatunnistuse tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine poolte kokkuleppel s.t. võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-124-14 p.23. Kostja ei ole tõendanud, et tal võlgnevust ei ole. Seega hageja põhivõla 7500 eurot nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Hageja on arvestanud põhivõla tasumisega viivitamise aja eest viivist perioodil 01.01.2018 - hagi esitamiseni 31.12.2020 summas 42 295 eurot ja vähendanud viivise summat põhivõla suuruseni s.o. 7500 eurot mida nõuab kostjalt. Kostja leiab, et viivisemäär on ülemäära kõrge, kuna kostja on füüsiline isik ja sisuliselt on tegemist tarbijakrediidilepinguga. Hageja kirjalikus arvamuses leiab, et tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga ja OÜ Ronella põhitegevuseks on elamute ja hoonete ehitus, kellel puudub krediidiandja tegevusluba. 10.1 VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 10.2 OÜ Ronella ja A.A. vahel oli sõlmitud töövõtuleping , kus OÜ Ronella oli töövõtja ja A.A. tellija, töö sisuks hoonete s.o. Lauri talu siseviimistlustööd, otsa seinte ja räästakastide lauaga vooderdamine. Võlatunnistus sõlmiti töövõtulepingust tuleneva teostatud tööde eest tasumata võla tunnistamiseks. Kohus leiab, et tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga ega üldse tarbijalepinguga. 10.3 VÕS § 1 lg.5 järgi tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu , mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Võlaõigusseadus I, üldosa (§§ 1-207) kommenteeritud väljaanne § 1 kom.4.6 kohaselt „ VÕS kasutab ka terminit tarbijaleping, mille tunnuseks on ühe poolena tarbija ja teise poolena majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Näiteks sätestab § 208 lg.4 tarbijamüügi kui asja müügi müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus – või kutsetegevuses ; tarbijalepingu mõiste annavad ka ehitise ajutise kasutamise lepingu (§ 379 lg.1), tarbijakrediidilepingu (§ 402) ja tarbijatöövõtulepingu (§ 635 lg.4) sätted. Tarbijalepinguks võib olla aga ka leping, milles ainult üks pool on määratletud kui tarbija. Näiteks loetakse tarbijakäenduseks käendusleping , kus käendajaks on tarbija ( § 143 lg.1). 10.4 VÕS § 635 lg.4 järgi tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping , mille esemeks on teenuste osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Käesolevas asjas tuvastatu kohaselt oli lepingu esemeks kinnistul asuval taluhoonel ehitustööde teostamine. Vastavalt kohtupraktikale (RKL 3-2-1-112-16 p.17) Lk 6 / 7
2-20-19287 VÕS § 635 lg.4 järgi on tarbijatöövõtuleping vaid selline leping , mille ese on vallasasi. Kui lepingu esemeks oli ehitise ehitamine , ei saa leping olla tarbijatöövõtuleping. Vastavalt kohtupraktikale (RKL 3-2-1-80-08 p.15) kui ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, olgu selleks siis maatükile ehitise rajamine v. selle remontimine siis ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtulepinguks VÕS § 635 lg.4 mõttes. 10.5 Algselt 2010 aastal oli OÜ Ronella ja kostja A.A. vahel sõlmitud töövõtuleping taluhoones ehitustööde teostamiseks. Kostja teostatud tööde eest lepingus kokkulepitud tähtajaks tasu ei maksnud. Seejärel sõlmiti 01.10.2013 kokkulepe võlgnevuse kokku summas 12 015.26 eurot tasumiseks hiljemalt 01.09.2014 ja makse tasumisega viivitamise korral viivise tasumine 0,5% päevas. Kostja kogu võlgnevust ei tasunud ja 15.03.2017 lepiti kokku tasumata võlgnevuse 9000 eurot tasumises hiljemalt 31.12.2017 ja makse tasumisega viivitamise korral viivise tasumine 0,5% päevas. Kostja ei ole ka väitnud, et tegemist oleks tüüptingimustel sõlmitud lepingutega VÕS § 35 lg.1 mõttes. Tüüptingimuste kasutamist kohtule esitatud võlatunnistustelt ei nähtu.
10.6.Viivisenõue ajaperioodi 01.01.2018 – 31.12.2020 eest 0,5% tasumata 7500 eurolt päevas on kokku 42 295 eurot (tl.21-22). Antud viivisesumma on ebamõistlikult suur. Hageja on viivisenõuet vähendanud põhivõla suuruseni , mis on mõistlik ja põhjendatud. Kostja on taotlenud täiendavalt viivist vähendada. VÕS § 162 lg.1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni , arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Vastavalt VÕS § 113 lg.8 viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-is 162 sätestatule. Kohus leiab, et kostja taotlus viivise vähendamiseks ei ole põhjendatud. Põhivõlgnevus on väga pikka aega tasumata , kohustust on täidetud vähesel määral ja kostja ei ole tõendanud enda kehva majanduslikku seisu. Hageja on esitanud kohtule tõendid, et kostja on füüsiliselt isikust ettevõtja ja kostjale kuulub 2 kinnistut (tl.11, 37). Seega hageja viivisenõue ajaperioodi 01.01.2018 – hagi esitamiseni 31.12.2020 on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kokku summas 7500 eurot. Menetluskulud
11.TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagihind 7500+ 7500=15 000 eurot. Hagi kuulub tervikuna rahuldamisele ja seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 11.1 Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv summas 650 eurot, mis on põhjendatud, vajalik ja vältimatu kulu ning kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kostja poolt tasutud eksperdi tasu summas 282 eurot tuleb Eesti kohtuekspertiisi õiendi alusel arvata riigituludesse. /allkirjastatud digitaalselt Ivika Sillaots Kohtunik
Lk 7 / 7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.