Otsuse avalikult teatavaks 29.05.2023, Jõhvi tegemise aeg Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Tsiviilasi
OÜ I-Gent hagi OÜ Arkona Grupp vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
25970 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ I-Gent, (rk 10082915, asukoht: Puru tee 18a33, Jõhvi 41534) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rait Sarjas, (e-post: [email protected]) Kostja: OÜ Arkona Grupp (rk 10854223, asukoht Puru tee 39-23, Kohtla-Järve, e-post: [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko, e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ I-Gent hagi täies ulatuses rahuldamata.
2.Lõpetada menetlus saamata jäänud üüritulu 4734 euro nõudes, kuna hageja on nõudest loobunud ja kohus võtab loobumise vastu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud OÜ I-Gent kanda.
4.Välja mõista OÜ-lt I-Gent OÜ Arkona Grupp kasuks menetluskulud 2370 eurot.
5.Välja mõista OÜ-lt I-Gent OÜ Arkona Grupp kasuks viivis menetluskuludelt (2370 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt on alates 21.05.2019 kinnistu, xxx omanikuks hageja, kes omab tegevusluba mootorsõidukijuhi õppe läbiviimiseks T-kategoorias alates 10.07.2018 ja on Eesti Töötukassa koolituspartner. Tsiviilasjas nr 2-19-9467 kohaldati 21.06.2019 määrusega esialgset õiguskaitset ja keelati hagejal teha mistahes takistusi kinnistu Ahtme põik x territooriumile juurdepääsuks ja väljapääsuks. 31.07.2019 määrusega tühistati kohaldatud esialgse õiguskaitse. Tsiviilasjas nr 2-19-12324 kohaldati 11.09.2019 määrusega esialgset õiguskaitset, mis tühistati 06.12.2019 määrusega (jõustus 14.04.2020). 06.12.2019 määrusega jäeti põhiavaldus rahuldamata (jõustus 14.04.2020). Kostja, kui S. P. menetlusõigusjärglase suhtes kehtib kohustus hüvitada hagejale tekitatud kahju alates kohtumenetluse ülevõtmisest, so. 25.11.2019.
2.Hageja oli sunnitud üürima X OÜ-lt traktorit hinnaga 25 eurot/h 62,5 tunni ulatuses. Pärast esialgse õiguskaitse määruse tühistamist üüris hageja T-kategooria koolituse läbiviimiseks traktorit Y OÜ-lt). Y OÜ-lt üüris hageja traktorit hinnaga 20 eurot/h. Otsese varalise kahjuna käsitleb hageja seega X OÜ traktori üürihinna ja Y OÜ traktori üürihinna vahet 5 eurot (2520=5). Juhul kui esialgset õiguskaitset ei oleks kohaldatud, oleks hageja saanud üürida traktorit soodsama hinnaga ega oleks pidanud kasutama X OÜ traktorit. Selliselt on hagejale tekkinud kahju summas 312,5 eurot (62,5*5=312,5). Juhul, kui esialgset õiguskaitset ei oleks rakendatud, siis oleks hageja kasutanud esialgse õiguskaitse rakendamise perioodil kinnistut Ahtme põik x õppesõiduväljakuna ning osutanud päevas keskmiselt 2,1 sõidutundi.
3.Seega oleks hageja osutanud perioodil 25.11.2019 – 14.04.2020 vähemalt 298,2 (142 * 2,1 = 298,2) sõidutundi, kogusummas 14 910 (298,2 * 50 = 14 910) eurot. Kuna hageja ei saanud kohtumenetluse ajal tsiviilasjas nr 2-19-12324 esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal kinnistut Ahtme põik x õppesõiduväljakuna kasutada 142 päeva, jäi hagejal kostja esitatud taotluse tõttu kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-19-12324 rakendatud esialgse õiguskaitse tõttu saamata tulu VÕS § 128 lg 4 tähenduses kokku 10 610 eurot (14 910 – 4 300 = 10 610). Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 10 922, 5 eurot või alternatiivselt kohtu poolt mõistlikuks peetavas suuruses ja viivis kahjuhüvitiselt seadusjärgses määras, kuid mitte enam, kui on kahjuhüvitise summa.
II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD
4.Kostja ei tunnista hageja nõuet ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja teo ja hagejal tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Hageja väited, et temal puudus võimalus kasutada tema kinnistut kuni esialgse õiguskaitse tühistamiseni (s.o kuni 14.04.2020), on paljasõnalised. Samuti ei vasta tõele hageja väide, et tema sai kinnistut Ahtme põik x hakata kasutama õppesõiduväljakuna alles pärast esialgse õiguskaitse tühistamist 14.04.2020. Hageja ei kasuta tema kinnistut Ahtme põik x õppesõiduväljakuna käesoleva ajani. Hageja ei põhjendanud, et temal puudus võimalus kasutada kinnistu Ahtme põik x territooriumi õppesõiduväljakuna kuni 14.04.2020. Näiteks, kui oleks olnud võimalik mitmeks meetriks
ümber paigaldada kinnistu aeda, siis oleks hageja kinnistu olnud täielikult suletud. Hageja ei teinud selleks mitte midagi.
5.Hageja on ise on vabatahtlikult hoidunud teatud viisil tegutsemast ja soorituse tegemisest. Järelikult ei kuulu kahju hüvitamisele, kuna sellisel juhul ei ole tekkinud kahju hagi tagamise taotlusega põhjuslikus seoses. Hageja saamata jäänud tulu arvestus on tehtud ajavahemikus 15.04.2020 – 31.07.2021 hageja poolt Eesti Töötukassalt ja füüsiliselt isikutelt saanud rahaliste vahendite arvel. Sellise arvestuse alusel ei ole võimalik tuvastada hageja saamata jäänud tulu suurust. Hageja arvestus oleks õige üksnes juhul, kui enne 14.04.2020 ei oleks hageja saanud tegeleda äriga kostja teo tõttu ning hagejal ei oleks laekumisi olnud Eesti Töötukassalt ja füüsiliselt isikutelt, kellele hageja osutab õppeteenuseid. Hageja ei ole seda tõendanud.
6.Hageja väide, et hagejale on tekkinud kahju üürilepingute täitmise võimatuse tõttu, alusetu. Üürilepingud ei olnud koostatud ajal, millele viitab dokumendil olev kuupäev, vaid see on koostatud vahetult enne kohtule esitamist ning seeläbi püütakse kohut eksitada. Mainitud rendilepingud on näilikud, järelikult tühised (TsÜS § 89). Rendilepingutest nähtub, et merekonteiner antakse üürile alates 01.06.2019. Hageja ei saanud selle lepingu tingimust tagada, kuna hageja paigaldas oma kinnistule Ahtme põik x kaks metallist mereveokonteinerit üksnes 09.06.2019. Tasu 500 eurot kuus on põhjendamatult suur. Sarnaste merekonteinerite rendi tasud on ca 60-75 eurot.
III KOHTU PÕHJENDUSED
7.TsMS § 403 lg 1 alusel lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja nõuab TsMS § 391 lg 1 p 1 järgi hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist, so. otsest varalist kahju ja saamata jäänud tulu. TsMS § 391 lg 1 p 1 järgi peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele ja kolmandale isikule tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 377 lg 1 esimest lauset arvestades on TsMS § 391 lg 1 kaitse-eesmärgiks kaitsta kostjat ka saamata jäänud tulu kui kahju tekkimise eest. Seega on TsMS § 391 lg 1 alusel hüvitatav nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu (RKTKo 2-17-2152 p 14).
8.Tuvastatud on, et tsiviilasjas nr 2-19-9467 kohaldati 21.06.2019 määrusega esialgset õiguskaitset (keelati Ahtme mnt x kinnistu omanikul OÜ-l I-Gent teha mistahes takistusi Ahtme mnt x kinnistu territooriumile juurdepääsuks ja väljapääsuks) ja 31.07.2019 määrusega keelduti avalduse menetlusse võtmisest (määrus jõustus 31.08.2019). Tsiviilasjas nr 2-1912324 kohaldati 11.09.2019 määrusega esialgset õiguskaitset (keelati OÜ I-Gent takistada raskeveokite vaba juurde- ja väljapääsu Ahtme mnt x kinnistule Ahtme mnt x kinnistu väravate kaudu.) ja 06.12.2019 määrusega jäeti põhiavaldus rahuldamata (määrus jõustus 14.04.2020). Seega on täidetud TsMS § 391 lg 1 p 1 sätestatud eeldused. Hageja on tõendanud, et hagejale on antud tegevusluba sõidukijuhtide koolitamiseks ja hageja on Töötukassa koolituskaardi partner. Eeltoodu on tõendatud hagile lisatud koolituskaartidega ja Töötukassa 25.05.2021 e-kirjaga.
9.VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab isik tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Hageja nõuab hagi tagamisega tekitatud
kahju hüvitamist perioodi 25.11.2019-14.04.2020. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise ajal oleks tal olnud võimalus hagis toodud ulatuses tulu saada. Esitatud dokumentidest ei nähtu, et esialgse õiguskaitse rakendamise ajal, so. 25.11.2019-14.04.2020 oleks Töötukassa korraldanud ja soovinud hagejalt tellida hagis toodud ulatuses koolitusi. Kostja on õigesti märkinud, et hageja esitatud tõendid ja arvutused puudutavad esialgsele õiguskaitsele järgnevat perioodi.
10.Hageja väitel annab Töötukassa iga koolitatava kohta kinnituskirja, milles märgitakse osaleja andmed, koolituse nimetus, kogumaht, toimumise aeg ja tasumisele kuuluv summa. Hagile lisatud Töötukassa oktoobri ja novembri 2019 kinnituskirjade (lisa 14) järgi tasutakse hagejale kolme isiku T kategooria koolituse eest kokku 2250 eurot (iga koolitus 750 eurot, koolituste maht kokku 45 tundi (iga koolitus 15 tundi), millest osa on auditoorse õppe tunnid, mida esialgse õiguskaitse rakendamine takistada ei saa. Hageja on 29.10.2021 seisukoha p-s
2.12.selgitanud sõidutundide arvutamise põhimõtet, kuid arvutused ei ole asja materjalide põhjal kontrollitavad. Hagile lisatud koolituskaartidest võib järeldada ainult seda, et hageja oli koolitajaks (Töötukassa koolituspartner), kuid ei tulene, et Töötukassa oleks korraldanud ja hagejal oli võimalus perioodil 25.11.2019-14.04.2020 läbi viia T kategooria koolitusi.
11.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja pangakontode väljavõtete alusel ei ole võimalik kindlaks teha saamata jäänud tulu suurust. Hageja poolt Töötukassale esitatud arved näitavad koolituste eest raha nõudmist perioodil pärast esialgse õiguskaitse rakendamist ning ei näita seda, et tasu saamine oleks olnud tõenäoline esialgse õiguskaitse rakendamise ajal. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hagejal oleks tõenäoliselt olnud võimalik ka esialgse õiguskaitse ajal kinnistut õppesõiduväljakuna kasutada. Asja materjalides puuduvad andmed selle kohta, et õppesõidu läbiviimine oleks võimalik olnud ainult kogu kinnistut kasutades ja puudus võimalus läbi viia ja piirata õppesõiduks osa kinnistust. Õige on hageja seisukoht, et hagejal ei olnud võimalik kinnistut aedadega piirata või muul viisil sulgeda, kuid esialgse õiguskaitse määrused ei keelanud kinnistult läbisõidu korraldamist hagejale sobival viisil, sh. suunata kinnistult läbisõit selliselt, et õppesõit viia läbi muuks liikluseks suletud kinnistu osal.
12.Kui hageja nõudis algselt traktori üüritasu kahjuna, siis nimetatu ei seostu esialgse õiguskaitse rakendamisega, kuna hageja oleks olenemata esialgse õiguskaitse rakendamisest pidanud traktorit üürima. Järgnevalt nõuab hageja otsese varalise kahjuna X OÜ traktori üürihinna ja Y OÜ traktori üürihinna vahet (62,5*5=312,5). Otsuse p-s 10 on kohus välja toonud, et hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et esialgse õiguskaitse rakendamise ajal oleks Töötukassa korraldanud ja soovinud hagejalt tellida hagis toodud ulatuses koolitusi. Hageja väitel oli ta sunnitud üürima traktorit SK Veod OÜ-lt, kui ühtegi selgitust ega tõendit oma väite tõendamiseks hageja esitanud ei ole. Sellist poolte vahelist kokkulepet asja materjalidest ei nähtu.
13.Asjaolu, et hageja väitel üüris ta pärast esialgse õiguskaitse rakendamist traktorit Y OÜ-lt odavamalt, ei näita seda, et sellise hinnaga oleks hageja saanud ka esialgse õiguskaitse rakendamise ajal traktorit üürida. Mis puudutab kinnistu jagamise kokkulepet puudutavaid poolte väiteid, siis kokkuleppega seonduvat nõuet kohtule esitatud ei ole ja vaidlus kokkuleppe tõlgendamise üle ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Hageja loobus saamata jäänud üüritulu 4734 euro nõudest ja kohus lõpetab selles osas menetluse TsMS §-de 429 lg 1 ja 428 lg 1 p 3 alusel ning poolte sellekohaseid väiteid ei käsitle. Territooriumi üüritasu 110 eurot osas vähendas hageja oma nõuet. Kostja poolt 25.05.2023 esitatud dokumentidega kohus ei arvesta, kuna need on esitatud hilinenult, so. peale määratud tähtaega (22.05.2023).
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
15.Kostja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 2370 eurot. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot käibemaksuta. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu kuni 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-17-13190 p 18). Seega on kostja esindaja tunnitasu 120 eurot vajalik ja põhjendatud. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on kostja lepingulise esindaja ajakulu (19, 75 tundi × 120 eurot) vajalik ja põhjendatud. Arvestada tuleb ka sellega, et hageja on mitmeid kordi oma nõudeid ja põhjendusi täpsustanud ja korrigeerinud, mis on tervikuna raskendanud hageja nõuetest ja seisukohtadest aru saamist, lisamata mingit positiivset väärtust, kuid see on suurendanud vastaspoole ajakulu õigusabile. Kostja lepinguline esindaja taotlusel ja TsMS § 177 lg 1 ja 4 alusel tuleb hagejal tasuda viivist menetluskuludelt.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.