Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-132106

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid müüja x, kostja ja faktoor x AS 23. oktoobril 2020 järelmaksulepingu nr x, mille alusel sai kostja krediiti 1182,99 eurot kauba soetamiseks. Kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud faktoorile. Kostja kohustus tasuma krediidi vastavalt lepingule ja maksegraafikule faktoorile x AS-ile alates 15. novembrist 2020 kuni 15. oktoobrini 2024 igakuiste maksetena 39,38 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 11,90% aastas. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises lepingu haldustasus 2,90 eurot kuus. Alates 15. oktoobrist 2021 kostja osamakseid ei tasunud. x AS ütles lepingu üles, mistõttu kohustus kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa 932,93 eurot, intressi 69,14 eurot ja lepingu haldustasu 11,60 eurot. X AS on kinnitanud et on arvestanud võimaliku lubatava krediidilimiidi suurust enne tarbijakrediidi lepingu sõlmimist kliendi poolt esitatud andmete alusel ning kasutanud nii sisemisi andmebaase kliendi maksekäitumise analüüsimisel, kui ka krediidiandjale 2(4)

2-23-132106 võimalikke kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Kostja täitis ning allkirjastas enne lepingu vormistamist taotluse ning deklareeris oma andmeid: sissetulek 900 eurot, finantskohustused 0 eurot. Pensionikeskuse andmetel oli sissetulek 305,78 eurot ja arvelduskonto väljavõttelt nähtus kostja sissetulek 550,38 eurot. Kostjal oli positiivne sisemine reiting ning tal puudusid Creditinfo maksehäireregistri andmetel aktiivsed ja lõpetatud võlgnevused. Faktoor X AS loovutas 15. veebruaril 2022 oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks välja 23. oktoobril 2020 sõlmitud järelmaksulepingust nr x tulenev võlgnevus 966,64 eurot, intressid 69,14 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot, viivised 121,52 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ning hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 966,64 eurolt alates

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud

3(4)

2-23-132106 Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulude summas 420 eurot, kokku 1260 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et arvestades hagihinda on hageja menetluskulud riigilõivu osas riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja poolt kantud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulud 20 eurot on TsMS § 4842 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 420 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-21-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-193-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on kulunud dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 420 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormiga – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrit. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele ühe tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot (koos KM-ga) ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud kahe tunni eest kokku 240 eurot. Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud kokku 540 eurot (280+20+240). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.