Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number
2-23-1416
Tsiviilasi
H. O. maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
avalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik: H. O. (ik XXX; viibimiskoht XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta H. O. maksejõuetusavaldus menetlusse võtmata.
2.Jätta menetluskulud H. O. kanda.
3.Määrus toimetada kätte avaldajale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.H. O. (avaldaja, võlgnik) esitas kohtule 26.01.2023 maksejõuetusavalduse. Kohus jättis 30.01.2023 määrusega avalduse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja esitas 02.02.2023 puuduste kõrvaldamise täpsustuse, kuid esitatud täpsustus ei olnud esitatud ettenähtud maksejõuetusavalduse vormil, seega kohus jättis 08.02.2023 määrusega avalduse teistkordselt käiguta. Avaldaja esitas 16.02.2023 nõuetekohase maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik võlgnevusi tasuda ning võlgniku vastu on nõudeid summas 30 125,97 eurot. Võlgnik viibib XXXs, kus kannab karistust. Võlgnik töötab XXXs majandustöödel. Vara võlgnikul puudub.
2.Kohus teostas 29.03.2023 võlgniku ärakuulamise, kus võlgnik avaldas, et viibib vanglas alates 02.02.2021 ning vabaneb 2028. aastal. Võlgnik selgitas, et kõik nõuded on seotud kriminaalasjadega.
3.Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 14 lg 1 alusel tuleb jätta avaldus menetlusse võtmata.
4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
5.Avaldaja on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetlust. Võlgniku eesmärk on menetluse tulemusena vabaneda rahalistest kohustustest. Avaldaja on märkinud kehtivate kohustustena, millega seoses ta soovib pankrotimenetluse algatamist,
Maksu-ja Tolliameti nõuded summas 29233,50 eurot erinevates täiteasjades: 191/2021/757 1759,60 eurot, 170/2022/100 1340 eurot, 170/2022/101 3085,20 eurot ja 189/2022/1000 23 048,70 eurot. Täitemenetluste andmetel tulenevad nõuded kriminaalasjadest XXX, Tartu Maakohtu 22.09.2021 kohtuotsus (vara konfiskeerimise asendamine rahasummaga ja menetluskulud) ja XXX, Tartu Maakohtu 24.09.2020 kohtuotsus (vara konfiskeerimise asendamine rahasummaga ja menetluskulud).
6.Kohus selgitab, et võlgnik ei saa vabaneda õigusvastaselt tekitatud kahju nõudest (FiMS § 50). Võlgniku puhul on tegemist 26-aastase töövõimelise noormehega (võlgnik on ärakuulamisel kinnitanud, et töövõime vähenemist pole määratud), kellel ei ole ülalpeetavaid ning kes vanglast vabanedes saab asuda tööle, et täita oma kohustusi võlausaldaja ees. Kohus leiab, et võlgnik ei saa neil asjaoludel olla püsivalt maksejõuetu ning tema pankroti väljakuulutamiseks puudub alus. Kohus märgib samuti, et vangistuses viibimine ei saa olla aluseks võlgnikule soodsamate tingimuste saamiseks ning ettekäändeks võlgadest vabastamise eelduseks olevate kohustuste täitmisel.
7.Kohus märgib, et võlgniku vangistus on pikem (X-tee andmetel kannab võlgnik karistust kuni 29.07.2028), kui seaduses sätestatud (FiMS § 49 lg 1) tähtaeg 3 aastat kohustustest vabanemise menetluseks. Seega ei ole võlgnikul käesolevalt objektiivselt võimalik seaduse nõudeid täita, so tegeleda sellise tulutoova tegevusega, mis võimaldaks oma kohustust järgneva 3 aasta jooksul olulises ulatuses täita (maksejõuetusmenetlus/pankrotimenetlus ei tähenda seda, et nõuded iseenesest kustuvad/tühistatakse).
8.Avaldaja on seadusevastase käitumisega pannud ennast olukorda, kus ta ei ole enam suuteline oma kohustusi täitma.
9.Riigikohus on enne FiMS-i kehtinud õiguse kohaldamisel selgitanud, et pankrotiseadus ei välista, et isik kes kannab karistusena vangistust, võiks olla pankrotivõlgnik (RKTKm 3-21-1-13, p 8). Sama põhimõte kohaldub ka praegu kehtiva seaduse järgi. Samuti ei saa asjaolu, et võlgnik on ise süüdi, et viibib vangistuses, olla aluseks jätta maksejõuetusavaldus menetlusse võtmata.
10.Kohus ei saa vähemalt üldjuhul jätta maksejõuetusavaldust selle perspektiivituse tõttu menetlusse võtmata, kuna tavapäraselt tehakse alles pärast avalduse menetlusse võtmist kindlaks, millised on avaldaja võlad ja vara. See võimaldab otsustada, millise maksejõuetusmenetlusega jätkata. Kuid praegusel juhul on kohtu arvates tegu erandliku olukorraga, kus avalduse menetlusse võtmisest keeldumine on põhjendatud, kuna kohus on veendunud, et need asjaolud, mida usaldusisik saaks välja selgitada ja mille alusel kohus otsustaks seejärel, kas pankroti saab välja kuulutada ja kas saab algatada kohustustest vabastamise menetluse, on selged, ning seega võib füüsilise isiku maksejõuetusavalduse jätta õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu menetlusse võtmata.
11.Kohtu hinnangul nähtub avaldaja esitatud maksejõuetusavaldusest ja kohtu kogutud andmetest, et avaldaja ainsad kohustused on vara konfiskeerimise asendamine rahasummaga ning kohustus hüvitada riigile kriminaalmenetluse kulud, st tema ainus võlausaldaja on riik. Tulenevalt sellest, et avaldaja viibib vangistuses, ei teki avaldajale eelduslikult ka võlgu juurde. Avaldajal ei ole enda ülalpidamisega seotud kulusid, sest need kannab riik. Avaldaja töötab ja saab sissetulekut ning tema kontole laekuvast töötasust peetakse perioodiliselt riigi kasuks kinni makseid riigil avaldaja vastu oleva nõude täitmiseks.
12.Samuti on Riigikohus oma varasemates lahendites (nt. 23.09.2015 määruse tsiviilasjas 3-21-92-15 p-d 9 ja 10) selgitanud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel tuleb arvestada PankrS § 2 teises lauses sätestatud eesmärki anda füüsilisele isikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras; selle eesmärgi saavutamise üle otsustamiseks on vajalik hinnata võlgniku kohustuste struktuuri;
pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal.
13.Kohus on seisukohal, et seaduses sätestatud eesmärgiga ei ole kooskõlas isiku suhtes kolm aastat kestva pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine peamiselt selleks, et pikaaegses vangistuses viibiv võlgnik saaks enne vanglast vabanemist ja enne nõude tavapärast aegumistähtaega vabaneda kriminaalasjas määratud mõjutusvahendist/rahalisest kohustusest.
14.Kohus leiab tervikuna, et avaldust ei saa menetleda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna riik ei peaks andma õiguskaitset avaldaja eesmärgile võlgadest vabaneda vangistuses viibimise ajal tavapärasest soodsamatel tingimustel.
15.Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest FiMS § 14 lg 1, TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
16.Kohus selgitab, et võlgnik saab maksejõuetusavalduse esitada uuesti peale vangistusest vabanemist, kui tal tekib objektiivselt võimalus heas usu täita kohustustest vabanemise eelduseks olevaid kohustusi, eelkõige tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.