Lennuabi OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võla nõudes
Hagihind
6 358,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Lennuabi OÜ (registrikood 14065010; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn); Hageja lepingulised esindajad: Nele Mals (e-post [email protected]); vandeadvokaat Lembit Tedder (epost: [email protected]); Kostja: SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460; asukoht Lennujaama tee 13, 11101 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Kai Villemson (Adokaadibüroo RASK; e-post: e-post: [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus Lennuabi OÜ hagis SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu sissenõutavaks muutunud viivise summas 16,45 eurot väljamõistmiseks.
2.Hagiavaldus rahuldada.
3.Välja mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ hageja Lennuabi OÜ kasuks hüvitis summas 5 200 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 520 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 25.01.2023-16.03.2023 eest summas 76,29 eurot ning perioodi 17.03.2023-24.05.2023 eest summas 103,22 eurot.
Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ hageja Lennuabi OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt 5 200 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.05.2023 kuni põhinõude (5 200 eurot) täitmiseni.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 5.2 Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ hageja Lennuabi OÜ kasuks välja menetluskulud summas 1 130 eurot. 5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 130 eurot) tuleb kostjal SmartLynx Airlines Estonia OÜ tasuda hagejale Lennuabi OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-23-103914 Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Lennuabi OÜ esitas 25.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5 450 euro saamiseks. Kohus tegi 26.01.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 26.01.2023 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik SmartLynx Airlines Estonia OÜ esitas 10.02.2023 nõudele vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega andis Pärnu Maakohus 22.02.2023 määrusega Lennuabi OÜ nõue SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu 5 450 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja Lennuabi OÜ esitas 16.03.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt A. P., M. P., A. T., U. R., M. R., R. T., S. M., M. M., K.-A. V., H. E., K. R., I. K., O. K. reisisid 01.01.2023 SmartLynx Airlines Estonia OÜ (kostja) opereeritaval lennul xxxx suunaga Porto – Tallinn. Lennu vahemaa on 3037,69 km. Lend pidi väljuma 01.01.2023 kell 18.25, kuid väljus 02.01.2023 kell 12.55 ning saabus alles 02.01.2023 kell 18.23. Eelnimetatud lend hilines üle 18 tunni ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 b alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta. Kõik 13 eelnimetatud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale.
3.Kostja esitas 01.02.2023 hagejale kompromissi ettepaneku, et tasub kokku hüvitist summas 5 301,75 eurot, mis tasutakse 30 päeva jooksul alates kompromissi kinnitamisest. Hageja nõustus kostja pakutud kompromissiga, kuid kompromissilepingut, mille kohus saaks asja hagimenetlusse üleandmisel kinnitada, ei saabunud hoolimata korduvatest meeldetuletustest. Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 art 5 lg 3, Euroopa Kohtu 19.11.2009 otsus ühendatud kohtuasjades C 402/07 ja C-432/07, resolutsiooni p 2). Seega vabaneb kostja hüvitise maksmise kohustusest, kui kostja suudab tõendada eelnevalt välja toodud hüvitise maksmist välistavaid asjaolusid.
4.Euroopa Kohtu praktikas on asutud seisukohale, et erakorraliseks asjaoluks määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses saavad olla sellised sündmused, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (Euroopa Kohtu 4.05.2017 otsus kohtuasjas C 315/15 Pešková ja Peška, p 22). Seoses vajalike meetmetega on Euroopa Kohus selgitanud, et lennuettevõtja peab kasutusele võtma sobivad
2-23-103914 meetmed arvestades tema käsutuses olevat personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid, vältimaks seda, et asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni. Eeltoodu ei nõua siiski, et lennuettevõtja nõustuks oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega (Euroopa Kohtu 4.04.2019 otsus kohtuasjas C 501/17 Germanwings, p 31).
5.Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et 01.01.2023 lennu xxxx suunaga Porto – Tallinn põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise EU 261/2004 artikkel 7 b alusel. Vastavalt EU 261/2004 artikkel 7 b saavad reisijad hüvitist 400 euro ulatuses kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Seega on Lennuabi OÜ’l 13 loovutatud nõude alusel õigus saada EU 261/2004 artikkel 7 b alusel hüvitist kokku summas 5 200 eurot (400 eurot reisija kohta).
6.Hageja teavitas kostjat hagiavalduses toodud lennu xxxx hilinemisest tulenevatest nõuetest: A. P., M. P. nõue summas 800 eurot 10.01.2023, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 800 euro suuruselt kahjusummalt alates 11.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.03.2023 summas 14,96 eurot; A. T. nõue summas 400 eurot 25.01.2023, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 400 euro suuruselt kahjusummalt alates 26.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.03.2023 summas 6,44 eurot; U. R., M. R. nõue summas 800 eurot 13.01.2023, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 800 euro suuruselt kahjusummalt alates 14.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.03.2023 summas 14,27 eurot; R. T. nõue summas 400 eurot 25.01.2023, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 400 euro suuruselt kahjusummalt alates 26.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.03.2023 summas 6,44 eurot; S. M. nõue summas 400 eurot 13.01.2023, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 400 euro suuruselt kahjusummalt alates 14.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.03.2023 summas 7,13 eurot; M. M., K.-A. V. nõue summas 800 eurot 13.01.2023, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 800 euro suuruselt kahjusummalt alates 14.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.03.2023 summas 14,27 eurot; H. E., K. R. nõue summas 800 eurot 13.01.2023, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 800 euro suuruselt kahjusummalt alates 14.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.03.2023 summas 14,27 eurot; I. K., O. K. nõue summas 800 eurot 10.01.2023, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 800 euro suuruselt kahjusummalt alates 11.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.03.2023 summas 14,96 eurot.
7.Hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates oma nõude kostjale teatamisest kuni hagiavalduse esitamiseni 16.03.2023. Seega on hagejate viivisenõue põhjendatud kogusummas 92,74 eurot. Hageja palub edasiselt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhisummalt 5 200 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edasiselt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 520 eurot (13 reisijat x 40 eurot). Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1).
8.Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevus kokku summas 5 200 eurot, viivis kuni 16.03.2023 summas 92,74 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 520 eurot, viivis põhisummalt 5 200 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasiselt kuni nõude täieliku täitmiseni.
9.Hageja 21.04.2023 menetlusdokumendi kohaselt nõuded on loovutatud reisijate poolt Lennuabi OÜ-le, kuivõrd nõude loovutajad on nõude loovutamise aktid allkirjastanud ja väljendanud selgelt oma soovi nõue loovutada. Nõude loovutamise põhiline õiguslik tagajärg on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele. Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule seadus ei sätesta (vt Riigikohtu 29. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-13381, p 11 esimene lõik). Kui loovutamise üle on
2-23-103914 vaidlus, peab loovutamisele tuginev pool tõendama, et nõue on loovutatud. Hageja esitas lisaks nõude loovutamise aktidele ka Lennuabi OÜ esindaja poolt allkirjastatud nõude loovutamise aktid, millega tõendab, et nõuded on loovutatud.
10.VÕS § 170 käsitleb nõude loovutamisest võlgnikule teatamist ja näeb ette põhimõtteliselt kaks võimalust, kuidas saab suhtes võlgnikuga tugineda nõude loovutamisele. Esiteks on võimalik, et senine võlausaldaja teatab loovutamisest võlgnikule – sel juhul loetakse, et loovutamine on tema suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei kehti. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Seega on käesoleval juhul oluline, et võlausaldaja (reisija) oli allkirjastanud dokumendi, millega loovutas nõude hagejale ning võlgniku suhtes ei omanud tähtsust kas nõuet tegelikult ei loovutatud või loovutamine ei kehtinud. Hageja on lisanud vastusesse ka Lennuabi OÜ esindaja poolt allkirjastatud lepingud ning leiab, et nõude loovutus oli kehtiv võlgniku suhtes nii hagiavalduse esitamise ajal kui käesoleva vastuse edastamise ajal. Vastavalt VÕS § 167 lg-le 3 lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile.
11.VÕS § 113 lõige 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja palub kohtul arvestada viivist põhisummalt 5 200 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest 25.01.2023. Hageja viivisenõue alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest 25.01.2023 kuni hagi esitamiseni 16.03.2023 on summas 76,29 eurot. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja ei ole 13.04.2023 vastuses hagile esitanud ühtegi põhjendust, et lennu hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud.
12.Hageja 08.05.2023 täiendava seisukoha kohaselt kostja käitumine siinses menetluses on pahatahtlik ning pelgalt ajendatud tema soovist saada rahalist kokkuhoidu jättes hageja klientidest lennureisijatele lennuhüvitised välja maksmata. Hageja on hagi esemeks olevate nõuete omanik ning on vastavad nõuded saanud oma klientidelt (s.o lennureisijad), kellele hageja teeb pärast kohtuotsuse tegemist, jõustumist ja täitmist omapoolsed väljamaksed. Lisaks hagile lisatud nõude loovutamise lepingutele on kliendid www.lennuabi.ee keskkonnas registreerudes väljastanud hagejale ka eraldiseisvad volikirjad, millega on kliendid andnud hagejale mh õiguse nõuda ja saada klientide asemel lennufirmalt hüvitisi. Hageja ei tee ühtegi toimingut hüvitise nõudmiseks, enne kui klient on volikirja allkirjastanud. Kõnealust dokumenti nimetatakse volikirjaks pelgalt seetõttu, et lennufirmad enamasti ei aktsepteeri nõude loovutamise akte kohtuvälises menetluses, st nõutakse eelnevate asemel dokumente mille nimeks on volikiri. Hageja esindaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse andmed ausalt oma parimate teadmiste kohaselt ning ei saa olla mõistlikku vaidlust selle üle, et hageja on õigustatud isik nõudeid sisse nõudma. Lisaks märgib hageja, et kostja ei tuginenud maksekäsu kiirmenetluse vastuväites sellele, et hagejal ei olnud õigust nõuet esitada.
13.Kostja esindaja ütles enne hagimenetlust peetud 08.03.2023 telefonikõnes, et esitab maksekäsu kiirmenetluses vastuväite selleks, et pooled saaksid hagimenetlusse üleandmise aega kasutada kompromissi sõlmimiseks ja selleks ajaks oli kostja esindaja tutvunud ka kõigi nõude loovutamise lepingutega. Ka hagejale uuesti kompromissi ettepanekut tehes 30.03.2023 ja 07.04.2023 oli kostja tutvunud kõigi hagi materjalidega, sh kõigi nõude loovutamise dokumentidega.
2-23-103914
KOSTJA VASTUVÄITED
14.Kostja esitas 13.04.2023 vastuse hagiavaldusele, milles leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Reisijad ja hageja ei ole allkirjastanud nõuete loovutamise lepinguid, mistõttu ei ole hageja saanud reisijate nõuete omanikuks. Nõude loovutamise lepingu punkti 11 kohaselt jõustub leping mõlema poole allkirjastamisel. Käesoleval juhul ei ole ükski tõendina esitatud nõude loovutamise leping hageja esindaja poolt allkirjastatud. Sellest johtuvalt ei ole ühtegi nõude loovutamise lepingut vastavalt lepingu punktile 11 ja VÕS § 11 lg-le 2 sõlmitud ning hageja ei ole reisijate määrusest tulenevate nõuete omanikuks saanud. Tekkinud on seega olukord, kus hageja on kostja vastu alusetult lennuhüvitise nõuded esitanud, kusjuures, pole teada, kas reisijad on endiselt lennuhüvitise nõuete omanikud või kas nad on nõuded kolmandatele isikutele loovutanud. Kuivõrd hagiavalduse lisana esitatud nõude loovutamise lepinguid ei ole kehtivalt sõlmitud, siis ei ole hagejale üle läinud ka reisijate kõrvalnõuded, sh intressi ja sissenõudmiskulude nõuded.
15.Lisaks ei ole hageja esitanud ühtegi volitust, mis tõendaks, et neil on õigus lennureisijate nimel lennuhüvitise nõue esitada. Kuivõrd hageja ei ole esitatud nõuete omanik ning neil puudub volitus reisijaid nõuete sissenõudmisel esindada, puudub kostjal seoses reisijatega ka lennuhüvitise ja sellega seotud nõuete hagejale hüvitamise kohustus. Ei ole tõendatud hageja põhinõue ja sellelt arvutatav viivisenõue ning sissenõudmiskulude nõue. Kostja palub kohtul jätta hageja hagiavaldus kostja vastu täies ulatuses rahuldamata.
16.Juhul, kui kohus leiab, et nõude loovutamise lepingud on sõlmitud, millele kostja vaidleb täies ulatuses vastu, vaidleb kostja vastu kõikide reisijate osas esitatud viivisenõude suurusele. Määrus ei näe ette tähtaega lennuhüvitise tasumiseks, mistõttu tuleb kohustuse täitmise aja määramisel lähtuda võlaõigusseadusest. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja on lennuhüvitise täitmise nõuded kostjale enne maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamist esitanud. Seega ei ole hagejal õigus nõuda lennuhüvitiselt viivist alates väidetavalt esitatud nõudekirja esitamise ajast, vaid üksnes maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajast, s.o 25.01.2023. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud hageja viivsenõue summas 79,86 eurot ning juhul kui kohus leiab, et hageja on saanud nõuete omanikuks (millele kostja vaidleb täies ulatuses vastu), taotleb kostja viivise arvutamist alates maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisest.
17.Kostja 04.05.2023 menetlusdokumendi kohaselt juhul, kui kohus loeb esitatud nõude loovutamise lepingud kehtivateks, puuduvad kostjal lennuhüvitise ning sellelt arvestatava viivise ja sissenõudmiskulude maksmise osas vastuväited, v.a 04.05.2023 seisukohas välja toodud vastuväited ning eelnevalt esitatud vastuväide viivise sissenõutavaks muutumise aja kohta. Hageja on seisukohal, et nõuded on loovutatud juba hetkest, kui nõude loovutajad nõude loovutamise lepingud allkirjastasid ning nõude loovutamise lepingu ühepoolse allkirjastamisega väljendati oma soovi nõue loovutada. Kostja sellega ei nõustu.
18.Esialgselt esitatud nõude loovutamise lepingud on allkirjastatud (üksnes) reisijate poolt pärast hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 25.01.2023, näiteks on: A. P. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 12.02.2023; A. T. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 12.02.2023; H. E. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 12.02.2023; I. K. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 13.02.2023; K. J. R. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 12.02.2023; K.-A. V. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 14.02.2023; M. M. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 14.02.2023; M. P. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 12.02.2023; M. R. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 12.02.2023; O. K. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 13.02.2023; R. T. allkirjastanud nõude loovutamise
2-23-103914 lepingu 15.02.2023; S. M. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 12.02.2023; Ü. R. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 11.02.2023.
19.Tekkinud on olukord, kus hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning hagiavalduse, nõudes lennuhüvitise maksmist, kuigi hageja ei olnud nõuete omanik ega omanud volitust reisijate nimel kohtumenetluse algatamiseks. Hageja on nimetatud nõuded esitanud pahatahtlikult ning kohut teadlikult eksitades, kinnitades maksekäsu kiiremenetluse avalduses, et nõuded on hagejale loovutatud, kui tegelikkuses toimusid kõik väidetavad nõuete loovutamised alles pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel kinnitas hageja lepinguline esindaja, et on „esitanud andmed ausalt oma parimate teadmiste kohaselt ja on teadlik, et tahtlik valeandmete esitamine kohtule võib kaasa tuua kriminaalvastutuse“. Esimene kompromissiettepanek tehti hagejale enne, kui reisijate poolt ühepoolselt allkirjastatud nõude loovutamise lepingud kostjale edastati. Kusjuures just esimeses kompromissiettepanekus küsiski kostja dokumente nõuete loovutamise kohta, mis hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduses väitis olid juba sõlmitud. Üksnes pärast seda, kui kostja nõude loovutamist tõendavaid dokumente palus, lasi hageja reisijatel nõude loovutamise lepingud allkirjastada.
20.Nõude loovutamisega silmas peetava tulemuse saavutamiseks on vastavalt VÕS § 164 lg-le 1 vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine nõuet loovutava isiku ja nõude omandaja vahel. Nagu hageja toob välja, siis nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe. Nõude loovutamiseks ei ole käsutuse jõustumiseks vaja teha muid toiminguid kui sõlmida loovutamiskokkuleppe, seetõttu jõustub ja teostub käsutus koos kohustustehinguga. Kostja on seisukohal, et hagiavalduse lisas 3 esitatud lepingute puhul oli tegemist üksnes reisijate ühepoolse tahteavaldusega sõlmida mõlema poole poolt allkirjastatud nõude loovutamise leping. Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm (VÕS § 11 lg 2). Esitatud lepingu kavanditest nähtus selgelt, et lepingupoolte soov oli, et leping jõustuks selle allkirjastamisel (vt nõude loovutamise lepingu p 11). Kuivõrd tegemist peab olema allkirjastatud lepinguga, ei piisa reisija ühepoolsest tahteavaldusest. Hageja ei ole tõendanud, et poolte ühine arusaam oli, et nõude loovutamise leping loetakse sõlmituks ka üksnes reisijate poolt lepingu allkirjastamisega ning seega ka seda, et hageja oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse või hagiavalduse esitamise hetkel nõuete omanik.
21.Muuhulgas on hageja seisukohal, et käesoleval juhul ei oma tähtsust, kas nõuet tegelikult ei loovutatud või loovutamine ei kehti, kuivõrd VÕS § 170 näeb ette, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale või kui võlausaldaja on loovutamise kohta välja andnud dokumendi, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et tegemist on eelkõige võlgnikku kaitsva sättega, ning sätte eesmärgiks ei ole välistada võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. Samuti pole tõendatud, et hageja või reisijad oleksid enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist kordagi kostja poole lennuhüvitise nõudega pöördunud.
23.Hageja nõudis kostjalt hüvitist kogusummas 5 200 eurot, sissenõudmiskulusid summas 520 eurot, viivist (vähendatud ulatuses) põhisummalt 5 200 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises
2-23-103914 lauses sätestatud määras alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest 25.01.2023 kuni hagi esitamiseni 16.03.2023 summas 76,29 eurot, alates 17.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasiselt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja tugineb nõude esitamisel asjaolule, et omandas reisijatelt A. P., M. P., A. T., U. R., M. R., R. T., S. M., M. M., K.-A. V., H. E., K. R., I. K., O. K. lennuhüvitise nõuded kostja vastu kogusummas 5 200 eurot (13 x 400 eurot). Eelnimetatud reisijad reisisid 01.01.2023 SmartLynx Airlines Estonia OÜ opereeritaval lennul xxxx suunaga Porto – Tallinn. Lennu vahemaa on 3037,69 km. Lend pidi väljuma 01.01.2023 kell 18.25, kuid väljus 02.01.2023 kell 12.55 ning saabus alles 02.01.2023 kell 18.23. Hageja osundab, et eelnimetatud lend hilines üle 18 tunni ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 b alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta.
24.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja saanud reisijate nõuete omanikuks ning puudub volitus reisijaid nõuete sissenõudmisel esindada. Juhul kui kohus leiab, et hageja on saanud nõuete omanikuks, taotleb kostja viivise arvutamist alates maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisest.
25.Kohus loeb kostja vastuväidete puudumise tõttu tuvastatuks, et A. P., M. P., A. T., U. R., M. R., R. T., S. M., M. M., K.-A. V., H. E., K. R., I. K., O. K. reisisid 01.01.2023 kostja opereeritaval lennul xxxx suunaga Porto – Tallinn. Lennu vahemaa on 3037,69 km. Lend pidi väljuma 01.01.2023 kell 18.25, kuid väljus 02.01.2023 kell 12.55 ning saabus alles 02.01.2023 kell 18.23. 01.01.2023 reisi aeg on nähtav ka reisija pardapassilt (dtl 24). Lennu tegelik saabumine on nähtav flightradar.24.com väljavõttelt (dtl 25). Hageja tugineb asjaolule, et reisijatel tekkis tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 b alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta. Kostja ei ole eelnimetatud väitele vastuväiteid esitanud, mistõttu loeb kohus tuvastatuks, et igal reisijal tekkis kostja suhtes hüvitise maksmise nõue 400 euro ulatuses.
26.Hageja väitel on ta loovutanud reisijatelt kostja vastu lennu hilinemisega tekkinud nõuded. Kostja vaidleb eelnimetatud asjaolule vastu. Hageja esitas loovutuse tõendamiseks kohtule reisijate poolt allkirjastatud nõude loovutamise lepingud (dtl 26-51). Kostja esitas vastuväite, et lepingud on allkirjastatud üksnes reisijate poolt ning lepingu p 11 kohaselt jõustub leping mõlema poole allkirjastamisel. Hageja esitas kohtule samad lepingud, millele on lisatud hageja esindaja allkiri (dtl 99-125). Kostja täiendava vastuväite kohaselt enamus nõude loovutamise lepinguid on allkirjastatud (üksnes) reisijate poolt pärast hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 25.01.2023.
27.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamine loetakse VÕS § 170 järgi võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab endise võlausaldaja poolt nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi. Kohtupraktikas on leitud, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27; Riigikohtu 6. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12). VÕS § 170 järgi, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
28.VÕS § 171 lg-d 1 ja 2 sätestavad vastuväited, mida võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu
2-23-103914 esitada (vt VÕS § 170 ja § 171 lg 1 kohaldamise kohta ka Riigikohtu 21. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05, p 17). VÕS § 170 esimene lause ei välista võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. Seega võib võlgnik VÕS § 171 lg 2 alusel esitada ka need vastuväited, mis tulenevad nõude loovutamisest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05, p 17). Samuti võib võlgnik VÕS § 172 kohaselt keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega.
29.VÕS § 11 lg 2 järgi, kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 teise lause järgi kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei mõjuta hageja poolt kohtule esitatud loovutamislepingu kehtivust asjaolu, et loovutamislepingute p-s 11 lepiti kokku, et lepingu jõustub allkirjastamisel mõlema poole poolt (dtl 27). Praegusel juhul ei ole loovutamislepingu vorminõude eesmärk tuua kaasa tehingu tühisust, sest vorminõude funktsioon ja eesmärk ei ole välistada vorminõudele mittevastava tehingu kehtivust (vt ka 15.12.2021 Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasja nr 2-21-5527 otsuse p 10.2). Lisaks on hageja esitanud kohtule hageja esindaja poolt lisatud allkirjadega lepingud.
30.Riigikohus on leidnud, et ainuüksi see, kui lepingudokument on allkirjastatud mitte lepingus märgitud ajal, vaid hiljem, ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (vt Riigikohtu 23. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 34). Käesoleval juhul ei sisalda nõude loovutamise lepingud endas kokkuleppe sõlmimise kuupäeva, kuid sealt nähtub reisijate selge tahe oma nõude loovutamiseks hagejale (eelkõike lepingu p 1, vt nt dtl 27). Seega asja lahendamisel ei oma tähtsust see, millal on nõude loovutamise leping poolte poolt allkirjastatud. Kostjal on õigus keelduda täitmisest uuele võlausaldajale VÕS § 172 alusel, st põhjusel, et talle ei ole antud senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Praegusel juhul seda asjaolu ei esine, sest nõude loovutamisest on kostjale teatatud ka kohtu kaudu maksekäsu kiirmenetluses ja hiljem hagimaterjalide kättetoimetamisega (VÕS § 170) ning lisaks sellele on esitatud senise võlausaldaja poolt allkirjastatud (hilisemalt ka hageja poolt) leping nõude loovutamise kohta (VÕS § 172).
31.Kostja 04.05.2023 menetlusdokumendi kohaselt juhul, kui kohus loeb esitatud nõude loovutamise lepingud kehtivateks, puuduvad kostjal lennuhüvitise osas vastuväited. Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et reisijad A. P., M. P., A. T., U. R., M. R., R. T., S. M., M. M., K.-A. V., H. E., K. R., I. K., O. K. on oma nõuded kostja vastu kehtivalt hagejale loovutanud, siis kuulub hagi põhinõude osas rahuldamisele. Kohus mõistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 artikkel 7 b ja VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kogusummas 5 200 eurot.
32.20.03.2023 täiendatud ja kohtule esitatud hagiavalduses nõudis hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist alates kostjale oma nõuetest väidetavast teadaandmisest kuni 16.03.2023. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja tõendanud, et oleks lennuhüvitise täitmise nõudeid kostjale enne maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamist esitanud. Seega ei ole kostja hinnangul hagejal õigust nõuda lennuhüvitiselt viivist alates väidetavalt esitatud nõudekirja esitamise ajast, vaid üksnes maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajast, s.o 25.01.2023. Hageja on 21.04.2023 menetlusdokumendis vähendanud viivise nõuet (lühendades viivise perioodi) ning nõuab viivist alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest 25.01.2023 kuni hagi esitamiseni 16.03.2023 summas 76,29 eurot. Seega on pooled üksmeelel, et viivist saab nõuda alates 25.01.2023. Kohus rahuldab
2-23-103914 hageja vähendatud viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 5 200 eurot seadusjärgses määras perioodi 25.01.2023-16.03.2023 eest summas 76,29 eurot ning vastavalt hageja taotlusele alates 17.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni (24.05.2023) summas 103,22 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/debt).
33.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt hüvitiselt arvestatud viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises sätestatud ulatuses kuni nõude täieliku tasumiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise põhinõudelt 5 200 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises ettenähtud ulatuses alates 25.05.2023 kuni põhinõude (5 200 eurot) täitmiseni.
34.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist kogusummas 520 eurot (40 eurot iga reisija hüvitisnõude kohta). Kuivõrd algseid võlausaldajaid oli 13 ning igaühel on õigus nõuda kostjalt viivist, siis on igal algsel võlausaldajal õigus nõuda ka sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude summas 520 eurot (40 x 13).
35.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 5 200 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 520 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 25.01.202316.03.2023 eest summas 76,29 eurot ning perioodi 17.03.2023-24.05.2023 summas 103,22 eurot, lisaks edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 25.05.2023 kuni põhinõude (5 200 eurot) täitmiseni.
36.Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Kohus ei käsitle poolte väiteid ja tõendeid seoses poolte vahel peetud kompromissi läbirääkimistega. Kuivõrd pooled kompromissi ei sõlminud ja kohus poolte kompromissi läbirääkimistes ei osalenud (eelkõige menetluskulude jaotuse kontekstis ühe poole kompromissist keeldumise korral), siis ei oma tähtsust, milliseid tingimusi on pooled kompromissi läbirääkimiste käigus arutanud.
37.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul on hageja vähendanud sissenõutavaks muutunud viivise nõuet 16,45 euro võrra ning vähendamine on seotud kostja vastuväitega viivise arvestamise perioodile, mitte kostja poolt nõude rahuldamisega vähendatud ulatuses. Kohus käsitleb hageja viivise nõude vähendamist hagist osalise loobumise taotlusena ning rahuldab selle. Kuivõrd hagi rahuldatakse ligikaudu 99,7% ulatuses ning üksnes ca 0,3% ulatuses tuleb menetlus lõpetada, peab kohus juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda.
38.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks poolte menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja 30.03.2023 ja 21.04.2023 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulud 600 eurot. Hageja lepingulisel esindajal
2-23-103914 kulus 6 tundi kommunikatsioonile kliendiga, materjalidega tutvumisele, hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja koostamisele, toimingutele seoses kompromissi läbirääkimistega, kostja vastusega tutvumisele ja hageja 21.04.2023 vastuse koostamisele. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot käibemaksuta. Õigusabikuludele käibemaks ei lisandu, kuivõrd Mals&Mals OÜ ei ole käibemaksukohuslane. Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
39.Kostja vastuväidete kohaselt on hageja puhul tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, kelle peamiseks (tõenäoliselt ainsaks) majandustegevuseks on reisijate hüvitisnõuete kokku kogumine ja lennuettevõtetelt sissenõudmine. Kostja märgib, et hüvitisnõuete puhul tegemist tüüpnõuetega, mille esitamine ei eelda ulatuslikku õiguslikku analüüsi ning mistõttu kasutavad hageja ja hageja esindaja üldjuhul kohtumenetlustes ka juba väljakujunenud argumente ning hagiavalduse tüüppõhjasid, mistõttu kattuvad hagiavalduste põhjendused sisuliselt sõnasõnalt. Kostja hinnangul ei eelda selliste hagide esitamine ka mingisugust ulatuslikku õiguslikku analüüsi. Kostja arvates on kohtupraktikas on üldlevinud, et selliste tüüphagide puhul tuleb hageja põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks pidada paari tundi. Kostja hinnangul tuleb hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks käesolevas menetluses pidada maksimaalselt 2 tundi.
40.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 630 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Võttes arvesse hageja menetlustoimingute mahtu ning kostja poolt välja toodud vastuväiteid, on kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu on käesolevas menetluses kokku 5 tundi. Kohus peab hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta mõistlikuks. Hageja tunnitasu on kooskõlas nii tsiviilasja keerukusastme kui asja mahuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 500 eurot (100 x 5h). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 1 130 (630 + 500) eurot. Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 130 eurot ning menetluskuludelt (1 130 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
41.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.