lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-114851/11

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 28.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-114851/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2599
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing EUROPARK ESTONIA10811490(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-114851

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi P. N. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

25 eurot Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) Hageja esindaja: Elari Arjakas Kostja: P. N. (isikukood XXX) Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista P. N.-ilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahvi võlgnevus 25 eurot.
3.Menetluskulud jätta P. N. kanda.
4.Välja mõista P. N.-ilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud kokku 360 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 240 eurot.
5.Välja mõista P. N.-ilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse P. N. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik P. N. esitas 16.06.2025 vastuväite. 27.06.2025 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 18.07.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXX omanik või vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal ja sõidukit pargiti hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale: 14.10.2023, Telliskivi 60, Tallinn. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Sõiduki parkimisega parkimistingimusi rikkudes on esitatud leppetrahvinõudest tekkinud 55 euro suurune võlg. Kohtueelselt saatis hageja e-kirja teel kostjale nõudekirja. Kostja tasus 30 eurot maksekäsukiirmenetluse eelselt. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue 25 eurot on käesoleva ajani tasumata. Hageja selgitab, et kehtiva õiguspraktika järgi on õigus parkimise korraldajal eeldada, et leppetrahv on kätte toimetatud, kui see on asetatud kojamehe alla, sest parkimislepingut rikkunud isikul on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Leppetrahvi väljastamise hetkel tehtud fotodelt on näha, et kostja sõiduki kojamehe vahele on asetatud leppetrahv. Sellega on hageja tõendanud, et leppetrahv on kostjale mõistlikul viisil kätte toimetatud TsÜS § 70 mõttes. Leppetrahvi väljastamise hetkel tehtud piltidelt on ka näha, et sõiduk on pargitud küllase valgustusega parkimiskohale, seega hageja leiab, et kostja oleks pidanud märkama leppetrahvi kojamehe vahel. Hageja leiab, et on edastanud kostjale mõistlikul viisil leppetrahvi, asetades selle sõiduki kojamehe vahele. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et kostjale on saadetud meeldetuletuskiri, mille kättesaamist on kostja ise kinnitanud.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2

Kostja väidab, et leppetrahvil on kirjas, et tasudes 7 päeva jooksul parkimistrahvi kättesaamisest, saab trahvi tasuda vähendatud summas 30 eurot. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et leppetrahvil on kirjas: “NB! Makstes hiljemalt 21.10.2023 kuulub tasumisele 30.00 EUR.“. See tähendab, et kui parkimiskorda rikkunud isik tasub nõude maksetähtaja jooksul, on hageja nõus vähendama nõude suurust ja lugema kohustuse täidetuks. Kostja ei tasunud nõuet maksetähtaja jooksul. Eelnevale tuginedes leiab hageja, et kostja tasus leppetrahvinõude osaliselt ja hageja nõue kostja vastu on õigustatud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi võlgnevuse 25 eurot. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole kunagi eitanud parkimistingimuste rikkumist. Kostja ei tulnud selle peale, et öösel kesklinna tsoonist väljaspool võiks olla tasuline parkimine. Kostja selgitab, et rikkumine ei olnud mitte mingilgi määral tahtlik. Kostja parkis umbes kuni kell 1:00 öösel, lahkudes oli väljas öö, pime ja paduvihm. Arusaadavalt kostja vihmas auto ümber ringe ei teinud, aitas kõrvalistuja autosse, istus autosse ka ise ning lahkus. 01.11.2023 tuli kostjale meeldetuletuskiri, et ta on 14.10.2024 saanud trahvi. See oli kostjale esimene kord teada saada, et talle on trahv määratud. Kostja ei ole XXX eluaasta jooksul kellelegi sentigi võlgu olnud, kostjal ei ole ka ühtki tasumata trahvi ei riigile ega parkimisega tegelevatele erafirmadele. Kui kostja oleks auto klaasipuhasti vahel trahviteadet näinud, oleks ta selle ka koheselt tasunud. Leppetrahvis oli ettepanek, et kui tasuda summa 7 päeva jooksul peale trahvi kättesaamist, on trahvisummaks 55 euro asemel 30 eurot, mille kostja ka esimesel võimalusel tasus. Hageja tehtud pildil on kollane trahvinõue paigutatud 100% ulatuses klaasipuhastist allapoole ning ei ole mitte kuidagi roolist nähtav. Isegi kui see oleks 10 cm üleval pool, siis ikka ei oleks seda võimalik näha, eriti veel öösel ja paduvihmas. Lamborghini isteasend on äärmiselt madal ning isegi esiklaasi alumist kolmandikku ei ole näha isegi kostjasugusel 1,90 m pikal inimesel. Auto kojamehed töötasid öösel kogu aja ning see lipik võis lennata ära nii esimesel sekundil kui ka hiljem. EFTA Legalilt tuli täiesti ebamõistlik tüüpvastus, mis ei võta mitte mingil määral arvesse konkreetset juhtumit, vaid eeldab, et kõik trahvid jõuavad alati 100% adressaadini. Kostja on ise näinud trahve parklates maas vedelemas ja tuules lendamas. Kostja firma asub XXX kõrval ning sealt on näha, et pidevalt vedeleb trahviteateid maas. Need inimesed ei saa iial oma trahviteateid õigel ajal kätte ning õigeks ajaks tasutud. Kohtu põhjendused

1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 09.10.2025 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
2.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

3

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal 14.10.2023 (dtl 34-38, 54). Nimetatud sõiduk pargiti 14.10.2023 hageja opereeritavale parkimisalale (dtl 35-53).
6.Kohus selgitab, et parkides oma auto tasulisse parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva osaühingu vahel lepinguline suhe. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Kohtupraktikas on selliste vaidluste puhul lähtutud eeldusest, et sõidukit kasutab omanik või vastutav kasutaja (kes ka on eelduslikult sõidukit parkinud), kuid omanikul/vastutaval kasutajal on võimalik tõendada, et sõidukit kasutas kolmas isik. Eraõiguslikes suhetes peab sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks kauem kui kuus kuud, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul, mis on tavapäraselt kolm aastat (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-116867). Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu lahend 3-2-1-75-10, p 14). Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja

4

lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja esitas tõendid parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolust. Tegemist on püsivate liiklusmärkidega. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 14.10.2023 Telliskivi 60, Tallinn parklas parkimisel. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja ei tõendanud, et hagiavalduses loetletud aegadel kasutas sõidukit keegi teine konkreetne füüsiline isik. Seega tuleb parkimisleping lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.

7.Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimistingimustes on märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 60 eurot. Hageja on määranud kostjale leppetrahvi summas 55 eurot, millest 30 eurot on kostjal tasutud ning tasumata 25 eurot. Kostja sõiduk oli pargitud hageja parkimisalale, kuid parkimistasu oli jäetud tasumata. Kostja pole esitanud vastuväiteid asjaolule, et sõiduk pargiti kostja parkimisalale parkimistasu maksmata. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepingut, jättes parkimistasu maksmata. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Hagile lisatud fotodest nähtub, et leppetrahvinõue on pandud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (dtl 36). Kuna leppetrahv on pandud sõiduki kojamehe vahele samal ajal kui rikkumine avastati, siis on leppetrahvinõue esitatud mõistliku aja jooksul. Ka Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja sellistele erandlikele asjaoludele tuginenud. Samuti ei ole kohus sellist erandlikku asjaolu esinemist tuvastanud. Asjaolu, et sadas vihma ja öö tõttu oli väljas pime, mistõttu kostja ei märganud leppetrahvi, ei ole erandlik asjaolu. Hageja esitas kostjale vaidlusaluse

5

leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, mis on tõendatud fotodega.

8.Hagejal on VÕS § 82 lg 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuna leppetrahvinõude saab lugeda kätte toimetatuks 14.10.2023, siis oli kostjal võimalus tasuda leppetrahv 30 eurot hiljemalt 21.10.2023. Kuna kostja nimetatud kuupäevaks leppetrahvi ei tasunud, siis kohaldus leppetrahv summas 55 eurot, millest 25 eurot on kostjal tasumata.
9.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvi võlgnevus summas 25 eurot. Menetluskulud
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, riigilõivu summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 330 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 100 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 4842 järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kuluks on seega 20 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) alljärgnevas koosseisus: 1)

6

hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine 2 tundi; 2) 25.09.2025 kostja vastusega tutvumine ja analüüs 15 minutit; 3) 07.10.2025 hageja seisukoha koostamine ja maakohtule esitamine 30 minutit. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 330 eurot 2 tunni ja 45 minuti eest ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamine ja sellega seonduvate menetlustoimingute tegemine on menetluses eelduslikult kõige mahukam toiming, sest eeldab asjaolude ja tõenditega tutvumist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, seisukohtade formuleerimist, kuid sellele kokku 2 tunni kulumist ei pea kohus mõistlikuks. Kohus arvestab, et tegemist on nö tüüphagiga, milles hagejal on tulnud sisuliselt muuta üksnes kostja andmed, summad, kuupäevad ja arvutada nõude suurus ning komplekteerida hagi lisad. Kohus vähendab ajakulu 45 minuti ulatuses. Ülejäänud toimingud ja nendele kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud ajakuluks saab kokku seega antud tsiviilasja puhul lugeda 2 tundi. Kohtu hinnangul on juristist esindaja puhul põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot. Seega on esindaja põhjendatud kulu 240 eurot. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 360 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 360 eurot.

11.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (360 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja